Pingekontsentraatoriga varda vastupidavus tsüklilisele paindekoormusele (0)
Sügis - Värvikirev metsatukk, langevad tammelehed ja mädahõng - sügiselised luuletused
Kodutöö nr
5
õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240)
Varda mõõtmed vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A
Varda koormus vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B
Variant
Töö nimetus
A
B
Pingekontsentraatoriga varda vastupidavus tsüklilisele
paindekoormusele
2
3
Üliõpilane
Üliõpilaskood
Esitamise kuupäev
Õppejõud
Uku Luhari
202132
2.12.2020
Priit Põdra
Astmega ümarvarras on konsoolselt kinnitatud
korpusesse. Ümarvarda otsale, kaugusel
L
korpuse
seinast, mõjub ajas sümmeetrilise tsükliga muutuv
punktjõud
F
= (Fmin ... Fmax) (kusjuures Fmin = - Fmax).
Varras on valmistatud terasest E295 DIN EN 10025-2
(voolepiir
R
e
= 295 MPa ja tugevuspiir Rm = 470 MPa), varda
töötemperatuur on kuni
T
= 120 °C ja tulemuse
usaldatavus peab olema 99 %. Varda pinnakaredus
ohtlikus kohas on
R
a = 3,2 µm.
Dimensioneerida varras ja arvutada koormustsüklite arv
kuni varda purunemiseni.
Varda mõõtmed valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele
numbrile A. Varda koormus valida vastavalt
üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B.
Vajalikud etapid:
1.
Koostada koormuse suurimale väärtusele
F
max
vastav paindemomendi
M
epüür, koostada
painde tugevustingimus ning arvutada varda
peenema osa läbimõõt
d
, võttes varuteguri
nõutavaks väärtuseks [
S
] = 4 ja ümmardades
tulemuse
täismillimeetriteks
;
2.
Arvutada etteantud seosest varda jämedama osa läbimõõt
D
, ümmardades tulemuse täismillimeetriteks, ja raadius
seosest
R
= 0,2(D – d). Koostada varda ohtliku koha eskiis (mõõtkavas 1:1);
3.
Määrata ülemineku B staatika pingekontsentratsiooniteguri
K
t väärtus ning arvutada pingekontsentratsiooniteguri
väärtus tsüklilisel koormusel
K
-1;
4.
Koostada pingekontsentraatoriga ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutust näitav graafik;
5.
Arvutada materjali pöördpainde väsimuspiir seosega
σ
-1
= 0,5Rm;
6.
Arvutada ristlõike B kohalik väsimuspiir
, kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit, mille väärtus tuleb seosest
K
= KkKmKpKtKu, kus (vt harjutustunni näide):
●
K
k on koormusliigitegur,
●
K
m on mastaabitegur, mille tarvis ristlõike ekvivalentne läbimõõt arvutada seosega
●
K
p on pinnakaredustegur,
●
K
t on temperatuuritegur, mille väärtus valida kõrvaltoodud
tabelist,
●
K
p on usaldatavustegur, mille väärtus valida alltoodud
tabelist;
7.
Koostada ristlõike B kohalik väsimusgraafik, võttes 1000 pingetsükli tingliku väsimuspiiri väärtuseks
σ
-1E3
= 0,9Rm,
ning määrata
(arvutada) eeldatav pingetsüklite arv purunemiseni;
8.
Formuleerida ülesande vastus.
1
2
3
4
5
L
= 100 mm, D = 1,50d
L
= 120 mm, D = 1,45d
L
= 140 mm, D = 1,40d
L
= 160 mm, D = 1,35d
L
= 180 mm, D = 1,30d
6
7
8
9
0
L
= 200 mm, D = 1,25d
L
= 220 mm, D = 1,20d
L
= 240 mm, D = 1,15d
L
= 260 mm, D = 1,10d
L
= 280 mm, D = 1,05d
1
2
3
4
5
F
= 300 N
F
= 700 N
F
= 1100 N
F
= 1500 N
F
= 1900 N
6
7
8
9
0
F
= 2300 N
F
= 2700 N
F
= 3100 N
F
= 3500 N
F
= 3900 N
Sisukord
Algandmed
1. Koormuse suurimale väärtusele F
max vastav paindemomendi M epüür. Painde
tugevustingimus. Varda peenema osa läbimõõt d.
2. Varda jämedama osa läbimõõt D, ja raadius seosest R = 0,2(D – d). Varda ohtliku koha eskiis
(mõõtkavas 1:1).
3. Ülemineku B staatika pingekontsentratsiooniteguri K
t väärtus ning
pingekontsentratsiooniteguri väärtus tsüklilisel koormusel K
-1.
Pingekontsentratsioonitegur staatikas:
Kontsentratsioonitundlikkuse tegur:
4. Pingekontsentraatoriga ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutust näitav
graafik.
5. Materjali pöördpainde väsimuspiir seosega σ
-1 = 0,5Rm.
6. Ristlõike B kohalik väsimuspiir
, kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit.
7. Ristlõike B kohalik väsimusgraafik, võttes 1000 pingetsükli tingliku väsimuspiiri väärtuseks
σ
-1E3 = 0,9Rm. Eeldatav pingetsüklite arv purunemiseni.
8. Vastus.
Algandmed
Konsoolne kinnitus
Materjal: Teras E295 DIN EN 10025-2
Voolepiir:
MPa
σ
95
Re = y = 2
Tugevuspiir:
MPa
R
70
m = 4
Töötemperatuur:
C
20 °
T = 1
Tulemuse usaldatavus: 99%
Pinnakaredus:
.2 μm
Ra = 3
Varuteguri väärtus: [S] = 4
L= 120 mm
D = 1.45 d
F = 1100 N (F = (F
min ... Fmax) (kusjuures Fmin = - Fmax))
1. Koormuse suurimale väärtusele F
max vastav paindemomendi M epüür. Painde
tugevustingimus. Varda peenema osa läbimõõt d
- paindemoment kohal B
MB
Nm
100
.12
32
MB = F * L = 1
* 0
= 1
Joonis 1: Paindemomendi epüür
Varda peenema osa läbimõõt:
=> üldine tugevustingimus
σ =
W
M =
πD3
32M ≤
σy
[S]
=> ristlõike telg-tugevusmoment
W =
32
πD3
mm
≥
0.026 m
6
D = d
√3 π σ*
y
32 M
S
*
B * [ ]
=
√3 32 132 4
*
*
π 295 10
*
*
6 =
= 2
Mpa
3, ·10 P a
76.5
σmax = σ
|
| min
|
| = W
M
| B| =
πD3
32 M
| B| = 32 ·132
π·0,0263 = 7
8
6
=
2. Varda jämedama osa läbimõõt D, ja raadius seosest R = 0,2(D – d). Varda
ohtliku koha eskiis
D - jämeda osa läbimõõt
d - peenema osa läbimõõt
R - raadius, varda peenema ja jämedama osa vahel
d = 26 mm
D = 1.45 d = 1.45 * 26
mm
38
≈
mm
.2
.2
.4
R = 0 (D
)
− d = 0
(38
6)
− 2
= 2
Joonis 2: Ohtliku koha eskiis
3. Ülemineku B staatika pingekontsentratsiooniteguri K
t väärtus ning
pingekontsentratsiooniteguri väärtus tsüklilisel koormusel K
-1
.09
r =
d
R =
26
2.4 = 0
.46
d
D =
26
38 = 1
Pingekontsentratsioonitegur staatikas:
Kui
1.2, siis K ≈ 1.7
d
D =
Kui
1.5, siis K ≈ 1.75
d
D =
.7
.75
Kt = 1 + 1.5 − 1.2
1.46 − 1.2 * (1.75
.7)
− 1
≈ 1
Kontsentratsioonitundlikkuse tegur:
Tugevuspiir: R
m =
470 MPa
σm =
Neuber’i konstant
.5 mm
√a = 0
0.5
Pingekontsentraatori kõverusraadius: r = 0.09
.375
q = 1
1+ √
a
√R
=
1
1+ 0,5
√0.09
= 0
Pingekontsentratsioonitegur tsüklilisel koormusel:
.375 ·
≈ 1.28 ≈ 1.3
K−1 = 1 + q (K
)
− 1 = 1 + 0
(1.75
)
− 1
4. Pingekontsentraatoriga ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist
muutust näitav graafik
Kohaliku paindepinge amplituudväärtus:
MPa
K
σ
.3
76.5
9.45
00
σMax, a = −1 * max = 1 *
= 9
≈ 1
Kohaliku paindepinge keskväärtus:
MPa
K
σ
.3
0
σMax, m = −1 * m = 1 * = 0
Joonis 3: Pinge ajalist muutust näitav graafik
5. Materjali pöördpainde väsimuspiir seosega σ
-1 = 0,5Rm
Mpa
.5R
,
470
235
σ−1 = 0
m = 0 5
*
=
6. Ristlõike B kohalik väsimuspiir
, kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit
K = K
kKmKpKtKu
-
K
k on koormusliigitegur
-
K
m on mastaabitegur
-
K
p on pinnakaredustegur
-
K
t on temperatuuritegur
-
K
u on usaldatavustegur
Koormusliigtegur:
Kk = 1
Mastaabitegur:
.0096 m
9.6 mm
dekv =
√ 0,0766
0.010462 0.026
*
2 = 0
=
.25d
.25
9.6
.97
Km = 1
−11 = 1
*
−0.11 = 0
Pinnakaredutegur:
Mpa
R
70
σu = m = 4
R
a = 3.2 µm
Lõiketöötluse ja külmvaltsimise korral A = 4.51 ja B = - 0.265
σ
4, 1
470
.883 ≈ 0.88
Kp = A uB = 5 *
−0,265 = 0
Temperatuuritegur:
20 ℃
T = 1
Kt = 1
Usaldatavustegur:
Usaldatavus peab olema 99%
.814
Ku = 0
Väsimuspiiri alanemise tegur:
0.97
0.88
1
0.814
.69
K = 1 *
*
* *
= 0
Ristlõike B kohalik väsimuspiir:
MPa
· σ
.69
235
62.15 ≈ 162
σD
−1 = K
−1 = 0
*
= 1
7. Ristlõike B kohalik väsimusgraafik, võttes 1000 pingetsükli tingliku väsimuspiiri
väärtuseks σ
-1E3 = 0,9Rm. Eeldatav pingetsüklite arv purunemiseni
Tingliku väsimuspiiri väärtus:
MPa
, R
,
70
23
σ−1E3 = 0 9 m = 0 9 * 4 = 4
Astme kohalik väsimuspiir:
MPa
165
σ
−1
(D) =
Kohalik paindepinge amplituudväärtus:
MPa
00
δa
max = 1
Joonis 4: Ristlõike B kohalik väsimusgraafik
Eeldatav pingetsüklite arv purunemiseni:
Detail ei tohiks puruneda, sest materjali maksimaalne paindepinge on allpool seda piiri, kus
väsimuspiiri väärtus enam ei alane. Võib järeldada, et materjal töötab lõpmatu arv pingetsükleid.
8. Vastus
Antud skeemiga varda optimaalsed parameetrid oleksid: peenema osa läbimõõt 26 mm,
jämedama osa läbimõõt 38 mm, varda üleminekuraadius 2.4 mm.
Selliste parameetritega varras peaks vastu pidama lõpmatu arv kordi pingetsükleid.
Hinne 4
P. Põdra 2020 sügis
Vajalikud etapid:
1. Koostada koormuse suurimale väärtusele Fmax
vastav paindemomendi M epüür, koostada
painde tugevustingimus ning arvutada varda
peenema osa läbimõõt d, võttes varuteguri
nõutavaks väärtuseks [S] = 4 ja ümmardades
tulemuse täismillimeetriteks;
2. Arvutada etteantud seosest varda jämedama osa läbimõõt D, ümmardades tulemuse täismillimeetriteks, ja raadius
seosest R = 0,2(D – d). Koostada varda ohtliku koha eskiis (mõõtkavas 1:1);
3. Määrata ülemineku B staatika pingekontsentratsiooniteguri Kt
väärtus ning arvutada pingekontsentratsiooniteguri
väärtus tsüklilisel koormusel K-1
;
4. Koostada pingekontsentraatoriga ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutust näitav graafik;
5. Arvutada materjali pöördpainde väsimuspiir seosega σ-1
= 0,5Rm
;
6. Arvutada ristlõike B kohalik väsimuspiir
Sarnased õppematerjalid
12
docx
Tugevusõpetus II Kodutöö 2
Mehhanosüsteemide komponentide õppetool
Kodutöö nr 2 õppeaines TUGEVUSÕPETUS II (MHE0012)
Variant Töö nimetus
A B
Pingekontsentraatoriga varda vastupidavus tsüklilisele paindekoormusele
3 5
Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud
2015 P.Põdra
Astmega ümarvarras on konsoolselt kinnitatud Korp Varras
korpusesse
8
pdf
Pingekontsentraatoriga varda vastupidavus tsüklilisele paindekoormuseles MES0240 KT5
Kodutöö nr 5 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240)
Variant Töö nimetus
A B Pingekontsentraatoriga varda vastupidavus tsüklilisele
7 2 paindekoormusele
Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud
Franz Mathias Ints 193527EANB 01.12.2020 Priit Põdra
Astmega ümarvarras on konsoolselt kinnitatud korpusesse.
Ümarvarda otsale, kaugusel L korpuse seinast, mõjub ajas
sümmeetrilise tsükliga muutuv punktjõud F = (Fmin ... Fmax) Korpus Varras
8
docx
Pingekontsentraatoriga varda vastupidavus tsüklilisele paindekoormusele
Kodutöö nr 5 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240)
Variant Töö nimetus
A B Pingekontsentraatoriga varda vastupidavus tsüklilisele
paindekoormusele
Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud
Astmega ümarvarras on konsoolselt kinnitatud
korpusesse. Ümarvarda otsale, kaugusel L korpuse
seinast, mõjub ajas sümmeetrilise tsükliga muutuv
punktjõud F = (Fmin ... Fmax) (kusjuures Fmin = - Fmax).
Varras on valmistatud terasest E295 DIN EN 10025-2
(voolepiir Re = 295 MPa ja tugevuspiir Rm = 470 MPa), varda
7
docx
Pingekontsentraatoriga varda vastupidavus tsüklilisele paindekoormusele
MHE0012 TUGEVUSÕPETUS II
Variant nr. Töö nimetus:
A-3 Pingekontsentraatoriga varda vastupidavus tsüklilisele
B-8 paindekoormusele
Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja:
MAHB - 41 Priit Põdra
Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud:
16.04.12
Algandmed
Astmega ümarvarras on konsoolselt kinnitatud
korpusesse. Ümarvarda otsale, kaugusel L korpuse
seinast, mõjub ajas sümmeetrilise tsükliga muutuv
punktjõud F = (Fmin ..
14
docx
Pingekontsentraatoriga varda vastupidavus tsüklilisele paindekoormusele
π
d≥
√
3
π
=
√
32∗[ W ] 3 32∗8,1
π
=4,35 cm ≈ 45 mm
Varda jämedama osa läbimõõt ja raadius R
D=1,1 d=1,1∗45 ≈ 50 mm
R=0,2 ( D−d )=0,2 ( 50−45 )=1 mm
Määrata ülemineku B staatika pingekontsentratsiooniteguri K väärtus ning
arvutada pingekontsentratsiooniteguri väärtus tsüklilisel koormusel K -1
R 1
Detaili kuju: silinder
= =0,022
d 45
Pingekontsentraatori kuju: aste
d 45
Tööseisund: paine
= =0,9
D 50
K−1=1+q ( K −1 ) Kt - 1,3 (graafikult)
q - kontsentratsiooni
11
docx
Tugevus II - Kodutöö 3
MHE0012 TUGEVUSÕPETUS II
Variant nr. Töö nimetus: Kodutöö nr. 3
A-3 Pingekontsentraatoriga varda vastupidavus tsüklilisele
B-1 paindekoormusele
Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja:
MAHB - 61 Priit Põdra
Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud:
20.04.2012
Algandmed ja ülesande püstitus
Astmega ümarvarras on konsoolselt kinnitatud korpusesse. Ümarvarda otsale, kaugusel L
korpuse seinast, mõjub ajas sümmeetrilise tsükliga muutuv punktjõud F = (Fmin ... Fmax)
17
pdf
Pingete kontsentratsioon ja väsimustugevus
227
Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS
15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS
15.1. Kohalikud pinged
Kohalik pinge = teatud konstruktsiooni kohtades tekkiv suhteliselt suur pinge
ehk pingekontsentratsioon
Kohaliku pinge põhjused (allikad):
· varda (detaili) geomeetria muutused, mis moonutavad pingete sujuvat laotumist
ehk pingekontsentraatorid;
· väikesele pindalale koondunud koormused ehk punktkoormused;
· lokaalsed soojuseffektid ja nende tagajärjed (keevisõmblus);
· materjali struktuuri järsud muutused (defektid) jne.
15.1.1. Pingekontsentraatorid
Pingekontsentraator = koormatud varda (detaili) geomeetria järsk muutus (Joon. 15.1)
18
docx
Teljed ja võllid
paindeepüürid. Projektarvutuses kasutatakse IV tugevusteooriat leidmaks
ekvivalentset momenti.
12. Miks tuleb arvutada võllid ja teljed väsimusele? Koostada paindepinge sümmeetrilise
pingetsükli graafik. Millistel juhtudel (telje korral) paindepinged on staatilised?
Paigalseisval teljel võib olla staatiline paindepinged.
Tsüklilistele koormustele töötavad elemendid tuleb arvutada väsimusele, kuna sellisel
koormusel võivad hakkada tekkima väsimuspraod ja element võib puruneda.
13. Mis võlli konstruktsioonielemendid on pingekontsentraatoriteks? Teha joonised.
Astmega ümarvarras
Ringsoonega ümarvarras
14. Kuidas näeb välja ohtliku ristlõige ohtliku punkti võimalikud pingetsüklid? Graafikul
näidata pinge amplituudi väärtus.
15. Pingekontsentratsioonitegur TSÜKLILISEL koormusel on väärtuselt väiksem, kui
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid