Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Egiptuse usundid ja kultuur (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Karol Kogger
6.A kl
Egiptlaste usund ja kultuur
Egiptuse riiki valitses vaarao, kes valitses arvuka ametnikkonna abil. Sundkorras aeti templeid, püramiide ja kanaleid ehitama ka talupoegi, kuid orjatööd kasutati vähe. Vana riigi pealinnaks oli Memphis , uue riigi pealinnaks sai Teeba . Vana riigi vaaraod olid Hufu (kreekapärane nimetus Cheops) ja Hafra (Chephren), kelle hauamonumentideks ehitati hiiglaslikke püramiide. Hufu valitses aastatel 2551-2528eKr ning ta jälgis isiklikult oma hauakambriks kerkiva püramiidi ehitust. Hufu poeg Hafre lasi oma püramiidi ehitada umbes 2520.aasta paiku eKr.
Püramiidid
Püramiid on vaaraodele ehitatud hiiglaslik hauamonument. Kuulsaim neist on Giza Suur Püramiid, mis oli ehitatud vaarao Hufule. See on kõigist Egiptuse püramiididest suurim ja seitsmest maailmaimest tuntuim. Ligi 4000 a jooksul oli see maailma suurim ehitis. Valmides oli ta kõrgus 147 m. Selle neli külge on orienteeritud täpselt ilmakaarte suunas ning pikima ja lühima külje vahe on ainult 20 cm. Püramiid on ehitatud liivakivist , kuid see hauakamber on vooderdatud lihvitud ja hoolikalt ühendatud graniitplokkidega. Selle ruumi kohal asetseb ligi kaks kolmandikku kogu püramiidi raskusest. Püramiidi ehitusel pidi osalema vähemalt 20 000 inimest. On tõendeid, mis lubavad oletada, et algselt katsid püramiidi tippu kuldplaadid. Mulje pidi olema sõna otseses mõttes silmipimestav. Püramiid oli kaetud tänapäeva Kairost idas asuvatest mägedest pärit valge lubjakiviga. Tänaseks on seda kivi väga vähe alles jäänud.
Suure püramiidi kõrvale loodi väikesed vaarao naiste ja õdede jaoks.
Arvatakse, et:
  • suur püramiid kaalub enam kui 5 miljonit tonni ning koosneb rohkem kui 2 miljonist kiviplokist.
  • püramiidi pindala on sama suur nagu 200 tenniseväljakut
  • sellele pindalale mahuks ära kaks Rooma Peetri kirikut
  • Napoleon arvutas, et kolm suuremat püramiidi sisaldavad nii palju kive, et neist saaks ehitada 3m kõrguse ja 30 cm paksuse müüri umber terve Prantsusmaa

