Elu kosmosejaamas
kosmoseprügi
Siivo-Sandre.Tänavots
Kosmosejaam
Kosmosejaam on koht, kus kosmonaudid
ning teadlased elavad ja töötavad.
Kosmosejaam tiirleb orbi dil ümber Maa.
Teadlased saavad siin sooritada katseid, mida
on Maal raskusjõu tõttu võimatu teha.
Näiteks: katsetuste hulka võivad kuuluda
meditsi nilised uuringud ning tähtede ja
planeetide vaatlused
Kosmosejaamad
Vene kosmonaudid on alates
1971 . aastast
elanud seitsmes
erinevas kosmosejaamas.
Esimesi neist kutsuti nimega „SALUUT“, kuid
„MIR“ on viimane ja edukaim. „MIR“ oli ühes tükis
üleslennutamiseks liiga suur. Selle osad saadeti
üles eraldi ja pandi kokku kosmoses. Alates
veebruarist 1987.aastal kuni 1999. aasta
keskpaigani oli „MIR“
kosmonautide poolt pidevalt
asustatud.
Elu kosmoses
Elu orbitaaljaamas või kosmosesüstikus polegi
nii ebamugav kui alguses arvata võiks.
Loomulikult on seal paljud asjad teistmoodi,
kuid paljud aspektid samasugused nagu Maal.
Näiteks : Kosmoselaevas võid sa kanda täiesti
tavalisi
riideid , sest laeva sees on rõhk
samasugune nagu Maal.
Söömine Süüa tuleb ainult pakendtoitu ja juua kõrrega joogitopsist, sest
muidu hõljuks kõik toit minema ja seda oleks väga ebamugav
süüa.
Söögiriistad, nagu kahvel,
nuga ja lusikas, kinnitatakse
magnetjõul toidukandiku külge. Kosmosetoit veidi kleepuv, et
see paremini kahvli külge jääks.
Hügieen ja trenn
Pesemisel ja WC kasutamisel kasutatakse
sururõhku, sest kosmoses vesi ju ei voola.
Õhku saadakse kosmoses lihtsalt: "kasutatud"
õhk puhastatakse filtrite abil ja hoitakse see kogu
aeg puhtana.
Isegi kosmoses tuleb
trenni teha, sest muidu
jääksid musklid li alt kängu. Selleks on olemas
spetsiaalsed käimislindid.
Magamine ja töötamine
Magamiseks on spetsiaalsed magamiskotid, mis on
kinnitatud seina peale. Kosmonaut kinnitatakse kindlalt
rihmadega kinni ja ta võib magada isegi pea alaspidi,
sest olenemata asendist,
tunned sa end alati
ühtemoodi.
Kosmoses saab ka väga edukalt töötada, sest
kosmoses on võimalik toota palju aineid, mil est Maal
ol es ei saaks unistadagi.
Näiteks sulavad kaks metal i kosmoses kokku ühtlaselt,
erinevalt Maast. Samuti saab seal valmistada ülipuhtaid
kristal e, mida kasutatakse arvutites. Toodetud isegi
ravimeid, mil e valmistamine Maal oleks võimatu.
Kas kosmoselaevas on elu võimalik?
Kosmosesse üles viidud loomad, nagu
kalad ja
ämblikud, olid alguses kaaluta oleku pärast
šokeeritud. Kalad ujusid näiteks kogu aeg
ringiratast.
Varsti
harjusid
nende
uute
tingimustega kõik loomad ja isegi ämblikud
hakkasid uuesti oma ilusaid võrke
kuduma .
Näiteks:
Venelased aga
on
enda
orbitaaljaamades kasvatanud edukalt
sibulaid ja
ube.
Kosmoseprügi
Kosmoseprügi on nimetus töökõlbmatutele
objektidele Maa orbiidil.
Selle hulgas on: Raketiastmed,kasutuskõlbmatud sateli did
prügi kosmoselaevade ja satelliitide
hävimisest ja muud kosmoselaevadele ohtlikud
objektid orbiidil
Kosmoseprügi oht
Iga kokkupõrge väiksemate tükkidega ei hävita
satelliiti aga võib seda kahjustada.
Kõige suuremat ohtu tekitavad mikrokokkupõrked
päikesepaneelidele. Päikesepaneele on raske
varjestada, sest suurima produkti vsuse jaoks on
vaja paneelid võimalikult suurele pindalale laiali
laotada.
Kosmoseprügi on ka Maale kukkunud, siis suurt
ohtu kosmoseprügi inimestele ei kujuta, sest
enamik kosmoseprügist põleb atmosfääris ära
ning ei lange maale.
Document Outline
- Slide 1
- Kosmosejaam
- Slide 3
- Slide 4
- Slide 5
- Elu kosmoses
- Slide 7
- Slide 8
- Magamine ja töötamine
- Slide 10
- Kosmoseprügi
- Kosmoseprügi oht
Kõik kommentaarid