11. Klass füüsika konspekt (0)

1. Mida näitab laeng?
Laeng (Q) näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagneetilises vastastikmõjus . Laeng jaotub positiivseteks ja negatiivseteks.
2. Nimeta laengu liigid ja kuidas nad üksteist mõjuatavad?
Laenguid on kahte liiki – positiivsed ja negatiivsed. Samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad.
3. Mis on elementaarlaeng ?
Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng. Ühik laengu suuruse mõõtmiseks on q(c) – kulon . Elementaarlaengu on 1,6*10-10
4. Millistel osakestel, millise märgiga see esineb?
Elementaarlaengut omavad electron ja proton
 5. Laengu jäävuse seadus? 
on  füüsikaseadus , mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis(e kuhu ei tule elektrialenguid juurde) on igasuguse kehadevahelise vastastikmõju korral kõigi elektrilaengute summa jääv.
6. Mis on ja kuidas tekib a)negatiivne b)positiivne ioon ?
Ioon  on  aatom  või  molekul , mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu elektroni, mis annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu.
7. Mis on elektrivool ja kuidas on määrtud selle suund?
Elektronvool on vabade laengukandjate suunatud liikumine. Laengukandja on laetud osake, mis saab kogu keha ulatuses liikuda . Voolusuund on kokkuleppeliselt sinna suunas kuhu liiguvad positiivsed osakesed.
8. Ainte liigid juhtivuse järgi?
Juhid on ained, mis juhivad hästi elektrit, sest neis on väga palju vabu laengu kandjaid. Mittejuhid e dielektrik e isolator ei juhi praktiliselt elektrit, sest temas on väga vähe vabu laengukandjaid. NT: kumm , destileeritudvesi. Pooljuhid . Neis on tavatingimustel vähe vabulaengu kandjaid, kuid need on suhteliselt vabaks muudetavad.
9. Mida näitab voolutugevus (VÜT)?
Elektrivoolutugevus näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus.
10. Kuloni seadus (V.T).
Coulombi seaduse järgi mõjub elektrilaenguga liikumatute kehade (või osakeste) vahel jõud, mis on võrdeline elektrilaengute absoluutväärtustega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse  ruuduga .
11. Millega tegeleb elektrostaatika ? 
 Elektrostaatika põhiülesanne on elektrivälja kuju leidmine laengute, juhtide, dielektrikute ja muude laetud kehade etteantud paigutuse järgi.
12. Mida näitab dielektriline läbitavus?
Näitab mitu korda on elektrijõud keskkonnas väiksem kui vaakumis .
13. Mis on püsimagnet ?
Püsimagnet on magnet, mida püsivalt , alaliselt ümbritseb magnetväli.
14. Mis on magnetipoolus ja neutraalne piirkond?
Magnetpoolus on magentil olev osa kus on magneetilised omadused. Neutraalne piirkond on positiivse ja negatiisvse magnetpooluse vahel jääv osa.
15. Kuidas erinevad magnetid üksteist mõjutavad?
Magnet tõmbab enda poole rauast esemeid ja võimalusel magnet orienteerub põhja/lõuna suunaliselt. Samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Magnetpoolus on magneti piirkond kus on magneti omadused kõige tugevamad. Neutraalne piirkond on kahe pooluse vahel olev piirkond, kus magneti omadused puuduvad.
16. Kus esineb magnetväli? Millal on vooluga juhtmete vahel jõud max., millal min., millal tõmbuvad, tõukuvad? 
Magnetväli ümbritseb püsimagneteid ja liikuvaid laetud osakesi. Vooluga juhtmete vahel on jõud maksimaalne kui juhtmed on paralleelsed ja minimaalne kui juhtmed on risti. Erisuunaliste voolude korral on juhtmete vahel tõukejõud.
18. Ampere’i seadus (VÜT)
Ampere´I seadus ütleb, et juhtmetele mõjub magnetjõud on võrdeline juhet läbiva voolutugevusega, juhtmelõigu pikkusega ja siinusega nurgast voolusuuna ha magnetvälja suuna vahel.
21. Mida näitab pinge (VÜT)?
Pinge näitab kui suur töö tehakse ühikulise laengu viimisel ühest punktist teise. Pinge näitab kahe punkti potensiaalide vahet.
22. Mida näitab potentsiaal?
Kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia.
23. Mida näitab Lorentzi jõud? Millest sõltub magnetväljas liikuva juhtmeotstel tekkiva pinge suurus?
Lorentzi jõuks nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. Lorenzi jõudu saab määrata vasaku käega.
24. Mis on elektromotoorjõud ,mida see näitab?
On vooluallika maksimaalne pinge ja näitab kui suur kogu töö tehakse, et ühikuline positiivne laeng viia läbi kogu vooluringi. Ühik on V
25. Faraday seadus (VÜT).
Faraday induktsiooniseadus ütleb, etinduktsiooni emj on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtme otste vahel. Magnetvoog näitab milmääral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat panda.
26. Mida näitab elektrivälja tugevus (VÜT).
 elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega.
27. Lenzi reegel
Joule'i-Lenzi seadus on füüsikaseadus, mille kohaselt elektrivoolutoimel  juhis eralduv  soojushulkValem:
28. Henry seadus.
Ütleb, et eneseinduktsioon EMJ on võrdeline induktiivsusega ja voolu muutumise kiirusega
Valem:
29. Mis on elektromagnetiline induktsioon?
Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog. Magnetvoo muutumise võib esile kutsuda kontuuri liikumine magnetväljas. Elektrivoolu kutsub esile voolujuhi laetud osakestele mõjuv induktsiooni elektromotoorjõud ehk indutseeritud elektromotoorjõud (emj). Seda elektromotoorjõudu võib käsitada kui elektripinget, mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otste vahel juhul, kui juhtmes puudub vool.
30. Mis on elektromagnetlaine?
On laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti.
31. Mida näitavad mahtuvus ja induktiivsus ? Kuidas seotud elektri- ja magnetvälja energiatega (VÜT)?
Induktiivsus näitab kui suure magnetvoo muutuse tekitab antud juhi korral ühikuline voolu muutus. Mahutuvus näitab
33. Milles seisneb valguse dualism? Millal esinevad kvant omadused, millal laine omadused?
Valgust saab kirjeldada aine osakestega, mida võib põhimõtteliselt näha ja katsuda . Teisalt saab neidsamu nähtuseid kirjeldada ka väljadega, mida pole näha, kuid mis vahendavad osakeste vahel mõjuvaid jõude. Looduses vastab igale lainele osake ja iga osakesega kaasneb laine. Valgus kui elektronmagnetväljas, mis levib ruumis lainena. Teisalt saab valgust kirjeldada ka osakeste abil, nimelt on olemas valguse osakesed ehk kvandid. Valguse kvanti nimetatakse footoniks. footon on osake, millel seisumass on võrdne nulliga, see tähendab, et paigalolekus footon olla ei saa. Teisiti öelduna: kui footon peatatakse, siis muutub ta millekski muuks, tema energia muutub mõneks teiseks energialiigiks. Valguse kvantiseloom ilmneb selgemalt valguse kiirgumisel (tekkimisel) ja neeldumisel (kadumisel). Laineline olemus tuleb esile peamiselt valguse levimisel.
34. Mis on valgus?
Valgus on elektromagnetkiirgus, mille  lainepikkus  on vahemikus 380–700 nanomeetrit. Lainepikkusega 380 nm liikuvat kiirgust tajub  inimsilm lilla värvina ja 700 nm lainepikkusega lõpeb punase värvusena tajutava valguse ala. Valgus koosneb ka footonitest ja footon on elementaarosake , mis vahendab  elektromagnetilist vastastikmõju. Enamasti tähendab see, et elektriliselt laetudkehad vahetavad omavahel virtuaalseid footoneid. Näiteks positiivselt laetud aatomituum ja negatiivselt laetud aatomielektronkate mõjutavad teineteist virtuaalsete footonitega.
35. Millest sõltub valguse värvus?
Valguse värvus sõltub valguse laine pikkusest. Lainepikkusega 380 nm liikuvat kiirgust tajub inimsilm lilla värvina ja 700 nm lainepikkusega lõpeb punase värvusena tajutava valguse ala.
36. Pikim , keskmine ja lühim värvus?
Punane
610–760 nm
Roheline
500–570 nm
Lilla
360–450 nm
37. Nimeta põhivärvused.
Sinine, punane ja kollane on põhivärvid. Põhivärve ei saa teiste värvide segamise teel.  Sinist , punast ja kollast omavahel segades saame kõiki teisi värve. 
38. Mis on osaline ja täielik värvipimedus , kui tihti esinevad?
(Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid.). Kindlal värvil on kindel laine pikkus, kui aju ei suuda ära tuvastada seda lainepikkust ei suuda ta seda värvi näha. Silma võrkkestas asuvad värviaistingu rakud KOLVIKESED , mis reageerivad erineva lainepikkusega valgusele (punane-roheline-sinine). Kui mingit sorti kolvikesi on liiga vähe või nende töövõime on langenud, ei suuda inimene eristada mingeid värve.
39. Ultra -ja infravalgus, millised kehad tekitavad?
Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel, , kuid suurem kui röntgenikiirgusel. Päikeselt tuleb UV-kiirgus. infrapunavalgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus jääb nähtava valguse  ja   mikro - lainekiirguse lainepikkuste vahele. Seda kasutatakse näiteks info vahetamiseks TV-, raadio- jms kaugjuhtimispuldi ning -seadme vahel, samuti sõjatehnikas ja mujal soojusallikate avastamiseks, ka pimedas nägemiseks.
40. Kuidas on seotud kvandi energia ja sagedus?
Footoni energia on määratud valemiga:<{\lambda }}}
kus {\displaystyle E\!}on footoni energia, {\displaystyle h\!}on  Plancki konstant, {\displaystyle f\!}on footoni sagedus ja {\displaystyle \lambda \!}on tema lainepikkus.
41. Footon, kuidas saab arvutada selle massi? Mille poolest erineb teistest osakestest ? 
Kuna footoni seisumass on 0, siis liigub footon alati valguse kiirusega. Footonil on mass, mis on võrdne footoni poolt edasi kantava energiaga. Kui mingi keha neelab footoni, siis saab ta endale selle footoni energia ning selle võrra suureneb ka keha mass.
42. Fotoefekt.
Footoni neelamist aatomi poolt nimetatakse ka fotoefektiks. Sellisel juhul footon annab energiat juurde aatomile.
43. Punapiir .
Punapiir on lainepikkus, millest pikemad lained fotoefekti selles aines ei tekita.Punapiir on väikseima sagedusega valgus, mis võib tekitada fotoefekti ehk tõrjuda ainest välja elektroni.
Valem:
44. Dispersioon, selle seaduspära.
Dispersiooniks nimetatakse aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse sagedusest või lainepikkusest. Kõigil ainetel, mis on nähtavas valguses läbipaistvad, väheneb absoluutne murdumisnäitaja lainepikkuse kasvades.
45. Millal ja kuidas tekib vikerkaar?
Valgus murdub ja peegeldub veepiisas ja meie silmas tekib vikerkaar. Vikerkaar tekib valguse murdumisest ja peegeldumisest vihmapiiskades. Tekib tavaliselt õhtpoolikuti või hommikul . Üäike peab olema kinsdla nurga all.
46. Spekter , selle liigid.
Spekter on värvuste skaala. Sõna "spekter" hakati ilmse  analoogia  põhjal kasutama ka muud liiki lainete, näiteks helilainete kohta ning ka muude juhtude kohta, kus midagi lahutatakse sageduskomponentideks
47. Mis on, miks ja kus kasutatakse spektraalanalüüsi?
Spektraalanalüüs  on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil. Spektraalanalüüsi eelised keemilise analüüsi ees:

ei mõjuta aine keemilist koostist;

piisab väikestest ainekogustest;

ainet saab uurida eemalt (in situ) ilma laborisse toomata.
48. Optiline tugevus (ühik).
Dioptria on optilise kauguse mõõtühik. 1dpt on niisugune kumerläätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1m.
49. Kuidas inimesed jagunevad nägemise järgi, kuidas parendataktse?
Lühinägijad - ei näe kaugele (nõguslääts) 20%
Kaugnägijad - ei näe lähedale (kumerlääts) 50%
Osaline värvipimedus – ei erista kõiki värve. Peamiselt punast ja rohelist.
Täielik värvipimedus – Must/hall valge
50. Valguse difraktsioon ja millal on märgatav?
Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha.
51. Interferents ja tekkimise tingimus, interferents kiledes .
Kahe laine liitumine, mille tulemusena võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist.
52. Miks on seebimull värviline?
Värvid tulevad seebikile välimiselt (õhk-seebivesi) ja sisemiselt (seebivesi-õhk) pinnalt peegeldunud valguse interferentsist. Kui mullile langeb peale valge valgus, siis tuleb arvestada, et see valgus koosneb eri värvusega valgustest. Mõne värvuse jaoks on iga seebikile paksuse juures täidetud interferentsi maksimumi tingimus ja teiste jaoks mitte, seda värvi peegeldust me näemegi.
53. Mis on ja kus kasut. selgendavaid katteid ?
Selgendavad katted vähendavad peegeldunud valguse hulka ja sellega suurendavad klaasi läbinud valguse hulka. See muudab tekkiva kujutise selgemaks. Prilliklaasidel või fotoaparaadi objektiividel.
54. Hologramm .
Seade eseme kolmemõõtmelise kujutise tekitamiseks, võimaldab näha eseme taga olevat tausta .
55. Peegeldumisseadus .
Peegeldumisel on langemisnurk võrdne peegeldumisnurgaga ja langenud kiir, peegeldunud kiir ning langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis.
Valem:
56. Murdumisseadus.
Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise valguskiire murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis.
Valem:
57. Suhteline murdumisnäitaja.
suhteline murdumisnäitaja e. teise keskkonna (kuhu valgus jõuab hiljem) murdumisnäitaja esimese keskkonna suhtes.
Joonis:
58.
Polariseeritud valgus.
Valgus lastakse läbi polaroidi ja siis on ta polariseeritud. Polaroid lasi läbi ainult kindla suunalisi E-vektoreid ning püüdis teise suunalised kinni. Alles jäävad parallellsed E- vektorid . Polariseeritult kaob kõik peegeldunud valgus, pilt on teravam /selgem. Polariseeritud valguses on kõikide lainete E-vektorite võnketasandid paralleelsed. Seda kasutatakse :

• Päikeseprillides  (et vähendada lumelt, järvelt peegeldunud valguse tugevust. Kuna nendelt tulnud valgus on juba polariseeritud)
  
• 3D- prillid (kindel E- vektor peab minema kindlalt poolt läbi)
  

59. Valguse intensiivsus.
Näitab valgusenergia hulka, mis langeb mingile pindalale mingi ajaühiku jooksul.
60. Valguse murdumine.
Valguse murdumine on laine levimissuuna muutus kahe keskkonna lahutuspiiril. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise.
61. Sisepeegeldus .
Sisepeegeldus on nähtus, mis leiab aset valguselevimisel tihedamast keskkonnast hõredamasse, mille juures valguse langemisnurk on suuremvõrdne täieliku peegeldumise piirnurgast, mille tõttu murdumisnurk on 90o ehk murdunud kiir kulgeb piki keskkondade piirpinda.
Joonis: