Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sisendite ja väljundite kasutamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Tallinna Tehnikaülikool
Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut
Mikrokontrollerite harjutusülesanne nr.1:
Sisendite ja väljundite kasutamine
õppeaines Sissejuhatus digitaaltehnikasse
Üliõpilane:
Matrikli nr.:
Õpperühm: AAAB10
Juhendaja : Madis Lehtla
Tallinn 2013
Sisukord



1.Mikrokontrolleritest ja assemblerist 3
2.Ülesannete lahendused 4
1.Programm, mis lülitab nupuvajutusel sisse kaheksa valgusdioodi. 4
2.Programm, mis nupuvajutusel kuvab 7-segmendilisel näidikul etteantud kümnendarvu. 5
3.Programm, mis nuppu all hoides süütab valgusdioodid etteantud viivitusega ühekaupa järjekorras. Nn. „ Kiti tuli“ 6
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10
LISAD 11
  • Mikrokontrolleritest ja assemblerist


    Mikrokontroller on üldjuhul ühekiibiarvuti, kuhu vajadusel võib mõne protsessi juhtimiseks lisada lisalülitusi. Mikrokontrollerite jõudlus ja suurus on oluliselt väiksem personaalarvutite omast, kuid nende kahe otstarbed erinevad samaväärselt – mikrokontrollereid kasutatakse lokaalseks juhtimiseks , kus kompaktsus on ülima tähtsusega ning jõudlust vajatakse ainult üksikute kindlate protsesside juhtimiseks. Mikrokontrollereid leiab kõikjalt – pesumasinatest, kohvimasinatest, külmkappidest, autodest, televiisoritest jne.
    Protsessori käsustik on protsessori ja programmeerija ühine keel. Teisisõnu võimaldab programmeerijal protsessorile ülesandeid anda.
    Programmi kontrolleri põhimällu laadimiseks tuleb esmalt luua ühendus arvuti ja mikrokontrolleri vahel ning kasutada tarkvara , mis ühildub konkreetse mikrokontrolleriga. Microchip PIC mikrokontrollerite puhul on üheks selliseks tarkvaraks näiteks PBrenner.
    Assembler on programmeerimiskeel ja assembleri direktiivid on teisisõnu selle keele käsud. 1
  • Ülesannete lahendused


  • Programm, mis lülitab nupuvajutusel sisse kaheksa valgusdioodi.


    Algoritmi plokkskeem : Joonis 1.1. Programmi algoritmi plokkskeem
    EI
    JAH
    Käesolevale aruandele on lisatud tööfailid. Antud ülesande juurde
  • Vasakule Paremale
    Sisendite ja väljundite kasutamine #1 Sisendite ja väljundite kasutamine #2 Sisendite ja väljundite kasutamine #3 Sisendite ja väljundite kasutamine #4 Sisendite ja väljundite kasutamine #5 Sisendite ja väljundite kasutamine #6 Sisendite ja väljundite kasutamine #7 Sisendite ja väljundite kasutamine #8 Sisendite ja väljundite kasutamine #9 Sisendite ja väljundite kasutamine #10 Sisendite ja väljundite kasutamine #11 Sisendite ja väljundite kasutamine #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kukal Õppematerjali autor
    Mikrokontrollerite ülesannete aruanne

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    282
    pdf

    Mikroprotsessortehnika

    2.4.2. Assembler 99 2.4.3. Intel 8080 assemblerikeel 101 2.5. Signaaliprotsessorid 105 2.5.1. Signaaliprotsessorite ehituse iseärasused 105 2.5.2. Digitaal-analoogmuundurid 106 2.5.3. Analoog-digitaalmuundurid 107 2.5.4. Transpuutrid 111 2.6. Mikroprotsessorite kasutamine 114 2.6.1. Ülevaade 114 2.6.2. Mikroprotsessorid elektriajamis 115 2.6.3. Mikroprotsessorid releekaitses 119 LISA. Programmeeritavad kontrollerid SIMATIC S5 127 Kirjandus 141 5 Saateks Mikroprotsessortehnika on lühikese aja jooksul levinud peaaegu kõikidesse inimtegevuse

    Tehnikalugu
    thumbnail
    54
    docx

    Arvutid konspekt

     Kombinatsioonskeemid ja järjestiskeemid. Kõikides arvutites kasutatavad loogikaskeemid kuuluvad kahte suurde klassi. 3. võimalust ei ole. Kombinatsioonskeemid on sellised loogikaelementidest koostatud skeemid, millel ei ole mälu omadusi. Nad kirjelduvad loogikafunktsioonidega, milles ei ole aja parameetrit. Teades hetke sisendit, saame arvutada samal hetkel väljundite väärtused vastava loogikafunktsiooni abil. Ei ole oluline, millised olid sisendite väärtused varasematel hetkedel. Kui väljundeid on mitu, siis on iga väljundi jaoks eraldi funktsioon. Järjestikskeemid on sellised loogikaelementidest koostatud skeemid, millel on mälu omadused. See tähendab, et kõnealusel hetkel on väljundite väärtuste määramiseks vaja teada väljundite väärtusi ka eelnevatel hetkedel. Sel juhul sisaldab olek infot eelnevate hetkede väljundite väärtuste kohta. Sünkroonsel

    Arvuti
    thumbnail
    26
    docx

    IAF0041 eksamipiletite vastused: mälud ja trigerid

    Olek vastab väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Tavaliselt 2 väljundit: otsene O ja invertne Õ. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse: Seadesisenditega ehk SR-trigerid Loendussisenditega ehk T-trigerid Andmesisenditega ehk D-trigerid Universaalsisenditega ehk JK-trigerid SÜNKROONNE TRIGER (flip-flop) ­ oleku reguleerimine sisendite baasil toimub vaid taktiimpulsi mõjul. ASÜNKROONNE TRIGER (latch) ­ info salvestatakse vahetult sisenditesse antud signaalide põhjal. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest liigitatakse ühe- või kahe-taktilisteks. Ühetaktiline: puuduseks, et ei võimalda samaaegselt infot vastu võtta ja edastada. Kahetaktiline: master-slave, kokku ühendatud kaks trigerit, et sünkroonimisel nulli haaramist elimineerida, siseviivitusega, slave lülitub esimesel taktil, maste järgneval.

    Arvutid
    thumbnail
    38
    docx

    Arvutid kordamisküsimused

    keelatud S=R=1 sisend, kuna sellisel juhul oleksid mõlemad väljundväärtused ühesugused, kuid see ei ole lubatud.SR trigereid on võimalik konstrueerida kasutades nii VÕI (or)või JA (and) elemente ­ viimase puhul on tegemist S ja R sisendite näol tegemist nende inversiooniga ja ka tõeväärtustabel on vastupidine. · JK-triger ­ suurim erinevus SR trigerist seisneb selles, et lubatud on ka mõlema sisendi väärtustamine 1-ks ­ sellisel jul on väljundiks eelneva oleku vastasolek. · T-riger ­ omab vaid ühte infosisendit. Iga järgmine impulss muudab trigeri oleku vastupidiseks.

    Arvutid i
    thumbnail
    86
    pdf

    ARVUTID I (IAF 0041)

    ega töödelda.  Heli taasesitamisel ja salvestamisel on olulised sagedus, mis määrab heli kõrguse ja amplituud, mis määrab heli tugevuse.  Inim kõrv eristab sagedust vahemikus 20Hz kuni 20kHz. 2 2. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid (41-79) Mälu omadused puuduvad, st ajaparameetrit pole vaja. Väljundid muutuvad kohe, kui muutuvad sisendite väärtused. 2.1. Välistav või XOR Välistava VÕI juures kasutatakse nimetust summa mooduliga kaks. Funkt väärtus on 1, kui sisendite väärtused on erinevad, ja 0, kui sisendite väärtused on võrdsed. Võimaldab teha skeemi kompaktsemaks, oleme seda elementi kasutanud näiteks lahutaja skeemi tegemisel. 2.2. Summaator Teostab arvkoodi aritmeetilist summeerimist ehk y=a+b. (kahe arvu liitmiseks, summaatori osavõtul toimub ka lahutamine, korrut, jagam s

    Informaatika
    thumbnail
    74
    docx

    Arvutid - konspekt eksamipiletitest

    VT I piletit................................21 XI............................................................................................................................................ 21 1. Multipleksor, demultipleksor. VT VI piletit........................................................................21 2. Konveier protsessoris ja mälus. VT I piletit......................................................................21 3. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris............................................21 XII........................................................................................................................................... 21 1. Loendurid. VT II piletit..................................................................................................... 21 2. Suvapöördusmälud.......................................................................................................... 21 3

    Arvutid
    thumbnail
    17
    pdf

    Arvutid I eksamipiletid 2013

    Pilet 1 1. Trigerid. 2. Konveier protsessoris ja mälus. 3. Suvapöördusmälud. Trigerid (Flip-Flops)kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtusest. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. + 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul. RS (reset-set) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00­>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . t R S Q

    Arvutid i
    thumbnail
    25
    doc

    Arvutid I eksamipiletid ja vastused

    ................................ 19 15. PILET.........................................................................................................................................19 1. Multipleksor, demultipleksor................................................................................................... 19 2. Konveier protsessoris ja mälus. ...............................................................................................19 3. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris....................................................19 16. PILET.........................................................................................................................................20 1. Loendurid................................................................................................................................. 20 2. Suvapöördusmälud...............................................................................................................

    Arvutid i




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun