kasutab. Maavaraks loetakse sellist maapõues leiduvat orgaanilist või mineraalainet, mida on võimalik tasuvalt kasutada. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetataksemaardlaks. Maavarasid kasutatakse enamasti töödeldud kujul, kusjuures lõppsaadused võivad lähteainest oluliselt erineda. Maavarade varud tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maarete varudelt suhteliselt rikas. Maavaraks on maapõues leiduv kivim, mineraal, vedelik , gaas või orgaaniline aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik. Pealmaa ehk avakaevandamine. Allmaakaevandamine. Veealune kaevandamine.
Impulsi jäävuse seadus – „väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimplulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv“ Gravitatsioonijõud – F = Gm1m2/r2 G = 6,7 * 10-11 N*m2/kg2 Raskusjõud – gravitatsioonijõud, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi Toereaktsioon – rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuvat vastujõudu Rõhk – rõhumisjõu suurus pindalale(p=F/S) Seisuhõõrdumine – võrdne suuruselt ja vastassuunaline jõuga, mis põõab keha liikuma panna Liugehõõrdumine – hõõrdejõud on suunatud liikumisele vastassuunas. Hõõrdetegur – μ, on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu Deformatsiooni liigid – elastne(keha endine kuju taastub), plastne(keha deformeeritud kuju säilib) või habras(keha puruneb deformatsiooni korral).
Puisniit Marleen Ojaots 11.b Olemus metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse tulemusel tekkinud ökosüsteem enam kui tuhat aastat olnud maarahvale oluliseks elatusallikaks. praeguseks peaaegu kõikjalt kadunud Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne-Eesti küla puisniitude pindalale. Põllumajandus ja taimeökoloogia põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks termin "puisniit" rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses Puisniidud olid iseloomulikud Läänemeremaadele eeskätt Eestile Lõuna-Soomele ja Rootsile vähem ja ebatüüpilisi puisniite leidus Norras, Taanis, Saksamaal ja Kesk-Euroopa mägedes. Leedus
Maavarad Brigita Park 9.B Mida nimetatakse maavaradeks? Vaatamata Eesti väikesele pindalale, on Eesti maapõu maavarade poolest rikas. Maavaradeks peetakse maapõuerikkusi, mida on otstarbekas kaevandada ja kasutada. Eesti maavarad on nt: põlevkivi, mineraalvesi, lubjakivi ja dolomiit, ravimuda, savi, turvas, fosforiit, liiv ja kruus. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Maavarade varud... Tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute
ning töötingimused on ohutumad ja tervislikumad, kui maa all. Kui maardla asub aga sügaval teiste kivimikihtide all, tuleb rajada allmaakaevandus. Maavarasid kasutatakse enamasti töödeldud kujul, kusjuures lõppsaadused võivad lähteainest oluliselt erineda. Maavarade varud tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maardlate varudelt suhteliselt rikas. Põlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara, seda kasutatakse energia saamiseks, keemiatööstuse toorainena. Põlevkivi kaevandamine annab tööd paljudele inimestele. Üle 90% elektrienergiast toodetakse meie oma põlevkivist. Klassifikatsioon (Reinsalu 1998): Põlevad maavarad e energeetilised maavarad
Võrtsjärv Võrtsjärv on suuri m tervikuna Eesti territooriumil olev järv. Võrtsjärv piirneb kolme maakonna (Viljandi, Tartu ja Valga) ja 7 vallaga. Võrtsjärve pindla on 270.7 km, keskmine sügavus on 2.8m, suurim sügavus on 6m, rannajoone pikkus 109 km. Järve kaldad on enamasti madaladlõunaosas soised, põhjaosas liivased. Idakallas on suhteliselt kõrge. Suurele pindalale vaatamata on järv madalaveeline. Idakaldal paljandub mitme kilomeetri pikkusel lõigul keskdevoni liivakivisetetest aluspõhi. Järve lõunaosas katab põhja kuni 5,5 m paksune järvemuda, mis põhja pool läheb üle liivaseguseks järvemudaks ja see omakorda liivaks. Mudaga on kaetud umbes 2/3 põhja pindalast. Muda asub järvelubjal. Setete kogupaksus suureneb põhjast lõunasse ja ulatub 7,6 meetrini. Järves elab 35 liiki kalu
Töö on soovitatav organiseerida nii, et üks õpilastest jälgib kogu aeg mikroampermeetri näitu, teine aga kella ja registreerib aja ja voolutugevuse väärtused tabelisse. 4. Koostage tabeli andmete põhjal graafik, mis näitab kondensaatori tühjenemisvoolu sõltuvust ajast. Horisontaalteljele kanda aeg sekundites ja vertikaalteljele voolutugevus mikroamprites. 5. Tehke kindlaks, kui suur laeng vastab vihiku ruutu pindalale graafikul. Selleks leidke, mitu sekundit vastab ruudu pikkusele horisontaalteljel ja mitu amprit (mitte mikroamprit!) ruudu kõrgusele vertikaalteljel. Korrutades need arvud, saategi laengu q o kulonites. qo = 6. Määrake ruutude arv n graafiku alla jäävas kujundis. Täisruutude arv n1 loendage eraldi ja osaliselt graafiku poolt ära lõigatud ruutude arv n2 eraldi. Graafiku alla
aasta rahvaloendus) Kanada suuremad linnad asuvad riigi lõunapoolsel alal. Peamised tööstuspiirkonnad on Ontario provints ning Québeci provintsi lõunaosa, kus valmib ligikaudu 70% riigi tööstustoodangust. Kuigi Kanada on pindalalt maailmas teisel kohal jääb ta oma rahvaaru poolest naabritele kõvasti alla. Kui lisaks Ameerika Ühendriikitele võtta naabriks ka Venemaa siis näib Kanada oma rahvaarvuga üsna hädine välja oma suurel maal. Kanada mahutab oma 9 984 670 km² pindalale ca 33.88 miljonit. Ameerika Ühendriigid mahutavad aga oma 9 826 630 km² pindalale ca 313.9 miljonit inimest ehk 32 in/km² kohta ning Venemaa ca 143.5 miljonit inimest oma üüratult suurele 17 098 246 km² suurusele pindalale ehk 8,5 in/km² kohta. Kanada ning Ameerika Ühendriikide õnneks on mõlemal hetkeseisuga positiivne iive ehk rahvaarv tõuseb 0.77% aastas. Venemaal on aga iive negatiivne ning seal jääb rahvast vähemaks iga aasta 0.02% võrra.
Puisniit Puisniit · Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vaheliste vastasmõjude tulemusel tekkinud ökosüsteemiks. Enam kui tuhat aastat on nad olnud maarahvale oluliseks elatusallikaks. Praeguseks on nad peaaegu kõikjalt kadunud - hävimiseks piisas mõnest aastakümnest. Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne-Eesti küla puisniitude pindalale. Puisniidud Eestis · Tänapäeval on alles ligikaudu 500 ha liigirikkaid puisniite Lääne-Eestis ning mitte enam kui 300 ha liigivaeseid ja lammi-puisniite Eesti muudes osades. Enamikus on need väikesed, kuni 5 ha suurused ühe-talu heinamaad. Aastail 1995-97 niideti neist mitte enam kui 200 ha, kusjuures Saaremaal kuni 30 ha. Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud seega tuhat korda. Puisniidud Eestis · Eesti esinduslikumad
plastiline. Elastne jõud on siis kui deformeeriva mõju lakkamist keha taastab oma kuju. Plastiliseks nimetatakse keha, mis peale deformeeriva mõju lakkamist ei taasta oma alg kuju. 11. Elatsus jõuks nimetatakse kehas tekivat jõudu, mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga.. Elastsus jõud moodustub tänu osakeste vahelistele jõududele. 12. Rõhk on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur jõud mõjub ühikulisele pindalale. P=F/S, kus P on rõhk, F on jõud ja S on pindala. Rõhu ühikuks on paskal (Pa) Resultantjõuks nimetatakse kehale mõjuvat sumaalset ehk kogu jõudu. Resultant jõu leidmiseks samasuunalised jõud liigitatakse ja vastassuunalised jõud lahutatakse.
дает возможность развивать большие усилия при малом диаметре поршня. Kahejärguline silinder Двухярусный цилиндр Selliste silindrite eeliseks on: Преимущества этого цилиндра: kolvivarre kiire liikumine tänu silindri väikesele ruumalale 1. järgus tekitatav suur jõud tänu kolvi suurele efektiivsele pindalale 2. Järgus быстрое движение штока цилиндра, благодаря небольшому объему цилиндра 1. ярус возникающее большое усилие, благодаря большой эффективной площади поршня 2. ярус Ühepoolsetoimega silinder Kahepoolsetoimega silinder
objektidele Maa orbiidil. Selle hulgas on: Raketiastmed,kasutuskõlbmatud sateliidid prügi kosmoselaevade ja satelliitide hävimisest ja muud kosmoselaevadele ohtlikud objektid orbiidil Kosmoseprügi oht Iga kokkupõrge väiksemate tükkidega ei hävita satelliiti aga võib seda kahjustada. Kõige suuremat ohtu tekitavad mikrokokkupõrked päikesepaneelidele. Päikesepaneele on raske varjestada, sest suurima produktiivsuse jaoks on vaja paneelid võimalikult suurele pindalale laiali laotada. Kosmoseprügi on ka Maale kukkunud, siis suurt ohtu kosmoseprügi inimestele ei kujuta, sest enamik kosmoseprügist põleb atmosfääris ära ning ei lange maale.
lim n sin n n Ringi pindala piirväärtusena Ringi pindala valemi leidmiseks joonestame samuti ringi sisse korrapärase kõõlhulknurga. Nagu ka ringi ümbermõõdu leidmise puhul oli, kehtib siin põhimõte, et mida rohkem nurki on hulknurgal, seda lähemal on hulknurga pindala ringi pindalale. Seega saame defineerida ringi pindala nii: Ringi pindalaks nimetatakse ringi sisse kujundatud korrapäraste kõõlhulknurkade pindalade jada piirväärtust hulknurga tippude arvu tõkestamatul kasvamisel. Ringi pindala valemi tuletamiseks kasutame sama joonist, mille abil tuletasime ringi ümbermõõdu: Kasutame kolmnurga AOB pindala leidmiseks valemit , kus hn o kolmnurga AOB kõrgus OC. an hn
Target-i puhul <2 mm. Leica TS15 puhul on ATM süsteemis täpsuseks ±1 mm ja 1''. 6. Tugikäigule ehitustöödel on lubatud suhteline viga ; kus f S on absoluutne jooneline sulgemisviga ja S teodoliitkäigu pikkus. Nurkade sulgemisviga ehitusel ei tohi ületada ; kus n on nurkade arv käigus. Katastrimõõdistamisel, juhul, kui kõlvikute pindalad määrati mehaaniliselt või graafiliselt, on lubatav sulgemisviga 0,5% üldpindalast, mis tasandatakse proportsionaalselt kõlvikute pindalale. 5. Plaanilist mõõdistusvõrku võib mõõta kasutades GPS-iga määratud baaspunkte. GPS- iga mõõdetava baasjoone pikkus peab olema vähemalt 300 m, halva nähtavuse või situatsiooni eripära tõttu võib see joon lüheneda kõige rohkem 200 meetrini. Koordinaadid tuleb määrata kahelt lähtepunktilt kaks korda mõõtes erineva initsaliseerimisega. Täpsus peab olema riigivõrgu suhtes alla 5 cm. Võimalik täpsus on olenevalt seadmetest, ilmast ja mõõtjast 1-3 cm.
