50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
karolyn3
Õppematerjali autor
Tallinna Polütehnikum Raadiovastuvõtjad konspekt Raadiovastuvõtjad Kirjandus 1. A, Isotamm “Raadiovastuvõtuseadmed”, 1968 2. “Raadioamatööri käsiraamat 3. L, Abo “Raadiolülitused” Raadioülekandeks kasutatavad sagedusalad Raadiosagedusliku spektri jaotus Sagedusala Sagedusala Laineala Laineala nimetus Tähis ulatus nimetus ulatus 3...30 kHz Väga madalad 100...10 km Ülipikklained ÜPL raadiosagedused 30...300 kHz Madalad 10...1 km Pikklained PL raadiosagedused 300...3000kHz Keskmised 1000....100 m Kesklained KL raadiosagedused 3...30 MHz Kõrged 100...10 m Lühilained LL raadiosagedused 30...300 MHz 10...1 m Ult
995) rekombinatsioon Elektronid rekombinatsiooniks tulevad baasiahelast ja moodustavad baasivoolu IB. IEp = IKp + IBp ; = IKp/IEp ülekandetegur (0,996), näitab, palju auke on jõudnud kollektorini. . 29 Bipolaartransistor vooluga tüüritav seadis! Välispingete eesmärk on organiseerida transiitne laengukandjate voog. Vooluülekandetegur = IKp/IE = (IEp/IE)·(IKp/IEp) = Kuna kollektorsiire on vastupingestatud, tekib vastuvool IK0, mis sõltub temperatuurist. IK0 soojuslik vool. IB = IEn + IBp IK0
Radari saatja koosneb - sünkronisaatorist, - modulaatorist - ülikõrgsagedusgeneraatorist – magnetronist - kõrgepinge toiteallikast Sünkronisaator genereerib etteantud sagedusega lühikesi impulsse, mis käivitavad saatja ja indikaatori laotuse. Teoreetiliselt peab impulsside kordumissagedus olema selline, et kaja ka kõige kaugemalt objektilt jõuaks vastuvõtjasse enne kui lähetatakse järgmine impulss. Tegelikkuses on impulsside kordumissagedus palju väiksem. Kui objekti kauguseks võtta 40 miili, siis peaks teoreetiliselt kordumissagedus olema 3 *105 2173 148, imp/sek, tegelikkuses on see arv 300...400 imp/sek. Väiksematel kaugusskaaladel on impulsside kordumissagedus 3000...4000 imp/sek. Modulaator genereerib täisnurkse impulsi amplituudiga ~ 17 kV, mis käivitab ülikõrgsagedusgeneraatori - magnetroni Modulaatoreid on kolme tüüpi: - koguva kondensaatoriga ja lahenduslambiga
Variable capacitor: Trimmer capacitor: ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 17 3. INDUKTIIVPOOLID Coil Winding Induktiivpool ehk lihtsalt pool on oma omadustelt kondensaatorile vastandelement, alalisvoolule on ta lühiseks ja tema näivtakistus suureneb sageduse suurenedes. Võrreldes takistite ja kondensaatoritega on ta palju vähem levinud, leides põhilist kasutust raadiotehnikas filtrite ja võnkeringide koostises. Pool koosneb alati isoleeralusele keritud suure juhtivusega mähisest, millel võib olla ka südamik Südamiku kasutamine aitab muuta (ka reguleerida) pooli põhiparameetrit s.o. induktiivsust. Induktiivsuse suurendamiseks kasutatakse ferromagnetilisi südamikke (enamasti magnetdielektrikuid või ferriite), vähendamiseks ülikõrgsagedustel aga diamagneetilisi südamikke (alumiinium, vask).
