jahutada ja/või kuumutada, et istu koostamine oleks võimalik ilma pressimiseta? 5. Teha saadud liite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt). 6. Missuguste väärtustega peaks olema võlli ja rummu kontaktpindade pinnakaredused? Kas ja kuidas peaks istu optimeerima, et kompenseerida pinnakonaruste plastset deformeerumist istu moodustumisel? Mõõtmed d ja d2 väärtused valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele tüvenumbrile A A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 d / mm 40 42 45 50 55 60 65 70 80 90
pinnakareduse mõõtmiseks töökohal, küll aga teaduslikuks uurimustööks ja laboratooriumisse. Teine täpsem mõõteriis on profilomeeter. Ka sellel pannakse mõõteotsak (nõel) mööda pinda liikuma spetsiaalse elektrimootori abil. Mõõteriista sees on arvuti, mis määrab ise pinnakareduse järgi liikumaistee pikkuse ja see on alla 1mm. Kui mõõteotsak on paari sekundi jooksul läbinud lähtepikkuse, siis arvutab ta välja pinnakonaruste keskmise aritmeetilise hälbe Ra ja näitab seda skaalal mikromeetrites. Mõõteriist on suhteliselt kallis ja seepärast seni veel vähelevinud. Meil on kasutada patareitoitel töötav profilomeeter Surtronic 10, mis mõõdab pinnakonaruste keskmist hälvet Ra. Surtronic 10 parameetrid: Mõõtmed 105x61x17,5mm Mass- 130g Mõõteühik - mikromeeter (µm) Otsaku liikumise ulatus ristisuunas - 5mm Mõõteotsaku liikumise kiirus- 2mm/s Anduri tüüp piesoelektriline
Vibratsiooni tekitavate jõudude vähendamine (välisjõud sundvõnkumistel, sisejõud isevõnkumistel). 5. Lõikepingi ülekannetest ja kinemaatilistest ahelatest defektide kõrvaldamine. 26. Mida väljendab pinna karedus? Karedus on suhteliselt väikeste sammudega pinna ebatasasuste kogum lähtepikkusel. 27. Nimetage kolm pinnakareduse parameetrit (tähised koos sisulise selgitusega). Standard käsitleb järgmisi põhilisi pinnakareduse parameetreid: a R - pinnakonaruste keskmine aritmeetiline hälve; z R - pinnakonaruste kõrgus kümne punkti järgi; Rmax - pinnakonaruste suurim kõrgus (kõige kõrgema tipu ja kõige madalama nõo vaheline kaugus lähtepikkuse ulatuses). 28. Millistel lõikereziimi parameetritel on suurim mõju pinnakaredusele? Lõikereziimi parameetreist on karedusele kõige olulisem mõju lõikamise pealiikumise kiirusel ja ettenihkel. 29. Miks toimub pinnakareduse suurenemine lõikekiirustel 15...30 m/min?
2) Kas hõõrdejõud pidurdab alati liikumist? Hõõrdejõud sõltub peamiselt kahest põhjusest. Üheks selliseks on näiteks mõlema kokkupuutuva pinna karedus (konarlikkus) ja materjal ning määratakse eksperimentaalsel teel. Teiseks põhjuseks on näiteks see, et kui siledad pinnad pääsevad üksteisele väga ligi, siis molekulidevaheline tõmbejõud kasvab (eriti kui pinnad on samast materjalist, nt. 2 klaasplaati). Hõõrdejõu pidurdamise vastu kasutatakse määrimist just pinnakonaruste täitmisega ning samas kui kahe sileda pinna vahel on määrdekiht, siis ei toimu molekulide tasandil pindade ühtimist lähtuvalt ainelisest sarnasuset. Määre tungib kokkupuutuvate pindade vahele ja surnub nad teineteisest eemale, kuid täielikult hõõrdejõud ei kao. Näiteks võib tuua, et kui märjal trepiastmel libastuda, siis hõõrdejõud kingatalla ja trepi vahel on väike (hõõrdetegur on väike) ja inimene võib kaotada tasakaalu. Hõõrdejõudu vähendas
Raskusjõud Mõiste: Raskusjõud ehk Maa külgetõmbejõud on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda lähedal asuvaid kehasid. F=m*g g=9,8 m/s2, ühikuks võib kasutada ka N/kg. Tähis: F Ühik: 1 N Elastsusjõud Mõiste: Elastsusjõud on keha deformeerimisel tekkiv jõud. Elastsusjõud tekkib osakeste kokkusurumise tõttu deformeerimisel. Tähis: F Ühik: 1 N Hõõrdejõud Mõiste: Hõõrdejõud tekkib ühe keha libisemisel või veeremisel teise keha pinnal. On tingitud pinnakonaruste haakumisest ning molekulide vahelistest mõjutustest. Tähis: F Ühik: 1 N Temperatuur Mõiste: Temperatuur näitab keha soojust. Tähis: t Ühik: c ° Tihedus Mõiste: Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Tähis: = roo Ühik: 1 kg/ m3 Rõhk Mõiste: Rõhk on füüsikaline suurus, mis näitab pinnaühikuga risti mõjuvat jõudu. Rõhu ühikuks on Pa. Rõhk on üks paskal siis kui ühe ruutmeetri suurusega pinnale mõjub jõud üks njuuton. p=F/S Tähis: p
Temperatuuri gradient: T = =99,21 99 ° C ad 121060,042 Selleks, et koostamine oleks võimalik ilma pressimiseta, võll temperatuuril 20 ° C rumm kuumutada temperatuurini 199 ° C 5. Teha saadud liite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt). 6. Missuguste väärtustega peaks olema võlli ja rummu kontaktpindade pinnakaredused? Kas ja kuidas peaks istu optimeerima, et kompenseerida pinnakonaruste plastset deformeerumist istu moodustumisel? Pinnakareduse valem: = arv +1,2(Rz võll + R z rumm ) Istu koostamisel mingil määral pinnakonarused tasandauvad ja sellega võib kaasneda libisemine. Pöördemomendi varu võib võtta nii suure, et väldiks läbilibisemist, selleks võib ise optimeerida (ei pea kasutama ISO eelisistu).
