Leostunud muldade aktiivveemahutavus on sõltuvalt mulla lõimisest keskmine või üle keskmise (2000- 2500 tonni vett hektari kohta). Levik: Leostunud mullad hõlmavad ~4% kogu maafondist ja ~10% põllumaast. Levinud on peamiselt Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal. Kõige suurema osa põllumuldadest moodustavad leostunud mullad Rakke ja Järva-Jaani piirkonnas. Kaasnevad mullaliigid on peamiselt leetjad mullad ning kõrgematel kohtadel rähksed rendsiinad. Madalamatel pinnavormidel esinevad gleistunud variandid ning leostunud või küllastunud gleimullad. Viljakus: Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, suhteliselt kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku
Pöialpoiss Must-kärbsenäpp Käbilind Putukad Laanesipelgad Ürask Mullad ● lubjavaesed ● liivased ja savised ● huumusrikkad ● suudab kasvatada mitmekesist taimestikku ● viljakam muld, kui ükstahes mis teisel metsatüübil Pandivere kõrgustik ja selle ümbrus, sinilille kasvukoha tüübiga Alusmets on kuni keskmiselt tihe. On levinud pinnavormidel, näiteks Alustaimestik on liikide poolest oosidel ja voortel. mitmekesine, rohkem on näiteks sinilille, jänesekapsast, maasikat, lillakat jt. Sinilille kasvukohatüüpi leiame enam Pandivere kõrgustikul ja selle ümbruses. Tingimused koosluse püsima jäämiseks ● muld peab säilima viljakas ja Tingimuste muutumisel: niiske; ● liigirikkus väheneb; ● temperatuuri erinevused päeval ● loomade elu ning
Valgusküllased palumetsad •kasvavad peamiselt kagu-eestis ja Põhja-eesti liivastel aladel kujunenud leedemuldadel • muld on perioodiliselt kuiv, põhjavesi on üle 2 m sügavusel • iseloomulik on hästi esindatud puhma- ja samblarinne • enamasti on tegu okas- ja segametsadega, harva ka haava- kasemetsadega Palumets Pihla-Kaibaldi looduskaitsealal. Foto T. Tuulik Pohla kasvukohatüüp esineb kõrgematel pinnavormidel, levinud Kagu- Eestis, rohkem leidub teda ka Põhja-Eestis ja saartel. • mulla lähtekivimiks on peeneteraline liiv • mulla reaktsioon on happeline • puurindes valitseb mänd, II rindes leidub harilikku kuuske Picea abies • põõsarindes esineb – harilik kadakas Juniperus communis – harilik vaarikas Rubus idaeus http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/ vaarikas.htm Pohla-palumännik Pikasilla lähistel. Foto A. Palo.
rannaehitisteta. Väikesadamate funktsioon piirdub peamiselt turismi ja kohalike kalurite tegevusega. Potentsiaalsed väikesadamad on Võsul ja Käsmus, kus on olemas muul [2]. Kõlvikute paiknemine Haritav maa osatähtsus on vallas väike, kuna valitsevate liivmuldade viljakus on madal ning samuti esineb väga suur kivisus. Põlised põllumaad asuvad väikeste tükkidena vanade külade ümber, reeglina positiivsetel pinnavormidel ning nende jalameil. Põllumajandustootmiseks sobivad alad paiknevad Vihula, Sagadi, Annikvere ja Palmse külades [1]. Umbes 72 % valla territooriumist on kaetud metsaga. Metsamaad on vallas kokku umbes 26467 ha. Vihula vallas on üks metskond Loobu metskond. Lahemaa Rahvuspargi territooriumil asuvate sihtkaitsevööndite metsades on majandustegevus keelatud, ülejäänud rahvuspargi alale jäävad metsad kuuluvad kaitsemetsa kategooriasse. Hüdrograafia
huumusesisaldusega, õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad, männikud; alusmetsas sarapuu, kadakas, vähem on kuslapuu, tuhkpuu, mage sõstar, paakspuu. Alustaimestikus kõrrelised. Saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis. 1.2 Nõmmemetsad (toitainetevaestel liivmuldadel, männikud, madal tootlikkus, vee- toitaine puudus, enamasti leedemullad. Sambliku kasvukohatüüp kõrgematel pinnavormidel kus põhjavesi on sügaval ja muld on kuiv; keskmised ja nõrgalt leetunud leedemullad, muld on happeline; puhtmännikud, madal tootlikus, alusmets puudub tavaliselt, alustaimestik liigivaene, domineerivad samblikud. Kuivad ja tuleohtlikud metsad. Põhja-Eesti, Loode-Eesti. Kanarbiku kasvukohatüüp toitainete vaesel liival kuiv kasvukoht, muld tugevalt happeline, hõredad puhtmännikud, alusmets puudub, alustaimestik liigivaene, Põhja- Eesti, saartel 1
jaoks 5) Füüsikaliskeemiline- mulla kolloidid seovad Mulla pH. happelisus Lubjatakse Liblikõielised ja kapsad kasutavad palju lupja Vihma veed Happeliste veede kasut. mineraalid Mulla reaktsiooni väljendatakse pH kaudu. Vabade vesinik ioonide 10nend logaritmi pH 3,5- väga happeline pH 3,6-4,5-tugevalt happeline pH 4,5-5,5-mõõdukalt happeline pH 7-neutraalne pH 7,3-leeliseline pH 10- aluseline Soostumine: esineb madalamatel pinnavormidel gleistumine,esimene etapp, liigniiskes anaeroobses õhu hapniku puudumisel mikroorganismid kasutavad mineraal ühendites oleva hapniku. 2valentne raud( Fe 2+) kestva liigniiskuse korral tekib toorhuumuslik horisont sest anaeroobses keskkonnas orgaanilise aine lagunemine aeglustub. Muld hakkab turvastuma. Kui seda on alla 30cm, sobib see pikaajalisteks rohumaadeks. Nt lihaveiseid, piimaveiseid Mulla toitereziim:
Kasvab nii korrapäraste kui ka ebakorrapäraste sademetega piirkondades. Levikuala aasta keskmine õhutemperatuur on vahemikus 3...15° C. Kasvukohad: Kuivad liivaluited; Nõmmed; Niisked soodes ja rabad. Muldadest on esindatud liivmullad, turvasmullad, leetmullad, gleimullad jt. Mägedes kasvab ta enamasti lõunanõlvadel ja kasvukoha kõrgus ulatub tavaliselt 1000...1200 m. Mänd vajab kasvamiseks ohtralt valgust. Mänd kasvukohatüüpides: Pohla kkt- esineb kõrgematel pinnavormidel, leedemuldadel. II-III boniteedi männikud. Mustika kkt- sagedamini II...III boniteedi männikud või kuusikud, segapuistutes esineb kaske ja haaba. Kanarbiku kkt- õhukeselt leetunud harilik leedemuld mitmesuguse päritoluga liival. Levinud saartel, Põhja-Eestis ja Peipsi põhjakaldal. Sambliku kkt- iseloomulik vähelagunenud turbakiht lasundi ülaosas ( boniteediklass IV...Va). Jänesekapsa kkt- madalail tasandikel ja lohkudel , allikalise toitumise korral ka nõlvadel,
rohumaadel ja lodumetsades alla 10 cm paksune turvastunud rohukamar või metsakõdu. karbonaatsed gleimullad, mis asetsevad pael ja rähkmoreenil, on kivised, õhukesed ja heitliku veereziimiga; leostunud ja leetjad gleimullad ehk glei-pruunmullad on savistunud horisondiga, kujunenud karbonaatsel moreenil ja on parimad gleimullad; küllastunud ja küllastumata gleimullad on veesettelise lähtekivimiga. Gleimullad on levinud kogu Eestis madalamatel pinnavormidel ja hõlmavad ~28% kogu maafondist ja ~17 % põllumaast. Suurema levikuga on leostunud ja küllastunud gleimullad. Suuremad gleimuldade alad paiknevad Madal-Eestis (Pärnumaa, Läänemaa, Raplamaa lõunaosa ning saared). Rohkesti leidub neid ka Võrtsjärve ja Peipsi ümbruses, Põhja-Eesti rannikul ja Valga piirkonnas. Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega, kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi
Haab kasvab peamiselt salumetsades ning muudes viljakates metsades Kasvukohatüüpidest on: Naat-Väga viljakas, huumuskiht 15-30cm optimaalne niiskus.Puhmarinne puudub,samblarinne on hõre ning katkendlik. Rohurinne on lopsakas ning liigirikas Sõnajalg-Väga hea viljakus,Perioodiliselt niiske. Alusmets ja alustaimestik on lopsakas ning liigirikas. Madala liikuva põhjaveega ala. Sinilille-Väga viljakas, karbonaatse moreeniga künkad, ajuti kuiv. Levinud positiivsetel pinnavormidel, näiteks oosidel ja voortel. Kamarkarbonaatmullad. Jänesekapsa- Väga viljakas saviliiv või liivsavi, parasniiske. Leetunud ja kahkjad mullad samblarinne on pidev Angervaksa-Keskmiselt viljakas, kevadel üleujutatud, edasi märg, suve lõpus parasniiske. Metsauuendamisviisi valik Looduslikult paljuneb haab enamasti Juurevõsudega. Juurevõsude arv on suur, neid võib leida 20-25 meetri kaugusel vanadest puudest. Juurevõsudest tekkinud puud on juurte kaudu
Neid muldasid iseloomustab tugev karbonaatsus. Keemine toimub kõrgemal kui 30cm, suur kivisus ja lühike mullaprofiil. Rähkmullad võivad kevadeti ja sügiseti kannatada liigniiskuse all ning sademetevaesel perioodil põuakartlikud. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on kamardumine. 7 Rähkmullad paiknevad tasastel või nõrgalt lainjatel moreentasandikel. Vähem leidub neid oosidel ja teistel pinnavormidel. Rähkmuldade lähtekivimiks on on kõige sagedamini valkjas- või kollakashall rähkmoreen. Rähkmuldade hulka kuuluvad ühed kõige halvema viljakusega (koreserikkad klibu-, veeris- ja rähkmullad) kui ka ühed viljakamad mullad (tõsedad nõrgalt rähksed liivsavimullad). Rähkmuldade viljakust mõjutab suur huumuse- ja lämmastikusisaldus. Mulla keemiliste omaduste järgi võib rähkmuldi pidada suure toitainesisaldusega muldadeks.
Ka ei põhjusta see ise mullahappestumist, mida leetumine põhjustab. Väga head mullad, tüüpilised Jõgevamaal. Pinnavormid, kus nad on: kõige kõrgemal K1 Ehk leetjas, natuke allpool K1g gleistunud leetjas muld ja allpool G1 ehk leetjas gleimuld. 3)savistumine leiab aset karbonaatsel lähtekivimil intensiivse aineringe tingimustes, kus tekib rohkesti sekundaarseid savimineraale, mis jäävad oma tekkekohale paigale. Kõige viljakamad mullad, Järvamaal, Lääne-Virumaal Pinnavormidel kõige peal K0 ehk leostunud muld, siis tuleb K0g ehk gleistunud leostunud muld ja viimasena G0 ehk leostunud gleimuld. 4)näivleetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset lõimiselt kahekihilistel muldadel Lõuna-Eestis, kus punakaspruun saviliiv või liivsavimoreen on kaetud geoloogiliselt päritolult hilisemate saviliivade või liivadega. Ülemine kiht laseb hästi vett läbi, alumine kiht halvemini ning tekib ülavesi, mis põhjustab ülagleistumist
Alustaimestik- valitsevad kõrrelised: metskastik, punane aruhein, lubikas. Esinevad saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis, moodustavad 2,7% kõikidest kkt-st. 1.2 Nõmmemetsad- asuvad toitainetevaestel liivmuldadel. Peamisteks puude kasvu piiravateks teguriteks on vee ja toitainete puudus. Esinevad en leedemullad (L). Sambliku kasvukohatüüp (sm) Nõmmemetsadele kõige iseloomulikum; asuvad mitmesuguse päritoluga liivadel, kõrgematel pinnavormidel, kus põhjavesi on sügaval ja muld kuiv. Muld- valitsevad keskmiselt kuni nõrgalt leetunud leedemullad, muld on happeline, kõdu (moor) on 2-6cm tüse. Puistud- valitsevad hõredad puhtmännikud; harva esineb üksikuid kaski ja kiduraid kuuski; tootlikkus on madal IV-Va boniteet. Alusmets- tavaliselt puudub või esineb üksikuid kadakaid. Alustaimestik- liigivaene, domineerivad samblikud (peam põdrasamblik, islandi samblik), puhmasrindes kanarbik, pohl, leesikas. Kuivad ja
1.1.4. Laanemetsad Jänesekapsa kasvukohatüüp - kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel. Esinevad leetunud või näivleetunud mullad, mis mõnikord võivad olla ka nõrgalt gleistunud. Puistud kõrge tootlikkusega. Kõige enam levinud kuusikud. Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Alusmets hõre või keskmise tihedusega. Alustaimestik liigirikas. Samblarinne pidev. Sinilille kasvukohatüüp - positiivsetel pinnavormidel Muld on viljakas, tüüpiline on leostunud või leetjas muld. Kõdukiht väga õhuke või puudub, sest lagunemistingimused on head. Puistutest leidub kõige enam kuusikuid, mida sageli on kahjustanud juurepess. Alusmetsas nt. pihlakas, magesõstar, näsiniin, vaarikas. Alustaimestik on liigirikas (sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas). 1.1.5. Salumetsad Naadi kasvukohatüüp - tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel. Levivad gleistunud leetjad või gleistunud leostunud mullad
21- 22. Mullastiku suurt mitmekesisust iseloomustab ka mullaeraldiste arv pindalaühikul. Kaitseala lääneosas, kus 1 km2- l on 260- 270 eraldist, raskendab selline kirju mullapilt maa põllumajanduslikku kasutamist. 10 Taimesti ja loomastik Taimkate Looduslikku taimkatet on kõrgustikul säilinud suhteliselt vähesel määral. Otepää taimkatet iseloomustab mosaiiksus- reljeefi, mullastiku ja muude tegurite muutlikuste tõttu . Positiivsetel pinnavormidel kasvavad enamasti metsad ja nõlvaniidud, negatiivsetel on aga levinud madalsood ja lodud. Kõrgustikul kasvab enamasti salumets (kuusk, kask, haab, lepp, tamm, saar, pärn) kuid esineb ka liigivaeseid madalsooniite ja laanemetsi. Loomastik Otepää kõrgustiku vahelduv ja justkui tükikestest kokku pandud maastik pakub paljudele linnu- ja loomaliikidele sobivaid elutingimusi. Enamik Otepää looduspargis pesitsevatest linnuliikidest elutsevad metsas. Kõige sagedamini võib
(Mullateadus 2012) Ka leostunud ja leetjad gleimullad vajavad kuivendamist mitte ainult põllumajandus- kõlvikutel, vaid ka metsamaadel (Eesti mullastik 2011). 1.9. Mulla osatähtsus Eesti maafondist Gleistunud leetjad mullad moodustavad kogu maafondist 7,3%, metsamaadel 3,1% ja 12,0% haritavatel maadel (Eesti mullastik 2011). Põllumaast moodustavad gleistunud leetjad mullad suurema osa Kolga-Jaani ja Tänassilma ümbruses (Mullateadus 2012). Gleimullad on levinud kogu Eestis madalamatel pinnavormidel ja hõlmavad ~28% kogu maafondist ja ~17% põllumaast (Penu 2006). Gleimuldadest suurima levikuga on leostunud gleimullad, moodustades ligikaudu poole kõigist gleimuldadest (Mullateadus 2012). Ka leetjate gleimuldade osakaal on suur: nad moodustavad ligikaudu 1/3 kõigist gleimuldadest. Nende suurimad levikualad on Pärnu-, Lääne-, Hiiu- ja Raplamaal. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti mullastik. 2011. Eesti entsüklopeedia. [WWW]
Teekond Yogi juurde oli raskendatud, sest kalju ees näis olevat auk ning teadlased ei riskinud kulgurit otse Yogi juurde suunata, kartes, et ta võib auku libiseda ja oma 6 päikesepatareid vigastada. Pathfinderilt saabunud fotod tunnistust sellest, et kunagi mühasid Ares Vallise nimelises Pathfinderi marssumiskohas tugevad vetevood. Seda tõendavad voolujäljed kaljudel ja pinnavormidel. Arvatakse, et ka Barnacle Billi ja Yogi on vesi kohale toonud mõnest teisest Marsi piirkonnast. Vee kunagine olemasolu näitab, et kunagi olid Marsil olemas kõik tingimused elu tekkeks. Marsi tolm on esialgsetel andmetel täpselt samasugune, nagu 1976. aastal, mille USA marsisond Viking kindlaks tegi. Praegu tiirlevad ümber Maa USA kosmosesüstik Columbia ja Vene orbitaaljaam Mir. Kui kosmoseaparaatide vahel raadioühendus saadi, siis oli Miri meeste esimene küsimus:
Esinevad saartel, Lääne- ja Põhja- Eestis. 1.2 Nõmmemetsad Asuvad toitainetevaestel liivmuldadel. Enamus puistutest on männikud, sest teised puuliigid ei suuda sellistes tingimustes kasvada, tootlikkus madal - IV-V bon. Esinevad enamasti leedemullad (L). Siia kuuluvad: sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp. Nõmmemetsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. Sambliku kasvukohatüüp (sm) - on nõmmemetsadele kõige iseloomulikum. Asuvad nad mitmesuguse päritoluga liivadel, kõrgematel pinnavormidel, kus põhjavesi on sügaval ja muld kuiv. Valitsevad keskmiselt kuni nõrgalt leetunud leedemullad, muld on happeline (3,0-4,5), kõdu (moor) on 2-6 cm tüse. Puistutest on valitsevad hõredad puhtmännikud, harva esineb üksikuid kaski ja kiduraid kuuski. Tootlikkus on madal IV-Va bon. Alusmets tavaliselt puudub või esineb üksikuid kadakaid. Alustaimestik liigivaene, domineerivad samblikud (peamiselt põdrasamblikud, islandi samblik), puhmasrindes kanarbik, pohl, leesikas
Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Jänesekapsa kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid kultuurmännikud. Alusmets hõre või keskmise tihedusega. Esineb kuslapuu, punane leeder, paakspuu, pihlakas. Alustaimestik liigirikas, enamasti esineb rohkesti jänesekapsast, leidub ka leselehte, mustikat, koldnõgest, metspipart, metsmaasikat, metstähtheina jne. Moodustavad 6% metsadest, eriti levinud Kagu-Eestis. Sinilille (sl) kasvukohatüüp - levinud positiivsetel pinnavormidel. Mulla lähtekivim karbonaatne moreen. Muld on viljakas, tüüpiline on leostunud või leetjas muld. Kõdukiht väga õhuke, sest lagunemistingimused on head. Reaktsioon neutraalne. Kõige enam kuusikuid (2/3), mida sageli on kahjustanud juurepess. Männikuid 1/4 ja kaasikuid 1/10, nende seisund on hea. Ia-II bon. Alusmetsas mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, magesõstar, lodjapuu, näsiniin, vaarikas.
Leetunud mullad Lk Välja kujunenud karbonaadivaesel lähtekivimil leetumise tulemusena. - lähtekivim punakaspruun l, sl või ls1 - happelise reaktsiooniga, põllumaana vajavad lupjamist, vähehuumuslikud, toitainetevaesed. Levik kogu Lõuna-Eestis, liivadel üle Eesti. 197000 ha e. 5,0% harit. 55000 ha. e. 5,2% Eristamisel vaja teada lähtekivimi reaktsiooni, B-horisondi iseloomu, eluviaalhorisondi tunnuseid (kas ülaveest mõjustatud). Esinevad positiivsetel pinnavormidel, Wakt. väiksem kui LP-del, väga palju põuakartlikel liivadel. Liivadel sageli Bh-horisont, mitte väga selge, Lkg-l selgem ja tihenenud, laseb vett läbi. MKT: - sinilille, jänesekapsa Ia-II boniteet. Gleistunud leetunud mullad - Lkg Profiil ajutiselt kõrgest põhjaveest liigniiske, sõltuvalt lõimisest. MKT:- naadi, mustika Ia-II boniteet (metsana parasniisked) Leedemullad L Poola keelest Pod Zola, WRB - Podzols - välja kujunenud karbonaadivaestel liivadel leetumise tulemusena
nõrgalt koreseline. Lõimiseks oli sidus liiv mille pH oli 6,0. 11 6.3 Põllumaa sügavkaeve Põllumaa muld määrati rähkmullaks (K). Rähkmullad on karbonaatsetel setetel kujunenud koreserikkad mullad, mida iseloomustab tugev karbonaatsus, suur kivisus ja ka mulla lühike profiil. Rähkmullad paiknevad tasastel või nõrgalt lainjatel põhimoreenitasandikel. Vähem leidub neid oosidel ja teistel positiivsetel pinnavormidel. Rähkmuldade lähtekivim on kõige sagedamini mitmesuguse tüsedusega valkjas- või kollakashall rähkmoreen. Põhjarannikul on sageli maapinna lähedal paas(Raimo Kõlli, 2012). Antud sügavkaeve geneetilised horisondid olid A - Bw - R. Lõimise valem oli r1 ls1 25/r2 ls2 30/paas+. Huumusprofiili valem: 0/25. Lähtekivimiks osutus karbonaatne rähkmoreen. A 0-25/25 : Selgelt välja kujunenud huumushorisont. Kivisus oli nõrgalt rähkme. Mida
32. Eesti kaitsealade tüübid tänapäeval, nende tsoneering Hoiuala – loodus- ja linnudirektiivi kohaselt moodustatud ala, kasutatakse võimalikult väikeseid majanduspiiranguid. Maastikukaitseala e looduspark – haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuuri või puhke-eesmärgil. Maastikukaitsealal on tihti tähtis koht eripärastel pinnavormidel, mille kaitsmisega säilitatakse ka geoloogilisi väärtusi. Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Looduskaitseala – kaitseala looduslike protsesside, haruldaste või ohustatud taime-, seene- ja loomaliikide ning nende elupaikade, koosluste, samuti maastike j aüksikute loodusobjektide säilitamiseks, kaitsmiseks ja uurimiseks.
· Mullad toitainetevaesed · Bambus kasvab kuni pool meetrit päevas Rohtlad ja kõrbed Kuiva või poolkuiva kliimaga binoomid. ~1/3 Maa maismaast Primaarproduktsiooni limiteerib vesi Parasvöötme rohtlad · Tekkisid ~20. Milj aastat tagasi · Metsade hõrenemise tagajärjel · Jääajad levikule kaasa aidanud · Tüüpilised kontinentide siseosadele · Levinud tasastel pinnavormidel · 30-60 laiuskraad · Sademeid : 250-750 mm/a · Suvi pikk, soe ja kuiv, talv kuiv ja külm! · Eri kohtades eri nimetused ... - preeria P- Am, Pampa L- Am , Stepp Aasia , Veld L Aafrika · Preemia muld : peamine protsess kamardumine : viljakas , Kõrge Ph · Rohtlad on evolutsioneerunud koos suurte rohusööjatega ( N: Ameerika piison, harksarvik- Ameerika antiloop, kapibaara L- Am
Okeaania), mango (troopiline Aasia), kohvipuu (Lõuna-Ameerika, Aafrika, troopiline Aasia, Okeaania), kakaopuu (Aafrika, Lõuna-Ameerika, troopiline Aasia) nelgipuu, kaneelipuu, muskaatpähklipuu (troopiline Aasia), saagopalm (troopiline Aasia, Aafrika) ja mitmed teised. Parasvöötme rohtlad. Evolutsiooniline ajalugu. · ~ 20 milj aastat tagasi · Metsade hõrenemise tagajärjel · Jääajad levikule kaasa aidanud · Tüüpilised kontinentide siseosadele · Levinud tasastel pinnavormidel Kõrreliste kohastumised rohtlas · Kosmopoliitne sugukond · Suur liigiline mitmekesisus · Väike eluvormiline mitmekesisus Mätastena või murusalt · Püstised lehed, basaalne meristeem · C3 ja C4 liigid · Hea suguline ja vegetatiivne paljunemine Suvi on siin soe ja pikk. Kui sademeid tuleb piisavalt, on metsastepp taimekasvutingimustelt parasvöötmes optimaalne. Paraku aga kõigub sademete hulk suuresti, mis tingib paduvihmade korral erosiooni ja põuaga taimkatte kuivamist
kuni 25 cm tüsedune. Palumetsad on enamasti I-III bon. Männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk. Laanemetsad Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk) – esineb kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel. Muld on värske, hea drenaažiga, põhjavesi sügavamal, kõige enam levinud on kuusikud, moodustavad 6% metsadest, eriti levinud Kagu-Eestis. Sinilille (sl) - levinud positiivsetel pinnavormidel, kõdukiht väga õhuke, sest lagunemistingimused on head, kõige enam kuusikuid (2/3), Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, metsadest 5%. Salumetsad Naadi (nd) – kõdukiht puudub, huumushorisont tüse – 25-30 cm, viljaka mulla ja soodsa veerežiimi tõttu Eesti viljakaim kkt, esinevad nii segapuistud kui kuusikud, laialehelised lehtpuuliigid, bon. Ia-I (harva II), peamiselt Eesti ida- ja keskosas, 8% metsadest.
Lõuna-Eestis kujunenud peamiselt lubjavaesel moreenil, mujal liivadel. Maakondadest levinud peamiselt Võrumaal, Valgamaal ja Põlvamaal, lisaks Põhja-Kõrvemaal, Kundas, Edela-Saaremaal ja Lääne- Hiiumaal. Tekkinud karbonaadivabal lähtekivimil, kihisemine puudub, happelised mullad. Esineb selgelt väljakujunenud tüse (>5cm) huumushorisont. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C. G Gleimullad Levik: Gleimullad on levinud kogu Eestis madalamatel pinnavormidel ja hõlmavad ~28% kogu maafondist ja ~17 % põllumaast. Suurema levikuga on leostunud ja küllastunud gleimullad. Suuremad gleimuldade alad paiknevad Madal-Eestis (Pärnumaa, Läänemaa, Raplamaa lõunaosa ning saared). Rohkesti leidub neid ka Võrtsjärve ja Peipsi ümbruses, Põhja-Eesti rannikul ja Valga piirkonnas. Esineb alaline liigniiskus. Ülemiseks horisondiks kas toorhuumuslik AT-horisont või turvastunud kõduhorisont tüsedusega alla 10 cm. 73. Eesti agromullastiku valdkonnad.
· happelise reaktsiooniga, vajavad lupjamist, vähehuumuslikud, toitainetevaesed.
Levik kogu Lõuna-Eestis, liivadel üle Eesti. Lubjalembesed taimed (mesikas, lutsern, ristik)
vajavad lupjamist. Erinevused K1-st kergema lõimisega, ei esine Bt horisonti, LP-st profiili ülaosas
puuduvad ülavee tunnused. Eristamisel on vaja teada lähtekivimi reaktsiooni, B-horisondi iseloomu,
eluviaalhorisondi tunnuseid (kas ülaveest mõjustatud). Erinevad pinnavormidel, Wakt vähem kui
LP-del väga palju põuakrtlikke liivadel. Liivadel sageli Bh-profiil mitte väga selge. Lkg-l selgem ja
tihenenud, laseb vett läbi.
I. Leetunud
1. LkI E <5cm, B raskesti eristatav A-B-C (A-EB-C) profiil EB>A; A<20cm; BC
2. LkII A-E(EB)-B-C, E 5-15 cm või E>A; EB>A; A<20 cm; B ei ole värvuselt eristatav,
vähe tihenenud
3. LkIII E >15 cm; E
· happelise reaktsiooniga, vajavad lupjamist,
vähehuumuslikud, toitainetevaesed.
Levik kogu Lõuna-Eestis, liivadel üle Eesti. Lubjalembesed
taimed (mesikas, lutsern, ristik) vajavad lupjamist.
Erinevused K1-st kergema lõimisega, ei esine Bt horisonti,
LP-st profiili ülaosas puuduvad ülavee tunnused. Eristamisel
on vaja teada lähtekivimi reaktsiooni, B-horisondi iseloomu,
eluviaalhorisondi tunnuseid (kas ülaveest mõjustatud).
Erinevad pinnavormidel, Wakt vähem kui LP-del väga palju
põuakrtlikke liivadel. Liivadel sageli Bh-profiil mitte väga
selge. Lkg-l selgem ja tihenenud, laseb vett läbi.
I. Leetunud
1. LkI - E <5cm, B raskesti eristatav A-B-C (A-EB-
C) profiil EB>A; A<20cm; BC
2. LkII - A-E(EB)-B-C, E 5-15 cm või E>A; EB>A;
A<20 cm; B ei ole värvuselt eristatav, vähe
tihenenud
3. LkIII - E >15 cm; E
Mulla lähtekivim liiv või I-III. nõmmemetsadele kõige iseloomulikum. Asuvad karbonaadivaene moreen. Põhjavesi Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. nad mitmesuguse päritoluga liivadel, kõrgematel toitainetevaene, seisev ja ulatub periooditi kõrgele. Arumetsade jaotamisel tüübirühmadesse on pinnavormidel, kus põhjavesi on Esinevad gleistunud leede (LIIg-LIIIg) või aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, sügaval ja muld kuiv. Valitsevad keskmiselt kuni huumuslikud leedemullad L(k)g, mullareaktsioon mulla lõimis ja nõrgalt leetunud leedemullad, muld on happeline on happeline (2,5-3,5). veereziim. Soometsade jaotamisel (3,0-4,5), kõdu (moor) on 2-6 cm tüse
..2,2%, keskmiselt erodeeritutel 1,3...1,8%, tugevasti erodeeritutel alla 1%. Nõrgalt erodeeritud muldade kasutamine põllumaana ei oma erilisi puudusi ega kitsendusi. Keskmiselt ja tugevasti erodeeritud muldade kasutamisel tuleb seada eesmärgiks, et muld oleks võimalikult vähe ilma taimkatteta st. sobivad ainult eelkõige heintaimede kasvatamiseks või kergema lõimise korral eelistada metsastamist. 4. Deluviaalmullad D. Esinevad künklike alade nõgusatel pinnavormidel või kallakute osadel, kus materjali pealeuhe ületab ärauhtumise. Iseloomulik on tüse üle 30 cm A-horisont. Jaotamine toimub vastavalt niiskusreziimile ja nendes tingimustes kujunenud tunnuste alusel: a) D deluviaalmuld. Parasniiske, paikneb nõlva alumisel kolmandikul ärauhtevööndi lõpul ja pealeuhtevööndi alguses, kus põhjavesi on sügaval. b) Dg gleistunud deluviaalmuld. Paikneb nõlva alumisel kolmandikul pealeuhtevööndi keskosas või kühmudevahelistes nõgudes, kuhu valguvad
o loomad: metselevant, okaapi, mudahüpik Parasvöötme rohtlad. Levik, kliima, üleminekud. Evolutsiooniline ajalugu. Pinnavormid ja muld. Kõrreliste kohastumised rohtlas, teised eluvormid. Aineringe: karjatamine, lagunemine, põlemine. Loomastiku eripärad. · Tekkisid ~20 miljonit aastat tagasi metsade hõrenemise tagajärjel. Jääajad on nende levikule kaasa aidanud. Tüüpilised kontinentide siseosadele. Levinud tasastel pinnavormidel. · 30-60 laiuskraadidel. Sademeid 250-750 mm/a. Suvi on pikk, soe ja kuiv. Talv on kuiv ja külm. · Erinevad nimetused: preeria Kanadas, pampa Argentinas, stepp Mongoolias, pusta Ungaris, veldt Lõuna-Aafrikas · Pinnavormid: ,,püramiidid" erosiooni tekitatud pinnamoed tasases preerias. · Üsna tasased alad, kuid kuiva tõttu pääseb tuuleerosioon võimule ning
1,3...1,8%, tugevasti erodeeritutel alla 1%. Nõrgalt erodeeritud muldade kasutamine põllumaana ei oma erilisi puudusi ega kitsendusi. Keskmiselt ja tugevasti erodeeritud muldade kasutamisel tuleb seada eesmärgiks, et muld oleks võimalikult vähe ilma taimkatteta st. sobivad ainult eelkõige heintaimede kasvatamiseks 28 või kergema lõimise korral eelistada metsastamist. 4. Deluviaalmullad D. Esinevad künklike alade nõgusatel pinnavormidel või kallakute osadel, kus materjali pealeuhe ületab ärauhtumise. Iseloomulik on tüse üle 30 cm A-horisont. Jaotamine toimub vastavalt niiskusreziimile ja nendes tingimustes kujunenud tunnuste alusel: a) D deluviaalmuld. Parasniiske, paikneb nõlva alumisel kolmandikul ärauhtevööndi lõpul ja pealeuhtevööndi alguses, kus põhjavesi on sügaval. b) Dg gleistunud deluviaalmuld. Paikneb nõlva alumisel kolmandikul pealeuhtevööndi keskosas või kühmudevahelistes nõgudes, kuhu valguvad
..2,2%, keskmiselt erodeeritutel 1,3...1,8%, tugevasti erodeeritutel alla 1%. Nõrgalt erodeeritud muldade kasutamine põllumaana ei oma erilisi puudusi ega kitsendusi. Keskmiselt ja tugevasti erodeeritud muldade kasutamisel tuleb seada eesmärgiks, et muld oleks võimalikult vähe ilma taimkatteta st. sobivad ainult eelkõige heintaimede kasvatamiseks või kergema lõimise korral eelistada metsastamist. 4. Deluviaalmullad D. Esinevad künklike alade nõgusatel pinnavormidel või kallakute osadel, kus materjali pealeuhe ületab ärauhtumise. Iseloomulik on tüse üle 30 cm A-horisont. Jaotamine toimub vastavalt niiskusreziimile ja nendes tingimustes kujunenud tunnuste alusel: a) D deluviaalmuld. Parasniiske, paikneb nõlva alumisel kolmandikul ärauhtevööndi lõpul ja pealeuhtevööndi alguses, kus põhjavesi on sügaval. b) Dg gleistunud deluviaalmuld. Paikneb nõlva alumisel kolmandikul
Enamus puistutest on männikud, sest teised puuliigid ei suuda sellistes tingimustes kasvada. Alustaimestiku moodustavad põhiosas mitmesugused samblikud ja kanarbik, rohttaimi vähe, või puuduvad hoopiski. Tootlikkus madal - IV-V bon. Esinevad enamasti leedemullad, põhjavesi sügaval. Siia kuuluvad: sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp. Sambliku kasvukohatüüp (sm) Nõmmemetsadele kõige iseloomulikum kasvukohatüüp. Asub mitmesuguse päritoluga kõrgematel pinnavormidel: rannikuluited, mõhnastikud, sandurid jne., kus põhjavesi on sügaval ja muld kuiv. Valitsevad keskmiselt kuni nõrgalt leetunud leedemullad, (LI kuni LII), mulla lähtekivimiks on mitmesugused liivad, muld on happeline, pHKCl 3,0-4,5. Kõduhorisont on õhuke 2.....6 cm tüse, huumuslik ja kuiv. Puistutest on valitsevad puhtmännikud, harva esineb üksikuid kaski ja kiduraid kuuski. Boniteet IV-Va. 100 aastase samblikumänniku keskmine kõrgus on 16 m ja tüvepuidu maht 165 m3
Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Jänesekapsa kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid kultuurmännikud. Alusmets hõre või keskmise tihedusega. Esineb kuslapuu, punane leeder, paakspuu, pihlakas. Alustaimestik liigirikas, enamasti esineb rohkesti jänesekapsast, leidub ka leselehte, mustikat, koldnõgest, metspipart, metsmaasikat, metstähtheina jne. Moodustavad 6% metsadest, eriti levinud Kagu-Eestis. Sinilille (sl) kasvukohatüüp - levinud positiivsetel pinnavormidel. Mulla lähtekivim karbonaatne moreen. Muld on viljakas, tüüpiline on leostunud või leetjas muld. Kõdukiht väga õhuke, sest lagunemistingimused on head. Reaktsioon neutraalne. Kõige enam kuusikuid (2/3), mida sageli on kahjustanud juurepess. Männikuid 1/4 ja kaasikuid 1/10, nende seisund on hea. Ia-II bon. Alusmetsas mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, magesõstar, lodjapuu, näsiniin, vaarikas.
Esinevad paakspuu, pihlakas, mage sõstar, kadakas, harilik kuslapuu, näsiniin, pajud. 44 Puhmarinne: mätastel esineb mustikas ja pohl. Rohurinne: iseloomulik on mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile. Tüve- ja kännumätastel leseleht, laanelill, aas- ja metsosi, jänesekapsas ja teised happelise toorhuumus- liku kõduga metsadele iseloomulikud taimed. Madalamatel pinnavormidel kasvavad kõrvuti salutaimed: kevadine seahernes, võsaülane, püsik-seljarohi, ussilakk, naat, koldnõges, sinilill, longus helmikas ja lodumetsade taimed: angervaks, soo-koeratubakas, sookastik, soo-osi. Peale nende esineb lillakat, luht- kastevart, metskastikut, sõrm-, tupp- ja mätastarna, harilikku heinputke, maikellukest, villohakat, kuldvitsa, ohtest ja laiuvat sõnajalga. METSOSI - Equisetum sylvaticum; Equisetum hobusesaba, sylvaticum metsa-
kuni 30 cm paksustel setetel. Rähksed rendsiinad on kujunenud rähkmoreenil koreselistel liustikujõe- ja rannasetetel, nad on rohumaadel ja metsades huumusrikkad (üle 5%), mullaharimisega huumusesisaldus väheneb (4–2%-ni). Väga õhukesi muldi ei saa põllumajanduses kasutada. Kõige rohkem on õhukesi (lamedail kühmudel ja künnistel või tasandikel) ning keskmise sügavusega rendsiinasid (tasandikel või lamedates nõgudes ja lohkudes). Gleistunud rendsiinad asuvad madalamatel pinnavormidel, on lühikest aega kevaditi ja sügiseti liigniisked, suvel sageli põuakartlikud. Rendsiinadel on happeliste saasteainete suhtes suur, leeliste saasteainete suhtes väike puhverdusvõime. Koresusest tuleneva hea veeläbilaskvuse tõttu on põhjaveed nõrgalt kaitstud. Rendsiinadel kasvavad metsad haigestuvad kergesti ja on altid tuuleheitele. Leostunud ja leetjad mullad on kujunenud kollakashallil ja punakaspruunil moreenil, neid on
annaabi.ee 
