Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Põhi vaatamisväärsused Viljandis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirik, sild, varemete, raekoda, viljandis, jakobson, köler, muuseum, ordulinnus, monument, ugala, arhitekt, linnale, 1931, ordulinnuse, rootslased, purustatud, orduloss, viljandimaa, skulptuur, veetorn, koguni, 1560, arheoloog, kroonikas, sepp, linnaõiguse, kogudus, kinkis, mõisnik, varese, raekoja, castle, kraavi, rippsild, linnakodanikud, loomaaedUued tuuled linnaelus hakkasid puhuma 1783. aastal, mil Viljandist sai kreisilinn samal aastal taastati ka linnaõigused. 19. sajand tõi Viljandile arengu nii linna välisilmes kui ka majanduses. Hoogustus seltskondlik tegevus, mis oli seotud eelkõige rahvusliku liikumise perioodiga Eestis. Viljandi oli Tartu ja Peterburi kõrval üks liikumise keskusi. Viljandi tegelased olid seotud palvekirjade aktsiooniga; siin pandi alus mõttele luua Eesti Kirjameeste Selts. 1869. a. loodi Viljandis laulu- ja mänguselts Koit, mis paistis silma oma rahvusliku meelsusega. 1878. aasta märtsil hakkas C. R. Jakobson Viljandis Tartu tänaval välja andma ajalehte Sakala, millest sai lühikese aja jooksul loetavaim ajakirjandus- väljaanne eestlaste seas. 1897.a. sai linn kitsarööpmelise raudtee. 1890. asutati tikuvabrik, 1912 linavabrik ja piimaühistu, hiljem on Viljandis ehitatud isegi puri- ja mootorlennukeid. Viljandi oli üks esimesi linnu Eestis, mis sai 1911
Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal. Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal. Viljandi linna territoorium on jagatud kahte alasse: mäel asuv kõrge ala ja org. Viljandi linnas on üldkasutatavaid haljasalasid 417,9 ha, millest 144,3 ha (peamiselt haljasalad ja pargid) hooldatakse regulaarselt . Parkidest suurim on looduskaitsealune Lossipark. Märkimist väärivad veel Valuoja park, Kiigepark, Uueveski park. Viljandis on ka hulgaliselt puiesteid, mille laiaulatuslik istutamine algas 30-ndatel aastatel. Viljandi linna pindalast on 27 % rohelist ala. Uhkust peab tundma paljude kaunite aedade üle, mis on maitsekalt kujundatud. Seal kasvab haruldasi puu- ja põõsaliike ning hulgaliselt lillesorte. 2. Ajaloolised vaatamisväärsused Jaani kirik - Viljandi vanim kirik, mis ehitati ordulinnuse vahetusse lähedusse aastatel 1466-1472
Meeldejääv päev Viljandis Me alustame oma teekonda sõbraga Viljandi Tartu tänavast enne lõunat kell 11.30 paiku. Esimesena viin ta Carl Robert Jakobsoni monumendi juurde: 1.Carl Robert Jakobsoni monument Tartu ja Lossi tänava nurgal pargis asuv Carl Robert Jakobsoni kuju püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe "Sakala" asutaja 157. sünniaastapäevaks. Carl Robert Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. 1881. aastal valiti ta Jakob Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Carl Robert Jakobsoni poolt asutatud "Sakala" ajalehel oli aastail 1878-1882 900 kirjasaatjat ning üle 4500 tellija. Sealt liigume adasi ''Poisst kalaga'' vaatamis väärsus juurde, umbes kell 12.00: 2."Poiss kalaga" Kindral Laidoneri platsil asuv Poiss kalaga oli 1933. aastani Kindral Laidoneri platsil turg,
Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Keskaegsed Hansalinnad 4.00 Kogunemine Viljandis vabaduse platsil 4.05 Üksteisega tutvumine 4.30 Tutvumine Viljandi Ordulinnusega Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest. Viljandi pealinnus oli Liivimaal Riia järel suuruselt teine pealinnus. 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi. Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest, milleks oli 13. ja 14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone, ning kolmest eeslinnusest
Viljandi Viljandi on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna keskus. Linn asub Lõuna- Eestis Sakala kõrgustikul Viljandi järve kaldal. Viljandist on Tallinnasse 161 km, Tartusse 81 km ja Pärnusse 97 km. Elanikke on viljandis 19 515 (seisuga 31.01.2009). Viljandi on elanike arvult Eestis kuues linn. Selle pindala on 14,65 km². Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis. Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult
Helme ordulinnus helme linnus (ill 132...134) see 14..15 saj. Pärinev ordulinnus on võetud eesti arhitektuurimälestiste nimestikku. Suurejoonelisel kõrgustikul asuva kaitserajatise näite ja loodusega seotud linnusetüübi ühe esindaja juures kohtame korrapärasuse tendentsi. Linnuse täpne rajamisaeg ei ole teada. Helme on mantelringmüürilinnus. Seestpoolt ümbritsesid ringmüüri kogu ulatuses ruumid. Linnusesse pääseti lõunaküljelt üle vallikraavi ehitatud silda mööda , sillasammaste varemeid on veel säilinud.
......................................................................................7 9) Kaitsealused territooriumid:...............................................................................................7 10) Kuuluvus maakondadesse:...............................................................................................8 Vaatamisväärsused:................................................................................................................8 Rannu Püha Martini kirik..................................................................................................8 Tamme tuulik.....................................................................................................................8 Barclay de Tolly mausoleum Jõgevestes...........................................................................8 Vallapalu............................................................................................................................9
Inglisillani, silla parempoolsest trepist ülesse Toomemäele - Toomemägi: Inglisild Püssirohukeldri vaateplatvorm Tähetorn Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas end. naistekliinik Kuradisild Riigikohus Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad kunagine arestimaja Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõukogude aastatel eemaldatud geograafiline nullpunkt (uuendati 2005). Esimene, 1936. a. platsile pandud teede nullpunkti tähisplaat püsis seal 1950
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Läänemerel hakkasid liikuma Saksa kaupmehed. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184 augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Liivlaste juurde ning hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus.kivilinnust pakuti kaitsevarjuks kõigile liivlased, kes nõustusid ristiusku vastu võtma ning lasid end ristida. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku
aastal ilma lahinguteta venelaste kätte. Linnuses paiknes toona vaid 11 võitlusvõimelist sakslast, Lossifoogt ei hakanud seetõttu vastupanu osutama, vaid põgenes koos varustusega Tallinna. Linnuse kätte saanuna täiendasid venelased selle lõunapoolset eeslinnust mitmete täiendavate kindlustustega. Selleks vajalik ehitusmaterjal saadi nii linna kivimajade kui ka kloostri ehitiste lammutamisest. Linnast säilis toona tugevalt purustatuna vaid kirik. Venelased ise elasid eeslinnuse aladele ehitatud puitmajades; keskaegset linnusetuumikut kasutasid nad peamiselt vaid laohoonetena. Kui Tallinn andis end 1560 rootslaste alla ning Rootsi sõjavägi maabus Läänemere idakaldal, üritasid rootslased venelaste vallutatud alasid enda kätte haarata. Esimese sõjakäigu Rakvere alla korraldasid rootslased 1574. aasta jaanuaris koos neile appi tõtanud sotlaste ning sakslastest mõisameestega. Ründajaid oli kokku 21
Eesti kunstiajaloo kordamisküsimused 1. Millised on Eesti gootika tunnused? Mille poolest erinevad Saaremaa kirikud mandri omadest? Näited Saaremaa ehituskunst on natuke rafineeritum, kui mujal, sest Saaremaa dolomiit on paremini töödeldav. Vaimad kirkud on saaremaal Pöides, mis on romaani stillis gooti kaartega. Paksud seinad. Kirikul ka kaitsev ülesanne. Pöide kirikus on väiksed aknad, kitsad uksed. Valjala kirik - Rohkem gooti tunnuseid. Muhu kirik. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline;
Abja-Paluoja sai linnaks 1993. aastal. 1998. aastal liideti Abja-Paluoja linn ja Abja vald ning Abja-Paluoja muutus vallasiseseks linnaks. Abja-Paluoja nimetatakse Mulgimaa pealinnaks või mulkide pealinnaks. Mulgi raudtee Mulgi raudtee ametlik avamine toimus 1. augustil 1897 (Helme, 2016). Pearaudtee (Pärnu-Valga) ehitamisega paralleelselt toimus ka Mõisaküla-Viljandi raudteeühenduse loomine. See aga võttis kauem aega keerulise reljeefi tõttu, sest ehitada tuli kõrge teetamm ning suur sild (Lisa 7). Kuna sel 4 ajal Tallinn-Pärnu vahelist ühendust veel ei olnud, oli Mõisaküla-Viljandi raudteelõik olulise tähtsusega, sest sealt kaudu sõideti marsruudil Tallinn-Pärnu ja vastupidi. Reisijatele ja Eesti Raudteele tekitas raskusi reisirongi läbimine Läti territooriumit Pärnu-Valga liinil, mistõttu sooviti luua ühendus Abjast läbi Tõrva Valka. Ehitus algas 1939
a. nimetati Tartut juba linnana (Riia linnaõigus, mis oli saadud Hamburgist). · Linnad olid veel Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. Arhitektuur. 1. Ilmalikud ehitised, mis olid peamiselt kaitseehitised - Linnade kaitseks rajati linnamüürid. - Hakati rajama kivilinnuseid. * kastell-linnus korrapärase nelinurkse müüriga linnus, näiteks Toompeal. * tornlinnused (Paide ordulinnus) * ordulinnused, näiteks Viljandis. 2) Valitsevaks oli kiriku- ehk sakraalarhitektuur · 13. saj romaani stiil (ümarkaar, paksud müürid, väiksed aknad, madalad tornid), 14. saj-st valitses gootika (teravkaar, õhemad müürid, kõrged piklikud aknad vitraazidega, roosaken, kõrged sihvakad tornid). · Ehitati: * toomkirikud (piiskopkondade keskustesse) nt. Tallinnasse ja Tartusse
Hoone valmis 1926-1927 I maailmasõjas mahapõlenud supelasutuse asemele. Pärnu mudaravila, samuti kuurordi ajalugu võib alustada aga juba aastaga 1838, mil mereäärses supelasutuses pakuti suvel sooje merevanne ning talvel saunamõnusid. Kuurordi tormiline areng saabus 1890-ndatel. Nõukogude ajal jätkas nn tervisetempel töörahva tervise teenistuses, Eesti isesesvudes jäi aga tühjaks ja funktsioonita. Pärnu ordulinnus Pärnu ordulinnus oli linnus Pärnu jõe suudmes, jõe vasakul kaldal. Pärnu linnust on esmakordselt mainitud 1265. aastal. Linnus ehitati Liivi Ordu poolt Pärnu jõe vasakule kaldale. Linnuse ümber kujunes asula, mida hakati nimetama Uus-Pärnuks. Üle jõe asuvat Saare-Lääne piiskopi rajatud asulat kutsuti Vana-Pärnuks. Pärnu ordulinnus koosneskonvendi hoonest ja kahest eeslinnusest. Väidetavalt rajati konvendihoone ja esimene eeslinnus1311 aastal, ordumeister Gerhard von Jorki valitsusajal.
EAA, f. 2100, n. 11, s. 128, l. 16 Tartu ülikooli kiriku fassaad (ülikooli arhitekt Karl Rathhaus) Valentin von Bocki vend Gustav von Bock (18231900, sündis Äntu mõisas Virumaal) oli vabakutseline arhitekt, kes tegutses Tartus ehitusmeistrina u 18501880. Tema eestvõttel ehitati 1850. aastate teisel poolel ümber Tartu ülikooli tiibhooned ja teostati ehitustööd ülikooli kiriku juures (ülikooli kiriku 1856. aastal kinnitatud projekti tegi Karl Rathhaus, 1860. aastal õnnistati kirik sisse). Gustav von Bock oli ka mõisnik, ta soetas Kukulinna ja seejärel Krootuse (AltKöllitz) mõisa Liivimaal ning ühe mõisa Peterburi kubermangus. Voltveti ja Krüdenerid Mõisa ajalugu kuni 1780. aastani. Uueks Voltveti mõisnikuks saanud Martin Friedrich von Krüdener (surn. pärast 1744) pärines Krüdeneride Läti liinist. Tema isa Georg Friedrich von Krüdener oli Knideri mõisnik ja Prantsuse kolonelleitnant. Martin Friedrichi kohta on teavet vähe
(Riia linnaõigus, mis oli saadud Hamburgist). · Linnad olid veel VanaPärnu, Haapsalu, UusPärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. Arhitektuur. 1. Ilmalikud ehitised, mis olid peamiselt kaitseehitised Linnade kaitseks rajati linnamüürid. Hakati rajama kivilinnuseid. * kastelllinnus korrapärase nelinurkse müüriga linnus, näiteks Toompeal. * tornlinnused (Paide ordulinnus) * ordulinnused, näiteks Viljandis. 2) Valitsevaks oli kiriku ehk sakraalarhitektuur · 13. saj romaani stiil (ümarkaar, paksud müürid, väiksed aknad, madalad tornid), 14. sajst valitses gootika (teravkaar, õhemad müürid, kõrged piklikud aknad vitraazidega, roosaken, kõrged sihvakad tornid). · Ehitati: * toomkirikud (piiskopkondade keskustesse) nt. Tallinnasse ja Tartusse
keskuseks ja Toomkiriku asukohaks Tartu ehk saksa nimega Dorpati. Linnuse kohale alustati piiskoplossi ehitamist ja sellest vagumusega eraldatud hiiemäele Toomkiriku ehitamist, kirikus hakati jumalateenistusi pidama juba XIII saj lõpul, aga lõplik valmimine võttis veel terve sajandi. Toomkiriku põhiplaan on toodud Joonisel 3. Tähtsaima kiriku aia ümber ehitati ülikute majad (Salupere, 2004) . Joonis 3. Tartu toomkiriku varemete külgvaade ja põhiplaan J. W. Krause järgi (Tartu Ülikooli Raamatukogu koduleht). Emajõe ja Toomemäe vahelisest asulast kujunes feodaalne linn, mida kirjalikes kroonikates märgitakse 1248 aastal. Ilmselt hakati kivist linnamüüri ehitama peale 1262 aasta venelaste vallutuskäiku (Tender, 1964). Linnamüür(u. 2 kilomeetrit pikk) kulges mööda praegust Poe tänavat, jõepoolt umbes Kompanii tänava joonel, mööda Botaanikaaia ala ja ümbritses ka
vaba inimesega, vaid ta pidi linnas omama ka kinnisvara. Siiski oli ka lihttöölistel, kellest enamik Eestis olid eestlased, võimalik anda kodanikuvanne ja saada osa mõningatest linna privileegidest, nagu kaitse endise isanda eest. Viimase kõige ilmsemaks näiteks on aastal 1535 toimunud Riisipere mõisniku Johann von Uexkülli hukkamine Tallinnas, kuna ta oli oma linna põgenenud talupoja linnas vangistanud ja surnuks peksnud. [redigeeri]Välis- ja sisekonfliktid Viljandi ordulinnus keskaegse Liivimaa võimsaim kaitserajatis Liivimaa ordumeister Wolter von Plettenbergi kujutis Võnnus (praegu Csis). Kuigi Eesti ala oli 1227. aastaks üldjoontes vallutatud ja peagi ka ära jagatud, jätkusid ristisõjad veel lõuna ja ida pool: 1260. aastateks alistas Liivi ordu kuralased, 1290. aastateks semgalid. Konfliktid Vene vürstiriikidega põhjustasid sageli ka sõdu, mis ulatusid Eesti alale. 12401241 teostasid Liivi ordu, Taani kuningas Valdemar II ning Tartu
•Mitteametlik liider Lembitu •Leole/Lõhaverre hakati koondama sõjaväge •Madisepäeva lahing eestlaste maleva ja sakslaste vahel, meie kaotame 1219- Taanlased saabuvad Tallinna, saavad oma linna 1227- Saaremaa hõivamine veebruaris,Muhu kindlus, Valjala(vt. ülal) Eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadussõjas : Objektiivne: Ristisõdalaste taga oli terve Euroopa-varude täiendamine Ristisõdalasi toetas katolik kirik Vähem sõjajõude – vastastel oli rohkem sõdijaid Vähem kogemust – vastastel rohkem kogemusi Subjektiivne: Maakondade vahelised suhted olid nõrgad – vastased kasutasid ära eestlaste, liivlaste ja latgalite vastuolu Koondunud sõjavägi oli orienteeritud üksikute sõjakäikude jaoks 5. VÕÕRVALITSEJAD EESTI ALAL 13.-14. SAJAND Eesti alade jagunemine peale muistset vabadusvõitlust:
linnaelanikest suurema osa kodanikkond. 4. Keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne: linnakodanikud said osa linnakogukonda kuulumise hüvedest läbi ametialaste ühenduste, milleks olid gildid ja tsunftid . 3.Eeldan, et Tallinna ja Tartu raekoja tunnevad kõik ära. Kus on need keskaegsete linnade raekojad? Kirjuta endale iga pildi alla. a) Otsi Tallinna ja Tartu raekoja kohta pilt ja mõni huvitav fakt koos viitega allikale. ↓ Tallinna raekoda ⬇ ↓Tartu raekoda ⬎ ⤤ Tallinnaꜛ Tallinnaꜛ￪ꜛ raekoja⤣ ehituslugu sai alguse 13. sajandil, kuid tänasel kuju valmis ehituslugu sai alguse 13. sajandil, kuid tänasel kuju valmis hoone 1404.aastal. Linnavõim töötas raekojas 1970. aastani. Tänaseni täidab raekoda endiselt linnavalitsuse esindushoone rolli, võttes külastajaid vastu ka kontserdipaiga ja
Sissejuhatus Kõige esimeseks sillaks maailmas võib pidada üle jõe varisenud puud ehk nn primitiivsilda, mis võimaldas kuiva jalaga saada teisele kaldale. Keeruline on määratleda sildade ehitamiskunsti tekkemaad, kuna seda hakati viljelema maailma eripaigus suhteliselt üheaegaselt, nagu näiteks Kesk-Ameerika, Kaug- ja Lähis-Ida ning Vana Egiptuse ühiskondades. Ajaloolased arvavad, et esimene inimese poolt ehitatud sild rajati üle Niiluse 2650 ema Vaarao Menese ajal (Matve 1978). Samamoodi pole täpselt teada millal esimene sild Eestisse ehitati. Arvatakse, et sillaehituskunst jõudis Eesti aladele 13. sajandi paiku ristisõdijate vahendusel. Esimesena kirjeldas tolle aja kindlustesse viivaid sildu Läti Henrik. Eesti sillaarhitektuuri pärliks peetakse 1784. aastal ehitatud praeguse kaarsilla asukohal paiknenud Tartu kivisilda. 20.
linnus tugevasti kindlustatud: ta oli ümbritsetud madala valliga, mida sissekäigu juurest tugevdas müür. Järgmistel sajanditel muudeti pidevalt linnuse müüre tugevamaks ja püstitati uusi kaitseehitisi. Arheoloog Trummali arvates on linnus teinud läbi neli ehitusjärku, kuni ta lõpuks 1224.a. ristirüütlite poolt lõplikult hävitati. Pildil Lõhavere linnuse rekonstruktsioon. Tarbatu võis ka umbes selline välja näha. Tartu Jaani kirik Keskaegse arhitektuuri kõige väärtuslikum ja väärikam esindaja, Ristija Johannesele pühendatud Jaani kirik, on kogu Baltikumis ja Põhja-Euroopas ainulaadne oma arvukate terrakotaskulptuuride tõttu. Ilmselt kohalike meistrite loodud terrakottaskulptuurid kujutavad viimsepäevakohut. Teistest kõrgemal asub kohtumõistjana Kristus, temast ühel pool Jumalaema, teisel pool ristija Johannes, allpool vandemeestena 12 apostlit. Jaani kirik ehitati tõenäoliselt 14
Jägala linnus, Rõuge linnus Võrumaal. · Kalevipoja sängid- Põhja- Tartumaa vooremaastikul asuvad ovaalse kujuga väikelinnused. Ovaalse kujuga kõrgendiku 2 kaugemat otsa kõrgemad, meenutavad kaugvaates sängi. 2 kitsamat otsa kindlustatud, 2 pikemat kindlustamata, looduslik kaitse (soo, veekogu). Nt. Alatskivi kalevipojasäng, Linnutaja kalevipojasäng. Esiajal Eesti suhteliselt tihedalt asustatud, ilmuvad suuremad külad. Juba 11. saj. Jaani kiriku kohal kirik (õigeusu kirik). Suurim küla on Kareda küla Järvamaal, umber 50 talu (perekond +orjad) Tüüpiline küla 4-5 taluline (80-100 inimest). Külatüübid: · Sumbküla Põhja-ja Lääne-Eestis, talud tihedalt koos, teed ühendavad. · Hajaküla Lõuna-Eestis, talud küngastel, vahel põllud, võrgustik puudub. · Ridakülad Peipsi ääres, talud 1 pool teed, venelaste mõju. Matmiskombed: Varasemad matused laipmatused. Mõnikord suurem hauatähis (kuhjatud mulda ja kive
oma kõrgametnikega, vasallid ning Riia, Tallinn ja Tartu linnad). · Igal seisusel 1 hääl ja otsus pidi olema üksmeelne. · Tegemist oli katsega luua õiguslikult korrastatud riiki. · Järgmist sammu ühtse riigini ei astutud, jäädes riikide nõrgaks konföderatsiooniks. 5. Linnused, mõisad, kirikud a. Kivilinnused vasallide kaitseehitised: · Toompea kastell-linnus nelinurkse korrapärase müüriga. · Ordu linnustest suurim Viljandis, mille sees konvendihoone orduvendade elukohana. · Tornlinnused nt Paide ordulinnas b. Mõisaid algul vähe väikesed, suure talu tüüpi. c. Kirikud rajati kõikjale Eestis rõhutamaks ristiusu üleolekut: · Toomkirikud piiskoplikud peakirikud (paekivist Oleviste ja Niguliste Tallinnas, telliskivist Jaani Tartus). 6. Välissuhted a. Venemaa vürstiriikide ühinemine Moskva alla muutis jõuvahekorda Liivimaaga:
piirduma muldvallide ja puitpiiretega Võimsaim oli Tallinna linnamüür, mis oli 11 m kõrge ja 2,35 km pikk Ruumikitsikuse tõttu olid tänavad kitsad, elamute krundid samuti Kuna linnad ei suutnud kasvavat elanikkonda ära mahutada, asus vaesem rahvas elama eeslinnadesse ehk agulitesse Linnaelu keskuseks oli turuplats (mida ääristasid väikesed poed), selle äärde rajati ka tähtsaim ühiskondlik hoone raekoda Üldise antisanitaarse olukorra tõttu laastasid linnasid mitmete haiguste epideemiad, neist hirmsaim oli katk Pidalitõbe põdevad inimesed paigutati linnadest veidi eemal asuvatesse spetsiaalsetesse hospidalidesse seekidesse · RAHVASTIK: Tallinnas oli elanike arv 15. sajandil umbes 7000 8000, Tartus 5000 6000, Viljandis veidi üle 1000, Narvas veidi alla selle ja mujal veelgi vähem