toodangu pakkujad Euroopa liiduga liitumine suurendas põllumajandusmaa taas kasutusele võtmist ning seeläbi tõstis maa müügi ning rendi hindu Põllumajandusmaade vähesus ja põllumajandus ettevõtete soov oma tegevust laiendada suurendas maade rentimist (aastal 2003 oli põllumajandus ettevõtetel renditud keskmiselt 45,6% põllumajandusmaad) Majanduskriisi (MASU) mõju põllumajandusmaa kasutusele Põllumajandusmaa kasutuse pindalale MASU erilist mõju ei avaldanud. Üldpindala toetus suurenes ning sellele MASU mõju ei avaldanud. Majanduskriis avaldas negatiivset mõju põllumajandusmaa müügile ja rendile. Kindlasti pärssis MASU ka põllumeeste sissetulekut ning võimalusi investeerida uutesse tehnoloogiatesse ja ettevõtte suurendamisse. Osa väiksemaid ettevõtjaid lõpetas tegevuse. Järeldused Põllumajandusmaa kasutus on paranenud kogu perioodi (2003-2013)
€ 6 4.2 Teed ja teeehitusmaterjalid Krundile sillutatakse unikivist sõidu- ja käiguteed. Sillutise ja äärekivide hinnakulud on pärit www.ikodor.ee hinnakirjast. Kõik alusmaterjalid pärinevad ettevõttest OÜ Ropka Liiv. Sõidutee krundipiirist majani: Pindala 55 m2 Sillutiskivi unikivi 80 mm hall, 1 m2- 10,80€ Pindalale 55 m2 maksab sillutis kokku- 594€ Äärekivid kokku 32 jm Betoonist kõnnitee äärekivi 500x200x50, 1 tk- 1,20€ Kokku äärekivide kulu: 76,8 € Aluspinna ettevalmistus sõiduteel: Pindala 55 m2 ja kihi paksus 0,15 m Kokku kulub graniitkillustikku fraktsiooniga 16/32 5 m3 ja 8 t graniitkillustikku hinnaga 37€/t Pindala 55 m2 ja kihi paksus on 0,1 m Peen graniitkillustik fraktsiooniga 8/11 kulub 3,2 m3 ja 5,3 t graniitkillustikku hinnaga 37€/t
org/wiki/Peru ) Peruu on pindala arvu järgi maailmas 19. riik. Temast ülespoole jääb Mongoolia, mille pindala on 1 564 116 km², ja allapoole jääb Tsaad, mille pindala on 1 284 000 km². Esimesele kohale jääb Venemaa, mille pindala on 17 075 200 km², mis on Peruust pea 11 korda suurem, seega arvan, et Peruu jääb kuskile sinna keskmiste riikide hulka, ta ei ole liiga suur ega ka liiga väike. Kui aga Peruud Eestiga võrrelda, siis Eesti pindala (45 226 km²) jääb 28 korda Peruu pindalale(1 285 220 km 2 ) alla, selle võrdluse kohaselt võib öelda, et Peruu on suur riik. ( Viide : http://et.wikipedia.org/wiki/Riikide_loend_pindala_j%C3%A4rgi ) Lipp Vapp · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_Peru.svg · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Escudo_nacional_del_Per%C3%BA.svg 3. ÜLEVAADE RIIGI LOODUSEST Peruu jaguneb looduslikult 3 osaks : Costaks, Sierraks ja Orienteks.
Viimased jaotuvad ehitusmaterjalideks (lubjakivi, graniit, kruus, liiv), sooladeks (kivi- ja kaalisool, kips), vääris- ja dekoratiivkivideks (teemant, malahhiit, marmor) jm. Maavarasid kasutatakse enamasti töödeldud kujul, kusjuures lõppsaadused võivad lähteainest oluliselt erineda. Maavarade varud tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maarete varudelt suhteliselt rikas. Põlevkivi Põlevkivi ehk kukersiit on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks.Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Avastaja ja avastuaeg Pole teada, kes ja kuidas avastas Eestis põlevkivi. Esimesed kirjalikud teated on pärit aastast 1777 (A. W. Hupel).
Mulje pidi olema sõna otseses mõttes silmipimestav. Püramiid oli kaetud tänapäeva Kairost idas asuvatest mägedest pärit valge lubjakiviga. Tänaseks on seda kivi väga vähe alles jäänud. Suure püramiidi kõrvale loodi väikesed vaarao naiste ja õdede jaoks. Arvatakse, et: - suur püramiid kaalub enam kui 5 miljonit tonni ning koosneb rohkem kui 2 miljonist kiviplokist. - püramiidi pindala on sama suur nagu 200 tenniseväljakut - sellele pindalale mahuks ära kaks Rooma Peetri kirikut - Napoleon arvutas, et kolm suuremat püramiidi sisaldavad nii palju kive, et neist saaks ehitada 3m kõrguse ja 30 cm paksuse müüri umber terve Prantsusmaa Suurte Egiptuse püramiidide eelkäijad olid lameda katusega hauakambrid mastabad. Need olid ametnike, õukondlaste ja vaarao perekonnaliikmete matusepaigaks. Sfinks on hiiglaslik inimpeaga lõvi kuju, mille kõrguseks on 20m. Kuju tahuti ühest
hõlmata ühte või mitut korrust. (3) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekahjusignalisatsioon, võivad nõuded tuletõkkesektsiooni pindala ja kasutajate arvu osas erineda määruses nimetatud nõuetest, kui põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600 MJ/m2 . (4) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekustutussüsteem, võivad määruses nimetatud nõuetest erineda nõuded: 1) tuletõkkesektsiooni pindalale; 2) evakuatsioonitee pikkusele; 3) kande- ja jäigastavate konstruktsioonide (edaspidi kandekonstruktsioon) tulepüsivusele; 4) tuletõkkesektsiooni konstruktsioonide tulepüsivusele; 5) konstruktsioonide tuletundlikkusele; 6) tule naaberehitisele leviku takistamisele. (5) Kui ehitisse või selle tuletõkkesektsiooni paigaldatakse lisaks automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile automaatne suitsu eemaldamise seadmestik, mis
lõigul. Siis kiiruse muutus aja t jooksul on = aav t . Graafilisel kujutab see tumedama tulba pindala. Kõikide tulpade pindala on siis v2 - v1 = v = a av t ja see kujutab ligilähedaselt kiiruse muutumist väärtusest v1 väärtuseni v2. Ligilähedaselt sellepärast, et geomeetriliselt oleme pideva kõvera asendanud murdjoonega ja kõvera aluse pindala ristkülikute pindalade summaga. Et saada täpset väärtust kõvera alusele pindalale, peame laskma t 0 , mis tähendab, et kõvera aluse pindala katmiseks läheb vaja lõpmata palju tulpi. Ühtlasi tähendab see seda, et igas tulbas vastav keskmine kiirendus läheneb tõelisele hetkkiirendusele: a av a (t ) . Piirväärtuse arvutamine annab meile integraali, mis ei ole midagi muud kui pidev summa. t2 v 2 - v1 = lim a av t = adt t 0 t1
muuta? V: Hõõrdumist põhjustab erinevate kehate aineosakeste haakumine üksteise külge. Hõõrdejõudu saab muuta hõõrdeteguri muutmisel. 10. Gravitatsiooniseadus V: Kaks punkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massida korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. 11. Mida näitav rõhk ja mis on selle ühik? V:Rõhk näitab, kui suur rõhumisjõud mõjub ühikulisele pindalale. 12. Impulsi jäävuse seadus V: Väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv e. muutumatu. 13. Kirjelda reaktiivliikumist. V: Reaktiivliikumise tekitab kehast eemale paiskuv keha. 14. Kineetiline ja potentsiaalne energia V: Kineetliline e. liikuva keha energia (Ek=mv2/2) ja potentsiaalne e. paigal seisva keha energia (Ep=mgh). 15. Mehaaniline koguenergia V: Kineetilise energia ja potentsiaalse energia summa. 16
Ma valisin Subway frantsiisiettevõte sellepärast, et Eestis pole veel olemas sellist kiirtoidurestorani, kus oleks tervislik toit. Eestis on muidugi palju erinevaid "Fast food" restorane, aga nendes ei pakuta inimestele tervislikku toitu. Subway restoranis on aga kõik toidud värsketest toodetest valmistatud. Sellist restorani oleks võimalik rajada Eestisse, kuna nagu ma juba kirjutasin paljud filialid on väga vaiksed. Seda restorani võiks rajada väiksele pindalale. Subway restoran sobiks väga minu huvidega. Mulle meeldivad väga kiirtoidud, kuid mulle meeldiks veel rohkem, kui nad oleksid minu tervisele kasulikud. Ma arvan, et ma pole ainus inimene, kes tahaks enda tervist hoida ja tervislikkult toituda. Samas see ettevõte sobib väga minu töökogemusega, kuna mul on töökogemust restoranides. Ma arvan, et Subway restoran võiks olla vägagi edukas Eestis nagu ka teistes riikides. Kes ei
19. Diood? Kui omavahel kokku ühenda n-pooljuht ja p-pooljuht tekib kahekihiline pooljuht diood mis võimendab elektrivoolu tugevust kui talle lastakse päripinget(kui + pool ühendada P-poolega). 20. Transistor? Transistor on kiht struktuur mis koosneb kahest vastas järjestikust(what?) dioodist, kasutatakse elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. 21. Kiip? Kiip on nüüdiselektroonika põhielement kuhu on väikesele pindalale koondatud suur hulk transistore koos lisadetailidega mis kõik koos toimivad tervikliku seadmena nt. Protsessor, võimendi. 22. Kuidas pooljuhi juhtivus sõltub temperatuurist? Mida kõrgem temperatuur, seda parem juhtivus. 23. Mis on LED e valgusdiood? Valgusdiood on diood mis hakkab valgust kiirgama. 24. Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund? Elektrivool on laetud osakeste suunatud liikumine, et see tekiks peab olema täidetud kaks tingimust
*Doonor ja aktseptor. Doonor on lisand, kus on valentselektrone rohkem kui põhiaine aatomeid. Aktseptor on lisand, kus on valentselektrone vähem kui põhiaatomeid. *Diood? Diood on pooljuhtühend, kus on omavahel ühendatud kaks erinimelist pooljuhti. (n+p) *Transistor? Transistor on pooljuhtseadis, mille abil saab elektrisignaali võimendada, lülitada, tekitada ja muundada. *Kiip? Kiip on nüüdiselektroonika põhielement, kus on väga väikesele pindalale koondatud suur hulk tranststoreid koos lisadetailidega. *Kuidas pooljuhi juhtivus sõltub temperatuurist? Temperatuuri tõustes takistus väheneb. Mida kõrgem temperatuur, seda suurem on takistus. *Mis on LED e valgusdiood? LED ehk valgusdiood on pooljuhtseadeldis, mis muudab elektrienergia optiliseks kiirguseks. *MIllal diood võimendab ja millal alaldab voolutugevust? Diood võimendab voolutugevust, kui talle vastab päripinge.
Tondisaar ja Pähksaar on püsivad saared, Ainsaar muutub madala veeseisu puhul poolsaareks, Heinassaar jääb kõrge veeseisu puhul vee alla. Võrtsjärv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Minevikus läbis Võrtsjärve PärnuViljandiTartuPeipsi veetee, mis tänaseks on maakerke tagajärjel kadunud. Järve kaldad on enamasti madalad - lõunaosas soised, põhjaosas liivased. Idakallas on suhteliselt kõrge. Suurele pindalale vaatamata on järv madalaveeline. Keskmine sügavus järves on 2,8 m ja suurim sügavus 6 m. Sügavaim koht, Sapi süvik paikneb Tondisaare ja idakalda vahel, Väikese Emajõe sängi pikendusel. Võrtsjärve nõgu on jääajaeelse tekkega, kuid seda on mõjutanud ka mandrijää. Idakaldal paljandub mitme kilomeetri pikkusel lõigul keskdevoni liivakivisetetest aluspõhi. See on kaitsealune 3-8 meetri kõrgune Tamme paljand. Foto 1: Tamme paljand
osa võib hõlmata ühte või mitut korrust. (3) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekahjusignalisatsioon, võivad nõuded tuletõkkesektsiooni pindala ja kasutajate arvu osas erineda määruses nimetatud nõuetest, kui põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600 MJ/m 2 . (4) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekustutussüsteem, võivad määruses nimetatud nõuetest erineda nõuded: 1) tuletõkkesektsiooni pindalale; 2) evakuatsioonitee pikkusele; 3) kande- ja jäigastavate konstruktsioonide (edaspidi kandekonstruktsioon) tulepüsivusele; 4) tuletõkkesektsiooni konstruktsioonide tulepüsivusele; 5) konstruktsioonide tuletundlikkusele; 6) tule naaberehitisele leviku takistamisele. (5) Kui ehitisse või selle tuletõkkesektsiooni paigaldatakse lisaks automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile automaatne suitsu eemaldamise seadmestik,
4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ _________ 1. Milleks on vaja kasutada määrdeainet vintsi reduktoris? 1. Kontakti hõõrdumise vähendamine väheneb kontaktis genereeritud soojus ning temperatuur on madalam. 2. Suurendab kontakti pinda, mille tulemusena survepinge kontaktialas langeb suuremale pindalale, järelikult on survepinge kontaktipiirkonnas väiksem. 3. Vähendab adhesiooni teket, tekitab kahe materjali vahele eralduskile - Üks materjal ei saa teiselt osakesi välja rebida või materjalid ei saa kokku "kleepuda". 4. Määrdeaine viib välja kahe detaili puutekohast kõvemaid osakesi, mis võivad põhjustada abrasioonkulumist. 5
19.-20.saj 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadusega jäid talupojad pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida ning kinkida maast lahus. 1809. Aasta seadusetäiendused andsid seaduse jõu talukoha pärandatavale kasutamisele ja vallasvara omamisele ning talupojad võisid maad osta. Koormised pidid vastama maa pindalale ja kvaliteedile. 1804. aasta Liivimaa talurahvaseadusega jäid kubermangu talupojad pärisorjadeks, neid eo tohtinud enam müüa ega pantida, maast lahus kinkida, nad said omandiõiguse vallasvarale ja võisid osta maad ning seda edasi pärandada. Talurahva koormised vaadati üle. Tekkis talude pärandamise võimalus ja seega motivatsioon põllumaade parandamiseks ja laiendamiseks. 1816. aastal vastuvõetud Eestimaa talurahvaseadusega kaotati pärisorjus. Kogu
Organism kui terviku talitus- humoraalne ja neuraalne regulatsioon erinevate olukordades. 18.Nimeta 2 positiivset ja 2 negatiivset muutust, mis on inimesel kaasnenud kahel jalal kõndimisega. + esijäsemed ehk käed vabad (saame nendega sooritada erinevaid liigutusi ja kaasas kanda esemeid) + püstine kehahoid liikumine aeglasem kui neljal jalal sünnitamine raskem Skujuline selgroog siseelundid toetuvad üksteise peale keha mass jaotub väikesele pindalale, suurem koormus 19.Mida mõistetakse negatiivse tagasiside all? Negatiivse tagasiside all mõeldakse mingi kehasisese kõrvalekade korral käivitub sellele vastupidine reaktsioon, mis taastab organismis esialgse olukorra. 20.Kuidas toimub negatiivse tagasiside siis, kui inimese kehatemperatuur tõuseb? Keha ülekuumenemise kohta jõuavad signaalid peaaju kehatemperatuuri kontrollkeskusesse ja vastuseks sellele algavad muutused, mis langetavad kehatemperatuuri.
vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamise õiguse Otsustati asutada talupoegade kohelkonna- ja vallakohtud Keiser Aleksander I asutas 1802 nii Eesti- kui ka liivimaa mõisnike krediitkassa Maapäeval vastu võetud ja 1804 aastal keisri kinnitatud Liivimaa talurahvaseadus kindlustas talupojale talu suhtes pärandatava kasutusõiguse ning talu vallas- ja kinnisvarale omandiõiguse Talu koormised pidi kindlaks määratama vastavalt maa pindalale ja kvaliteedile. Nii eesti kui ka liivimaal loodi uud talurahvakohtukorraldus , kodukariõigust piirati Vallakohus oli talurahva tulevase omavalitsuse algrakuke Talupoeg jäi sunnismaiseks, kui d mõisnik ei tohtinud teda enam maast lahutada ega maata võõrandada Taluperemehed vabastati kodukarist ja nekrutikohustustest Eestimaa 1804 a. Talurahvaseadus parandas talurahva õiguslikku seisundit vähem See põhjustas 1805 Kose-Uuemõisas rahutusi Arhitektuur
14.21. Kuidas vältida saleda survevedru nõtket? 14.22. Mis seab piirangu(d) survevedru sammu väärtusele? 14.23. Mis juhtub, kui tõmbevedru nihkepinged ületavad materjali voolavuspiiri väärtuse? Vedru venib välja 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15.1. Mis on pingete kontsentratsioon? = teatud konstruktsiooni kohtades tekkiv suhteliselt suur pinge 15.2. Nimetage olulisemad pingete kontsentratsiooni allikad! varda (detaili) geomeetria muutused; väikesele pindalale koondunud koormused ehk punktkoormused; lokaalsed soojuseffektid (keevisõmblus); materjali struktuuri järsud muutused (defektid) (Aste, sisselõige, ava, pinnakonarused, korrosiooniarm, mõlk) 15.3. Mis on pingekontsentraator? = koormatud varda (detaili) geomeetria järsk muutus 15.4. Joonestage mõned pingekontsentraatorid? Aste, sisselõige, ava, pinnakonarused, korrosiooniarm, mõlk 15.5. Kuidas laotuvad pinged üksikkoormuse rakenduskoha lähedal? 15.6
Absoluutse skaala nullpunktiks on nn absoluutne nulltemperatuur, so madalaim võimalik temperatuur (mille korral lakkab aatomite ja molekulide liikumine). Celsiuse skaalal vastab sellele 273,15 °C. Rõhk on füüsikaline suurus, mis näitab F ühikulisele pinnale mõjuvat jõudu: p = , kus p on rõhk (Pa), S on pindala (m 2) ja S F on sellele pindalale (S) mõjuv jõud (N). Rõhuühikuid: Paskal (Pa); tehniline atmosfäär (1 at = 1 kgf/cm2 = 98066,5 Pa); elavhõbedasamba kõrgus (1 mmHg = 133 Pa); looduslik atmosfäär (normaalrõhk) (1 atm = 760 mmHg = 101325 Pa); baar (1 bar = 100000 Pa). Ideaalse gaasi olekuvõrrand ja isoprotsessid. Ideaalne gaas on tegeliku (reaalse) gaasi mudel, kus: a) molekulid loetakse punktmassideks; b) molekulide põrgetel anuma seinaga nende kiiruste väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruse
ühte või mitut korrust. 3. Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekahjusignalisatsioon, võivad nõuded tuletõkkesektsiooni pindala ja kasutajate arvu osas erineda määruses nimetatud nõuetest, kui põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600 MJ/m2 . 4. Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekustutussüsteem, võivad määruses nimetatud nõuetest erineda nõuded: 1) tuletõkkesektsiooni pindalale; 2) evakuatsioonitee pikkusele; 3) kande ja jäigastavate konstruktsioonide (edaspidi kandekonstruktsioon) tulepüsivusele; 4) tuletõkkesektsiooni konstruktsioonide tulepüsivusele; 5) konstruktsioonide tuletundlikkusele; 6) tule naaberehitisele leviku takistamisele. 5. Kui ehitisse või selle tuletõkkesektsiooni paigaldatakse lisaks automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile automaatne suitsu eemaldamise seadmestik, mis
Need ohud on vaeste tervisele möödapääsmatud, kui vaesus on ühendatud toidupuudusega. Selle teeb hirmsamaks veel mõte, et selline vaesus ei ole oma süü läbi tekkinud, see on tööliste vaesus. Töö, mille hinnaga linnatöölised väheseid toiduraase ostavad, kestab ju enamasti nii kaua, et see ületab igasugused piirid. See töö on ainuke võimalus, et elus püsida. Mida ulatuslikum on tootmisvahendite tsentralisatsioon, seda suurem on vastav tööliste koondumine samale pindalale ja järelikult, mida kiirem on kapitalistlik akumulatsioon, seda viletsamad on tööliste korteriolud. Rikkuse kasvuga kaasneb linnade korrastamine, kus lammutatakse halvasti ehitatud kvartaleid, püstitatakse paleesid pankade, kaubamajade jaoks. Rajatakse tänavaid äriliikluse ja luksustõldade jaoks, ehitatakse hoburaudteid. Sellega tõrjutakse vaeseid ikka kehvemaisse ja tihedamalt täidetud urgastesse.
oma kaupa ekspordivad. Raha ekspordi toetusteks eraldatakse riigieelarvest. · Tagatakse kõrged kokkuostu hinnad, mis on üldjuhul turuhinnast kõrgem. Kulutused tulevad riigi eelarvest . · Mitmesugused otsetoetused ja finantsabi põllumeestele. · Riigipoolne koolitus talupidajatele, mitmesugused kursused, makstakse kinni maaparanduse või mõned muud tegevused. · Ületootmise vähendamiseks kehtestatakse: piiranguid põldude pindalale või loomade arvule; kehtestatakse kindlad tootmiskvoodid jne.
oma kaupa ekspordivad. Raha ekspordi toetusteks eraldatakse riigieelarvest. • Tagatakse kõrged kokkuostu hinnad, mis on üldjuhul turuhinnast kõrgem. Kulutused tulevad riigi eelarvest . • Mitmesugused otsetoetused ja finantsabi põllumeestele. • Riigipoolne koolitus talupidajatele, mitmesugused kursused, makstakse kinni maaparanduse või mõned muud tegevused. • Ületootmise vähendamiseks kehtestatakse: – piiranguid põldude pindalale või loomade arvule; – kehtestatakse kindlad tootmiskvoodid jne.
Peamiselt kasutatakse seda elektri ja soojuse tootmiseks. Ka meil, Eestis, nähakse tulevikku päikeseenergia kasutusega. Valdavalt sada aastat on inimesed saanud oma elektrienergiat, soojusenergiat jms, kuid üha enam hakatakse kasutama teisi energia liike. Hetkel ongi meie jaoks kõige võõram päikeseenergia. Aastas Maale langeva Päikese kiirgusenergia hulk on tohutu: 178 000 TW. See arv ületab kogu inimkonna energiakulu samal ajavahemikul umbes 15 000 korda. Eesti-suurusele pindalale langenud energiast piisaks, et täielikult rahuldada maailma praegused vajadused. Energiavarude sõltumatust ja üleminekut päikeseenergeetikaajastule on oluliseks pidanud nii USA, Jaapan kui ka Euroopa Liit. EL on isegi välja öelnud, et pooljuhtpäikeseenergeetika on selle sajandi kõige prioriteetsem suund energeetikas. Seda kajastab ilmekalt Euroopa Komisjoni hiljuti avaldatud tegevuskava A Vision for Photovoltaic Technology, kus on prognoositud arengut kuni 2040. aastani [2]
võimendab elektrivoolus pärivoolukorral (pluss pool ühendada diood n-poolega, diood nõrgendab talle rakendatud elektrivoolu, kui rakendada vastu pinget) 24 Transistor - pooljuhtseadis, mis koosneb 3 pooljuhist, mis on vaheldumisi üksteisega ühendatud Kasutus: saab elektrisignaali võimendada, sisse lülitada, tekitada ja muundada 25 Kiip - nüüdis elektroonika põhielement, milles on väiksele pindalale koondatud suur hulk üliväikseid tansistore koos lisadetailidega, mis koos toimivad tervikliku võimendina või protsessorina 26 Pooljuhi juhtivus temperatuurist - Elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades 27 Diood päripingestatud-võimendab, diood vastupingestatud-alaldab 27 LED e valgusdiood - pooljuht seadis, mis muudab elektrienergia optiliseks kiirguseks (elektromagnetkiirgus)
nõudluse korral tõsta hinda; 18. 1.b; kogutulu kajastab ristküliku pindala, mille üheks küljeks on hind ja teiseks küljeks sellele vastav kogus; kui oletada, et hinna p1 korral on nõutav kogus q1, siis kaupmehe kogutulu TR= p1 × q1 e graafiliselt ristküliku pindalad A + B; 2.a; kui oletada, et hinna langemisel p2 le suureneb kogus q1 le, siis hinna languse tõttu kaotatakse kogutulust üks osa, mis vastab ristküliku pindalale A, kuid läbimüügi (koguste) suurenemise tõttu saadakse kogutulu juurde mahus, mida väljendab ristküliku D pindala; seega kogutulu peale hinna langust kajastab ristkülikute B ja D pindalade summa; 3.e; vt eelmise küsimuse seletus; see, kas kogutulu hinna languse tõttu suurenes või vähenes, oleneb nõudluskõvera elastsusest ning joonise 4.1 näitel sellest, kas ristküliku D pindala (kogutulu juurdekasv) on
Survetugevus arvutatakse järgmiselt: k∗P R s= F0 kus: Rs – survetugevus, [MPa] P – purustav jõud, [kN] F0 – survepindala, [mm2] k – teisenduse koefitsient väärtusega 1000 Survepindala on 1600 mm2, mis vastab katseseadme surveplaatide pindalale. Painde- ja survetugevust väljendatakse katsetulemuste aritmeetiliseks keskmiseks, täpsusega 0,1 MPa. 5. TULEMUSED 5.1. Jahvatuspeenuse määramine Katse Keskmine Kipsi kaalutis: 50 g; 1
Akseptor on lisand, millel on valentselektrone vähem kui põhiaine aatomil. 23. Diood ? Diood on pooljuht ühend, kus on ühendatud kaks erimärgilist pooljuhti. 24. Transistor ? Transistor on pooljuhtseade, mille abil saa elektrisignaali võimendada, lülitada, tekitada ja muundada. Koosneb kolmest vaheldumisi ühendatud erinimelisest pooljuhist (npn või pnp). 25. Kiip ? Kiip on integraallülitus, nüüdiselektroonika põhielement, milles on väga väikesele pindalale koondatud transistore koos lisanditega. See kõik toimib terviklülitusena, nt võimendi. 26. Kuidas pooljuhi juhtivus sõltub temperatuurist ? Pooljuhis temperatuuri tõustes nende laengukandjate arv suureneb ja seega pooljuhi juhtivus temperatuuri tõustes suureneb. 27. Mis on LED e valgusdiood ? LED ehk valgusdiood on pooljuhtseade, mis muundab elektrienergia optiliseks kiirguseks. Hakkab kiirgama, kui teda läbib pärivool. 27. Millal diood võimendab ja millal alaldab voolutugevust?
Hoolduskulude puudumise ning pargi pika eluea tõttu, saab ka alati arvestada edasiste juurdeehitustega, sest pole karta, et betoonpark vahepeal ära mädaneks. Tuleme aga tagasi esialgse 500m2 pargi eelarve võrdluse juurde. 50000€ eest saaks 500m2 pinda täielikult täis ehitada ning kuna betoonpargi disain võimaldab kasutada praktiliselt pargi igat ruutmeetrit, võib kokkuvõtteks öelda, et sama eelarve juures, saab samale pindalale kaks korda parema pargi. 11 Kokkuvõte Võib kindlalt väita, et linnadel ei ole mõtekas ehitada kiirelt lagunevaid puidust ja vineerist moodulparke, kui on olemas vahendid, et ehitada betoonist alaline rajatis. Vineerparkide rajamine on õigustatud ainult sisetingimustes kasutamiseks, sest mistahes kvaliteediga puitmaterjalide kasutamisel välitingimustes, on vineerpargid ainult ajutise kestvusega.
a. Suureneb 11. Gaasides a. Toimib Pascali seadus b. Toimib gaasisamba poolt avaldatav rõhk c. Toimib üleslükkejõud 12. Keemilise elemendi keemilised omadused määrab ära a. Tuumalaeng 13. Maal on kõige levinuim keemiline element a. Hapnik 14. Milline on aine väikseim osake, millel säilivad tema keemilised omadused? a. Molekul 15. Kui samale pindalale mõjuda 4 korda suurema jõuga, siis a. Rõhk on 4 korda suurem 16. Kui ühe ja sama jõuga mõjuda 4 korda suuremale pindalale, siis a. Rõhk on 4 korda väiksem 17. Rõhk on a. Jõud jagatud pindalaga 18. Millise anuma põhjas on vedeliku rõhk kõige suurem? a. Kõikide anumate põhjas on ühesugune rõhk (p=gh) 19. Milline keemiline element on Universumis kõige enam levinud? a. Vesinik 20
andsid neile iga adramaa kohta uuest regulatiivi st ühe eksemplari. 2.3 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadusega jäid talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida. neid ei tohtinud kinkida maast lahus. 1809. aasta seadusetäiendused andsid seaduse jõu talukoha põlisele (pärandatavale) kasutamisele ja vallasvara omamisele ning talupojad võisid seaduse järgi maad osta. Talurahva koormised pidid vastama maa pindalale ja kvaliteedile. Kuni talurahvaseaduste vastuvõtmiseni koosnesid eramõisad reeglina kahest osast: mõisamaast, mis oli mõisa kasutuses ja mille eest ei pidanud maksma riigimakse ning talumaast, mida talupojad said kasutada mõisas teotöö tegemise, mitmesuguste andamite ja maksude eest. 5 Kahte liiki mõisakoormised (tegu) 1. korraline nädalategu (peremehe- ja perenaisepäevad), mis sisaldasid:
Polariseeritult kaob kõik peegeldunud valgus, pilt on teravam/selgem. Polariseeritud valguses on kõikide lainete E-vektorite võnketasandid paralleelsed. Seda kasutatakse : Päikeseprillides (et vähendada lumelt, järvelt peegeldunud valguse tugevust. Kuna nendelt tulnud valgus on juba polariseeritud) 3D-prillid (kindel E-vektor peab minema kindlalt poolt läbi) 59. Valguse intensiivsus. Näitab valgusenergia hulka, mis langeb mingile pindalale mingi ajaühiku jooksul. 60. Valguse murdumine. Valguse murdumine on laine levimissuuna muutus kahe keskkonna lahutuspiiril. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. 61. Sisepeegeldus. Sisepeegeldus on nähtus, mis leiab aset valguselevimisel tihedamast keskkonnast hõredamasse, mille juures valguse langemisnurk on suuremvõrdne täieliku
tõrjub kuusk omakorda männi välja. Harilik kuusk kasvab Eestis tavaliselt segametsades koos arukasega, hariliku haavaga, hariliku männiga jt. Puhtkuusikuid on tekkinud peamiselt kultiveerimise või hooldusraiete tulemusena. Metsaomanikul on laias laastus võimalik valida kahe võimaluse vahel, kas raiesmik täielikult kultiveerida e. uuendada, st. istutada puittaimi või külvata seemet kogu raiesmiku pindalale või teise võimalusena jätta metsastatav ala looduslikule uuendamisele e. uuendumisele. Looduslik uuenemine toimub kuusepuhul ainult seemneliselt, inimese kaasabil nii seemneliselt (vanasti, mõisate ajal, teostati täiskülvi, ehk terve maapind külvati koos suvise teraviljaga maasse, nüüdsel ajal on moeks saanud lapikülv), kui puittaimi istutades. Enamasti valitakse kuuse puhul istutuse, iseasi kas siis paljas juurseid taimi või potitaimi.
(http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi jagunevad puisniidud Eestis järgmiselt: 1. Lääne- ja Põhja-Eestis peamiselt lubjarikkal mullal paiknevad puisniidud 2. Ida-, Kesk- ja Lõuna-Eestis happelisel mullal paiknevad puisniidud 3. Lammipuisniidud Praeguseks on nad peaaegu kõikjalt kadunud - hävimiseks piisas mõnest aastakümnest. Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne-Eesti küla puisniitude pindalale(http://www.botany.ut.ee/lectures/poollooduslikud1.pdf) (http://www.smt.edu.ee/materjalid/puisniit4) Eriti väärtustatud on puisniit: 1. kui kultuuripärand ja traditsioonilise talumaastiku lahutamatu osa; 2. kui liigirikas poolooduslik kooslus, mitmekesise ja kohati haruldase taimestiku ja loomastikuga; 3. kui lihtsalt ilus, pargilaadne maastikutüüp, mis eriti õiteajal silma rõõmustab. (http://www.smt.edu.ee/materjalid/puisniit4)
meile oluline olla. Paljude ekspertide arusaamad tuleviku energeetikast viitavad ühel või teisel moel sellele, et lähiajal võiks elekter meie kodudesse jõuda päikesepatareide kaudu. Samal ajal ei jõua elektrienergia juba praegusajal ligi kolmandikuni maa elanikkonnast. Aastas Maale langeva Päikese kiirgusenergia hulk on tohutu: 178 000 TW. See arv ületab kogu inimkonna energiakulu samal ajavahemikul umbes 15 000 korda. Eesti-suurusele pindalale langenud energiast piisaks, et täielikult rahuldada maailma praegused vajadused. 2030. aastaks peaks pooljuhtpäikeseenergeetika seadiste (päikesepaneelide) abil toodetud elektrienergia hõlmama umbes 4% maailma elektritoodangust ja aastaks 2040 ligi 10% (praegu hõlmab pooljuhtpäikeseenergeetika maailma elektritoodangust ligikaudu 0,01%). Et seda saavutada, piisab, kui pooljuhtpäikesepaneelide toodang püsiks tulevikus viimase viie aasta kasvutempos, s.o. umbes 40% lisa igal aastal
kui põhiaine aatomeid ja seal saab ülekaalu aktseptor ehk auk ehk p-juhtivus. Sellist pooljuhti, kuhu on legeeritud aktseptorid nim. p-pooljuhiks. 23.Diood?- on kahekihiline struktuur, kuhu on ühendatud kaks eritüüpi pooljuhid( n ja p). 24.Transistor?- on pooljuht seadis, mis saadakse kahe dioodi vasttasjärjestuse ühendamisel. Transistorit kasutatakse elektriseadeldiste võimendamiseks, muundamiseks ja tekkitamiseks 25.Kiip?- Kiip ehk terviklülitus, millele on väiksele pindalale koondatud suurhulk üliväikesi transitore koos lisadetailidega, mis töötavad koos tervikkliku võimenti, protsessori vm taolise seadmega. 26.Kuidas pooljuhi juhtivus sõltub temperatuurist?- Mida suurem on pooljuhi temperatuur seda paremini elektrit juhib. 27.Mis on LED e valgusdiood?- Valgusdiood on pooljuht-ühend, mis hakkab valgust kiirgama, kui seda läbib elektrivool. (Selline diood, mis pärivoolu hakkab valgust kiirgama) 28.Millal diood võimendab ja millal alaldab voolutugevust
annaabi.ee 