Tähis valemites on P. Kui keha on paigal või
liigub ühtlaselt, on kaal võrdne raskusjõuga. Kiirendusega liikuva keha kaal on aga sellest erinev.
Kaalutus- kui eemaldada ese, millele keha toetub, kaob ka mõju toele, s.t. kaob kaal. Nii on kõik
vabalt langevad kehad kaaluta olekus. Ülekoormus- P>mg (kaal on suurem raskusjõust)
Alakoormus- P
6 Tolerants võllile, IT7 järgi, µm Ts(IT7) 1,6 7 Tolerants võllile, IT8 järgi, µm Ts(IT8) 3,2 8 Pinnakareduse parameeter, Ra järgi Ra 1 0,05 9 Pinnakareduse parameeter, Rz järgi Rz (DIN) 2 0,4 ____________________________________________________ 1 Ra - Pinnakareduse parameeter, pinnakonaruste keskmine aritmeetiline hälve [1.1]. 2 Rz - Pinnakareduse parameeter, profiili suurim kõrgus [1.1]. Vana parameeter Rz DIN mõõtis pinnakareduse ühes vahemikus 10 punktiga, uus parameeter Rz ISO jagas mõõtevahemiku viieks üksikuks mõõtevahemikus, millel kõigil leitakse kõrgem ja madalam punkt ja saadakse kõrgus. [01.4], [01.5], [01.6] 4 1.4 Kokkuvõte
2 punktmassi tõmbuvad teineteise suhtes jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. *Raskusjõud Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab tuge või alust. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus, sest puudub tugi, mida mõjutada. Raskusjõud on gravitatsioonijõu vorm. Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal olevaid kehi. *Hõõrdejõud Hõõrdejõud on tingitud kehade pinnakonaruste vastastikusest haakumisest. Haakumisel algab molekulidevaheliste tõmbejõudude mõju. Kui keha on paigal, on tegu SEISUHÕÕRDUMISEGA - keha liigutav jõud peab võrduma hõõrdejõuga ning olema vastassuunaline Keha liikumisel on tegu LIUGEHÕÕRDUMISEGA hõõrdejõud sõltub: pindade omadustest pindu kokkusuruva jõu suurusest Mõõtmistest on ilmnenud, et liugehõõrdejõud on võrdeline pindu kokkusuruva jõuga. *Elastsusjõud
Pindade töötlemiseks on vajalik arvestada nõutud pinnakaredusega, milleks on 3,2 µm ja sümbol ise näitab, vastav pinnakaredus tuleb saavutada laastu eraldamise teel. Täpsuse ja pinnakareduse saamiseks on mõistlik kasutada piki- ja otsatreimist. Treimist tuleb kasutada just seetõttu, et töödeldav pind number 1 on pöördpind ning treimine sobib ka otspinna viimistlemiseks (pind nr. 2). Pikitreimisel tuleb kasutada puhastöötlemist, mitte koorivat töötlemist, muidu oleks pinnakonaruste vahemik olnud liiga suur. Detaili mõõtmete tolerants on üsna suur, seega ei ole mõtet kasutada väga täpset tulemust andvat töötlemisviisi nagu näiteks lihvimist, hoonimist ja peentreimist. Valatud toorikul olev ava tuleb töödelda puurpingil, et tasandada kärni kasutamisel tekkinud ebatäpsusi. Tooriku töötlemiseks kasutan universaaltreipinki, kuna ei ole vaja teostada väga paljusid ja keerukaid protsesse. Universaaltööpingi eskiis: Ülesanne 2
kruvik, mõõdikud, joonlaud, c) võtmed, tsenter, laastukonks, kiil, vasar, vahekoonused, saavel. 4.Mis on läbim? Siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel ettenihke suunas. 5. Lõikesügavus erinevate pindade töötlemisel. Kui tooriku jäikus ei ole piisav, lõigatakse pigem mitme läbimiga. 6. Pinnakaredusklassid ISO 286 järgi. Metoodikad tähistused. 14 astet- 100 50 25 12,5 6,3 3,2 1,6 0,8, 0,4 0,2 0,1 0,05 0,025 0,0125 Ra - kõikide pinnakonaruste kesk. kõrgus. Rz - viie kõrgema ja viie madalama konaruse kesk. kõrgus. Rz =4Ra, kui Rz >2,5 Rz=5Ra, kui Rz<2,5 1=Ra100 5=Ra6,3 4.Variant 1.Nooniuse skaalad. Mõõteriista täpsus. Noonius on lühike skaala, mis libiseb põhiskaala peal. Määratakse põhiskaalalt number, milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0- kriips. Leitakse mitemes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga
karastatud teras, kivimid, klaas, plastikud, kõva kummi 20 Hallmalm HB 220, Cu- ja Al- Treimine sulamid, puit 30 Pehme hallmalm, Kooriv treimine suhteliselt värvilismetallid ja -sulamid madalate lõikekiirustega ja suurte ettenihetega Tabel 2 Joonis 2. Joonis 3 Pinnakonaruste Soovitatav pinna- Töötlemisviis vahemik, Ra, µm karedus, Ra, µm Pikitreimine - kooriv 25...100 - puhastöötlemine 1,6...3,2 1,6 Otsatreimine 3,2...12,5 3,2 Mahalõikamine treipingis 25...100 25 Freesimine silinderfreesiga - kooriv 25...50 - puhastöötlemine 3,2...6,3 3,2 Freesimine laupfreesiga - kooriv 6,3...12,5
rauasaag, viil, keermepuur, b) nihik, kruvik, mõõdikud, joonlaud, c) võtmed, tsenter, laastukonks, kiil, vasar, vahekoonused, saavel. 4.Mis on läbim? Siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel ettenihke suunas. 5. Lõikesügavus erinevate pindade töötlemisel. Kui tooriku jäikus ei ole piisav, lõigatakse pigem mitme läbimiga. 6. Pinnakaredusklassid ISO 286 järgi. Metoodikad tähistused. 14 astet- 100 50 25 12,5 6,3 3,2 1,6 0,8, 0,4 0,2 0,1 0,05 0,025 0,0125 Ra - kõikide pinnakonaruste kesk. kõrgus. Rz - viie kõrgema ja viie madalama konaruse kesk. kõrgus. Rz =4Ra, kui Rz >2,5 Rz=5Ra, kui Rz<2,5 1=Ra100 5=Ra6,3 4.Variant 1.Nooniuse skaalad. Mõõteriista täpsus. Noonius on lühike skaala, mis libiseb põhiskaala peal. Määratakse põhiskaalalt number, milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Leitakse mitemes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga.Täpsus sõltub
valida mõni teine materjal. 3. Arvutada liitele lubatav pöördemoment. 4. Millis(t)e temperatuuri(de)ni tuleks detaile jahutada ja/või kuumutada, et istu koostamine oleks võikalik ilma pressimiseta? 5. Teha saadud liite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt). 6. Missuguste väärtustega peaks olema võlli ja rummu kontaktpindade pinnakaredused? Kas ja kuidas peaks istu optimeerima, et kompenseerida pinnakonaruste plastset deformeerumist istu moodustumisel? Mõõtmete d ja d2 väärtused valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele tüvenumbrile A A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 d / mm 40 42 45 50 55 60 65 70 80 90 d2 / mm 80 85 95 105 120 125 130 140 160 180
riputusvahendile. P=m·g; P=m·(g+a) ; P=m(g-g)=0 21. Millal on keha kaaluta olekus? Kui keha langeb vabalt, siis temal kaal puudub ehk keha on kaaluta olekus s.t. P=m(g-g)=0 22. Millal tekib kehade vahel hõõrdejõud? Kui kaks keha puutuvad kokku ja üks keha püüab teise pinnal liikuda, tekib nende vahel hõõrdejõud. 23. Millest on hõõrdejõud põhjustatud? Hõõrdejõu põhjuseks on pinnakonaruste haakumine ja ka erinevate kehade pinnaosakeste vahel tekkiv tõmbejõud (väga siledate pindade kokkupuutel). 24. Milline on hõõrdejõu siht ja suund? Hõõrdejõud on alati suunatud suhtelisele liikumisele vastupidiselt, paralleelselt kokkupuutuvate pindadega. 25. Nimeta hõõrdumise liigid ja võrdle neid omavahel. Hõõrdejõud võib tekkida libisemisel, siis räägime liugehõõrdejõust, veeremisel räägime
vähem tsement-savimört. Tsement annab neile mörtidele hea tugevuse ja lubi või savi hea plastsuse ja veehoidvuse. Seetõttu kasutatakse segamörte sageli. Krohvimördid Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahale ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideainesisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas
Miks saadakse detaili töötlemisel kare pind? Detailide pinnad ei ole kunagi täiesti siledad, sest ka kõige hoolikamal töötlemisel jätab lõikeriist sinna üksteisega kõrvuti paiknevaid konarusi , rääkimata töötlemata jäetud valu- ja sepistatud pindadest.. 8. Missugused tunnussuurused iseloomustavad pinnakaredust? Pinnakaredust iseloomustatakse profiili keskmise hälbega Ra [m], mida vaadeldakse kindla pikkusega lõigul l (lähe) või pinnakonaruste keskmise kõrgusega Rz . Eelistatavam on Ra profiili hälvete aritmeetiline keskmine. 9. Esitage konaruste suuna tähistuse näiteid . 10. Esitage näiteid pinnakareduse märkimise kohta joonisel. 11.Mida mõistetakse ava- ja võllisüsteemi all? Võllisüsteem on istude kogum, kus sama nimimõõtme ja täpsusega liite moodustamisel jäävad võlli piirmõõtmed muutumatuks. Erinevad istud saadakse ava
Kulumine Kulumine on hõõrdumisega kaasnev detailide mõõtmete järkjärguline muutumine. Kulumise põhjuseks on detailide pinnakihi purunemine. Kulumise liigid Hapenduskulumine (oksüdeerumine) Soojuskulumine (hõõrdepinna kuumenemine võib kaasa tuua ka hapenduskulumise suurenemise) Abrasiivkulumine Väsimuskulumine Kulumise vähendamine Kulumiskindlad materjalid Detailide termiline töötlemine Pinnakonaruste vähendamine töötlemistäpsus Hõõrdesõlmede tihendamine vedelikulise hõõrdereziimi kindlustamine Hoolduseeskirjade täpne täitmine Kvaliteetsete määrdeainete kasutamine Hoolduse põhimõtted Suhtumiselt oma autosse võiks juhid teatud tinglikkusega jagada kolme suurde rühma Kõrgendatu valulävega autoomanik (,,autopede": Eestis on neid rohkem kui küll) Kellele on auto kulumatu liikuv tarbeese Ülejäänud hoolitsevad oma auto eest mingil määral
harilikult tabelite järgi ja ta antakse 3 arvuga. Näit. 1:1,5: 6 (1 osa tsemendi kohta 1,5 osa lupja või savi ja 6 osa liiva). Vee hulka mördi seguvahekorras ei anta. Vett lisatakse mördi segamise käigus silma järgi. KROHVIMÖRDID Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide
TÄPSUSKLASSID ISO286 järgi (28 erinevat tolerantsivälja) IT 01- IT 18 kokku 20 tk, (international tolerances). Masinaehituses kasutatakse neist põhiliselt IT 5- IT 12. 16 PINNAKAREDUSKLASSID RA 100 - RA 0,0125 (kokku 14 tk) Pinnakaredusklasside rida RA 100; 50; 25; 12,5; 6,3; 3,2; 1,6; 0,8; 0,4; 0,2; 0,1; 0,05; 0,025; 0,0125. RA metoodika mõõtmestab või võtab arvesse lähtepikkusel kõikide pinnakonaruste keskmise aritmeetilise kõrguse. Mõõtmestatakse mikronites, so 1/1000 mm. Võrreldakse pinnakaredusetalonidega või mõõtmestakse profilo- meetritega. Allikas: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1970/Tehniline%20mootmine.zip/pinnakaredus1.html 17 PINNAKAREDUSKLASSID Tähistamine joonisel a- töötlemisviis määramata
Krohvimört peab olema hästi töödeldav valmistamisel otstarbekas kasutada madalama (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv margiga (odavamaid) sideaineid. aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse kahes-kolmes kihis. Mördi tüübid: mörte nimetatakse nendes · Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse kasutatavate sideainete järgi: * lubimört (lubi), vedela mördiga, et see tungiks pinnakonaruste * tsementmört (tsement), lubitsementmört vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. (lubi + tsement). · Teise kihiga (põhikiht) tehakse Numbrid näitavad mördi koostist massiosades, krohvitav pind tasaseks. See kiht on näiteks 35/65/500 on lubitsementmört, milles ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema on 35 massiosa lupja, 65 massiosa tsementi ja seguga
tribokeemiliste kilede teket jt protsesse. 7 Võrreldes teiste kulumisliikidega (abrasiivkulumine, erosioonkulumine) on hõõrdekulumine kõige keerulisem kulumisliik Reaalsed pinnad on keerulise reljeefiga, mida iseloomustavad nende karedus ja lainelisus. Hõõrdumisel karedate kehade vahel on kontakt diskreetne, tekivad üksikud friktsioonsidemed, mis määravad kulumise protsessi Hõõrdekulumine on sageli põhjustatud adhesioonist s.o. pinnakonaruste nn külmkeevitumine, materjaliosakeste ülekandumine ühelt pinnalt teisele, augukeste ja kalasoomuse ilmumine pinnale. Hõõrdumise alaliikideks on - märghõõrdumine (pindade vahel tekib õhuke vedelik (õli, vesi jt ) kile, - piirhõõrdumine (hõõrduvate pindade vahel on väga õhuke (molekulaarne) määrdekile, - kuivhõõrdumine ( hõõrduvate pindade vahel puudub määrdekiht). Kõigil juhtudel võib kulumise mehhanismina esineda adhesioon kui ka
külgajamiga). Teisena nimetatud võimalus on praktikas rohkem levinud, sest sel juhul ei jää ülekandeelemendid (hammasratas- või kettülekanne) freestrumli tööpiirkonda. Mõlemal juhul paikneb freestrumli keskkoha kohal hammasratasreduktor või õlekandesuhte muutmist võimaldav käigukast (kiiruskast). 25. Põllurullide ülesanne, agronõuded ja liigitus. Rulliks nimetatakse mullatasandusriista, mis töötab pinnakonaruste maha- ja kokkusurumise põhimõttel. Rulli ülesandeks on tihendada mulda, purustada mullapanku ja silendada põllu pinda. Konarliku (ribilise, rihvelja) tööpinnaga rulli on veel täiendav ülesanne muuta pealiskiht kobedaks, niiskuse väljaauramist taksitavaks. Rullimist kasutatakse nii külvieelselt kui ka külvijärgselt (tagamaks seemnete parema kontakti mullaga), aga ka taimede kasvuaegse hooldamise võttena (taliviljaoraste ja põldheinapõldude külmakergete kõrvaldamiseks).
