Soveldamine (0)

Soveldamine .
Soveldamine on pindade täpne viimistlusoperatsioon, mida teos­tatakse lihvpulbrite ja
-pastade abil. Soveldamisel saadakse tihedaid, hermeetiliselt sulguvaid ja liikuvaid iste.
Masinaehituses soveldatakse armatuuride tihenduspindu, kraanikeresid ja -korke, mootorite klappe ja klapipesasid jne.
Soveldamine võib toimuda kahel viisil.
Esimene viis seisneb selles, et ühendatavad detailid soveldatakse omavahel. Soveldatavate pindade vahele pannakse lihvpulbreid või -pastasid. Nii soveldatakse mootorite klappe ja klapipesasid, kraanikeresid ja -korke.
Teine viis seisneb mõlema detaili eraldi soveldamises eri töö­riista - soveldiga. Nii soveldatakse šabloonide, pikkusplaatide, kaliibrite jt. tööpinnad.
Soveldamisel eraldatakse materjal pinnalt keemilismehaanilisel teel. Soveldatav pind peab olema eelnevalt töödeldud meetoditega, tagavad 6..7 tolerantsijärgu täpsuse. Seega peaks soveldatav pind olema eelnevalt kas lihvitud , hõõritsetud, kaabitsetud, peentrei-tud, freesitud või kammlõikamisega töödeldud.
Varu sovelduseks on 0,01...0,02 mm. Soveldamisel saadav täp­sus on 0,001...0,002 mm. Pinnakaredus Ra järgi 0,1...l,6 m.
Soveldi materjal peab olema pehmem töödeldavast materjalist. See on vajalik abrassiivosakeste tungimiseks soveldi materjali.
Soveldi valmistatakse hallmalmist, pehmest terasest , vasest , pliist , kõvadest puuliikidest jt. Eelnevaks sovelduseks, kui eraldatakse paksem metallikiht, tuleb kasutada pehmemast metal­list soveldeid, nad seovad abrassiivmaterjali paremini kui hallmalm .
Eelsoveldid tehakse 1...2 mm sügavuste soontega, mis asuvad teineteisest 10...15 mm kaugusel ja millesse koguneb soveldus materjal. Viimistlevaks sovelduseks tehakse soveldi ilma soonteta. Viimistlev soveldi tehakse hallmalmist, sest malm seob vaid kõige peenemaid abrassiivosakesi. Pliist, puidust soveldeid kasutatakse täpsete mõõtmeteni soveldatud pindadele läike andmiseks .
Soveldusel kasutatakse laialdaselt kroomoksiid pastat. Viimased jagunevad teralisuse järgi kolmeks sordiks: jämedaks, keskmiseks ja peeneks.
Jämeda pasta abil võib eemaldada mõne kümnendiku millimeetri paksuse metallikihi. Jämeda pasta abil kõrvaldatakse eeltööt­lus jäljed. See pasta annab mati pinna.
Keskmised pastad eemaldavad metallikihi paksusega mõni sajan­dik millimeetrit.
Peened pastad annavad pindadele peegelläike. Kroomoksiid on käsitsisovelduseks kõige parem abrassiivmaterjal. Määrdeainete koostis avaldab suurt mõju soveldus ja planki- mise tööjõudlusele.
Käsitsi soveldamine koosneb järgmistest etappidest:
1) soveldi ja töödeldava pinna ettevalmistamine.
2) soveldi asetamine detaili pinnale ja omavaheline tööliikumine etteantud surve ja kiirusega.
3) kuju, mõõtmete ja pinna kvaliteedi kontroll.
Soveldamiseks ettevalmistamise hulka kuuluvad soveldi täp­suse kontrollimine ja selle katmine abrassiivpastaga. Soveldi tööpind peab olema täpselt lihvitud ja plangitud, aga samuti hoolikalt puhastatud abrassiivjääkidest. Soveldit pestakse bensiinis või petrooleumis ja kuivatatakse riidelapiga.
Kasutades kõvasid abrassiive tuleb eelnevalt suruda soveldisse abrassiivterakesi, et kõvad abrassiivterad kinnituksid paremini soveldi pehmesse materjalisse. Vastasel juhul satu­vad abrassiivterad enne soveldi pinnasse kinnitumist detaili ja soveldi vahele ning rikuvad detaili pinda.
Soveldi katmine abrassiivpulbriga võib toimuda otseselt või kaudselt . Soveldi otsesel katmisel surutakse abrassiivterad soveldisse enne soveldust. Soveldi pind kaetakse õhukese määrdekihiga, nüüd raputatakse peale ühtlane abrassiivpulbri kord ning karastatud terasest luisu, rulli või võlliga surutakse pulber soveldisse.
Kaudsel katmisel kantakse abrassiivmaterjal soveldatavale pinnale ning soveldamise käigus toimub abrassiivi tungimine detaililt tunduvalt pehmemasse soveldisse.
Soveldamisel ja plankimisel tuleb arvestada, et mida sileda ­mat pinda me soovime, seda õhem peab olema soveldile kantav abrassiiv - ja määrdeaine kiht.
Soveldamisel peab surve detailile olema ühtlane ja mitte tugev, käe liigutused on sujuvad. Et vältida ümarusi ja vildakust, tuleb vertikaaljõud Q rakendada punkti, mis asub töölisele kõige lähemal , horisontaaljõud P aga võimali­kult detaili ja soveldi kokkupuutepinna lähedale; sellega on tagatud detaili tasakaal. Vahel tuleb detaili tasakaalus­tamiseks kasutada vastukaale .
Soveldamise käigus minnakse järk-järgult üle jämedamalt abrassiivilt peenemale.
Kui kasutatakse ainult ühte soveldit tuleb seda iga kord hoolikalt pesta ja kuivatada, et eemaldada eel­neva soveldamise abrassiivjäägid. Kui seda ei tehta, rikuvad soveldi külge jäänud suuremad abrassiiviterad detaili pinda.
Soveldatud tasapindu kontrollitakse lekaaljoonlauaga valguspilu järgi. Tasapinnal , mis on soveldatud või plangitud täp­susega 0,001 mm, peab lekaaljoonlaud lebama ilma ühegi valguspiluta. Rööpsust kontrollitakse nihiku ja kruvikuga, minimeetri ja optimeetriga, sõltuvalt mõõteriista täpsusest. Nurki kontrol­litakse nurgikute, nurgamõõtjate, šabloonide, nurgaplaatide ja siinujoonlaudade abil. Mõõtmise täpsus sõltuvalt mõõteriis-
tast on piires 4...12". Koonuspindu kontrollitakse tavaliselt värviga kaetud täpselt valmistatud ja kontrollitud koonus -kork-kaliibritega. Profiilpindu kontrollitakse šabloonide, lekaalide ja kohtkaliibritega.