indutseerib lähedal asuvates juhtmetes tagasiside signaali. Seda tagasisidet saab likviteerida trafo asendi sobiva valikuga kui ka varjestamisega. See juures varjete toime on eelnevast erinev, tuntakse magnetilisi ja elektrostaatilisi varjeid millega ümbritsetakse tagasiside allikas (trafo) magnetiline varje valmistatakse kõrge müüga magnetilisest materjalist. Puiste magnetvoog koondub varjesse kuna varje magnetiline juhtivus on õhust palju parem. Ning ei indutseeri enam ümbritsevates juhtmetes. Elektrostaatiline varje valmistatakse hea juhtivusega materjalist, ka temaga ümbritsetakse puistemagnetvoo allikas. Puistemagnetvoog indutseerib varjes pöörisvoolud, pöörisvoolude magnetväli on aga suunatud teda indutseeritava magnetväljale vastu ja kompentseerib viimase. Magnetilised varjed on efektiivsed madale sageduse signaalide korral elektrostaatilised aga kõrgemate sageduste korral. Operatsioon võimendi.
G= 1S = R 1 Eritakistuse pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks (kreeka väiketäht gamma): 1 = . Erijuhtivuse ühik SI süsteemis on S/m. Takistid ja juhtmed Takisti (resistor) on komponent, mis on tehtud selleks, et tal oleks teatud suurusega takistus. Pane tähele! Eristatakse mõisteid takistus, mis on 9 omadus, ja takisti, mis on selle omadusega ese. Takistid ja muud komponendid ühendatakse oma- vahel juhtmetega. Juhtmed on väikese takistusega juhid. Takistust juhtmete üleminekukohtades, näiteks pistikus, nimetatakse ülemineku- takistuseks. Mehhatroonikaseadmetes kasutatavad takistid on enamasti suure takistusega (10 ...10 M). Väikese takistusega takistite ühendamisel tuleb arvestada ka ühenduskoha üleminekutakistust. Selle suurusjärk pistikühenduses on millioom (m). Juhid on ohutuse tagamiseks tavaliselt kaetud isolatsiooniga
(generaator-mootor süsteem). Aastal 1889 leiutas Michail von Dolivo-Dobrowolsky (1862...1919) lühisrootoriga asünkroonmootori. Järgmisel aastal 1890 pakuti välja faasirootoriga asünkroonajami kiiruse juhtimise põhimõte. Üheksateistkümnenda sajandi lõpul leiutati esimene elavhõbe-vaakumlamp ning samuti kaarlamp ja elavhõbealaldi. Seejärel ilmus vaakumdiood ning patenteeriti elektronkiiretoru ja vaakumtriood. Järgnevalt töötati välja juba palju tüüpe elektronseadiseid. Alates aastast 1923 sai võimalikuks ignitronidel põhinev juhitav alaldamine. Seejärel leiutati aastal 1928 türatron ja võrega juhitav elevhõbekaaralaldi. Esimene vaheldi valmistati aastal 1930. Pooljuhtimise nähtus avastati mõni aasta enne aastat 1882 ning seda nähtust pakuti vahelduvvoolu alaldamiseks mehaaniliste lülitite asemel. Reaalne pooljuhtseadiste ajastu algas aastal 1947, kui ameerika teadlased J. Bardeen, W.H. Brattain, ja W.B. Shockley leiutasid
Seega F/m = const. Newtoni II seaduse kohaselt on jõu ja massi suhe võrdne kiirendusega. Antud juhul on see kiirendus see, millega ülestõstetud keha hakkab vabakslaskmisel liikuma Maa poole. Seda kiirendust nimetatakse raskuskiirenduseks g. Seega raskuskiirendus näitabki gravitatsioonivälja tugevust. Raskuskiirenduse väärtuse saab välja arvutada: g = Gm. M /mR2 = GM/R2. Kui arvutus läbi teha, saame, et g = 9,81 m/s2. 1 Punktmassiks loeme keha, mille mõõtmed on palju väiksemad kehadevahelisest kaugusest. 3 Välja jõujooned on jooned, millele väljatugevuse vektor on puutujaks. Igat ruumipunkti läbib üks jõujoon, sest ühes punktis on väljal üks kindla suunaga väärtus. Milline on gravitatsioonivälja jõujoonte pilt? Seda ei õnnestu paraku katseliselt deomonstreerida, sest pole võimalik tekitada staatilist gravitatsioonivälja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid