Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Masinaelementide eksamitöö (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu läbimit peab tegema lõigates keeret malasüsinikterasest toorikule läbimõõduga 16 kuni 24 mm sammuga 2 mm?
  • Mida sellega tähistatakse?
  • Missugust mõõteriista kasutatakse ava sügavusele 45 002 mm mõõtmisel?
  • Mida nimetatakse teraseks?
  • Mida nimetatakse malmiks?
  • Mida nimetatakse pronksiks?
  • Missuguse freesiga freesitakse hammasrattaid?
  • Millele vastab mõõt g2?
  • Mis jahutusvedelikku kasutatakse malmi treimisel?
  • Midagi f22mis iseloomustab põhihälbeid a-st kuni i-ni?
  • Missugune HSS spiraalpuuri tipunurk sobib terase puurimiseks?
1) Keermed
M16 – meeterkeere, välisläbimõõt 16
M16*2-meeterkeere, välisläbimõõt 16, samm 2
tr18*4-trapetskeere, välisläbimõõt 18, samm 4
Tr12P4LH-trapetskeere, välisläbimõõt 12, samm 4, vasakkeere
1/2"- tollkeere
G2-torukeere, tolli siseläbimõõt 2
2) Missugust ettenihet ei kasutata freesimisel ?
Ettenihe freesi käigule, mm.
3)Mitu läbimit peab tegema lõigates keeret malasüsinikterasest toorikule (läbimõõduga) 16 kuni 24 mm sammuga 2 mm?
3...5
4) Jooniste tehnilistes tingimustes kohtab tähist- HRC…
Mida sellega tähistatakse?
Kõvadust
5)Määrata spindli pöörlemissagedust kui tooriku läbimõõt on 80 mm ja lubatav lõikekiirus on 30m/min.
n=1000 * V / 3.14*D
n=1000*30 /3.14*80=119.4
6) Treitera ei tohi hoidikust välja ulatuda rohkem kui:
kuni 1.5 tera keha kõrgust.
7) Märkige joonise ringidess kreeka tähed, mis vastavad nurkad tähistele:
 Taganurk α, teritusnurk β esinurk γ  ja lõikenurk δ. Lõikeservanurk φr ja abilõikeservanurk φ'r.
8)Pinnakareduse märkimiseks kasutatakse parameetreid: Rz ja Ra?
Ra-konaruste keskmine kõrgus.
Rz-alumise ja ülemise konarluse vahe.
9)Missugust mõõteriista kasutatakse ava sügavusele 45
+00.2 mm mõõtmisel?
nihikut mõõtepiirkonnaga 0 kuni 125mm.
10)Sisekeerma M45x2 lõikamiseks treiteraga tuleb ette töödelda ava mõõduga:
43.3 mm.
11)Mida nimetatakse teraseks?
nimetatakse rauasulamis millesse on lisatud süsiniku kuni 2.14%.
12)Mida nimetatakse malmiks ?
nimetatakse rauasulamit millesse on lisatud süsiniku üle 2.14% ja tavaliselt 4%
13)Mida nimetatakse pronksiks?
on vase ja tina sulam .
14)Mis on messing ?
Vase ja tsingi sulam .
15) Treipink :
1)tööpingi (spindli) ajam
2) eesmine tsentripukk
3) padrun
4)terahoidja
5)tagumis tsentripinki pinool
6)tagumine tsentripukk
7)käiguvõll
8)suport
9)säng
10)käigukruvi
16) Treitera ehitus:
a)pinna töötlemis viisi pole määratud c)pinda tuleb töödelda laastu eemaldamisega b)mehaaniline töötlemine.
17)Missuguse freesiga freesitakse hammasrattaid?
Tigumoodulfreesiga.
18)kui suur peab olema minimaalne kaugus treiterast pakkideni detaili treimisel?
2…3mm
19)missugusele läbimõõdule tuleb treida detail,et sellele lõigata keere m20?
19,8mm
20)joonisel on märgitud välimine torukeere g2.millele vastab mõõt g2?
Toru siseläbimõõdule
21)mis jahutusvedelikku kasutatakse malmi treimisel?
Ei kasutata midagi
22)mis iseloomustab põhihälbeid a-st kuni i-ni?
Alumine piirhälve on alati nulljoonest kõrgem.
23)missugune HSS spiraalpuuri tipunurk sobib terase puurimiseks?
118kraadi
Masinaelementide eksamitöö #1 Masinaelementide eksamitöö #2 Masinaelementide eksamitöö #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rakukaku Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Treipink ja metalli töötlemine
20
docx

Treipink ja metalli töötlemine

Kõige laialdasemalt kasutatavaks metallide masintöötlemise viisiks on treimine. Sel teel valmistatakse ligikaudu 60% kõigist masinehituses kasutatavatest detailidest. Metallitreipink (joon. 1) on tunduvalt keerukama ehitusega kui puidutreipink. Treipingi põhiosad on säng, kiiruskast, ettenihkekast, trensel, suport ja tagumine tsenterpukk. Joon. 1 Säng on massiivne malmist valatud raam, mis ühendab ülejäänud osi. Sängi olulised elemendid on juhtpind. Neid mööda liigutatakse suportit ja tagumist tsenterpukki. Et nende liikumine oleks sujuv, tuleb juhtpindu kaitsta kriimustuste ja vigastuste eest ning neid perioodilisely õlitada. Kiiruskast sarnaneb ehituselt auto- või mootorratta käigukastiga. Seda läbib õõnes spindel ehk töövõll, millele hammasrataste abil antakse erinevaid pöörlemiskiirusi. Soovitud hammasülekande sisselülitamine toimub kiiruskasti esiküljel asuvate kangide abil. Igale pöörlemiskiirusele vastav kangide asend leitak

Metallide lõiketöötlustehnoloogia
TREIMISTÖÖDE ALUSED
21
doc

TREIMISTÖÖDE ALUSED

1 TREIMISTÖÖDE ALUSED PÕHIANDMED TREIMISTÖÖDEST Masinate, mehhanismide, aparaatide ja teiste toodete detailide mit- mesuguste valmistusviiside hulgas on laialt levinud lõiketöötlus: treimine, puurimine, freesimine, hööveldamine, lihvimine, kaabitsemine jne. Lõiketöötluse olemus seisneb toorikult pindkihi eemaldamises, et saada nõutavate mõõtmete, kuju ja kvaliteediga pindu. Võlle, rihma- ja hammasrattaid ning paljusid teisi sellist tüüpi detaile nimetatakse pöördkehadeks (joon.) ja neid töödeldakse treipinkidel (treitakse). Treimisega võib saada silinder-, koonus-, kuju ja tasapindu, samuti keermeid, faase, siirdmikke (joon. ). Treimistöödel kasutatakse treiteri, puure, avardeid, hõõritsaid, keermepuure jt. lõikeriistu. Treimisel saadavaid pindu: 1 silinderpind, 2 siirdmik, 3 faas, 4 tasapind (otspind), 5 kujupind, 6 koonuspind, 7 keere. LAASTUTEKKEPROTSE

Masinaelemendid
Lukkseppatööd
89
doc

Lukkseppatööd

2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikam

Luksepp
Materjalid
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun