PINNAKAREDUSE MÕÕTMINE (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Pinnakareduse mõõtmine profilomeetriga

LABORATOORNE TÖÖ NR. 9 Pinnakareduse mõõtmine profilomeetriga Töökohal on kõige lihtsam pinnakaredust mõõta pinnakaredusetalonidega. Need on väikesed plaadikesed, millele on imiteeritud (kriibitud) vastavad pinnakaredused ja mõõtmine käib nende võrdlemise teel detailidega. Karedamaid pindasid võrreldakse palja silmaga, siledamaid aga kas luubiga või väikese kaasaskantava mikroskoobiga. Etalonid valmistatakse eraldi malmidele ja terastele. Erandjuhtudel võidakse valmistada ka etalondetailid. See meetod on siiski küllaltki ebatäpne ja teda kasutatakse üha vähem. Täpsemalt saab pinnakaredust mõõta kas profilomeetriga või profilograafiga. Need on keerukad ja

Tolereerimine ja mõõtetehnika

7

doc

Lõiketöötlus

Materjalitehnika instituut Kodutöö nr.3 Lõiketöötlus Nimi: Tallinn 2009 Töödeldav detail (joonis1.) millel peab töötlema pinnad 1 ning 2 on hallmalmist valatud detail. Töödeltavate pindade lubatud tolerants on toodud rahvusvahelise tolerantsijärguga H12, h12+- IT12/2. Määratud pinnakaredus detaili pindadele 1 ja 2 on 6,3m. Vastavalt pinnakaredusele ning tolerantsile tuleb valida optimaalne lõiketöötlus viis. Kuna mõlemad pinnad, mida peab töötlema on silindri otspinnad (sümmeetrilised) siis valin töötlusviisiks universaalse treipingi ning kasutan treimisel paenutatud otsatera. Otsatreimisel on saavutatav ka soovitud pinnakaredus. (tabel 1 järgi). Kui detaili toodetakse masstootmises

Materjaliõpetus

25

pdf

Tootmistehnika alused kodutöö

1.Tooriku valmistamine Toorikuks on terasest S235 valtsitud ümarmaterjal läbimõõtuga ØDtoor = 52 mm; tooriku pikkus Ltoor = 142 mm. Mõlema mõõdu tolerantsijärk on IT14 (nimimõõdu kõikumine jääb alla 1 mm). 2. Otste freesimine ja tsentreerimine Tsentreerimis-freesimispingil freesida toorik pikkusmõõtu L1 = 142 mm, töödeldud otspindadesse puurida tsentriavad ØDts = 7 mm; sügavuseni Lts= 6 mm. Tooriku pikkusmõõdu tolerantsijärk on IT10. Otspindade pinnakaredus Ra 12. 3. Koorivtreimine (pealt) Treida välispind mõõtu ØDvälis = 42 +0-0.5 mm ja pikkusmõõduni L3 = 110 mm. Toorik viia lõppmõõtmeteni kahe siirdega. Töötlemispikkus koorivtreimisel Lkooriv= 110 mm, lõikesügavus t = 2,5 mm. Töödeldava pinna pikkusmõõdu tolerantsijärk on IT10. Pinnakaredus Ra 50. 4. Koorivtreimine (1. aste) Treida 1. aste mõõtu ØD1 = 35 +0,2-0.3 mm ja pik- kusmõõduni L3 = 50 +0-0.5 mm. Toorik viia lõppmõõtmeteni kahe siirdega.

Tootmistehnika alused

7

doc

Tolereerimine ja mõõtetehnika labori aruanne

LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: KMI 21 Juhendaja : lektor Juhan Tuppits Esitamisekuupäev Üliõpilase allkiri Õppejõu allkiri Tallinn 2015 Laboratoorne töö nr 1  Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga. Detail nr 37. Töö käik: 1.Mõõdan silindri läbimõõdu nihikuga. Saadud mõõde on seade mõõde. 2.Valin sobiva liikumatu mõõtevarda, keeran selle mõõteriista keresse nii, et siseindikaatori silindrisse asetades näitab indikaator ühte täispööret. 3.Sean siseindikaatori seadmemõõtme nulli. 4.Mõõdan silindrit kolmest eri kohast, igas kohas kahes risti sihis ja kannan mõõtetulemused tabelisse. Mõõteskeem:

Mõõtmestamine ja tolereermine

42

pdf

METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE TEHNOLOOGIA ABC

kasutusele võtmine masinaehituses. See on viinud ala väga kiirele arenguteele ja võib öelda, et sellega on kolm aastatuhandet kestnud rauaaeg lõppenud ja alanud on küberajastu. Ka TTK-s on toimunud viimastel aastatel kiire areng, kus kasutusele on võetud kaasaja uusimad CNC tööpingid. 1 EESMÄRK... ... on valmistada detail, mis vastab joonisel etteantule kuju, mõõtmete, pinnakareduse või muude parameetrite järgi. JA SISU... ... on a) erinevate pindade, rangelt tehnoloogilise protsessi skeemi järgi, järjestikune töötlemine. b) toimub vajaliku töötlemisvaru eemaldamine erine vatelt töödeldavatelt pindadelt. 2 MIS ON VAJALIK DETAILI VALMISTAMISEKS? See on terve kompleks materiaalset- ja inimresurssi. · Inimene (motivatsioon, tahe, tervis, teadmised, oskused,

Metallide lõiketöötlustehnoloogia

6

doc

Lõiketöötlemise kodutöö

Üliõpilane: Mihkel Tedremaa Rühm: Isiklik kood: 082804 MAHB-32 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Andres Laansoo 27.10.2009 4.11.2009 Ülesanne 1 Hindan nõudeid töödeldavate pindade täpsusele ja pinnakaredusele. Töödelda on vaja pinnad 1 ja 2. Pindade töötlemiseks on vajalik arvestada nõutud pinnakaredusega, milleks on 3,2 µm ja sümbol ise näitab, vastav pinnakaredus tuleb saavutada laastu eraldamise teel. Täpsuse ja pinnakareduse saamiseks on mõistlik kasutada piki- ja otsatreimist. Treimist tuleb kasutada just seetõttu, et töödeldav pind number 1 on pöördpind ning treimine sobib ka otspinna viimistlemiseks (pind nr. 2). Pikitreimisel tuleb kasutada puhastöötlemist, mitte koorivat töötlemist, muidu oleks pinnakonaruste vahemik olnud liiga suur. Detaili mõõtmete tolerants on üsna suur, seega ei ole mõtet kasutada väga

Materjaliõpetus

40

pdf

Rakiste projekt

PROJEKTÜLESANNE „HOIDIK“ Õppeaines: RAKISTE PROJEKTEERIMINE + PROJEKT Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev:.................... Üliõpilase allkiri:.................... Õppejõu allkiri:.................... Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................2 TOORIK, TÖÖPINK ...................................................................................................................3 Tooriku andmed ...................................................................................................................3 Tööpingi valik ja parameetrite kirjeldus ..............................................................................3 Valitud freespingi töölaua par

Masinaehitustehnoloogia

11

docx

LÕIKETEOORIA

• Laastu laius – kaugus laastu külgpindade vahel • Laastu paksus – on määratud lõikeserva liikumise trajektooriga ja muutub liikumise käigus . Töödeldud pinna geomeetria  Lõiketöötlemise kvaliteeti iseloomustatakse töödeldud pinnale jäävate töötlemisjärgede suuruse järgi . Töötlemise järljed töödeldud pinnal on :  Töödeldud pinnal esinevad mikrokonarused ehk pinnakaredus  Lõikeinstrumendi pöörlevast liikumisest tulenevad lained ehk kinemaatiline laine  Puidu jääkpingetest tulenevad ebatasasused .  Pinnakaredus on detaili pnna reljeefi moodustavad suhteliselt väikese sammuga ebatasasused, mida vaadeldakse teataval kindlal alal ehk lähtepikkusel  Puidu pinnakareduse moodustavad :  Puidu anatoomilise ehituse elemendid ( aastarõngad, sooned)

Materjaliõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)