varajane külm hävitas suvivilja. (Toidupuudus valitses ka linnades) 1696. a hakkasid inimesed nälga surema. Sel ajal söödi kõike, mis ette juhtus- õlgi, puukoort, sõnnikut. Rootsi võimud ei andnud näljahädalistele mingit abi. Samal ajal, kui talupegi suri massiliselt, veeti vilja välja. (Rootsi ja Soome, kus nälg oli veel suurem) Suur nälg lõppes Eestis 1698. aastal. Kokku suri u 70 000 inimest (20% rahvastikust). 3. teema: Hariduselu Rootsi ajal 1) Luteri kirik Rootsi riik asus aktiivselt Eesti talupoegade seal levitama luterlust. Kirikutes hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi, et kõik aru saaksid. Köstrid hakkasid õpetama talupoegadele kirikulaulu ja katekismust, kuid see läks vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Lugemisoskus levis, kuid vaevaliselt. Et luterlus paremini leviks, hakati tähelepanu pöörama haridusele (koolide asutamine). 1645 kehtestati Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsanõue
Vaenlased vallutasid süstemaatilisels. Eestlastel tuli üle elada sõjaretked ja vastata ka omaltpoolt. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. Ordu rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Neil oli tolle aja kõige parem relvastus. Samuti said nad täiendada oma väge uute meestega. Lisaks sakslastele tuli võidelda ka Rootsi ja Taaniga. Vallutajate taga seisis Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- rooma-katoliku kirik. Vallutajad olid head diplomaadid. Eestlased olid harjunud üksikute sõjakäikude, mitte strateegilise vallutusega. Rahvast tuli puudust. Eesti polnud ühtne. Vastased ei pidanud kokkulepetest kinni. 12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13. saj. (+KAART lk54) Eestis ja Lätis vallutatud maad olid tuntud Liivimaana. Taani kuningriigi valdustes olev Põhja-Eesti oli tuntud Eestimaana. Liivimaa jagati üksikuteks osadeks (väikesed
Linna välisilme: · Mida uhkem, seda rikkam · Tähtsaim osa oli linnamüür · Tornide arv · Müüri kõrgus ja paksus · Tallinn oli pindalalt Vana-Liivimaa suurim linn · Linnas sees elasid ainult rikkad · Asusid tähtsamad hooned · Vaesed elasid agulites väljaspool linna · Majad ehitati algul puidust, hiljem kivist · Rikastel 3-4 korrusega · Tänavad kitsad, aga sillutatud · Üldiselt ikkagi koristamata · Tähtsaim hoone raekoda · Tallinna raekoda valmis 1404 · Platsi ümber muud tähtsamad hooned · Elanikkond · Kasvas kiiresti tänu põgenevatele talupoegadele · Põhimõte ,,linnaõhk teeb vabaks" · Tallinnas umbes 8000, Tartus 6000 inimest Reformatsioon Kirikukorraldus: · Kõrgem vaimulik võim · Liivi ordu aladel Riia peapiiskop · Põhja-Eestis Tallinna piiskop · Kohalikud kirikuülesanded piiskopide kanda · Pühitsesid kirikuid, kabeleid jm.
*Tartu oli kaskajal oluline kaubalinn -Veetee Tartu-Viljandi-Pärnu -Rootsi ajal veeteed ei olnud Kaubandus *Arenesid vaid Tallinn ja Narva -Narva oli keskajal hansaliidust väljas -Rootsi ajal sai Narvast peamine kaubalinn Venemaaga -Venemaale kõige lähem linn -Kodanikud Narvas rikastusid, Rootsi ajal toimus Narva väljaehitamine -Ehitati barokkstiilis hooneid -Säilinud vaid Narva linna raekoda, teised on hävinud 1944. aastal NL vägede poolt *Narva oli Rootsile tähtis -17. sajandi lõpp Narvast võiks saada Rootsi teine pealinn -Kuningas oleks seal igal neljandal aastal -Enne tuli Põhjasõda, ei juhtunud kunagi *Eestist veeti välja teravilja -Rootsi *Veeti välja ka lina -Seda kasvatati Lõuna-Eestis -Veeti läbi Pärnu *Veel viidi planke, laudu, tõrva -Vajalikud laevaehituses
alluvusest peapiiskopile.Tallinna raele kirjutas ordumeister karmis toonis manitsuskirja,mille ettelugemine vallandas linnas suured korratused,mida hakati nimetada pildirüüsteks.400-500 liikmeline sakslastest ja eestlastest märatsev rahvahulk tungis 1524.aata 14.septembri dominaiiklaste kloostrisse,Pühavaimu ja Oleviste kirikusse,purustades seal pühapilte ja -kujusid,altareid,reliikviaid jms.Ainult Niguliste kirik jäi puutumata,sest kirikueestseisja oli ettenägelikult valanud uste lukkudesse tina.Pildirüüste taolised juhtum toimus ka 1525.aastal jutlustaja Hoffmanni juhtimisel Tartus.Järgnevalt toimus pildirüüste ka Viljandis,Narvas ja Uus- Pärnus.Talupojad leidsid usupuhastuse mõtte,et kõik inimesed on jumala ees võrdsed.See tingis rahutusi Põhja-Eestis ja Tartu piiskopkonnas.Kui Põhja ja Kesk-Euroopas kaotas kirik maaisanda
Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865 laulu- ja mänguselts "Vanemuine". Peale seda eeskuju hakati seltse rajama muudesse linnadesse. (Esimene üldlaulupidu ) Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses Jannsen. Laulupidude traditsioon pärines saksamaalt, Eestis oli pisemaid eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud.Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidasid ettevõtmist liialt saksikuks.18. - 20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesel eestlaste üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt. Hurda isa oli hernhuutlane, andis pojale range usulise kasvatuse. Hurda haridustee, kihelkonnakool,
Rootsi võimud ei andnud näljahädalistele mingisugust abi. Samal ajal, kui talupojad massiliselt surid, veeti vilja isegi veel maalt välja, Rootsi ja Soome, kus näljahäda oli isegi suurem. Levis tüüfus ja düsenteeria. Suur nälg lõppes 1698. Suri u 70 000- 75 000 inimest ehk 20% rahvastikust. Näljahädas kannatas peamiselt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis halvast olukorrast välja tulla. Ajaloo arvestuse 3.teema: Hariduselu Rootsi ajal 1. Luteri kirik. Rootsi riik asus aktiivselt Eesti talupoegade seas luterlust levitama. Kirikutes hakati pidama eesti keelseid jumalateenistusi, et kõik usu põhitõdedest aru saaksid. Talupoegadele hakkasid köstrid katekismust ja kirikulaulu õpetama, kuid see läks vaevaliselt, kuna köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Seega lugemisoskus levis, kuid väga vaevaliselt Et luterlus paremini leviks hakati tähelepanu pöörama haridusele(koolide asutamine).
annaabi.ee 