neeldub selles, st. valgusenergia muundub keskkonna siseenergiaks). Valguse peegeldumisel kehtib peegeldumisseadus, mis ütleb, et lan- gev kiir, peegelduv kiir ja langemispunkti tõmmatud pin- nanormaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk võr- dub langemisnurgaga. Joonis 4: Langemisnurk α ja peegeldumisnurk β on võrdsed. Keskkondade lahutuspindu käsitletakse kahel viisil. Ühel juhul on tegu sileda pinnaga, mis tähendab, et pinnakonaruste mõõtmed on väiksemad valguse lainepikkusest. Sel juhul käitub ka lai kiirtekimp vastavalt peegeldumisseadusele. Teisel juhul on tegu kareda pinna- ga, kus pinna konaruste mõõtmed ületavad valguse lainepikkust. Sel juhul räägitakse hajusast ehk difuussest peegeldusest, mille korral iga kiire korral kehtib peegeldumisseadus, kuid laia kimbu korral ei kehti. Joonis 5: Valguse peegeldumine siledalt ja karedalt pinnalt. 6 2
Kui keha on paigal või liigub vertikaalsihis ühtlaselt on tema kaal võrdne raskusjõuga: P=m·g . Kui keha liigub vertikaalsihis kiirendusega üles või alla, siis suureneb või väheneb keha kaal kiirendust põhjustava jõu võrra. Valem üldkujul: P=m·(g+a) . Kui keha langeb vabalt, siis temal kaal puudub ehk keha on kaaluta olekus s.t. P=m(g-g)=0. 6. Kui kaks keha puutuvad kokku ja üks keha püüab teise pinnal liikuda, tekib nende vahel hõõrdejõud. Hõõrdejõu põhjuseks on pinnakonaruste haakumine ja ka erinevate kehade pinnaosakeste vahel tekkiv tõmbejõud (väga siledate pindade kokkupuutela). Hõõrdejõud on alati suunatud suhtelisele liikumisele vastupidiselt, paralleelselt kokkupuutuvate pindadega. Hõõrdejõud võib tekkida libisemisel, siis räägime liugehõõrdejõust, veeremisel räägime veerehõõrdejõust ja kui kehade vahele jääb vedelik, siis räägime vedelikhõõrdest. Veeremisel ja vedelikhõõrdel on hõõrdejõud väiksem, kui libisemisel
ta antakse 3 arvuga. Näit. 1:1,5: 6 (1 osa tsemendi kohta 1,5 osa lupja või savi ja 6 osa liiva). Vee hulka mördi seguvahekorras ei anta. Vett lisatakse mördi segamise käigus silma järgi. 9.5. KROHVIMÖRDID Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt.
arv. Materjalide töötlemisel tekivad detailide pinnale korrapärased töötlemisjäljed pinnakonarused, mis annavad töödeldud pinnale pinnakareduse. Koostöötavate pindade karedusest sõltub nende hõõrdumine ja kulumine. Pinnakaredus mõjutab ka detailide tugevust. Siledama pinnaga detailid peavad kauem vastu. Pinnakaredusest sõltub pinguga istude mõjukus. Karedama pinnaga detailid korrodeeruvad kiiremini. Masinadetailide sissetöötamisel toimub pinnakonaruste intensiivne muljumine ja mahalõikamine, mille tulemusena detailide tegelikud mõõtmed muutuvad. 42. Liited. Üldiseloomustus. Detailide vahelisi liikumatuid ühendusi nim. liideteks. Liited jagunevad lahtivõetavateks ja mittelahtivõetavateks ehk kinnisliideteks. Lahtivõetavad: keermesliited, liistliited, hammasliited, tihvtliited, profiilliited. Kinnisliited: needliited, keevisliited, liimliited, press-ja valsliited, jooteliited. Kinnisliiteid ei saa
3. Tõukepakk peab olema 11,2-30 cm lai ning paku sisekülje otsi ühendav kõõl peab olema 1,21 m (± 0,01 m) pikk. Paku ülemise serva kõrgus tõukeringi pinnast on 10 cm (± 0,2 cm). Kuul valmistatakse täisrauast, -messingist või mõnest teisest, messingist tugevamast metallist või täidetakse eeltoodud metallidest valmistatud kest tina või muu ainega. Kuul on kerakujuline. Kuuli välispind ei tohi olla kare või konarlik (pinnakonaruste maksimaalne lubatud kõrgus on 1,6 mikronit, st kuul peab vastama seitsmenda siledusklassi nõuetele). 13. Mitmevõistlus Mehed ja meesjuuniorid (Viie- ja kümnevõistlus) 1. Viievõistlus koosneb viiest alast, mis peetakse ühel päeval järgmises järjekorras: kaugushüpe, odavise, 200 m jooks, kettaheide ja 1500 m jooks. 2. Meeste kümnevõistlus koosneb kümnest alast, mis peetakse kahel järjestikusel päeval järgmises järjekorras: Esimene päev 100 m jooks, kaugushüpe,
Lõhnaaine lisamine on vajalik lekke õigeaegseks avastamiseks. Vedelgaasi kasutus mootorikütusena on praegu laialdane ning see suureneb pidevalt. Toiteaparatuuri vedelgaasi kasutamiseks toodetakse seeriaviisiliselt ja seda saab paigaldada otttomootoriga autodele. Suurematesse keskustesse on ehitatud gaasitanklaid, väiksemates keskustes saab osta tanklates gaasi balloonides. Hõõrdumine ja kulumine Hõõrdumine Masinaosade vahel põhjustab hõõrdumise kaks asjaolu: · detailide pinnakonaruste haakumine (mehhaaniline hõõrdumine); · molekulidevaheline tõmbejõud (adhesioon) kokkupuutepinnas (molekulaarne hõõrdumine). Hõõrdejõu suurus sõltub pinna omadustest, pindadevahelisest survest, libisemise kiirusest, temperatuurist ja keskkonnast, milles detailid liiguvad. Molekulaarne hõõrdumine sõltub lisaks veel kokkupuutepindade suurusest. Mida siledamad on pinnad, seda suurem on molekulidevaheline tõmbejõud
Lõhnaaine lisamine on vajalik lekke õigeaegseks avastamiseks. Vedelgaasi kasutus mootorikütusena on praegu laialdane ning see suureneb pidevalt. Toiteaparatuuri vedelgaasi kasutamiseks toodetakse seeriaviisiliselt ja seda saab paigaldada otttomootoriga autodele. Suurematesse keskustesse on ehitatud gaasitanklaid, väiksemates keskustes saab osta tanklates gaasi balloonides. Hõõrdumine ja kulumine Hõõrdumine Masinaosade vahel põhjustab hõõrdumise kaks asjaolu: · detailide pinnakonaruste haakumine (mehhaaniline hõõrdumine); · molekulidevaheline tõmbejõud (adhesioon) kokkupuutepinnas (molekulaarne hõõrdumine). Hõõrdejõu suurus sõltub pinna omadustest, pindadevahelisest survest, libisemise kiirusest, temperatuurist ja keskkonnast, milles detailid liiguvad. Molekulaarne hõõrdumine sõltub lisaks veel kokkupuutepindade suurusest. Mida siledamad on pinnad, seda suurem on molekulidevaheline tõmbejõud
muutus jms. -Optimaalne pinnakaredus - peale pinnakareduse muutuse protsessi stabiliseerumist. 27.Pinnakareduse parameetrid: amplituudi parameetrid, sammu parameetrid, profiili suhteline tugipikkus, maksimaalne tipu kõrgus, maksimaalne süvendi sügavus, muud parameetrid. 28.Maksimaalne profiili kõrgus Rz (matemaatiline määratlus). 29.Hälvete aritmeetiline keskmine hinnataval pinnal Ra (matemaatiline määratlus). Pinnakonaruste keskmine aritmeetiline hälve Ra on profiiljoone ordinaatideZ(x) absolutväärtuste aritmeetiline keskmine lähtepikkusel l: 30.Mõõtmetolerantside ja geomeetriliste tolerantside ning pinnakareduse omavaheline seos. Mida suurem pinnakaredus seda surem mõõtmetolerantsid ja geomeetrilised tolerantsid. 31.Pinnakareduse parameetrite märkimine joonistel (üldskeem ja põhimõtted, Rz ja Ra märkimise näiteid). Esimene samm-Ra ja Rz määramine.
45. Keha raskusjôud on Maa külgetômbejôud kehale antud kohas (grav. -jôud) F = m . g, kus g = 9,8 m/s2. 46. Keha kaaluks nim. jôudu, millega keha Maa külgetômbe tôttu môjutab alust vôi riputusvahendit. 47. P = m . (g + a) (N) , kus a on kiirendus vertikaalsihis. Ühtlasel liikumisel, paigalseisus vôi horisontaalsihis kiirendusega liikudes on P = m . g nagu raskusjôud. 48. Hôôrdejôud tekib ühe keha libisemisel vôi veeremisel mööda teise keha pinda ja on tingitud pinnakonaruste haakumisest ning molekulide vahelisest tômbumisest. 49. Hôôrdejôud on liikumisele vastupidise suunaga ja teda arvutatakse: Fhµ . N, kus N on rôhumisjôud ehk pinnaga risti môjuv jôud. 50. µ on (liuge-)hôôrdetegur, mis näitab kui suure osa rôhumisjôust moodustab hôôrdejôud( µ = Fh / N ). Horisontaalsel pinnal N = P ja Fh = µ . m . g. Staatika 51. Lihtmehhanismid on seadmed, mis lihtsustavad tööd vähendades vôi muutes jôu suunda. Näiteks: plokid,
Betoonile võib üheaegselt mõjuda mitu mõjurit. Sel juhul tuleb keskkonnatingimuste väljendamiseks kasutada keskkonnaklasside kombinatsiooni. 41. Krohvimördid- olemus, erinevad liigid Krohvimört peab olema hästi plastne ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Liigitus Lubimört- kasutatakse kuivades ruumides seintel Lubi-kipsmört- kasutatakse lagede ja puidu krohvimisel Tsement-lubimört- Kasutatakse niiskemates kohtades
varbrull (varbrulläke) ja hariäke (kammäke). Silurplaat paigaldatakse kas kultivaatorikäppade (-piide) ette, taha või ette ja taha. Varbrull paikneb tavaliselt taga või ees ja taga, hariäke aga ainult taga. 124. Rullimine, ülesanne, mõju mulla õhu- ja veerežiimile. Silerull, Cambridge rull, rõngasrihvelrull, kiilrõngasrull, rõngasrull, karpprofiil-rõngasrull, õhkrehvrull – nende mõju mullale. Rullimine Rulliks nimetatakse mullatasandusriista, mis töötab pinnakonaruste maha- ja kokkusurumise põhimõttel. Rullimise ülesandeks on : - mullapinna tihendamine - mullapinna tasandamine - mullapankade purustamine - väikeste kivide mulda surumine - mullakooriku purustamine - külmakergituste likvideerimine - konarliku (ribilise, rihvelja) tööpinnaga rullil on veel täiendav ülesanne – muuta pealiskiht kobedaks, niiskuse väljaauramist takistavaks Mullapinna tihendamine omakorda muudab mitmesuguseid mulla omadusi:
Lisatakse värvilisele dekoratiivkrohvile läike andmiseks. Sellisteks täiteaineteks on peeneteraline vilgukivi(1), antratsiit(2) ja kvarts. Terade mõõtmed ei tohi ületada üle 10 mm. Krohvimört peab olema: plastne, st hästi töödeldav; küllaldase veehoidvusega. Veehoidvus on oluline selleks, et kuiv aluspind ei imeks mördist liialt palju vett välja. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht on sisseviskekiht. Seda tehakse vedelama mördiga. Vedel mört valgub paremini pinnakonaruste vahele ja siis nakkub hästi aluspinnaga. Teine kihton põhikiht. Sellega tehakse krohvitav pind tasaseks. Põhikihti tuleb teha paksema seguga. Kolmas kihton viimistluskiht. Selle jaoks peab olema mört tehtud peene liivaga. Nii saadakse siledam pind. Krohvimördid ei pea olema nii tugevad kui müürimördid. Lubimört . Seda kasutatakse kuivemates kohtades. Lubimört on hästi töödeldav ja parajalt tugev. Lubikrohviga kaetud seinad annavad hästi niiskust välja. Lubi-kipsmört
Segamörtidest leiavad müüritöödel kasutamis peamiselt tsement-lubimört ja vähem tsement- savimört. Tsement annab neile mörtidele hea tugevus ja lubi või savi hea plastsuse ja veehoidvuse. Seetõttu kasutatakse sageli segamörte. 41.Krohvimördid-olemus, erinevad liigid Krohvimört peab olema hästi töödeldav ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2-3 kihis. Esimene kiht tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaüthtlase paksusega ja tuleb teha jägema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sialdus olema suurem kui müürimördil. Lubimört kasutatakse kuivemates kohtades. Lubimört on hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega
sinna üksteisega kõrvuti paiknevaid konarusi (sele 74), rääkimata töötlemata jäetud valu- ja sepistatud pindadest. Pinnakareduse all mõistetakse töötlemisel detaili pinnale tekkivaid konarusi, mis moodustavad selle pinna reljeefi. Sele 74. Pinnakareduse Ra määramine ja pinnakaredus Rz Pinnakaredust iseloomustatakse profiili keskmise hälbega Ra [µm], mida vaadeldakse kindla pikkusega lõigul l (lähe) või pinnakonaruste keskmise kõrgusega Rz . Eelistatavam on Ra – profiili hälvete aritmeetiline keskmine. Pinna otstarbele vastava orienteeruva pinnakareduse Ra [µm] mõned näited. Detaili element Ra [µm], Valatud detaili pinnad 50 Puuritud avad, treitud ja freesitud pinnad 12,5
või neeldub selles, st. valgusenergia muundub keskkonna siseenergiaks). Valguse peegeldumisel kehtib peegeldumisseadus, mis ütleb, et langev kiir, peegelduv kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. Keskkondade lahutuspindu käsitletakse kahel viisil. Ühel juhul on tegu sileda pinnaga, mis tähendab, et pinnakonaruste mõõtmed on väiksemad valguse lainepikkusest. Sel juhul käitub ka lai kiirtekimp vastavalt peegeldumisseadusele. Teisel juhul on tegu kareda pinnaga, kus pinna konaruste mõõtmed ületavad valguse lainepikkust. Sel juhul räägitakse hajusast ehk difuussest peegeldusest, mille korral iga kiire korral kehtib peegeldumisseadus, kuid laia kimbu korral ei kehti. Valguse peegeldumise seadus Valguse peegeldumise seadus tuleneb ühest printsiibist, mille esimesena sõnastas umbes 2000 a
Koostöötavate pindade karedusest sõltub nende hõõrdumine ja kulumine. Pinnakaredus mõjutab ka detailide tugevust. Siledama pinnaga detailid peavad kauem vastu. Pinnakaredusest sõltub pinguga istude mõjukus. Siledama pinnaga detailid annavad liites suurema pingu, sest karedate pindadega detailide kokkupressimisel lõigatakse osa pinnakonarusi maha. Karedama pinnaga detailid korrodeeruvad kiiremini. Masinadetailide sissetöötamisel toimub pinnakonaruste intensiivne muljumine ja mahalõikamine, mille tulemusena detailide tegelikud mõõtmed muutuvad. Mida karedam on pind, seda suuremad on need muutused. Tuleb aga teada, et mida siledamat pinda soovitakse, seda kallimaks läheb töötlemine. Igat töötlusviisi iseloomustab teatav otstarbekas pinnakaredus, mille märgitav ületamine suurendab järsult töötlemiskulutusi. 67
astme võrra. Elastsed Agrillapiide read kobestavad ja õhustavad mulla Crossboardi ees Libistamine kobestatud mullakihi tüsedus 0,5 1,5 cm; vähendab veekadu 30 60% Äestamine kobestatud mullakihi tüsedus 1,5 2,5 cm; vähendab veekadu 50 70% Kultiveerimine kobestatud mullakihi tüsedus 4,5 7,5 cm; vähendab veekadu 70 80% RULLIMINE Rulliks nimetatakse mullatasandusriista, mis töötab pinnakonaruste maha- ja kokkusurumise põhimõttel Rullimise ülesandeks on: - mullapinna tihendamine - mullapinna tasandamine - mullapankade purustamine - väikeste kivide mulda surumine - mullakooriku purustamine - külmakergituste likvideerimine - konarliku (ribilise, rihvelja) tööpinnaga rullil on veel täiendav ülesanne muuta pealiskiht kobedaks, niiskuse väljaauramist takistavaks Mullapinna tihendamine omakorda muudab mitmesuguseid mulla omadusi:
seguvahekord valitakse harilikult tabelite järgi ja ta antakse 3 arvuga. Näit. 1:1,5: 6 (1 osa tsemendi kohta 1,5 osa lupja või savi ja 6 osa liiva). Vee hulka mördi seguvahekorras ei anta. Vett lisatakse mördi segamise käigus silma järgi. 31. Krohvimördid Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt
harilikult tabelite järgi ja antakse 3 arvuga. Näiteks 1: 1 ,5;6 (1 osa tsemendi kohta 1,5 osa lupja või savi ja 6 osa liiva). Vee hulka märdi seguvahekorras ei allta. 'elt lisatakse märdi segamise käigus silmajärgi 43. Krohvimördid Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind märdist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2-3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama märdiga, ~t ta tungiks pinnakonaruste vahale ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viirnistluskihi märt peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledarnat panda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideainesisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult .nii suurt tugevust kui I1:1üürimördilt
plastsuse ja veehoidvuse. Seetõttu kasutatakse sageli segamörte. Lubi või savi segatakse mörti vedela taignana. Nii seguneb ta kergemini. 40. Krohvimördid- olemus, erinevad liigid- 05.05.2014 · Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. · Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt
D10 rummusoon H9 võllisoon Js9 h9 liist N9 P9 P9 Joon. Liistliite tolerantsiväljad Tekivad liite elementides olulised ebaühtlased kohalikud muljumised, deformatsioonid ja väsimusprao arenemise oht võlli liistusoonte nurkades. Lõtku puhul tekib liites mõningane mikrorullumine ja nihked, mis põhjustab pinnakonaruste silumist, istupindade valtsimist, kulumist ja kontaktkorrosiooni. Seetõttu tuleb püüda vältida lõtku, eriti reverseeritavates ülekannetes. Kaldhammmastega ülekannetes lisandub telgjõud, mis käristab liitepinda ja liist ei takista otseselt. Eeliseks lahtivõetavus remondiks, laagrite vahetamise võimalus. Kui on teada täpselt nimimõõtmed ja jõud on võimalik arvutada pindsurve ning sealt valida standardist. Asjaoludele vastava otsuse tegemine jääb konstruktorile.
142 liiva). Vee hulk valitakse silma järgi. 10.5. Krohvimördid Krohvimört peab olema: plastne, st hästi töödeldav; küllaldase veehoidvusega. Veehoidvus on oluline selleks, et kuiv aluspind ei imeks mördist liialt palju vett välja. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht on sisseviskekiht. Seda tehakse vedelama mördiga. Vedel mört valgub paremini pinnakonaruste vahele ja siis nakkub hästi aluspinnaga. Teine kiht on põhikiht. Sellega tehakse krohvitav pind tasaseks. Põhikihti tuleb teha paksema seguga. Kolmas kiht on viimistluskiht. Selle jaoks peab olema mört tehtud peene liivaga. Nii saadakse siledam pind. Krohvimördid ei pea olema nii tugevad kui müürimördid. Lubimört. Seda kasutatakse kuivemates kohtades. Lubimört on hästi töödeldav ja parajalt tugev. Lubikrohviga kaetud seinad annavad hästi niiskust välja. Lubi-kipsmört
annaabi.ee 
