Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elu kosmosejaamas kosmoseprügi (0)

1 Hindamata
Punktid

Elu kosmosejaamas
kosmoseprügi 
Siivo-Sandre.Tänavots 
Kosmosejaam
Kosmosejaam on koht, kus kosmonaudid
    ning teadlased elavad ja töötavad.
        Kosmosejaam  tiirleb  orbi dil  ümber  Maa. 
Teadlased  saavad  siin  sooritada  katseid,  mida 
on Maal raskusjõu tõttu võimatu teha. 
        Näiteks:  katsetuste  hulka  võivad  kuuluda 
meditsi nilised  uuringud  ning  tähtede  ja 
planeetide vaatlused
Kosmosejaamad 
Vene  kosmonaudid  on  alates   1971 .  aastast 
elanud  seitsmes   erinevas   kosmosejaamas. 
Esimesi  neist  kutsuti  nimega  „SALUUT“,  kuid 
„MIR“ on viimane ja edukaim. „MIR“ oli ühes tükis 
üleslennutamiseks  liiga  suur.  Selle  osad  saadeti 
üles  eraldi  ja  pandi  kokku  kosmoses.  Alates 
veebruarist   1987.aastal  kuni  1999.  aasta 
keskpaigani oli „MIR“  kosmonautide  poolt pidevalt 
asustatud.
Elu kosmoses
   Elu orbitaaljaamas või kosmosesüstikus polegi 
nii ebamugav kui alguses arvata võiks. 
        Loomulikult  on  seal  paljud  asjad  teistmoodi, 
kuid paljud aspektid samasugused nagu Maal. 
    Näiteks : Kosmoselaevas võid sa kanda täiesti 
tavalisi  riideid , sest laeva sees on rõhk 
samasugune nagu Maal.
Söömine
Süüa tuleb ainult pakendtoitu ja juua kõrrega joogitopsist, sest 
muidu hõljuks kõik toit minema ja seda oleks väga ebamugav 
süüa. 
Söögiriistad,  nagu  kahvel,   nuga   ja  lusikas,  kinnitatakse 
magnetjõul toidukandiku külge.  Kosmosetoit veidi kleepuv, et 
see paremini kahvli külge jääks.
Hügieen ja trenn
Pesemisel  ja WC kasutamisel kasutatakse 
sururõhku, sest kosmoses vesi ju ei voola.
Õhku saadakse kosmoses lihtsalt: "kasutatud" 
õhk puhastatakse filtrite abil ja hoitakse see kogu 
aeg puhtana.
Isegi kosmoses tuleb  trenni  teha, sest muidu 
jääksid musklid li alt kängu. Selleks on olemas 
spetsiaalsed  käimislindid.
Magamine  ja töötamine

Magamiseks  on  spetsiaalsed  magamiskotid,  mis  on 
kinnitatud  seina  peale.  Kosmonaut  kinnitatakse  kindlalt 
rihmadega   kinni  ja  ta  võib  magada  isegi  pea  alaspidi, 
sest  olenemata  asendist,   tunned   sa  end  alati 
ühtemoodi.

Kosmoses  saab  ka  väga  edukalt  töötada,  sest 
kosmoses  on  võimalik  toota  palju  aineid,  mil est  Maal 
ol es ei saaks unistadagi. 

Näiteks sulavad kaks metal i kosmoses kokku ühtlaselt, 
erinevalt Maast. Samuti saab seal valmistada ülipuhtaid 
kristal e,  mida  kasutatakse  arvutites.    Toodetud  isegi 
ravimeid, mil e valmistamine Maal oleks võimatu.
Kas kosmoselaevas on elu võimalik?
Kosmosesse  üles  viidud  loomad,  nagu   kalad   ja 
ämblikud,  olid  alguses  kaaluta  oleku  pärast 
šokeeritud.  Kalad  ujusid  näiteks  kogu  aeg 
ringiratast. 
Varsti 
harjusid 
nende 
uute 
tingimustega  kõik  loomad  ja  isegi  ämblikud 
hakkasid  uuesti  oma  ilusaid  võrke   kuduma .       
Näiteks: 
Venelased  
aga 
on 
enda 
orbitaaljaamades  kasvatanud  edukalt   sibulaid   ja 
ube.
Kosmoseprügi
    Kosmoseprügi on nimetus töökõlbmatutele 
objektidele  Maa orbiidil. 
    Selle hulgas on: 
Raketiastmed,kasutuskõlbmatud sateli did 
    prügi kosmoselaevade ja satelliitide
    hävimisest ja muud kosmoselaevadele ohtlikud 
objektid orbiidil
Kosmoseprügi oht 
Iga kokkupõrge väiksemate tükkidega ei hävita
satelliiti  aga võib seda kahjustada.
Kõige suuremat ohtu tekitavad mikrokokkupõrked
päikesepaneelidele. Päikesepaneele on raske
varjestada, sest suurima produkti vsuse jaoks on 
vaja paneelid võimalikult suurele pindalale laiali
laotada.
Kosmoseprügi on ka Maale kukkunud, siis suurt 
ohtu kosmoseprügi inimestele ei kujuta, sest
enamik kosmoseprügist põleb atmosfääris ära
ning ei lange maale.

Document Outline

  • Slide 1
  • Kosmosejaam
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Elu kosmoses
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Magamine ja töötamine
  • Slide 10
  • Kosmoseprügi
  • Kosmoseprügi oht
Vasakule Paremale
Elu kosmosejaamas kosmoseprügi #1 Elu kosmosejaamas kosmoseprügi #2 Elu kosmosejaamas kosmoseprügi #3 Elu kosmosejaamas kosmoseprügi #4 Elu kosmosejaamas kosmoseprügi #5 Elu kosmosejaamas kosmoseprügi #6 Elu kosmosejaamas kosmoseprügi #7 Elu kosmosejaamas kosmoseprügi #8 Elu kosmosejaamas kosmoseprügi #9 Elu kosmosejaamas kosmoseprügi #10 Elu kosmosejaamas kosmoseprügi #11 Elu kosmosejaamas kosmoseprügi #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Siivo2015 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Elu kosmosejaamas
5
doc

Elu kosmosejaamas

Kosmosejaam tiirleb orbiidil ümber Maa. Teadlased saavad siin sooritada katseid, mida on Maal raskusjõu tõttu võimatu teha. Kosmoses raskusjõudu ei ole. Nende katsetuste hulka võivad kuuluda meditsiinilised uuringud ning tähtede ja planeetide vaatlused. Kosmosejaamad saavad energiat päikesepatareidest, mis muudavad päikesevalguse elektriks. Vene kosmonaudid on alates 1971. aastast elanud seitsmes erinevas kosmosejaamas. Esimesi neist kutsuti nimega ,,Saluut", kuid ,,Mir" on viimane ja edukaim. ,,Mir" oli ühes tükis üleslennutamiseks liiga suur. Selle osad saadeti üles eraldi ja pandi kokku kosmoses. Alates veebruarist 1987.aastal kuni 1999. aasta keskpaigani oli ,,Mir" kosmonautide poolt pidevalt asustatud. Praegu ehitatakse maad ümbritseval orbiidil Rahvusvahelist kosmoselaeva (ISS ­ International Space Station). On tarvis 70 lendu Vene rakettidega ,,Prooton",

Füüsika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun