Kui teete mitu liigutust jookseb mitu lainet. Ainuke asi, mis sellisel primitiivsel mudelil välja ei tule, on laine kõrguse Siin joonisel on näidatud kuidas laine kasv madalasse vette jõudmisel. suureneb rannikule lähenedes ja et kaasa liigub kogu Tsunamile iseloomulikud tunnused. vee mass. Tsunamit iseloomustab just see, et liikumises osaleb kogu veemass põhjast pinnani. Samal ajal tuulelaines osaleb liikumises ainult pindmine veekiht. See on ka põhjus, miks 10 m kõrgune hiidlaine põhjustas hirmsa katastroofi Kagu-Aasias, kuid 10 m kõrgune tuulelaine, mis teinekord võib esineda ka Läänemeres, ei põhjusta erilisi purustusi rannikul. Lihtsalt tuulelaine, mis ka kõrguselt ei saavuta kunagi tsunami mõõtmeid, läheb murdlaine tsoonis ümber ja valgub suhteliselt vaikselt merre tagasi.
Veenusega on asi keerulisem. Kui seal kunagi oligi ookeane, siis neis ei saanud vesi olla palju alla keemispunkti. Seega oli Veenuse atmosfäär pidevalt veeauru täis ja see oligi kriitiline erinevus, mis viis nende kahe planeedi saatused lahku. Veeaur on parim kasvuhooneefekti põhjustav gaas, mida teadus tunneb. See on nähtavale valgusele läbitav, aga peegeldab infrapunakiirgust. Kui päikesekiired langesid noorele ja aurusele Veenusele, siis väike osa neist tungis läbi pilveudu pinnani, kus neeldus. Kuumad kaljud kiirgasid Päikese energiat atmosfääri tagasi infrapunase soojuskiirgusena, mis aga püüti paksu veeauruloori poolt täielikult kinni. Nii püsis Veenus kuumana. Samal ajal lõhkus Päikese ultraviolettkiirgus kõrgel atmosfääris veeauru molekule tema koostisosadeks vesinikuks ja hapnikuks. Vesinik aga on nii kerge, et olles vabanenud oma raskemast partnerist hapnikust, lendus kosmosesse. Veidi hapnikust
Päikese pinnaga. Fotosfäärist allpool olevat osa nimetame lihtsalt Päikese sisemuseks. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. Kuna see ühinemisreaktsioon nõuab kõrget temperatuuri (> 107 K) ning suurt rõhku ja siis saab see toimuda vaid väga sügaval Päikese sisemuses (energiat tootvas tuumas). Eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (allpool kiiratud suure energiaga footon neeldub kõrgemates kihtides) seda nimetatakse kiirguslikuks energiaülekandeks (toimub kiirgusülekande tsoonis). Viimases osas väljub energia konvektsiooni teel (konvektsioonitsoon). Konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks on granulatsioon: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste-graanulite läbimõõt
· Arvutatakse fraktsioonide üldarv n, arvestades ühe fraktsiooni mahuks 2 ml; seega n = Vxmax / 2. · Statiivi pannakse vajalik kogus kalibreeritud ja nummerdatud katseklaase. · Märgitakse üles voolutuslahus ja varustatakse end sobiva pipetiga, millega saab lahust kolonni lisada. · Varutakse väike keeduklaas, kuhu lastakse alguses täidise pinnal olev eluent. Segu komponentide lahutamine. · Avatakse kolonni väljavooluava ja kogutakse voolutuslahust kuni see jõuab täidise pinnani. Samal ajal reguleeritakse vooluiirus. · Kui vedeliku tase kolonnis langeb täidise pinnani, suletakse kolonni väljavooluava ja kolonn on valmis proovi sisetamiseks. Proovi sisestamine · Uuritav segu viiakse ettevaatlikult kolonni lastes sel tasapisi täidisele tilkuda. · Kui proov on sisestatud, avatakse väljavool ja lisatakse kiiresti pipeti abil väike kogus eluenti. Seda tegevust korratakse kuni proov on täidisesse imbunud.
seega 8. n = Vxmax / 2. 9. Statiivi pannakse vajalik kogus kalibreeritud ja nummerdatud katseklaase. 10. Märgitakse üles voolutuslahus ja varustatakse end sobiva pipetiga, millega saab lahust kolonni lisada. 11. Varutakse väike keeduklaas, kuhu lastakse alguses täidise pinnal olev eluent. Segu komponentide lahutamine. 1. Avatakse kolonni väljavooluava ja kogutakse voolutuslahust kuni see jõuab täidise pinnani. Samal ajal reguleeritakse vooluiirus. 2. Kui vedeliku tase kolonnis langeb täidise pinnani, suletakse kolonni väljavooluava ja kolonn on valmis proovi sisetamiseks. Proovi sisestamine 1. Uuritav segu viiakse ettevaatlikult kolonni lastes sel tasapisi täidisele tilkuda. 2. Kui proov on sisestatud, avatakse väljavool ja lisatakse kiiresti pipeti abil väike kogus eluenti. Seda tegevust korratakse kuni proov on täidisesse imbunud.
jagada kolmeks põhiliseks komponendiks: · Tiirlemine · Pöörlemine · Telje Pretsessioon 5 Planeedid tähistaevas · Planeedid on rändavad tähed · Planeedid liiguvad taevas erinevalt · Ülejäänud 3(Marss, Jupiter, Saturn) palja silmaga nähtavat planeeti rändavad Päikesest sõltumatult, muutes perioodiliselt oma liikumissuunda. Päikesevarjutus · Täielik päikesevarjutus tekib kui Kuu varjukoonuse ots ulatub Maa pinnani. · Osalise päikesevarjutuse korral katab Kuu vaid ühe osa Päikesest. · Rõngakujulise päikesevarjutuse korral kuuketas on varjutanud Päikese. · Päikesevarjutus saab toimuda ainult noorkuu ajal. Kuuvarjutus · Võib olla : osaline või täielik · Kuuvarjutus saab toimuda täiskuu ajal. · Kuuvarjutus toimub siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule. 8 Astronoomia
Kati Kõiv Varjutused Päikesevarjutus Tekib, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel Click to edit Master text styles Täielik päikesevarjutus Second level Osaline päikesevarjutus Third level Fourth level Rõngakujulne Fifth level päikesevarjutus Täielik päikesevarjutus Tekib, kui Kuu varjukoonuse ots ulatub Maa pinnani, tekitades sel viisil täieliku päikese-varjutuse Nähtav suhteliselt väikesel alal Ei kesta väga kaua Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Osaline päikesevarjutus Päikesest oleks nagu tükk puudu Kuu vari muudab taeva värvi Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level
kogudiameetrist. Seal toodetakse termotuumaprotsessides, kus vesiniku tuumad ühinevad heeliumi tuumadeks, energiat. Temperatuur on ligikaudu 14 miljonit kraadi. 7. Mis on protuberantsid ? Protuberantsid on Päikese kroonis esinevad tihedamalt muutuvad gaasipilved. 8. Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni ? Päikese sisemuses tekkiv energia jõuab meieni: 1) Energia läbib ¾ teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (kiirguslik energiaülekanne) 2) Domineerivaks muutub konvektsioon, laikude kohal väljumine pidurdatud. Laikudega kaasnevad loited ehk proturbulentsid- aine paiskub 100 000 km'te kõrgusele. 3) Enamik langeb tagasi pinnale, osa kiirgub maailmaruumi. 4) Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile magnetvälja häired, atmosfääri heledust (virmalisi), annab sooja, UV-, raadiokiirgust
-Kromosfäär Fotosfäärist kõrgemale, nn. Päikese ,,atmosfäär" -Kroon Hõre gaasi pilv kromosfääri peal Click Click icon to icon addtopicture add picture Päikese ehitus Fotosfäärist allpool olevat osa nimetatakse lihtsalt sisemuseks Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest Kiirguslik energiaülekanne - eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam Päikese kiirgus on stabiilne, aga tema pind võngub perioodiga umbes 5 minutit ning umbes 10 kilomeetrit Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Faktid päikesest
liigutab kuumendab teda pidevalt. Tegemist on kõige suurema soojusenergia tootlikusega kuuga. Titan Suurusel teine kuu. Titanil on kordades tihedam atmosfäär ja umbes kaks korda suurem ,,õhurõhk" eluks kõlblik see ei ole, sest on väga külm poolustel kuni -235 kraadi. Kuid on ainuke kuu millel sajab vihma. Vihm ei koosne veest, vaid vedelast etaanist ja metaanist. Nõrga gravitatsiooni tõttu kulub ,,vihmapiiskadel" ligi tund et jõuda pinnani. Kuigi suurem osa piiskadest aurustub enne pinnani jõudmist on mitmetes kohtades tekkinud etaani järved. Kui kunagi tulevikus peaksid astronaudid sinna jõudma ja nad tahavad minna paadiga sõitma ei saa neil kunagi kütus otsa. Nimelt kui meil Maa peal on sõitmiseks vaja paaki kütust osta ning seejärel toimub põlemie hapniku abil siis Titanil peaks ostma kütusepaaki hapnikku et se teeks õhus oleva kütuse põlemiskõlblikkuks. Tegemist on kõige kütuserohkema kuuga. Empimetheus ja Janus Neil kahel Kuul on peaaegu sama orbiit
Energia kulub sidemete lõhkumiseks, osakeste võnkumine kiireneb ja võnkeamplituud suureneb-sidemed katkevad. Aurumine ja kondenseerumine toimub igal temperatuuril, sest igalt temp-l leidub mõni osake, kes on võimeline ära lendama. Auramise käigus temp langeb. Aine aurab igal temp-l, keeb aga vaid ühel temp-l. keemisel on aurumine kõige intensiivsem. Milleks kulub aurustumissoojus? 1.molekulide omavahelise vastastikmõju ületamiseks(lahtirebimisel)2. vedeliku pindpinevuse ületamiseks(pinnani jõudmisel) 3. paisumistööks, mis on määratud aine vedela ja gaasilise faasi tiheduste vahega ning osakestevaheliste tõmbejõudude sõltuvusega kaugusest gaasilises faasis. Aurumine sõltub temp-st. Küllastunud aur- aurumine ja kondenseerumine on tasakaalus. Selle oleks sõltub temp-st, küllastunud aurul on oma rõhk. Kui p0(õhurõhk) on suurem kui 1 at, siis O2 on gaas, kui väiksem siis on O2 aur. Keemine on olukord kus vedelik aurab igalt poolt. Aurumine toimub vaid pinnalt
Päikese läbimõõdu kaugusele. Fotosfäärist allpool olevat osa nimetame lihtsalt sisemuseks. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade ühinemisest heeliumi tuumadeks. Nagu õppisime tuumafüüsika osas, nõuab see ühinemisreaktsioon kõrget temperatuuri ning suurt rõhku ja saab seetõttu toimuda vaid väga sügaval tähe sisemuses. Eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel -- seda nimetatakse kiirguslikuks energiaülekandeks. Viimases osas muutub energia väljumisel domineerivaks konvektsioon. Granulatsioon ongi konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal
Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. 2. Mis on granulatsioon? Eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (allpool kiiratud suure energiaga footon neeldub kõrgemates kihtides) seda nimetatakse kiirguslikuks energiaülekandeks. Viimases osas muutub energia väljumisel domineerivaks konvektsioon. Granulatsioon ongi konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööristegraanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. 3
Musta värvi pinnad on sellised, kus enamik pinnale langevatest kiirtest neeldub pinnas, kiirgustegur peaaegu 1. Valget värvi pinnad on sellised, kus enamik pinnale langevatest kiirtest peegeldub pinnalt tagasi, kiirgustegur olematu. Valge ja musta kohta ei toodud lainepikkusi, sest nad ei kuulu kolme põhitooni hulka. 4. Katsete käigus tuleb distants hõõglambi kolvi ja uuritavate pindade vahel konstantsena, sest kaugusest oleneb palju soojuskiirgust jõuab uuritava pinnani ja vaja on ühtlast valgusjaotust. lambi kõrgust tuleb muuta, sest kolvi tipp peab olema samal kõrgusel uuritava pinnaga ja tabelis paiknevad värvused erineval tasandil. 5. Vaja on juhinduda ohutusnõuetest, sest laserkiirgus võib kahjustada silmanägemist, pimestada inimesi ja kahjustada/hävitada keskkonda. 5.1. IP termomeetri laser on alla 1 mW. 5.2. Teaduses/tööstuses kasutatakse väga erineva võimsusega lasereid alates alla 1 mW
Pöörlemise dünaamika põhivõrrandi: aT=1/m *M/r = 1/mr² *M= M/I kus I=mr² on tükikese inertsimoment. I=pr²dV, kus p=m/V Pascali seadus p=F/S, F=pS, kus F on rõhumisjõud ja S on pinnatüki ristsirge. Archimedese seadus p1S1+p2S2+p3S3+p4S4+p5S5+p6S6+P=0 p2S2=-p4S4 ja p3S3=-p5S5 p1S1+p6S6=-P= - mg= -pVg kus p on vedeliku tihedus ja V=hS kuubi ruumala. p1S1-p6S6=-ph(S1=S6)g p6-p1=pgh. H on kuubi kõrgus. p(h)=pgh kus h kaugust vedeliku pinnani. Archimedese seadus F=p6S-p1S=pgSh=pgV, keha kaal P=p1gV. P=P-F
keskkondade lahutuspinnale täieliku peegeldumise piirnurgast suuremate nurkade all. Läätsed ja valguse murdumine Prillides, kaamerates, pikksilmades ja mikroskoopides kasutatakse läätsi, et tekitada eseme suurendatud või vähendatud kujutist. Kõik läätsed töötavad põhimõttel, et kuigi valgus levib sirgjoonelistelt, läbib see klaasi aeglasemalt kui õhku. Kui valguskiir langeb klaasi pinnale mingi nurga all, siis jõuab osa kiirest klaasi pinnani varem ja aeglustub varem. Selle tagajärjel paindub valguskiir nii nagu kaldub ühele küljele auto, kui üks kumm lõhkeb, ja tema suund muutub. Niisugust valguse suuna muutumist nimetatakse valguse murdumiseks. Langev ja murdunud kiir asuvad kiire langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatud pinnanormaaliga ühes tasandi. Keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes nimetatakse absoluutseks murdumisnäitajaks. Kui aga valguskiir suundub ühest keskkonnast
Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Osaline Päikesevarjutus: Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud. Osaline Päikesevarjutus annab meile võimaluse näha, kuidas Kuu varju mõjul muutub taeva värv ja kuidas värvid erinevad suundades, kust vari tuleb ja kuhu see liigub Täielik Päikesevarjutus: Siiski võib eriti soodsal juhul Kuu varjukoonuse ots ulatuda Maa pinnani, tekitades täieliku Päikesevarjutuse. Selline varjutus on nähtav vaid paarisaja km laiusel ribal mõne minuti vältel. Maalt vaadates näeme siis kuuketta poolt täielikult varjutatud Päikest. Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti. Täielikule Päikesevarjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata, sellisel
PSORIAAS Kätlin Kool & Gea Jürgenson Kuidas tekib ? Lihtsalt selgitades on psoriaas naharakkude jagunemise kiirenenud protsess. Normaalne, psoriaasikahjustuseta naharakk saab küpseks 2128 päevaga, kuni jõuab marrasknaha pinnani ning eemaldub surnud rakkudena märkamatult. Psoriaasikahjustusega rakud aga saavad küpseks kahekolme päevaga, kuhjuvad koos tervete naharakkudega pinnale tekitades erineva suurusega selgelt piiritletud, hõbedase ketuga kaetud põletikulised paksenenud ja naastud. Väljaspool naaste olev nahk näib alati terve ja elujõulisena. Sügelevad naastud hakkavad kettu kraapides punktjalt veritsema. Ketendust võib olla kuni 100 grammi ööpäevas
Töö käik Kõigepealt mõõdeti täidise kõrgus L ja diameeter d, millest lähtudes arvutati täidise kogumaht Vt. Siis arvutati geelimaatriksi maht Vg = k Vt ning Vxmax = Vt Vg. Fraktsioonide üldarvu leidmiseks (kui ühe fraktsiooni maht on 2 ml): n = Vxmax / 2 Vastavalt leitud fraktsioonide arvule võeti kalibreeritud katseklaasid ning nummerdati. Avati kolonni väljavooluava ning vedelikku koguti väiksesse keeduklaasi, kuni vedeliku tase oli jõudnud täidise pinnani. Kolonni väljavooluava suleti. 0,5 ml automaatpipetiga sisestati kolonni uuritav proov, avati kolonni väljavool ning esialgu väljuvat eluaati koguti väiksesse mõõtsilindrisse. Kui kolonnis liikuv esimene sinine riba oli jõudnud kolonni põhja lähedale, hakati eluaati koguma nummerdatud katseklaasidesse 2 ml kaupa. Fraktsioonide kogumine lõpetati, kui eluaat oli muutunud värvituks. Ainete kontsentratsiooni igas fraktsioonis väljendati lahuse absorbtsiooni ehk optilise
magnetvälja tugevust ja suunda lihtsalt muuta? Elektromagnet on traatpool, millese juhitakse elektrivool ja mille ümber tekib magnetväli. Eelis: 1) Magnetvälja tugevust saab muuta voolutugevuse või pooli keerdude arvu muutmisega. 2) Pooluseid saab vahetada voolu suunda muutes. 12.Millest on põhjustatud Maa magnetväli, kus asuvad selle poolused? Arvatakse, et Maa keskel asub tahkes olekus rauast tuum, millel on magne tilised omadused ja mille magnetväli ulatub Maa pinnani ja sellest kõrgemale. Selle poolused asuvad geograafiliste pooluste läheduses ning on vastupidiste märkidega geograafiliste pooluste suunas. 13. Ülesended vihikus.
o Milleks kulub sulamissoojus? Kristallstruktuuri mõjust vabanenud osakestele tuleb anda kineetilist energiat, et säilitada osakeste keskmine kiirus. o Miks ei muutu sulamisel süsteemi temperatuur? Kristallstruktuuri mõjust vabanenud osakestele tuleb anda kineetilist energiat, et säilitada osakeste keskmine kiirus. o Milleks kulub aurustumissoojus? Molekulide omavahelise vastastikmõju ületamiseks (lahtirebimisel); Vedeliku pindpinevuse ületamiseks (pinnani jõudmisel); Paisumistööks, mis on määratud aine vedela ja gaasilise faasi tiheduste vahega ning osakestevaheliste tõmbejõudude sõltuvusega kaugusest gaasilises faasis. o Kui suur on keskmine relatiivne niiskus kõrbes, talvel keskküttega korteris, Eestis, vihmasel päeval? Kõrbes 20-30%; Talvel.... 20-30%; Eestis 60-70%; Vihmasel päeval 100%; o Kas relatiivne niiskus võib olla suurem kui 100%? Kui jah, siis kus?- Udus ja pilvedes.
"rändavaid tähti", mida hakati nimetama planeetideks Palja silmaga nähtavaid planeete on viis, lugedes Päikese poolt: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter ja Saturn. Kõige heledam planeetidest on Veenus, järgmine on Jupiter. Ülejäänud vahetavad kohti edetabelis sõltuvalt asukohast Maa ja Päikese suhtes. Varjutused Et Maa on Kuust suurem, pole tema täielik kadumine Kuu varju võimalik. Siiski võib eriti soodsal juhul Kuu varjukoonuse ots ulatuda Maa pinnani, tekitades täieliku päikesevarjutuse. (Kuu vari liigub Kuuga kaasa!) Lisaks Päikesele võib Kuu oma teel kinni katta ka tähti või planeete. Neid sündmusi nimetatakse Kuuga kattumiseks Astronoomiainstrumendid Tähtedevaheliste (nurk)kauguste mõõtmiseks kasutati saua, tähtede liikumise jälgimiseks ilmakaarte järgi orienteeritud kvadrante. 15. saj. leiutati nurgamõõtjad ja 1610. a. võttis Galilei kasutusele teleskoobi. Teleskoobi
suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni (lad. granulum - terake). Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. See ühinemisreaktsioon nõuab kõrget temperatuuri (> 107 K) ning suurt rõhku ja saab seetõttu toimuda vaid väga sügaval tähe (Päikese) sisemuses. Eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (allpool kiiratud suure energiaga footon neeldub kõrgemates kihtides) -- seda nimetatakse kiirguslikuks energiaülekandeks. Viimases osas muutub energia väljumisel domineerivaks konvektsioon. Granulatsioon ongi konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. Atmosfäär
· statiivi võetakse vastav arv katseklaase · eluendi koostis: 50nM Tris-HCl, 150mM NaCl, pH = 7,5 · uuritav segu: o dekstraansinine (6mg/ml) o müoglobiin (6mg/ml) o 2,4-dinitrofenüülaspartaat (0,6mg/ml) · kolonni täidise pinnal olev eluent lastakse välja · kolonni voolukiirus reguleeritakse piiridesse 0,7 1,0 ml/min · kui vedeliku tase langeb täidise pinnani, suletakse kolonni väljavooluava · kolonni pipeteeritakse 0,5 ml uuritavat proovi, lastes proovil geelile mõne millimeetri kõrguselt tilkuda nii, et proov jaotuks geelis ühtlaselt · avatakse väljalaskeava ja jälgitakse, et eluenti oleks alati geeli kohal kui proov on täielikult geeli sisenenud, hakatakse juurde lisama eluenti, alguses väiksemate kogustena jälgides, et geel ei jääks kuivaks
Vxmax = Vt Vg = 72,63 7,273 =65,357 cm3 · Arvutasin fraktsioonide üldarvu teades, et ühe fraktsiooni maht on 2ml. n = Vxmax/2 = 65,357 / 2 33 · Nummerdasin katseklaasid Praktiline töö · Avasin kolonni väljavooluava ja täidise kohal olev voolutuslahus hakkas aeglaselt tilkuma keeduklaasi. · Reguleerisin kolonni voolutuskiiruseks ligikaudu 1ml/min · Kui vedeliku tase langes geeli pinnani sulgesin kiiresti väljavooluava. · 1ml pipetiga sisestasin ühtlaselt geeli pinnale uuritava proovi, mis koosnes: 1. Dekstraansinisest 3mg/ml 2. Müoglobiinist 6mg/ml 3. ONP aspartaadist 0,3mg/ml · Kolonn oli eelnevalt täidetud elueerimislahusega mille pH = 7,5 ja koosnes: 1. 20mM Tris/HCl 2. 0,15M NaCl · Kandsin pipeti abil proovile umb
Ainehulkade kindlakstegemiseks kogutud fraktsioonides kasutatakse spektrofotomeetrit. Töö käik Kontrollisin kolonni vertikaalsust. Tegin vastavaid mõõtmisi (kõrgus L ja diameeter d) ja kirjutasin endale Sephadex'i mark ja seda iseloomustav tegur k. Avasin kolonni väljavooluava ja täidise kohal olev voolutuslahus hakkas aeglaselt kolonni alla asetatud anumasse tilkuma. Kui vedeliku tase kolonnis langes täidise pinnani, sulgesin kolonni väljavooluava (tuleb vältida, et vedeliku nivoo ei langeks geelipinnast allapoole ja õhk ei tungiks geelikihti). Sisestasin 0,5 ml uuritavat proovi «DB+Lysozyne+DnAsp» kolonni, jättes umbes 5 mm kaugusele geeli pinnast. Proov lastakse tilkuda geeli pinnale nii, et see seal võimalikult ühtlaselt jaotuks. Kui proov on sisestatud, avasin väljavool ja lisasin kiiresti pipeti abil väike kogus eluneti (NaCl)
Vx max / 2=>32,19. Katseklaasistatiivi asetatakse fraktsioonide arvule vastav hulk kindla mahu järgi (2ml) kaliibritud katseklaase ja nummerdatakse. Seejärel pandi kirja eluent=> NaCl 0,15 M. Varutakse väike keeduklaas või seisukolb, kuhu kogutakse kolonni täidise pinnal olev eluent. Segu komponentide lahutamine Kui ettevalmistused said tehtud võis avada kolonni väljavooluava. Kui vedeliku tase kolonnis langeb täidise pinnani, suletakse kiiresti kolonni väljavooluava ja kolonn on valmis uuritava proovi sisestamiseks. Proovi sisestamine Et proovi sisestada tuli võtta 1 ml mõõtpipett, millega pandi geeli pinnale, võimalikult ühtlaselt 0,5 ml uuritavat proovi. Sellel ajal pidi kolonni väljavooluava olema suletud. Uuritavad segud Uuritava seguna kasutasime selles praktikumis dekstraansinist, mis elueerub minimaalse väljumismahuga ja mille järgi saab teada
piirid. Voolutuslahuseks ehk eluendiks oli 0,15M NaCl, eluendi kolonni viimiseks kasutasin 10ml pipetti. 50ml keeduklaasi kogusin kolonni täidise pinnal oleva eluendi. Segu komponentideks lahutamine Avasin ettevaatlikult kolonni väljavooluava ja täidise kohal olev voolutuslahus hakkas aeglaselt anumasse tilkuma. Samal ajal reguleerisin kolonni voolukiiruse nii, et 2ml täituks 2-3 minutiga. Vedeliku tase kolonnis langes täidise pinnani, sulgesin kolonni väljavooluava ja sisestasin uuritava proovi. NB! Mingil juhul ei tohi lasta kolonni kuivaks joosta, st. tuleb vältida, et vedeliku nivoo ei langeks geelpinnast allapoole ja õhk ei tungiks geelkihti! Proovi sisestamine. Uuritava segu doseerimiseks ja kolonni sisestamiseks kasutasin sobiva mahuga mõõtpipetti , võtsin 0,5 ml uuritavat proovi ja viisin kolonni, juhtides pipeti otsa vatu kolonni seina ja jättes u 5m mm kaugusele geeli pinnast
Geelisamba kõrgus L= 25,5 cm Kolonni sisediameeter d= 1,6 cm r= 0,8 cm Voolutuslahuse koostis: 0,15M NaCl Proovi koostis: Dextrane blue 6mg/ml, Müoglobiin 6mg/ml, DNP-aspartaat 0,3mg/ml Arvutasin välja: Vt = r2 * L= 3,14 * 0,64 * 25,5 = 51,27 cm3 Vg= k*Vt = 0,1 * 51,27 = 5,127 ml Vx max = Vt Vg = 51,27 5,127 = 46,143 ml N= Vx max /2 = 46,143 /2 = 23,1 tk Pärast ettevalmistuste tegemist avada ettevaatlikult kolonni voolutusava ning kui vedeliku tase kolonnis langeb täidise pinnani, siis taas sulgeda kolonni väljavooluava. Kolonn on valmis proovi sisestamiseks. Proovi lisada 0,5 ml ning lisada ettevaatlikult, nii et proov voolaks geeli pinnale nii, et see seal võimalikult ühtlaselt jaotuks. Avada väljavool kolonnist ning hakatakse eluaati koguma. Kui proov on täidisesse sisenenud, viiakse geeli pinnale kiiresti väike kogus voolutuslahust, sama korratakse paar korda ning alles siis võib geeli pinnale kanda suurema koguse lahust.
päikesevalguse. Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Osaline Päikesevarjutus: Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud. Osaline Päikesevarjutus annab meile võimaluse näha, kuidas Kuu varju mõjul muutub taeva värv ja kuidas värvid erinevad suundades, kust vari tuleb ja kuhu see liigub. Täielik Päikesevarjutus: Siiski võib eriti soodsal juhul Kuu varjukoonuse ots ulatuda Maa pinnani, tekitades täieliku Päikesevarjutuse. Selline varjutus on nähtav vaid paarisaja km laiusel ribal mõne minuti vältel. Maalt vaadates näeme siis kuuketta poolt täielikult varjutatud Päikest. Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti. Täielikule Päikesevarjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu
(Vt) Arvutame geelimatriksi maght Vg. Vg=k*Vt Arvutame kolonni elueerimismaht. Vxmax= Vt Vg Arvutakse fraktsioonide üldarv (n). n = Vxmax/2 Kolonni lähedal paigutatakse eluendi pudel. Varutakse pipett. Enne kolonni kasutamist lastakse kolonnist pinnal olev eluent. 2. Segu komponentide lahutamine. Avatakse kolonni väljavooluava ja voolutuslahus hakkab aeglaselt tilkuma.(kiirus 0,7-1,0 ml/min) Kui vedeliku tase kolonnis langeb täidise pinnani, kinnitakse vooluava. NB. Mingil juhul ei tohi kolonni kuivaks lasta. 3. Proovi sisestamine. Kolonni lisatakse uuritava proovi (0,5-1,0 ml) 4. Reeglin koosnevad segud 3-4 erineva molekulmassiga komponentidest, mis on lahustunud sobivas lahuses(näitek destileeritud vesi või NaCl lahus). Meie töös ained on värvilisred ja me võime visuualselt jälgida nende lahutamist. Meie lahuse koostises: Dekstraansinine Müoglobii DNP-Aspartaat 5. Kolonni voolutamine
Aine kontsentratsiooni eluaadi fraktsioonides ja eluaadi mahu vahelist graafilist sõltuvust nimetatakse kromatogrammiks. Ainete väljumis- ehk elueerumismahtusid näitavad nende fraktsioonide elueerumis-mahud, milles vastava aine kontsentratsioon on kõige kõrgem. Töö käik: Märkisin üles kolonni iseloomustavad suurused. Avasin ettevaatlikult kolonni väljavooluava ja täidise kohal olev voolutuslahusel lasin voolata kolonni kuni vedeliku tase langes täidise pinnani. Samal ajal reguleerisin kolonni voolukiirus umbkaudu kiiruseni 0,7-1,0 ml/min. Segu doseerisin kolonni 0,5 ml. Segu koosneb 2 mg/ml dekstraansinisest; 1,5 mg/ml müoglobiinist ja 0,3 mg/mlDNP-aspartaadist. Kui proov oli liikunud täidisesse lisasin pipeti abil geeli pinnale väikese kogus voolutit ja lasin sellel sisse imbuda. Siis kandsin geeli pinnale suurema kogus voolutuslahust, lisasin seda pidevalt vastavalt vajadusele. Avasin väljavoolu ning hakkasin koguma voolutit, kuni
Täidise diameeter d= 2,5; r = 1,25 Täidise kogumaht Vt= П*r2*L => 3,14* 1,252*17=83,41 Geelimaatriksi maht Vg= K*Vt => 0,1*83,41=8,341 Maksimaalne elueerimismaht Vxmax= Vt-Vg => 83,41-8,341 = 75,069 Fraktsioonide üldarv n= Vxmax/2 => 42,84/2 = 37,5 Katseklaasistatiivi asetati 38 katseklaasi nummerdatult. Seejärel avati kolonni väljavooluava ja reguleeriti kiirus optimaalseks (2 ml fraktsiooni kogumiseks kulub 2-3 minutit). Kui vedeliku tase kolonnis langes täidise pinnani, suleti kolonni väljavooluava ja kolonni sisestati pipetiga 0,5 ml uuritav proov, mis koosnes dekstraansinisest, müoglobiinist ja DNP- aspartaadist. Seejärel lisati vooluti, mis tagas, et uuritava proovi imendumise geeli. Kui proov oli imendunud, siis lasti voolutil tilkuda kolonni ühtlase kiirusega. Uuritavas segus olid kõik komponendid värvilised, seega oli komponentide lahutamine visuaalselt jälgitav. Senikaua, kuni kolonni alaossa pole veel jõudnud kõige kiiremini liikuv
· Katseklaasistatiivi asetan fraktsioonide arvule vastav hulk kindla mahu järgi (2ml) kaliibritud katseklaase ja nummerdan. · Voolutuslahus:Dekstraansinine,Müoglobiin,DNP-Aspartaat.Kasutasin automaatpipetti mahuga 0,5 ml. · Kolonni pinnal olev eluent kogun seisukolbi. Segu komponentide lahutamine: Avan kolonni väljavooluava. Täidise lahus hakkab keeduklaasi tilkuma. Reguleerin kolonni voolukiirus piiridesse 0,7-1,0 ml/min. Kui vedeliku tase langeb täidise pinnani, suletan kolonni väljavooluava . Uuritav segu: 1.segu: Dekstraansinine (sinine), müüoglobiin (punane), DNP-aspartaat (kollane). Proovi sisestamine: Doseerimiseks kasutan automaatpipetti mahuga 0,5 ml. Viin 0,5 ml uuritavad segu kolonni vastu seina. Proov voolab geeli pinnale ühtlaselt. Avan kolonni väljavooluava ja kui uuritav segu on geeli sees lisan 2 ml eluenti.Kui kogu eluent on geeli sees ,lisan veel eluendi. Geelis
tõmbejõud kasvavad palju, energia vabaneb. Rekristallisatsioon- Faasisiire, kus aine muudab oma kristallstruktuuri tahke agregaatoleku piires. Molekulidevaheline vastastikmõju suureneb või väheneb, see sõltub, kas keha soojendatakse või jahutatakse. Kui soojendatakse, siis molekulidevahelised jõud nõrgenevad, kuid energia suureneb. Milleks kulub aurustumissoojus? a)Molekulide omavahelise vastastikmõju ületamiseks (lahtirebimisel) b) Vedeliku pindpinevuse ületamiseks (pinnani jõudmisel) c) Paisumistööks, mis on määratud aine vedela ning gaasilise faasi tiheduste vahega ning osakestevaheliste tõmbejõudude sõltuvusega kaugusest gaasilises faasis. Kriitiline temperatuur- Temperatuuri väärtus, millest kõrgemal ei ole võimalik antud gaasi veeldumine rõhu mõjul. Nt H2O puhul tkr= 373° C Küllastunud aur- Aur antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus.
A- ja B-rõnga vahel on hästi kontrastne tume vööt -- Cassini pilu; ka A-rõnga välisservas on tühemik (Encke pilu). Lähifotodelt on näha, et rõngas pole radiaalselt ühtlane, vaid koosneb sadadest kitsastest rõngastest. Vastu valgust vaadates muutub rõngas "negatiiviks" -- heledad osad näivad tumedatena ja ümberpöördult, see näitab, et ka tühikutes leidub vähesel määral hajutavat ainet. Lisaks heledatele rõngastele on ka nõrgemaid -- pinnani ulatuv D-rõngas ja väline, planeedist ligi poole miljoni kilomeetri kaugusele ulatuv E-rõngas. Suuri kaaslasi on Saturnil kümme, lisaks kosmoseaparaatide abil leitud 8 väiksemat keha. Enamik neist tiirleb planeedi ekvaatori tasandis, kaugustel 1,2 kuni 30 planeedi läbimõõtu. Tähelepanuväärne on mitme kaaslase asumine ligikaudu samal orbiidil. Et sealsamas paiknevad ka rõngad, kujuneb välja omapärane süsteem rõngastest ning nende vahekohtades tiirlevatest kaaslastest. Suurimad
Samuti uuritava lahuse koostis ja voolutuslahuse koostis. Arvutati täidise kogumaht Vt Arvutati geelmaatrikis maht Vg=k x Vt ja anti maksimaalne elueerimismaht Vxmax=Vt Vg. Arvutati fraktsioonide üldarv n (võttes ühe fraktsiooni mahuks 2 ml) n= Vxmax/2. Nummerdati vajalik arv (n) kalibreeritud katseklaase. Avati ettevaatlikult koloni väljavooluava ja täidise kohal olev voolutuslahus lasti voolata kolonni kuni vedeliku tase langes täidise pinnani, siis suleti väljavooluava. Samal ajal reguleeriti kolonni voolukiirus umbkaudu kiiruseni 0,7-1,0 ml/min. Pipeti ja süstla abil võeti 0,5 ml uuritavat proovi ja viidi see kolonni, juhtides pipeti otsa vastu kolonni seina. (väljavooluava endiselt suletud) Proov geeli pinnale viidud, avati välja vool ja vooluti suunati 100 ml kolbi (kuhu kogutakse nn ühendatud fraktsioon, mida kogutakse seni, kuni kõige kiiremini liikuv lahuse komponent jõuab kolonni alaossa).
· Katseklaasistatiivi asetatakse arvule n vastav katseklaaside hulk, nummerdatakse. · Valmistatakse ette voolutuslahus ja leitakse sobiv pipett lahuse kolonni viimiseks. · Varutakse väike keeduklaas, kuhu kogutakse geeli pinnal olev eluent. Segu komponentide lahutamine · Avatakse kolonni väljavooluava ning kogutakse täidise kohal olev eluent keeduklaasi. · Reguleeritakse kolonni voolukiirus sobivaks: 0,7 1,0 ml/min. · Vedeliku tase lastakse joosta geeli pinnani ning suletakse väljavooluava. Proovi sisestamine · Pipeti abil viiakse 0,5 ml proovi kolonni. · Proov lastakse voolata ühtlaselt geeli pinnale. Kolonni voolutamine · Kolonni väljavool avatakse ja eluaati kogutakse esialgu kolbi, sest alguses väljub kolonnist puhas vooluti. · Kui proov on geeli sisenenud viiakse pipeti abil kiiresti väike kogus voolutit ja lastakse imbuda. Korratakse veel kord sama.
· läheduses hoitakse voolutuslahuse pudel koos sobiva pipetiga, märgitakse üles voolutuslahuse koostis · varutakse väike keeduklaas, kuhu kogutakse täidise pinnal olev eluent, mis enne uuritava segu sisestamist väljutatakse kolonnist Segu komponentide lahutamine: · avatakse ettevaatlikult kolonni väljavooluava, samal ajal reguleeritakse kolonni voolukiirust · kui vedeliku tase langeb täidise pinnani, suletakse kolonni väljavooluava · kogutud lahust pole vaja säilitada Proovi sisestamine: · pipeti või süstlaga võetakse juhendaja poolt soovitud kogus uuritavat proovi ja viiakse kolonni · proov lastakse voolata geeli pinnale nii, et see võimalikult ühtlaselt jaotuks Kolonni voolutamine: · kui proov on sisestatud, avatakse väljavooluava ning lisatakse vähehaaval eluenti, kuni proov on täidisesse imbunud
Päikesevarjutus toimub siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel ning varjates sel viisil päikesevalguse. Maalt vaadatuna on näha,et Kuu on Päikese ees ning varjatud on kogu päikesevalgus või osa sellest. Samas võib juhtuda ka nii,et Maalt vaadates paistab Kuu Päikesest väiksemana ja ei suuda kogu Päikest varjata. Olemas on kolme sorti päikesevarjutust: täielik, osaline ja rõngakujuline päikesevarjutus. Täielik päikesevarjutus Esineb juhul, Kuu varjukoonuse ots ulatub Maa pinnani, tekitades sel viisil täieliku päikesevarjutuse. Selline varjutus on nähtav suhteliselt väikesel alal ja ajal, paarisaja km laiusel maaribal mõne minuti vältel. Maalt vaadatuna on näha, kuidas kuuketas on Päikese täielikult ära varjanud. Tavaliselt ei kesta see üle seitsme minuti, kuid seda tüüpi varjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem. Osaline päikesevarjutus Sel puhul võib tunduda nagu Päikesest oleks tükk puudu
täistiiru. III PLANEEDID TÄHISTAEVAS 1. Mis on planeet? Kuidas ta taevas liigub? Planeedid on rändavad tähed. Planeedid liiguvad taevas erinevalt: Veenus ja Merkuur püsivad alati Päikese lähedal, ülejäänud 3 palja silmaga nähtavat planeeti rändavad Päikesest sõltumatult, muutes perioodiliselt oma liikumissuunda. IV VARJUTUSED 1. Kirjeldage täielikku ja osalist päikesevarjutust. Täielik päikesevarjutus tekib kui Kuu varjukoonuse ots ulatub Maa pinnani; on nähtav vaid paarisaja kilomeetri laiusel ribal (Kuu vari liigub Kuuga kaasa!) mõne minuti vältel. Osalise päikesevarjutuse korral katab Kuu vaid ühe osa Päikesest. 2. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Kuuketas on varjutanud Päikese, kuid vari maapinnani ei ulatu ning päikeseketta serv jääb nähtavale. Nähtavale tuleb Päikese atmosfäär. 3. Milline võib olla kuuvarjutus? 1) osaline kuuvarjutus 2) täielik kuuvarjutus 4
Mõõdetakse geelisamba kõrgus L ja diameeter d. Arvutatakse täidise kogumaht Vt, geelmaatrikis maht Vg = k·Vt ning maksimaalne elueerimismaht Vxmax=Vt Vg. Arvutatakse fraktsioonide üldarv n (võttes ühe fraktsiooni mahuks 2 ml) n = Vxmax/2. Nummerdatakse vajalik arv (n) kalibreeritud katseklaase. Avatakse ettevaatlikult kolonni väljavooluava ja täidise kohal olev voolutuslahus lastakse voolata kolonni kuni vedeliku tase langeb täidise pinnani, siis suletakse väljavooluava. Voolukiiruse reguleerimiseks kulus minul 2 min. Pipeti abil võetakse 0,5 ml uuritavat proovi ja viiakse see kolonni, juhtides pipeti otsa vastu kolonni seina. Proov geeli pinnale viidud, avatakse väljavool ja vooluti suunatakse 100 ml kolbi, kuhu kogutakse nn ühendatud fraktsioon, mida kogutakse niikaua, kuni kõige kiiremini liikuv lahuse komponent jõuab kolonni alaossa. Ühendatud fraktsiooni maht mõõdetakse.
Malpighi kihi. Normaalses epidermises jaguneb basaalne keratinotsüüt umbes 1 kord iga 13 päeva järel. Oma teekonnal basaalkihist stratum corneumi `i suunas muutuvad epidermaalsed keratinotsüüdid mitoosivõimelistest tuumadega rakkudest tuumata sarvkihirakkudeks. Sügavamates epidermise kihtides on keratinotsüüdid piklikud, ülespoole nihkudes aga lamenevad ja päris ülemistes sarvkihi osades on õhukeste helveste sarnased. Aeg, mille jooksul rakk lahkub basaalkihist, jõuab naha pinnani ja deskvameerub nn. rakkude transiitaeg on 26-28 päeva. Terve naha korral on täielikult keratiniseerunud rakkude deskvamatsioon ja uute rakkude produktsioon basaalkihis omavahel tasakaalus. (Roosalu 2006: 241) 1.1 DERMA Derma põhiosa moodustab kollageen, peamiselt kollageen-III. Vastavalt kollageenkiudude mõõtmetele ja paigutusele jaotakse pärisnahk: 1. Papillarderma, 2. Retikulaarderma. 2
Täidise kogumaht Vt = ·(d:2)2·L = 3,14· (2:1)2·24 = 75,40 cm3 = 75,40 ml Geelimaatriksi maht Vg = k·Vt = 0,1·75,40 = 7,54 ml, kolonni iseloomustav maksimaalne elueerimismaht Vxmax = Vt Vg = 75,407,54 = 67,86 ml. Fraktsioonide üldarv n, arvestades ühe fraktsiooni mahuks 2 ml; n = V xmax/2 = 67,86/2 = 33,93. Avasin kolonni vooluava ning täidise kohal olev voolutuslahus hakkas aeglaselt mööda kolonni liikuma. Vedeliku tasemel lasin langeda kuni täidise pinnani, sulgesin kolonni vooluava ning panin peale uuritavat proovi, mis koosnes: dekstraansinisest, müoglobiinist ja DNP-aspartaadist. Dekstraansinine väljub minimaalse väljumismahuga ning tänu sellele on komponentide lahutumine paremini jälgitav. Kolonni voolutamine Võtsin uuritavat proovi 0,5 ml ning lasin sel voolata geeli pinnale võimalikult ühtlaselt. Seejärel avasin voolutusava ning kuni alaossa jõudis kõige kiiremini liikuv osa, milleks
koostise. Varusin 25 ml pipeti, millega voolutuslahust kolonni viia. · Varusin väikese (50 ml) keeduklaasi, kuhu kogusid kolonni täidise pinnal oleva eluendi, mis enne uuritava segu sisestamist kolonnist välja lasin. Segu komponentide lahutamine. · Avasin ettevaatlikult kolonni väljavooluava ja täidise kohal olev voolutuslahus hakkas aeglaselt kolonni alla asetatud anumasse tilkuma. · Kui vedeliku tase kolonnis langes täidise pinnani, sulgesin kiiresti kolonni väljavooluava ja kolonn oli valmis uuritava proovi sisestamiseks. Vedeliku nivoo ei tohtinud langeda geelipinnast allapoole. Proovi sisestamine. · Uuritava segu doseerimiseks ja kolonni sisestamiseks kasutasin sobiva mahuga (1 ml) mõõtpipetti, mille otsas on tükike peenikest voolikut. · Pipeti võtsin juhendaja poolt määratud 1 ml uuritavat proovi ja viisin selle kolonni, jättes pipeti otsa umbes 5 mm kaugusele geeli pinnast.
voolutuslahuse koostise: 50 mM Tris HCl 150mM NaCl pH = 7,5 Varusin väikse keedkulaasi, kuhu kogusin kolonni täidise pinnal oleva eluendi, mis enne uuritava segu sisestamist kolonnist välja lasin. 2.2. Segu komponentide lahutamine Avasin ettevaatlikult kolonni väjavooluava ja täidise kohal olev voolutuslahus hakkas aeglaselt kolonnist välja tilkuma. Reguleerisin kolonni voolukiiruse optimaalseks. Kui vedeliku tase langes kolonnis täidise pinnani, sulgesin kolonni väljavooluava ja kolonn sai valmis proovi sisetamiseks. 1.4 Proovi sisestamine Uuritava segu doseerimiseks ja kolonni sisestamiseks kasutasin pipetti. Viisin 0,5 ml uuritavat proovi kolonni, juhtides pipeti otsa vastu kolonni seina. Proovil lasksin voolata geeli pinnale nii, et see jaotuks võimalikult ühtlaselt. 1.5 Uuritavad segud Uuritav segu koosnes järgnevatest ainetest: Dekstraansinine ( 6 mg/ml ) Müoglobiin ( 6 mg/ml )
Sarnane jupiteriga, kuid väiksem. Orbiit keskmiselt ümmargune. Saturni eripära on hele, kolmest osast koosnev rõngas, päikesesüsteemist kõige lapikum planeet. 40. Kirjeldage Saturni rõngast. laius on 65000 km ja ta koosneb kolmest osast. kahe välimise rõnga vahel on hästi kontrastne tume vööt- Cassini pilu, välisrõnga välisservas on tühemik (Encke pilu).rõngas pole radiaalselt ühtlane, vaid koosneb sadadest väiksematest rõngastest. tegelikult ulatub rõngas planeedi pinnani, sealt on see väga tuhm ja nähtamatu. kõige välimisem nähtamatu rõnga kiht aga ulatub tegelikult lausa poole miljoni km kaugusele 41. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda atmosfääriga 42. Kirjeldage Uraani pöörlemist. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid kaheksa kraadi, seega ei pöörle Uraan nagu kõik teised planeedid
Segu komponentide lahutamine Avasin kolonni väljavooluava ja lasin täidise kohal oleval voolutuslahusel keeduklaasi tilkuda ise samal ajal jälgides, et ma ei laseks kolonni kuivaks joosta. Vedeliku nivoo ei tohtinud langeda alla geelipinda, mis oleks õhul lasknud geelikihti tungida. Kolonni voolukiirus oli juba optimaalne, st 0,7-1,0 mL/min. Ühe 2 mL fraktsiooni kogumiseks peaks sellise kiiruse juures olema 2-3 min. Kui vedeliku tase kolonnis oli langenud täidise pinnani, sulgesin väljavooluava. Nüüd oli kolonn valmis proovi sisestamiseks. Proovi sisestamine Võtsin pipetiga 1 mL uuritavat proovi ja viisin selle kolonni. Selleks juhtisin pipeti otsa vastu kolonni seina ja lasin proovil voolata geeli pinnale nii, et geel saaks võimalikult ühtlaselt kaetud. Uuritav segu Uuritav segu koosnes kolmest erineva molekulmassiga komponendist. Uuritava segu koostisosad: 1) Dekstraansinine, 3 mg/mL 2) Müoglobiin, 6 mg/mL 3) DNP-aspartaat, 0,3 mg/mL
Seepärast tuleb viieasstased ja vanemad oksad asendada uutega. PÕÕSASTE LÕIKUS VILJAKANDEPERIOODIL Harvendus- ja noorenduslõikus. Maksimaalse saagikuse tagab see, kui saagikandeperioodil on mustsõstral sobivas vahekorras erineva vanusega oksi. Latvu kärbitakse ainult siis, kui neid on kahjustanud kahjurid, haigused või külm. Noorenduslõikus Jäetakse alles 5-8 nooremat hea asetusega nooremat oksa, ülejäänud lõigatakse mulla pinnani maha. 2-3 aasta pärast hakatakse vanu põhioksi eemaldama. Lausnoorendamine Kogu istik lõigatakse maha. Seda tahakse kas sügisel või kevadel enne kasvu algust. Sobiv lõikuskõrgus on 20 cm. Tehakse kas sügisel või kevadel enne kasvu algust. Põõsaridasid väetatakse korralikult ja mullatakse vähemalt 10-20 cm kõrguselt. Pärast lõikust tekib põõsa kohta rohkesti 15-20 tugevaid juurmisi võrseid, millets 8-10 hea asetusega võrset, ülejäänud lõigatakse maapinnani tagasi
uuritava segu sisestamist tuli kolonnist välja lasta. Segu komponentide lahutamine Kui ettevalmistused tehtud, avasin ettevaatlikult kolonni väljavooluava ja täidise kohal olev voolulahus hakkas aeglaselt kolonni alla asetatud anumasse tilkuma. Samal ajal reguleerisin kolonni voolukiirust reguleerimisklambri abil piiridesse 0.7-1.0ml/min.Kui vedeliku tase kolonnis langes täidise pinnani, sulgesin kiiresti kolonni väljavooluava. Proovi sisestamine Uuritava segu doseerimiseks ja kolonni sisestamiseks kasutasin 0,5 ml automaatpipetti Võtsin 1 ml uuritavat proovi ja viisin kolonni, juhtides pipeti otsa vastu kolonni seina ja jättes umbes 5 mm kaugusele geeli pinnast. Lasin proovil vabalt geeli pinnale tilkuda, et see seal ühtlaselt jaotuks. Uuritavad segud
annaabi.ee 