Suurte Egiptuse püramiidide eelkäijad olid lameda katusega hauakambrid mastabad. Need olid ametnike, õukondlaste ja vaarao perekonnaliikmete matusepaigaks.
Sfinks on hiiglaslik inimpeaga lõvi kuju, mille kõrguseks on 20m. Kuju tahuti ühest kaljutükist Hafre valitsemise ajal umbes aastal 2500eKr.
Egiptuse jumalad
Tähtsaim oli päikesejumal Ra, keda hakati samastama Teeba loomisjumala Amoniga . Aja jooksul kujunes päikesejumal Amon-Ra peajumalaks. Vaaraode võimu kaitses kulli peaga jumal Horos . Surnuteriigis aga valitses ja mõistis kohut Horose isa Osiris . Usuti, et kõik surnud peavad oma elu jooksul kordasaadetud tegudest aru andma. Hauatagune elu sai osaks vaid headele inimestele. Egiptlased uskusid, et vaarao on oma eluajal Horos, kuid pärast surma saab temast Osiris.
Peale jumalate austasid egiptlased pühi loomi. Erilise au sees olid sõnnikumardikad ehk skarabeused ja must, valge lauguga härg Apis .
Egiptlaste jumalad olid:
Ra: päikesejumal
Amon: loomisjumal
Hathor: Taevajumalanna
Horos: taevajumal
Isis: viljakusjumalanna
Osiris: viljakusjumal
Ptah: saatusejumal
Thot: tarkusejumal
Seth: kuri jõud
Anubis: surnutejumal
Teaduste kujunemine
Selleks, et üleujutuste algust paremini kindlaks määrata, koostasid preestrid täpse kalendri. Aasta jagunes 12 kuuks, igaühes 30 päeva. Kanalite rajamine ja losside ning püramiidide ehitamine tõi kaasa arvutuskunsti ehk aritmeetika ja maamõõtmise ehk geomeetria arengu. Palsameerimise käigus aga tutvusid egiptlased siseelunditega. Nii sai alguse arstiteadus. Teravate pronksriistadega tegid egiptlaste arstid üsna keerulisi operatsioone. Kasutati ravimtaimi ja osati ravida hambaid.
Kiri
Hieroglüüfkiri on Vana-Egiptuse keele pildilise välimusega vanim kirja vorm. Just see on kiri, mille abil tuntakse Egiptuse kultuuri. Hoolimata pildilisest välimusest, ei ole hieroglüüfid primitiivne kirja vorm. Nad kujutavad endast lõplikult arenenud kirjutamise süsteemi, mille keeruka tähendusliku informatsiooni abil saab suhelda. Selliselt arenenud kiri ei saa olla vähem arenenud kui meie endi tähestik.
Kiri ise suutis areneda läbi aja. Nagu ajalugu räägib, uued hieroglüüfi märgid lisati pidevalt keelde juurde. Hieroglüüfe on kokku u. 750.
Kirjandus
Muistsed egiptlased lõid mitmesuguseid kirjandusteoseid. Egiptlased kirjutasid hümne ehk ülistuslaule jumalatele, õpetussõnu oma tulevastele põlvedele, seikluslikke lugusid ja palju muud. Kõige tuntum Muinas Egiptuse kirjandusteos on „ Sinuhe jutustus“. See on tagasivaade ühe suurniku seiklusrikkale elule.
Egiptuse usundid ja kultuur #1 Egiptuse usundid ja kultuur #2 Egiptuse usundid ja kultuur #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AuroraKarol Õppematerjali autor
Konspekt

Sarnased õppematerjalid

EGIPTUS - MÕISTED-NIMED-TÄHTSAMAD AASTAARVUD
3
doc

EGIPTUS - MÕISTED, NIMED, TÄHTSAMAD AASTAARVUD

KORDAMINE - EGIPTUS. MÕISTED, NIMED, TÄHTSAMAD AASTAARVUD Egiptus ­ riik vanaajal Kirde-Aafrikas Niiluse jõe orus. Ühendas 3000. a eKr vaarao Menes. Esialgne pealinn Memphis. Delta ­ hargnev jõesuue (nt. Niiluse delta) Vaarao ­ Egiptuse kuningas, valitseja, kellele kuulus piiramatu võim ja keda austati kui jumalat. Saduff ­ sealdis vee tõstmiseks kõrgematele põldudele, veetõstuk. Sfinks ­ lamava lõvi keha ja inimese peaga lõvi kujutis. Kuulsaim Suur sfinks Giza kõrbes Suurte püramiidide juures Püramiid ­ Egiptuse hiiglaslik hauaehitis, mille sisemuses paiknes vaarao hauakamber.

Ajalugu
VANA-EGIPTUSE KUNST
59
ppt

VANA-EGIPTUSE KUNST

• Apis – härgjumal – viljakusjumal • Geb – maajumal • Hathor – armastuse jumalanna • Hnum – viljakusjumal • Horos – Isise ja Osirise poeg • Isis – naiste kaitsejumal • Nut – taeva ja maa jumal • Osiris – allmaa ja ülestõusnute jumal • Seth – kurjuse kehastus Anubis • Ra - päikesejumal Amon Horos Hator Isis Anubis Londonis Thames`il- teel Egiptuse näitusele 2008.a. Hator ja Horos koos vaaraoga 13.saj.e.Kr. Horos ja Seth vaaraoga Nagu kõigis vanaaja ühiskondades, nii oli ka Egiptuses kunst lahuta- matult seotus religiooniga. Kogu vanaegiptuse kultuuri, sealhulgas kuns- ti mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma. Selleks tuli säilitada keha, kus hing saaks asuda. Laiba lagunemise vältimiseks õpiti seda palsameerima. Palsameeritud keha e. muumia tuli paigutada kind-

10.klassi ajalugu
LÜNKTEST EGIPTUSE KOHTA
3
doc

LÜNKTEST EGIPTUSE KOHTA

LÜNKTEST EGIPTUSE kohta Arvestuslik töö nr.3 I osa Õpilase nimi:........................................................................ klass:.................................. Egiptus paikneb Niiluse jõe orus, kus juba umbes 5000 a eKr hakati tegelema põlluharimisega. Riigina jagunes Egiptus Niiluse suudmealal paiknevaks Ülem-egiptuseks ja sellest ülalpool esimese kärestikuni paiknevaks Alam-Egiptuseks Kärestikest lõuna poole jääv ala oli Nuubia mis tähendab ,,Kullamaad" Kuna Egiptus on kõrbetest ümbritsetud, on ta muu maailma suhtes eraldatud Egiptuse alad liitis pärimuse järgi ühtseks riigiks Menes kes oli Egiptuse esimene vaarao See toimus umbes 3100a.eKr. Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks perioodiks. 1 Vana-riik mis eksisteeris aastatel 2650-2100 e.Kr.

Ajalugu
Egiptuse ja Mesopotaamia kokkuvõte
3
doc

Egiptuse ja Mesopotaamia kokkuvõte

EGIPTUS JA M ESOPOTAAMIA Egiptus Egiptuse riik kujunes välja Niiluse orus põllumajanduseks sobivatel aladel (laiusega 5-20km) ja jõe alamjooksu delta piirkonnas. Geograafilistest ja looduslikest oludest tingitult elati Egiptuses suhteliselt isoleerituses (puudus kaitsevajadus). See takistas kaubandus- ja kuluurisidemeid naaberrahvastega, ent kujundas Egiptusest traditsioone järgiva ja stabiilse ühiskonna. Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja ülemjooksul ning järgneb Alam- (delta) ja Ülem-Egiptuseks. Egiptuse ajaloo põhietapid 4 aastatuhandel eKr. algas väikeriikide (ehk noomid, u. 40 tk) kujunemine, mille tekkele aitas kaasa vajadus rajada niisutussüsteeme. Umbes 3000 eKr. ühendas Ülem-Egiptuse valitseja Menes (Menes e. Narmer (Menes on kreekapärane, Narmer aga Egiptuse keeles)) enda riigi Alam-Egiptusega (Memphis rajati Menese poolt; kujunes hieroglüüfkiri).

Ajalugu
Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus
4
doc

Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus

Ülejäänud kõrgkultuure enamasti teisesteks ehk sekundaarseteks tsivilisatsioonideks. Peamised tunnused: koriluselt viljelusmajandusele üleminek ja metalli töötlemine. Vanaaeg oli aeg, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias 3000 aastat eKr kuni 476 aastat pKr kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg oli ajastu, mis hõlmas muistse Kreeka ja Roomas kujunemis, õitsengu ja langusaega. (8 sajand eKr-476 pKr) III Muistne Egiptus: Ajalugu, riik ja ühiskond Egiptuse geograafiline asend ja looduslikud olud: Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus asub Ülem-Egiptus. Nii idast kui läänest piiravad teda viljatud kõrbealad. Vihma ei saja peaaegu üldse ja põlluharimine on võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele

Ajalugu
Nimetu
10
docx

Nimetu

Pärnu Vanalinna Põhikool EGIPTUS REFERAAT Juhendaja: Sandra Ojamäe Koostaja: Geya-Penelope Niinemets Pärnu 2009 1. Tänapäeva Egiptus 1.1. Egiptuse Araabia Vabariik Pealinn Kairo Pindala 1 001 450 km2 Riigikeel araabia keel Rahvaarv 76 000 000 (märts 2009) Rahvastiku tihedus 76 in/km2 President usn Mubrak Peaminister Amad Nazf Iseseisvus 28. veebruar 1922 Rahaühik Egiptuse nael (EGP) Ajavöönd maalmaaeg +2 Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga

Kategoriseerimata
Vana-Egiptus
76
rtf

Vana-Egiptus

ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast

Ajalugu
VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA
15
docx

VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 A VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA Referaat Koostaja: Tarmo Lepik Juhendaja: Mart Saarmets Talinn 2012 Sissejuhatus Vanadest idamaadest pärinevad paljud olulised ajaloolised sündmused. Alguse sai kiri,

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun