Hõõritsemine+Hõõritsate tüübid+ Hõõritsate elemendid ja geomeetrilised parameetrid (0)

Hõõritsemine.
Hõõritsemine on aukude puhastöötlemise operatsioon , mis tagab mõõtmete kõrge täpsuse (7...8 tolerantsijärk) ja sileda pinna (Ra =1,25...0,32 m). Augu mõõtmetest ja temale esitatavatest nõuetest olenevalt on töõtlusvaru hõõritsemisel 0,1...0,3 mm. Et töötlemise täpsus oleks suurem, eemaldatakse töötlusvaru jä­rjestikku kahe hõõritsaga. Esimene - jämehõõrits võtab maha um­bes 2/3 töötlusvaru, teine siluvhõõrits - ülejäänu. Hõõritsetakse metallilõikepinkides või käsitsi, kasutades seejuures vas­tavalt kas masin- või käsihõõritsaid. Käsihõõritsaid pööratakse nelikantsaba otsa pandava pööraga. Masinhõõritsad kinnitatakse padrunisse pandavasse heidikusse või otse pingi spindlisse.
Töödeldava augu kuju järgi jagatakse hõõritsad silindrilisteks ja koonilisteks. Koonilisi hõõritsaid kasutatakse aukude töötlemiseks koonilise keerme 1/16"....2" alla ja Morse koonuste 0...6 alla; meeterkoonuste nr.4....nr. 100 alla; kooniliste tihvtide 1:50 ja 1:30 alla.
Hõõritsate tüübid
Koonilised hõõritsad valmistatakse komplektidena kahest või kolmest hõõritsast. Esimene on eeltöötlemiseks, teine vahetöötluseks ja kolmas puhastöötlemiseks .
Konstruktsioonilt jagunevad hõõritsad järgmiselt: terviklikud ja tornile asetatavad , sirgete ja spiraalsete ham­mastega, kindla läbimõõduga ja reguleeritavad.
Reguleeritava hõõritsa kere on valmistatud seest koonilise auguga, mida tööosa pikkuses läbivad hammaste vahele lõigatud pilud. Kruvi keeramisel surub selle kooniline ots hõõritsa hambad laiali, mis võimaldab teatud piires muuta hõõritsa läbimõõtu.
Hõõrits koosneb kolmest osast: tööosast, kaelast ja sabast.
Hõõritsate elemendid ja geomeetrilised parameetrid
Tööosa koosneb omakorda lõikeosast või juhtkoonusest, kalibreerivast ja koonilisest osast. Lõikeosa on kooniline ning on mõel­dud laastu lõikamiseks. Juhtkoonuse lõikeservad moodustavad hõõ­ritsa telje suhtes nurga 2. Iga lõikeserv on seega ettenihke suuna või hõõritsa telje suhtes nurga  all. Käsihõõritsatel on selle väärtus 0,5…1,50 ja masinhõõritsatel 3…50. Juhtkoonuse otsal on hammaste faasinurk 450. See väldib lõikehammaste purune­mist. Hõõritsa hamba taganurk  on 6...150. Esinurk  on eeltöötlemishõõritsal 0...100, puhastöölemishõõritsatel 00.
Hõõritsa hamba kuju lõikeosal on erinev kui kalibreerival osal. Lõikeosal on hambad tagatahult teritatud kuni lõikeserva tipuni, kalibreerival osal on iga hamba tipus kalibreeriv pind laiusega 0,05...0,4 mm . Kalibreeriva pinna ülesanne on kalib - reerida ja siluda hõõritsetav pind andes sellele nõutava mõõdu­lise täpsuse ja pinnakareduse .
Et vähendada hõõrdumist augu seina ja hõõritsa vahel, tehakse kalibreeriv osa pikkusega l2 kooniline. Hõõritsa läbimõõt väheneb iga 100 mm kohta 0,4 mm.
Hõõritsate hambad tehakse kas ühtlase või ebaühtlase sammuga . Käsihõõritsemisel on soovitatav kasutada ebaühtlase sammuga hõõritsaid, sest nad annavad puhtama pinna. Kõige olulisem on aga see, et nad väldivad töödeldava pinna kuhjumist, mille tagajärjel langeb töötlemiskvaliteet ja tekivad kujuhälbed. Masinhõõritsad valmistatakse ühtlase sammuga.
Käsihõõritsemisel kinnitatakse hõõrits pöördraua külge, mää­ritakse ja pannakse auku , suunates seda juhtkoonusega nii, et hõõritsa ja augu teljed ühtiksid. Eriti vastutusrikastel juh­tudel kontrollitakse hõõritsa asendit nurgikuga kahes risttasandis. Veendudes, et hõõritsa asend on õige, hakatakse aeg­laselt pöörama päripäeva, surudes ühtlasi kergelt hõõritsat.Pöörata tuleb aeglaselt ja sujuvalt . Lubamatu on hõõritsat vastassuunas pöörata, kuna see võib kriimustada töödeldavat pinda ja murda hõõritsa lõikeserva. Hõõritsemist võib lugeda lõppenuks, kui hõõritsa tööosa on augu läbinud. Raskesti juurdepääsetavate kohtade hõõritsemisel kasutatakse pikendusvardaid .Kui hõõritsemist pole võimalik teostada eelnevate siiretega ühest ja samast ülesseadest, tuleb hõõrits seada tööpinki ujuvalt. Ettenihke suurusest hõõritsemisel sõltub pinnakaredus , mida väiksema läbimõõduga ava, seda väiksem on ettenihe . Lähtudes eelöeldust võib ettenihe hõõritsemisel olla piires 0,5…4 mm/p. Lõike-kiirus teras ja malm detailide hõõritsemisel v = 2…8.m/min.