Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ringjoone pikkus ja ringi pindala piirväärtusena (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Ringjoone pikkus piirväärtusena
Ringjoone pikkuse arvutamise täpse valemi leidmise jaoks peame joonestama ringi sisse korrapärase kumera hulknurga .
Näeme, et mida rohkem on hulknurgal nurki, seda lähemal on joonestatud hulknurga ümbermõõt ringjoone ümbermõõdule:
Seega saame ringjoone pikkuse defineerida nii:
Ringjoone pikkuseks nimetatakse korrapäraste kõõlhulknurkade ümbermõõtude jada piirväärtust hulknurga tippude arvu tõkestamatul kasvamisel..
Oletame, et meil on ringi raadiusega r joonestatud korrapärane n-nurk küljepikkusega an.
K r
A
B
O
C
ui ühendada hulknurga tipud ringi keskpunktiga O,
siis jaotub kõõlhulknurk n võrdhaarseks kolmnurgaks.
Iga sellise kolmnurga tipunurk on .
Vaatleme ühte nendest kolmnurkadest, näiteks
Kolmnurka OAB.
Tõmbame kolmnurga alusele AB kõrguse OC.
Teame, et see kõrgus poolitab kolmnurga aluse ja tipunurga
ning saame 2 täisnurkset kolmnurka.
Leiame täisnurkse kolmnurga OBC kaudu külje an (kasutame valemit ):
ehk
Seega
Kuna selliseid kolmnurki on n tükki, siis on kõõlhulknurga ümbermõõt :
Definitsiooni kohaselt avaldub ringjoone pikkus piirväärtusena:
Kuna ringjopne pikkus on lõplik arv, peab ka olema lõplik arv.
See peab olema kõigi ringjoonte puhul ühesugune, sest piirväärtuse sümboli all ei esine ringjoone raadiust r.
Selleks, et veenduda, kas on irratsionaalarv 3,14, koostame ja täidame tabeli:
n
3
60
≈0,866
≈2,598
12
15
≈0,2588
≈3,106
24
7,5
≈0, 1305
≈3,133
72
2,5
≈0,0436
≈3,1406
192
0,9375
≈0,0164
≈3,1415
384
0,46875
≈0,0082
≈3,1416
Arvestades, et =, saamegi ringjoone pikkuse valemi:
C C=2r
=2r
Ringi pindala piirväärtusena
Ringi pindala valemi leidmiseks joonestame samuti ringi sisse korrapärase kõõlhulknurga. Nagu ka ringi ümbermõõdu leidmise puhul oli, kehtib siin põhimõte, et mida rohkem nurki on hulknurgal, seda lähemal on hulknurga pindala ringi pindalale.
Seega saame defineerida ringi pindala nii:
Ringi pindalaks nimetatakse ringi sisse kujundatud korrapäraste kõõlhulknurkade pindalade jada piirväärtust hulknurga tippude arvu tõkestamatul kasvamisel.
Ringi pindala valemi tuletamiseks kasutame sama joonist, mille abil tuletasime ringi ümbermõõdu:
Kasutame kolmnurga AOB pindala leidmiseks valemit
, kus hn o kolmnurga AOB kõrgus OC. Kogu korrapärase hulknurga pindala leidmiseks korrutan saadud pindala kolmnurkade arvuga n.
Ringi pindala avaldub seega nii:
Kolmnurga aluse an ja kolmnurkade arvu n korrutise piirväärtus on võrdne ringi ümbermõõduga:
Kolmnurga AOB kõrguse hn piirväärtus on võrdne ringi raadiusega:
Saame valemi:
Ringjoone pikkus ja ringi pindala piirväärtusena #1 Ringjoone pikkus ja ringi pindala piirväärtusena #2 Ringjoone pikkus ja ringi pindala piirväärtusena #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Pihlik Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

8-klassi raudvara-PTK 5
11
pdf

8. klassi raudvara: PTK 5

5.ptk Ringjoon ja korrapärane kolmnurk 8.klass Õpitulemused Näited 1.Ringjoone kaar ja kõõl - kaar: ringjoone osa, Ül.1060 saadakse vähemalt kahe punkti märkimisel Ringjoone punktist on joonestatud kaks ringjoonele; tähistamine: kirjuatatakse raadiusega võrdset kõõlu. Leida kõõlude otspunktide tähised (vajadusel lisatakse veel vaheline nurk. kolmas täht vahele) ja tõmmatakse kohale joonestada kõõlude otspunktidesse raadiused kaareke; mõõdetakse kaarekraadides; kõõl: tekivad kaks võrdkülgset kolmnurka ringjoone kaht punkti ühendav lõik, kõige iga nurk on 60°

Matemaatika
8-klassi raudvara-PTK 6
18
pdf

8. klassi raudvara: PTK 6

15 =225; 28 =784; 41 =1681; 57 =3249 Lihtsustada avaldis ja arvutada. 2 2 2 2 2,4 2 =(2,4 2) =4,8 =23,04 NB ruutjuure pöördtehe; saab kasutada 2 näiteks ruudu ja ringi pindala arvutamisel =3,5 =12,25 2 2 2 2 2 (-4,5) 4 -8 (-1,5) =(-4,5 4) -(-8 2 2 2 1,5) =(-18) -(-12) =324-144=180 2.Arvu ruutjuur - positiivne arv, mille ruut Ül.1271 on ruutjuure märgi all; ruutjuur nullist 2

Matemaatika
Valemid ja mõisted
54
doc

Valemid ja mõisted

i Kasutatakse ka tähistust a , kus A on summeerimisindeksi muutumispiirkond. iA i 3. TRIGONOMEETRIA 16 3.1 Nurga mõõtmine 1 1° (kraad) on täispöördest. 360 1 rad (radiaan) on kesknurk, millele vastava kaare pikkus on võrdne raadiuse pikkusega. 360o = 2 rad ; 180o = rad ; 1o = rad ; 180 1 rad 57,3o . (kraadides) 0o 30o 45o 60o 90o 180o 270o 360o

Matemaatika
MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid
108
doc

MATEMAATIKA TÄIENDÕPE: Valemid

i Kasutatakse ka tähistust  a , kus A on summeerimisindeksi muutumispiirkond. iA i 3. TRIGONOMEETRIA 3.1 Nurga mõõtmine 16 1 1 (kraad) on täispöördest. 360 1 rad (radiaan) on kesknurk, millele vastava kaare pikkus on võrdne raadiuse pikkusega. 360o  2 rad ; 180o   rad ;  1o  rad ; 180 1 rad  57,3o .  (kraadides) 0o 30o 45o 60o 90o 180o 270o 360o

Algebra I
Geomeetria stereomeetria
34
pdf

Geomeetria stereomeetria

b a Kuup S  6a 2 d a V  a3 d a 3 a a Püstprisma S t  2S p  S k H= l Kü lg pindala S k  P  H V  Sp  H A B C Kaldprisma S t  2S p  S k Ristlõige Kü lg pindala S k  P  l V  Sp H H l Korrapärane püramiid

Geomeetria
Geomeetria Planimeetria-
20
pdf

Geomeetria/Planimeetria.

a 1 Ringjoon, ring, sektor d  2r d C  2r x rad S  r 2 r l 2r sektori kaare pikkus l   x  xr 2 xr 2 lr sektori pindala S   2 2 Kolmnurk P  abc 

Geomeetria
Keskkooli lõpueksam-2008
43
pdf

Keskkooli lõpueksam (2008)

!y 1 +! y 4 arvestades, et 0 x 2 . III Kui plekitahvel keevitatakse toruks mööda pikemat külge, siis saadud silindri kõrgus on võrdne ristküliku pikema küljega ja silindri põhja ümbermõõt on võrdne ristküliku lühema küljega. Ristküliku külgede pikkused on leitavad täisnurkses kolmnurgas kehtivate trigonomeetriliste seoste kaudu. Toru läbimõõdu arvutamiseks on vaja teada ringjoone pikkuse valemit ja toru ruumala leidmiseks silindri ruumala valemit. Lahendused I 1) Funktsioon y 2 sin x on antud lõigul 0; 2 . Funktsiooni y f (x) nullkohad on võrrandi f ( x) 0 lahendid. 2 sin x 0 sin x 0 x1 0, x 2 ja x3 2 , kui 0 x 2 . Seega x0 0; ; 2 funktsiooni nullkohad on 0, ja 2 . Funktsiooni muutumispiirkond on Y 2;2 . 2)

Algebra ja analüütiline geomeetria
Matemaatiline analüüs - konspekt I
9
doc

Matemaatiline analüüs - konspekt I

selline f korraldab üksühese vastavuse oma määramispiirkonna ja muutumispiirkonna vahel. Kui funktsioon f rahuldab nimetatud tingimust vaid oma määramispiirkonna mingil osahulgal, siis saab rääkida üksnes selle funktsiooni vastava lahendi pöördfunktsioonist. Kui funktsiooni f tuletis f' on kohal x nullist erinev, siis pöördfunktsiooni f-1 tuletis kohal y=f(x) saab avaldada kujul ( f -1 )' ( y ) = f '1( x ) = f ' ( f 1-1 ( y ) ) 4. Funkts. Piirväärtus. Ühepoolsed piirväärtused. Funktsiooni piirv. Def: Funktsioonil f on piirväärtus b kohal a kui suvalises piirprotsessis xa, mis rahuldab tingimust x a, funktsiooni väärtus f(x) läheneb arvule b. Funktsiooni piirväärtuse kirjutusviis on: lim(xa) f(x) = b või f(x) b kui xa. Mõiste "piirväärtus kohal a asemel võib kasutada ka samaväärseid väljendeid "piirväartus punktis a"või "piirvärtus argumendi lähenemisel värtusele a"

Matemaatiline analüüs




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun