ja Neptuun. 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, neil on väikesed mõõtmed, suur tihedus ja vähe kaaslasi. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Tunduvalt suuremad, väikese tihedusega ja koosnevad gaasidest. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Ta ei liigu ringilähedasel orbiidil, ei ole samal tasapinnal ja tema orbiit on piklikum. 6. Millised on planeetide orbiidid? On peaegu ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas. 7. Kirjelda Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Mõõtmetelt umbes Maa suurune, tiheda atmosfääriga, üleni pilvedega kaetud, koostises domineerib süsihappegaas (96,5) ja ülejäänud on lämmastik. 8. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? On sarnane Maaga, madalad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadega. Laamad puuduvad. 9. Miks on kuul näha vaid ühte külge
suunas Päikese pöörlemisega, enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. Merkuur orbiit piklik ja liikumine orbiidil ebaühtlane (ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas), 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) Veenus orbiit praktiliselt ringikujuline, pöörleb väga aeglaselt, telg orbiidi tasandiga enam- vähem risti (aastaaegade vaheldumine puudub) Maa orbiit pisut piklikum kui Veenusel Marss orbiit Maa omast piklikum, telje kalle erineb Maa omast vaid 4% (!) Jupiter orbiit peaaegu ringikujuline (Veenuse ja Maa omadest siiski piklikum), ekvaatori kalle vaid 3° Saturn orbiit nagu Jupiterilgi peaaegu ringikujuline, telg orbiidi tasandi suhtes kaldu (ekvaatori kalle 63°) Uraan telg orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle -8°), orbiit enam vähem ringikujuline Neptuun orbiit väga piklik, kalle 60°
Pekaanipähkel Merit Martin KK11-PE Kasvab Indias, Hiinas, Ameerikas, Portugalis, Prantsusmaal, Itaalias, Kreekas ja Sotsis Väliselt sarnaneb kreeka pähkliga, kuid on pisut piklikum ja käärud on vähem sopistunud On ka veidi pehmem ja magusam Kõrge tsingi ja B1 vitamiini sisaldus. Rasvasisaldus 70% Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta: Pekaanipähkel Vesi 4,8 Kalorid 684 Rasvad 67,6 Valgud 7,8 Süsivesikud kokku (imenduvad) 18,2 (9,2) Tüüpiline tk kaal (g) dl(tervetena)=40g Pekaanipuu Pekaanipuu on väga kõrge, kasvab 20-40m Õied on tuultolmlevad
valmistamiseks nt: Tom Collinsi kokteil. Silindri kujuline , kitsam klaas. *viskiklaas-ovaalse kujuga klaas , kuhu mahutab u 16 cl. Viskiklaase on erinevaid. *shotiklaas- levinumad on 4 ja 6 cl. viina ja tequilat 4 clgaj a siis kuhu sellised b52 ja hotshot siis võik 6 olla *õlleklaas- 0.5l mahutuvusega. Suur klaas. *iiri kohvi klaas-tavaline teeklaas, ilusam kui läbipaistev, piklikum. *Pousse cafe- pannakse kihilist jooki, koosneb mitmest kihist, erivärvilised liköörid. Prantsuse sõnalt ''kohvi tõukaja''. *punane ja valge vein-punaseveini klaas on pikem, kui valgeveini klaas. Pikajalaga, mille suu koondub väikseks sõõriks. *Partfait-vahuveini ja veinikokteilide valmistamiseks. *sherry-kangestatud veinile 6-13cl. *Champagne-pikajalaga, peenike klaas. U 12-16 cl. Erineva kujuga klaasid.
Uusi sorte saadakse aretustöö tulemusel. Kasutamise otstarbel jagunevad kartulisordid: ·toidukartul, ·tööstus- ja ·universaalseks kartuliks. Mida rohkem sisaldab kartul tärklist, seda kiiremini see keetmisel laguneb. Kvaliteedi alusel jaotatakse toidukartul ekstra, 1. klass ja 2. klass.Tärklis on loomadele energiaallikaks kui ka lähtematerjaliks keharasva moodustamisel. Bataat Bataat sisaldab 28% tärklist ja rohkesti suhkrut,mugul on kartulist piklikum ja raskem. Maapirn Maapirnil on õhukese koorega, korrapäratu kujuga mugul. Maapirn sisaldab tärklise asemelinuliini. Toiduks tarvitatakse maapirni toorelt, keedetult või praetult. 2 Mugulviljad Mugulviljade juures kasutatakse loomasöödaks mulla sees kasvavaid mugulaid. Meil söödetakse
(kelle,mille) (keda,mida) Pikk Pika Pikem Pikki Pikim vana vana vanem vanu vanim Kerge Kõrge Kõrgem Kõrgeid Kõrgeim vallatu vallatu vallatum vallatuid vallatuim Mõistlik Mõistliku Mõistlikum Mõistlikke Mõistlikem piklik pikliku piklikum piklikke piklikem Nüri Nüri Nürim Nürisi -- ei saa (kõige) lahja lahja lahjem lahjasi -- ei saa (kõige) loll lolli lollim lolle -- ei saa (kõige) ERANDID: Algvõrre Keskvõrre ülivõrre Hea Parem Parim
Gregorius XIII poolt 1582. aastal kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem, mis on praegugi kasutusel Eestis MAA RÜHMA PLANEETIDE ÜLDISELOOMUSTUS: Maa-tüüpi e. Kiviplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss Koosnevad peamiselt kivimitest ja metallidest, on suure tihedusega, tahke pind, pöörlevad aeglaselt, pole rõngaid, vähe kaaslasi. VEENUS JA MARSS TÄPSEMALT: Marss väike, orbiit maa omast piklikum, pöörlemisperiood 3% ja telje kalle 4% maa omast erinev. Fantastiline kokkusattumus. Veenus möötmetelt sarnane maale, kaetud tiheda pilvekihiga, pöörleb aeglaselt (tiirlemisele vastassuunas) HIIDPLANEEDID E. JUPITERI-TÜÜPI E. GAASPLANEEDID: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, paks atmosfäär, puudub tahke pind, rõngad ja palju kaaslasi. JUPITER JA SATURN TÄPSEMALT:
vaheldumine seega puudub. • Rõhk Veenusel on 100 korda suurem kui Maal. • Pinnavormidelt on Veenus sarnane Maaga • Pinnaseproovid näitavad maise koostisega tardkivimite, nagu näiteks graniidi ja basaldi olemasolu. • Veenuse atmosfääris domineerib süsihappegaas (96. 5%) ülejäänud osa moodustab lämmastik. • Veenusel puudub nii magnetväli kui kaaslased. MAA • Maal on pisut piklikum orbiit kui Veenusel ning tunduvalt kiirem pöörlemine kui Veenusel ja Merkuuril. • Maa liigub oma orbiidil kiirusega 107 200 km tunnis. • Telje lõikumispunkte maakera pinnaga nimetatakse vastavalt põhja ja lõunapooluseks. • Pöörlemisel teeb Maa täispöörde ümber oma telje 24 tunniga. • Maal on ka üks kaaslane- Kuu. • Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. MARSS • Marsi kutsutakse ka mõnikord Punaseks Planeediks.
hele vööt tagakeha tipp valge Talukimalane jässakas, karvane keha rindmik ruuge tagakeha keskel must vööt tagakeha tipp valge Kägukimalane sarnaneb välimuselt kimalasele jalgadel puudub korjeaparaat: hari ja korvike tiibade värvus on tumedam munevad kimalaste pesadesse kimalased kasvatavad vastsed üles Kodumesilane Herilased Herilaste keha on võrreldes mesilastega vähem karvane, siledam ja piklikum. Järglasi toidavad enamasti teiste putukate ja selgrootute lihaga. Paljud on ühiselulised. Ruske-maaherilane tagakeha eesosa punaselt värvunud Täpik-maaherilane Vapsik pea silmade taga laienenud pesad mitme- sugustes õõnsustes Eesti suurimad herilased Vapsikud. Kuklased Tunnused: a) must ümar tagakeha b) punakas keha esiosa c) pikajalgsed putukad d) elavad suurte kolooniatena, kus valitseb kindel töö ja rolli jaotus. Kuklane
Umbes Maa suurune, kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, atmosfäär tihe. 4. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pind on pruunikat värvi, teda katavad plaadikujulised kivid, tardkivimid(graniit, basalt), on palju vulkaane e. Pind on ülikuum 5. Miks on Kuul näha vaid ühte külge? Sest Kuu on Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega. 6. Võrrelge Maad ja Marssi (välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär) Välisilmelt sarnased, orbiit on Maa omast piklikum, pind kaetud kiviklibuga, on hulgaliselt pinnadetaile, atmosfäär läbipaistev. 7. Mida on teada elust Marsil? Elu sellistes vormides nagu Maal Marsil ei ole, kuid kui arvestada eluvormide suurt kohanemisvõimet, võib seal leiduda mikroobe, mis kannatavad välja Marsi karmi kliima. 8. Kuidas liiguvad Marsi kaaslased? Suurem liigub Marsi-Taevas läänest itta, vastupidiselt Päikese liikumisele. Väiksem tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi ööpäevast. 9
Teemad: ballett, hobused. Tegi ka skulptuure. Pierre-Auguste Renoir: figuur maastikus: päikeselaigud läbi puuvõra, akt. Camille Pissarro tänavad. Alfred Sisley eeslinnas. Sklp: hetke püüdmine. Rodin ,,Mõtleja". Eestis Konrad Mägi, Villem Ormisson, Ants Laikmaa, Paul Burman. Neoimpressionism: vikerkaarevärvilised värvid, väiksed erivärvi punktid (puantilism), veel enam valgusküllasemad kui impressionismis. Georges Seurat täpptehnika. Paul Signac täpptehnika, piklikum. Postimpressionism: stiiliks nimetatakse tinglikult, sest puudusid ühised eesmärgid, vaid seepärast, et töötasid pärast impr-te. (post=pärast). Ühine: 1. kõik teevad läbi impr-i ja pestuvad selles?? 2. tahavad midagi vastandada impr-le. 3. panid alguse 20. saj kunsti erinevatele arenguliinidele. Vincent van Gogh: ekspressionismi eelkäija, hollandlane, skisofreenik. Ei meeldi impr-i liigne jäljenduslikkus. Vastandab looduse jäljendamisele inimese tunnete väljendamiseks
5%), ülejäänu on lämmastik. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub, pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse "maise" koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Magnetväli Veenusel puudub, ehkki suur keskmine tihedus (5250 kg/m3) viitab raud-nikkeltuuma olemasolule. 10. Marsi välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär. Orbiit on piklikum; kui vaadata Maa ja Marsi orbiite nii, nagu nad ruumis paiknevad, näeme, et nendevaheline kaugus võib ulatuda 56 miljonist kilomeetrist kuni saja miljoni kilomeetrini. Marss pöörleb samal kombel kui Maa: pöörlemisperiood erineb Maa omast vaid 3, telje kalle 4 protsenti. Marsi läbipaistev atmosfäär lubab ära tunda terve hulga Maal tuntud detaile (polaaralade lumeväljad, tumedad "mered" ekvaatori lähedal, atmosfääris aeg-ajalt ilmuvad pilved)
Kala ja kanatoidud Mis jooki sobib serveerida supi juurde? Nimeta kolm vana veinikultuuriga maad. 1. itaalia 2.prantsusmaa 3. tsiili Mis vahe on vahuveinil ja sampanjal? Sampanja tehakse sampanja piirkonnas prantsusmaal Mis on aperitiiv? Mineta üks. Söögiisutekitaja(cherry) Mis on digestiiv? Nimeta üks. Seedimist soodustav vahend(liköör) Millisel temperatuuril serveeritakse konjakit? Toatemp. Mis vahe on punase- ja valgeveini klaasil? Punase klaas ümaram, valgel piklikum Nimeta kaks erikohvi liiki? 1. espresso 2. iirikohv Mida tähendab ,, All Inclusive,,? Kõik kaasaarvatud Kui kutsel on märgitud frakk, siis millega võib seda asendada? Tumeda ülikonnaga Mis vahe on sabakuuel ja frakil? Sabakube kantakse päeval Mida kannavad naised kui kutsel on kirjutatud smoking? Milliste riietuste juurde ei kanta käekella? Ja millal on see lubatud? Frakiga ei ole lubatud, tumeda ülikonnaga lubatud Nimeta Eesti rahvustoite. 1.kama 2verivost. 3
häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga.Ta mõõdud on väga lähedased Uraanile:läbimõõt 0,96,mass 1,2,tihedus 1,3 Uraani omast.Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil.Ka selle planeedi täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu.Triton on üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis,liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele,kui tiirlemisele vastassuunas. Pluuto,Charon ja Kuiperi vöö. Pluuto orbiit on palju piklikum kui ülejäänud planeetidel.Pluuto eemaldub süsteemi sümmeetriatasandist ligi 2 milj. Km kõrgusele.Võrreldes ülejäänutega on Pluuto väike planeet.Pluuto näiv heledus on visuaalsete vaatluste piiril,ning ainult tema juhuslik sattumine otsingupiirkonda võimaldas teda leida.Pluuto kaaslane Charon on planeedi endaga võrreldes suhteliselt suur,Charoni tiirlemisperiood on 6 päeva ja 9 tundi.Kuiperi vöö on väikeplaneetidest koosnev vöö. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Asteroidid
pind asub pilvekihist 60 km allpool. Vatmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast rõhk 90 atm), koostises domineerib süsihappegaas (96.5%), ülejäänu on lämmastik. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO 2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub, pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse "maise" koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Marss-mõõtmetelt üsna väike. Orbiit on piklikum; kui vaadata Maa ja Marsi orbiite nii, nagu nad ruumis paiknevad, näeme, et nendevaheline kaugus võib ulatuda 56 miljonist kilomeetrist kuni saja miljoni kilomeetrini. Pöörleb Marss samal kombel kui Maa: pöörlemisperiood erineb Maa omast vaid 3, telje kalle 4 protsenti. Hõre klassikalise koostisega süsihappegaasiatmosfäär katab kiviklibuga kaetud elutuid tasandikke. Mõned mäeahelikud
9. Marss on Maast väiksem (diameeter vastavalt 6750 km ja 12 745 km). Marsil on vaid kõrbed, kõrged astangud ja mäed, kuid vett ookeanina ei leidu, puudub taimestik ja elu, erinevalt Maast. Marss paistab punasena, teda katva punase liivakivimi tõttu, kuid Maa paistab helesinisena tänu oma atmosfäärile. Marsi atmosfäär on hõredam koosnedes põhiliselt süsihappegaasist ja gravitatsioon nõrgem. Maa atmosfäär koosneb enamasti hapnikust ja lämmastikust. Marsi orbiit on piklikum, kuid pöörlemisperiood ja telje kalle on peaaegu samad.Marsi aasta on umbes kaks korda pikem kui Maal 668,6 Marsi ööpäeva ehk 687 Maa ööpäeva. 10. Jupiter asub Päikesest 5 korda kaugemal kui Maa ja tema tiirlemisperiood on ligi 12 aastat. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (86%) ja heeliumist, vähem on metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik
· kirjeldage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Umbes Maa suurune, kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, atmosfäär tihe. · Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pind on pruunikat värvi, teda katavad plaadikujulised kivid, on palju vulkaane. · miks on Kuul näha vaid ühte külge? Sest Kuu on Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega. · Võrrelge Maad ja Marssi (välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär) välisilmelt sarnased, orbiit on Maa omast piklikum, pind kaetud kiviklibuga, on hulgaliselt pinnadetaile, atmosfäär läbipaistev. · Kuidas liiguvad Marsi kaaslased? Suurem liigub Marsi-Taevas läänest itta, vastupidiselt Päikese liikumisele. Väiksem tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi ööpäevast. · Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest? Jupiter on suurem, asub Päikesest kaugemal, liigub aeglasemalt, kaaslasi 4. · Kuidas Jupiter pöörleb?
toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. · Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. SILMALÄÄTSE KUJU MUUTUMINE Õpik lk 96 NÄGEMISHÄIRED TEKITAVAD ÄHMASE KUJUTISE KAUGELENÄGEVUS Silmalääts liiga lame või silmamuna normaalsest lühem ja kujutis tekib võrkkesta taha Tuleks kanda plussklaasidega ehk kumeraid prille LÜHINÄGEVUS Silmalääts liiga kumer või silmamuna normaalsest piklikum. Kujutis tekib võrkkesta ette Tuleks kanda miinusklaasidega ehk nõgusaid prille KORDAMISÜLES ANNE http:// www.oswego.org/ocsd-web/ma tch/term/matchgeneric2.asp ?filename=silm TEISI NÄGEMISHÄIREID: Kanapimedus nõrgenenud nägemine hämaras. Selle vältimiseks peaks toiduga saama piisavalt A-vitamiini. Hallkae ehk katarakt läätse tuhmumine, põhjustab vanemas eas nägemise halvenemist. Katarakti tekke täpset põhjust ei teata, mõnikord tuleneb see silma
· kirjeldage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Umbes Maa suurune, kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, atmosfäär tihe. · Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pind on pruunikat värvi, teda katavad plaadikujulised kivid, on palju vulkaane. · miks on Kuul näha vaid ühte külge? Sest Kuu on Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega. · Võrrelge Maad ja Marssi (välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär) välisilmelt sarnased, orbiit on Maa omast piklikum, pind kaetud kiviklibuga, on hulgaliselt pinnadetaile, atmosfäär läbipaistev. · Kuidas liiguvad Marsi kaaslased? Suurem liigub Marsi-Taevas läänest itta, vastupidiselt Päikese liikumisele. Väiksem tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi ööpäevast. · Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest? Jupiter on suurem, asub Päikesest kaugemal, liigub aeglasemalt, kaaslasi 4. · Kuidas Jupiter pöörleb?
Šaakalid VÄLIMUS (Hariliku šaakali ja hallhundi topis. Märgata on šaakali väiksem kasv ja kitsam koon.) Šaakal on välimuselt midagi rebase ja hundi vahepealset.Harilik šaakal meenutab rohkem hunti, aga on väiksem ja kergem, tal on lühemad jalad, piklikum torso ja lühem saba.Hariliku šaakali kolju sarnaneb hundi ja koioti koljule rohkem kui teiste šaakalite kolju. šaakali jäljed on 5-6 sentimeetri pikkused ja jäljerida ei ole rebasele või hundile iseloomulikult sirge vaid koeralikult vonklev. iseloomulik tunnus on et teise ja kolmanda varba padjandid on tagaosas ühendatud. LEVIALA: Harilik šaakal on ainus šaakal, kes elab väljaspool Aafrikat
Maa tüüpi planeetideks kutsutakse Merkuuri, Veenust ja Marssi. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. On olemas maapind. Hiidplaneetide rühma kuuluvad: Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad kui eelmised ja palju väiksema tihedusega, samuti neil ei ole kõvat maapinda. Pluuto sarnaneb oma suuruse ning orbiidi poolest asteroidide või komeetidega. Samuti on tema orbiit palju piklikum. 21. sajandil avastati veel Pluuto taolisi taevakehi ning otsustati neid nimetada kääbusplaneetideks. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Merkuuri ja Veenust saab jälgida kas pärast päikseloojangut madalal läänetaevas või enne päikesetõusu madalal idataevas. Soovitatavalt seda teha kevadel või sügisel. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil ebaühtlane.
ja pruunid vormid. Eestis on mustad oravad tavaliselt Saaremaal ja Hiiumaal. Täiskasvanud isastel on sigimisperioodil munandikoti nahk tumenenud, karvutu ja oranzikaskollaste laikudega. Sigival emasel on nisad tursunud ja karvutud. Kevadine karvavahetus kestab u. 6 nädalat. Tagakäppade jäljed on 5 varbaga, eeskäppade jälgedest tunduvalt suuremad ning jäljerühmas paiknevad nad eeskäpa jälgedest eespool. Eeskäppadel on 4 varvast. Kolju on ümar, laiade põsekaartega, kuid koonuosa on piklikum kui lendoraval. Igas lõualuupooles on väike pulkjas eesmine purihammas. Elupaik: Oravaid võib kohata kõigis metsatüüpides: okas-, sega- ja lehtmetsades. Oravad elavad meelsasti ka linnaparkides ja surnuaedades, kus nad on palju julgemad kui metas ja tulevad tihti uudistama, kas inimestel neile midagi süüa pakkuda on. Suurema osa oma ajast veedavadki nad puu otsas, olles aktiivsed peamiselt päeval. Pole vist vaja lisada, et oravad on äärmiselt head
kaaslased. Nõrk magnetväli. Veenus Planeet on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga . Orbiit on praktiliselt ringikujuline. Pöörleb väga aeglaselt. Kuna Veenuse telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti siis aastaaegade vaheldumine seega puudub. Veenuse tahke ja ülikuum pind asub 60 km pilvekihist allpool. Atmosfääris domineerib süsihappegaas(96. 5%) Ülejäänud osa moodustab lämmastik. Maa Maal on pisut piklikum orbiit kui Veenusel ning tunduvalt kiirem pöörlemine kui Veenusel ja Merkuuril. Maa liigub oma orbiidil kiirusega 107200 km tunnis. Maal on ka üks kaaslane - Kuu. Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks. Kuu pinnavorme näeb ka palja silmaga, teleskoop toob need nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab meteoriidikraatrite rohkus. Vulkaanilise tegevuse jälgi pole Kuul
Veenus on: · pruunikat värvi · ligikaudu Maa suurune · kaetud läbipaistmatu pilvekihiga Veenuse atmosfäär on tihe. Veenuse liikumine orbiidil on väga aeglane ja vastassuunaline planeedi tiirlemisele. 8. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Veenusel esineb palju vulkaane. 9. Võrrelda Maad ja Marssi Marss on Maast 2 korda väiksem. Marsi orbiit on Maa omast piklikum. Erinevalt Maast meenutab enamik Marsi pinda punakat kivikõrbe. Sarnasusteks nende kahe planeedi vahel võib pidada aastaaegade ja kliimavöötmete esinemist. Samuti atmosfääri läbipaistvust ning mägede ja orgude esinemist. 10. Jupiteri erinevus Maa-rühma planeetidest. Kuidas ta pöörleb? Jupiter on teistest Maa-rühma planeetidest kõige suurem, liigub aeglasemalt, asub Päikesest kaugemal ning omab erinevalt teistest Maa-rühma planeetidest 4 kaaslast, mis on suhteliselt suured.
vaid moodustavad spiraalitaolisi keerde. Kolmandate kehade mõju orbiidi kujunemisele saab enamasti määrata nende põhjustatud häiritusega. Orbiiti geomeetriliselt iseloomustavad suurusi - peatelge, ekstsentrilisust, kallet, sõlmi ja apsiide - nimetatakse orbiidi elementideks. Orbiidid paiknevad ümber taevakeha ringjoone või ellipsina. 6. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Esiteks on Pluuto orbiit palju piklikum kui ülejäänud planeetidel. Tema orbiit on nii piklik, et oma Päikesele lähima punkti (periheeli) ümbruses on ta Neptuunist lähemal. Kokkupõrget pole siiski karta, sest Pluuto orbiit on tugevalt kaldu (17°). Teiseks, võrreldes teiste planeetidega on Pluuto väga väike planeet ning on võrreldav suuremate asteroididega. 7. Millistel planeetidel ei ole kaaslasi ning millistel on kõige rohkem? Kaaslasi ei ole Veenusel ja Merkuuril
*Pung vaiguta, ümardunud tipuga, soomused asetunud katusekivitaoliselt. *Käbi helepruun/beezikas, seemnesoomus kumera servaga. 3) Picea mariana must kuusk *Võrse tihedalt karvane. *Okas lühike, pehme, tömbi otsaga. *Pung munajas. Pungasoomus pungast pikem. *Käbi väike, tumepruun/hallikas, raskesti avanev. Seemnesoomus jäik. 4) Picea omorika serbia kuusk *Võrse karvane. *Okas lame, kahevärviline, pealt tumeroheline, all 2 sinakasvalkjat õhulõhevööd. *Käbi piklikum, munajas. Seemnesoomus nahkne, serv peensaagjas. 5) Picea pungens torkav kuusk *Võrse paljas, helepruun, täisvalguses isegi läikiv, tugevate okkanäsakestega. *Okas neljakandiline, jäik, tugev, nõelja tipuga, kaetud vahakihiga. *Pung suur, kooniline. * Käbi pehme, suur, helepruun. Seemneoomus otsast lainjas, saagiline, õhuke. Perekond tsuuga (Tsuga) Käbid väikesed, okkad lamedad, lühikesed, kinnituvad võrse madalale näsakesele rohelise, suhteliselt pika rootsu abil.
Tema magnetväli on tugevam kui Maal. Esineb kiirgusvöönd. Kiirgusvööndi ja ionosfääri laetud osakeste liikumine tekitab raadiokiirgust. Jupiteri mass on 318 korda suurem Maa massist ning Jupiter ning ta on kolm korda massiivsem kui teised planeedid kokku. Jupiter asub Maast viis korda kaugemal ja tema tiirlemisperiood on ligi kaksteist aastat. Teised hiidplaneedid liiguvad veelgi aeglasemalt kui Jupiter. Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline kuid Veenuse ja Maa omadest siiski veidi piklikum. Jupiteril on kuusteist kaaslast. Neist neli tuntumat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto(Pildil: Galilei poolt avastatud Jupiteri kaaslased Hubble'i Kosmoseteleskoobiga vaadelduina.). Võrreldes Maa tihedusega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem, see näitab seda, et ülekaalus on kergemad elemendid nagu näiteks heelium ja vesinik. Neid väiteid kinnitab ka spekteranalüüs. Üle planeedi liiguvad ka suure kiirusega tuuled, mis piiratakse
olemasolu. Veenusel on suhteliselt vähe meteoriidikraatreid ja tuhandeid vulkaane, mis võivad olla aktiivsed. Veenuse atmosfääris domineerib süsihappegaas (96. 5%) ülejäänud osa moodustab lämmastik. Vähesel määral leidub ka vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Vedel vesi puudub, pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Veenusel puudub nii magnetväli kui kaaslased. MAA Maal on pisut piklikum orbiit kui Veenusel ning tunduvalt kiirem pöörlemine kui Veenusel ja Merkuuril. Maa välisilme on üldiselt samasugune nagu meile näib kosmosest vaadatuna Veenus. "Maa liigub oma orbiidil kiirusega 107 200 km tunnis. Ta pöörleb ümber enda kujutletava telje (23, 5 ). Selle telje lõikumispunkte maakera pinnaga nimetatakse vastavalt põhja ja lõunapooluseks e. põhja- ja lõunanabaks. Maakera keskkohta vöötab ekvaator- mõtteline joon, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks
liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas, idast läände. Kiirus 220 km/h tähendab kõige raevukamaid tuuli Päikesesüsteemis. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päiksesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 16. Mida on teada Pluuto kohta? Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh, sest otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises. Esiteks on Pluuto orbiit palju piklikum kui ülejäänud planeetidel. Tema orbiit on nii piklik, et oma Päikesele lähima punkti (periheeli) ümbruses on ta Neptuunist lähemal. Kokkupõrget pole siiski karta, sest Pluuto orbiit on tugevalt kaldu (17°). Teiseks, võrreldes teiste planeetidega on Pluuto väga väike planeet ning on võrreldav suuremate asteroididega. Pluutot ei ole külastanud ükski automaatjaam. Isegi Hubble'i kosmoseteleskoop suudab eristada tema pinnal vaid üksikuid suuremaid vorme. 19
Loobu jõe projekt: Taimed 1)Kollane vesikupp (Nuphar lutea) väike vesikupp (III kategooria kaitse) lehe laius 8-22cm; ovaalsed; piklikum kui vesiroosil Keskmine vesikupp-hübriid järvedes, tiikides, aeglase vooluga jõgedel ravimite valmistamine (valuvaigisti, palaviku alandaja) risoom on kergelt mürgine äärmiselt leplik vee suhtes 2)Valge vesiroos (Nymphala alba) sugulasliik:Väike vesiroos III kategooria kaitse lehed 10-30cm, ümmargused, leheroodud ühinevad lehe servas suured õhuruumid leherakkude/leherootsude sees (võimaldab liikuda vee alla ja üles) õied on lõhnatud
tumedaid vöödeks. Vöötide olemasolu Jupiteril teatakse mõnda aega, aga liitkeeriseid äärtealadel vöötide vahel nähti esimest korda Voyager'i poolt. Jupiter asub Päikesest 5 korda kaugemal kui Maa ja tema tiirlemisperiood on ligi 12 aastat. Et teised hiidplaneedid liiguvad veelgi aeglasemalt, määrab nende näiva liikumise põhiliselt Maa liikumine -- sünoodiline periood on umbes üks aasta. Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline, kuid siiski piklikum Maa ja Veenuse omadest. Nagu teisedki selle rühma planeedid, pöörleb Jupiter kiiresti, kusjuures pöörlemisperiood sõltub "geograafilisest laiusest": ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi 50 minutit, poolusel aga viis minutit kauem. Mass ja suurus Jupiteri mass on 2,5 korda suurem kui kõigi teiste Päikesesüsteemi planeetide kogumass. See tähendab, et Jupiteri ja Päikese massikese asub väljaspool Päikest. Jupiteri kõrval on Maa imeväike, kuid märkimisväärselt suurema tihedusega
Millised on selle rühma tunnused? Maa rühma kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Iseloomulikud omadused: *Suur tihedus *Suhteliselt väikesed *Aeglane pööremisperiood Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma?Millised on selle rühma tunnused? Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Iseloomulikud omadused *Väike tihedus->koosnevad peamiselt gaasidest *Suhteliselt suured *Kiire pöörlemisperiood Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Pluuto on piklikum võrreldes teiste suurte planeetidega. Ta on palju väiksem kui ülejäänud suured planeedid. Millised on planeetide orbiidid?Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Nende raadiused paiknevad kindla seaduspärasuse järgi. Miks on Kuul näha vaid üht külge? Me näeme koguaeg Kuu ühte külge, sest Kuu pöörleb ümber oma telje sama kiiresti kui ta tiirleb ümber Maa. Kirjelda asteroidide liikumist.
tasandis. Uraan teeb ühe pöörde ümber oma telje umbes 16 tunniga. Seejuures on täiesti unikaalne pöörlemistelje asend: see asub enam-vähem tema orbiidi tasandis. Pöörlemistelje sellise asendi tõttu on Uraanil omapärane päeva ja öö vaheldumise rütm, mis mõnevõrra sarnaneb Maa polaaraladel valitsevaga. Uraani poolustel kestab nii polaarpäev kui polaaröö 42 maist aastat. 18.Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti Esiteks on Pluuto orbiit palju piklikum kui ülejäänud planeetidel. Kui seni oli suurima ekstsentrilisusega (0,2) Merkuur, siis Pluutol on see 0,253. Periheelis on Pluuto orbiit seespool Neptuuni orbiiti, afeelis aga sellest 1,9 miljardi kilomeetri võrra väljaspool. Mis aga kõige hullem, orbiidi kaldenurk Maa (ja ka kõigi ülejäänud planeetide) orbiidi tasandi suhtes on 17°! See aga tähendab omakorda, et Pluuto eemaldub süsteemi sümmeetriatasandist ligi 15 miljoni kilomeetri kõrgusele. Kasutatud kirjandus: http://et
Pinnaseproovid näitavad maise koostisega tardkivimite, nagu näiteks graniidi ja basaldi olemasolu. Veenusel on suhteliselt vähe meteoriidikraatreid ja tuhandeid vulkaane, mis võivad olla aktiivsed. Veenuse atmosfääris domineerib süsihappegaas (96. 5%) ülejäänud osa moodustab lämmastik. Vähesel määral leidub ka vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Vedel vesi puudub, pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Veenusel puudub nii magnetväli kui kaaslased. MAA Maal on pisut piklikum orbiit kui Veenusel ning tunduvalt kiirem pöörlemine kui Veenusel ja Merkuuril. Maa välisilme on üldiselt samasugune nagu meile näib kosmosest vaadatuna Veenus. "Maa liigub oma orbiidil kiirusega 107 200 km tunnis. Ta pöörleb ümber enda kujutletava telje (23, 5 ). Selle telje lõikumispunkte maakera pinnaga nimetatakse vastavalt põhja ja lõunapooluseks e. põhja- ja lõunanabaks. Maakera keskkohta vöötab ekvaator- mõtteline joon, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks
raadiusega rauast tuum ja enamuse planeedist hõlmab sulakivimist ümbris. Veenusel ei ole magnetvälja, arvatavasti oma aeglase pöörlemise tõttu. Veenusel pole kaaslaseid. 5 3. MAA Maa on suuruselt viies ja järjekorras kolmas planeet Päikesest. Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka või Rooma mütoloogiast vaid vanainglise ja germaani keelest. Maal on pisut piklikum orbiit ja kiirem pöörlemine kui Veenusel. Maa liigub oma orbiidil kiirusega 107 200 km tunnis. Ta pöörleb ümber enda kujutletava telje. Pöörlemisel teeb Maa täispöörde ümber oma telje 24 tunniga. Maa koor on oma paksuselt varieeruv, olles õhem ookeanide ja paksem mandrite all. Sisemine tuum ja koor on tahked, välimine tuum ja vahevöö kihid on vedelad. Tuum koosneb peamiselt rauast, vahevöö alaosa koosneb arvatavasti peamiselt ränist, magneesiumist ja hapnikust.
Jupiteri läbimõõt ületab Maa oma 11,2 korda, tema mass on 318 korda suurem Maa massist ning kaks ja pool korda rohkem kui kõigi teiste planeetide massid kokku. Jupiter asub Päikesest 5 korda kaugemal kui Maa ja tema tiirlemisperiood on ligi 12 aastat. Et teised hiidplaneedid liiguvad veelgi aeglasemalt, määrab nende näiva liikumise põhiliselt Maa liikumine - sünoodiline periood on umbes üks aasta. Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline, kuid siiski piklikum Maa ja Veenuse omadest. Nagu teisedki selle rühma planeedid, pöörleb Jupiter kiiresti, kusjuures pöörlemisperiood sõltub "geograafilisest laiusest": ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi 50 minutit, poolusel aga viis minutit kauem. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurk 86,9°), samas tasandis tiirlevad ka viis suuremat kaaslast. Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati
17. Millal on kõige parem vaadelda Marssi? Marssi on kõige parem vaadelda vastasseisus (Maa asub täpselt Päikese ja Marsi vahel), siis on ka tema kaugus kõige väiksem. Vastasseisud korduvad iga kahe aasta tagant. 18. Mis on "välisplaneet"? Marss, asudes Päikese poolt vaadatuna Maast väljaspool (esimene välisplaneet!), on vaatluste ajal hästi valgustatud. 19. Võrrelge Maad ja Marssi (Välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär). Maal on pisut piklikum orbiit kui Veenusel ning tunduvalt kiirem pöörlemine kui Veenusel ja Merkuuril. Maa välisilme madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade ehk mandritega. "Maa liigub oma orbiidil kiirusega 107 200 km tunnis. Ta pöörleb ümber enda kujutletava telje (23, 5 ). Selle telje lõikumispunkte maakera pinnaga nimetatakse vastavalt põhja ja lõunapooluseks e. põhja- ja lõunanabaks.
atmosfäär; Rhea; Japetus, Pandora, Enceladus, Phoebe 3. Uraan-atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust, värvus sinine, 21 kaaslast, pöörleb päikesega risti, rõngad 4. Neptuun-tuuled kõige kiiremad Päikesesüsteemis, 8 kaaslast, atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist, orbiit ei ole kooskõlas Newtoni seadustega, sinine, tumedad rõngad, Triton; Nereis · Pluuto-alates 2006 kääbusplaneet, orbiit teistest piklikum, ei ole külastanud ükski automaatjaam, atmosfäär hõre ja koosneb peamiselt lämmastikust, 3 kaaslast, eemaldub Päikesest, Charon · Asteroid-väikesed planeedisarnased taevakehad, tiirlevad ümber päikese, Peamine asteroidide vöö asub Marsi ja Jupiteri vahel Komeet-Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist, ilmuvad ootamatult ja harva, helendavad, saba, Halley komeet
valgusest ). Veenuse pinda ei oleks võimalik näha ka pilvekihi puudumisel, sest Veenuse atmosfäär on liiga paks ja tihe. Peale meteoriidikraatrite, mida on suhteliselt vähe, on pinnalt avastatud ka lõhesid ja tuhaneid vulkaane, mis võivad olla aktiivsed. Atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96, 5 %), ülejäänu on lämmastik. Magnetväli ja ka kaaslased Veenusel puuduvad. Maa Maa on Päikese poolt lugedes kolmas planeet. Maal on pisut piklikum orbiit kui Veenusel ning tunduvalt kiirem pöörlemine kui Veenusel ja Merkuuril. Maa välisilme on üldiselt samasugune nagu meile näib kosmosest vaadatuna Veenus. Maa liigub oma orbiidil kiirusega 107 200 km tunnis. Ta pöörleb ümber enda kujutletava telje. Selle telje lõikumispunkte maakera pinnaga nimetatakse vastavalt põhja ja lõunapooluseks e põhja- ja lõunanabaks. Maakera keskkohta vöötab ekvaator - mõtteline joon, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks
Sihuke pisike, selle juurde tavaliselt klaas vett. Kohvitass: tiba suurem, 15-16 sentiliitrit. Masinakohv vm. Suuremast pakutakse capuccinot, kuni 18 . Teetass: 20-25, peaks olema ymaram ja laiem kui kohvi oma. Puljongitass: 27-40 veel madalam ja ymaram, yhe sangaga Supitass on 2 sangaga, samasugune, alati alustaldrikul. Kui sang onparemal pool, siis on puljong ja siis võime juua seda. Kui vasakul siis on supp ja me ei võõi suua!!! Püreesupilusikas on ümmarguse otsaga, see mis on piklikum on tavalise supi oma. Kohvikann On pikliku kujuga nagu kohvitass, suurused: poolteist liitrit Teekann on sihuke nö paks 80 sentiliitrit, soojas hoiame nii etteekyynal pannakse alusele ja siis tee peale. Koorekann 30 cl, kui yhele inimesele siis 5cl, pisike. Komplektis võiks olla samas stiilis kyynlajalg, lillevaas, soola ja pipratoosid, soola on on kahega ja pipar yhe auguga, salfakahoidja, suhkrutoos, seda võiks ärimaailmas mitte kasutada, st sinna panna suhkru
* Fagus sylvatica - harilik pöök - kõige varieeruvam ! - terve servaline, nõrgalt hambuline, laineline, servas pikad hallid karvad (ümarad, õrnalt saagjad servad, diagonaal siserood) * Juglans mandshurica - mandzuuria pähklipuu - paralleelsed sirged lehed - liitleheroots näärmekarvane - 11-19 lehte - peensaagja ripsmelise servaga (tume tumeroheline, suurem, piklik) * Juglans cinerea - hall pähklipuu - leht piklikum, teravam (elliptiline, piklik, tumeroheline) * Fraxinus excelsior - harilik saar - 9-15 lehekestt - paaritu sulgjad - jämesaagja servaga - õrnalt karvased roodude juurest (süstjam) * Fraxinus pennsylvanica - pensilvaania saar - 5-9 lehekest - lehel pung pruun (elliptilisem) * Syringa vulgaris - harilik sirel - lehed munajad, terve servaga - paljad (südajas, teistmoodi tuhmid, ühtlaselt teravneva tipuga, alt sirge) * Syringa josikaea - ungari sirel - alt valkjas/ sinakas roheline
Vedel vesi puudub, pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Veenusel puudub nii magnetväli kui kaaslased. (Allikad 5, 8, 10) Andmeid Veenusest: · raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust) · mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi) · keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 (0, 81 Maa tihedust) · raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 (0,88 Maa raskuskiirendust) · paokiirus: 10,3 km/s (0, 92 Maa paokiirust) 3.3. Maa Maal on pisut piklikum orbiit kui Veenusel ning tunduvalt kiirem pöörlemine kui Veenusel ja Merkuuril. Maa välisilme on üldiselt samasugune nagu meile näib kosmosest vaadatuna Veenus. Maa liigub oma orbiidil kiirusega 107 200 km tunnis. Ta pöörleb ümber enda kujutletava telje (23, 5 ). Selle telje lõikumispunkte maakera pinnaga nimetatakse vastavalt põhja ja lõunapooluseks e. põhja- ja lõunanabaks. (Allikad 2, 5, 8, 10)
Referaat Marss Reilika Saks Tallinna Kunstigümnaasium 9B Fakte Marsi kohta Marss, neljas ja kõige rohkem uuritud planeet, on mõõtmetelt üsna väike. Orbiit on piklikum; kui vaadata Maa ja Marsi orbiite nii, nagu nad ruumis paiknevad, näeme, et nendevaheline kaugus võib ulatuda 56 miljonist kilomeetrist kuni saja miljoni kilomeetrini. Marsi unakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Pöörleb Marss samal kombel kui Maa: pöörlemisperiood erineb Maa omast vaid 3, telje kalle 4 protsenti. Fantastiline kokkusattumus! Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede
ogad, sõrmjad lehed, 5 lehekest kimbus, terva tipuga lehekesed, pealt rohelised , alt natuke karvased ja helerohelised) Rosa rugosa kurdleheline kibuvits ( viljad on suured, lapik-kerajad, läbimõõt võib olla 2-3cm, rootsul ogad) Rosa majalis metskibuvits (viljad väiksemad, munajad-kerajad, läbimõõt 1-1,5 cm, lehed paaritusulgelised, lehe kuju on piklikum, sule kujuline, lehti tavaliselt 5-7 , lehed pealt ja alt hallkarvalised) Rosa pimpinellifolia nääreleheline kibuvits ( õied on valged ja lõhnavad, viljad mustad, lehed on väiksemad ja lehti on rohkem 7-11 lehte, kujult ovaalsed või ümarad, peene saagja servaga) Potentilla fruticosa põõsasmaran (0,5-1m suurune harali põõsas, hästi tilluke leht , lehed on sulgjad , 3-7 lehekest, lehed on terveservalised, siidkarvased)
ning ta liigub tähtede vahel soliidse aeglusega. Vist sellepärast peetigi teda antiikajal peajumalaks -- kreeklastele Zeus ja roomlastele Jupiter. 1 ÜLDANDMED Jupiter asub Päikesest 5 korda kaugemal kui Maa ja tema tiirlemisperiood on ligi 12 aastat. Et teised hiidplaneedid liiguvad veelgi aeglasemalt, määrab nende näiva liikumise põhiliselt Maa liikumine -- sünoodiline periood on umbes üks aasta. Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline, kuid siiski piklikum Maa ja Veenuse omadest. Nagu teisedki selle rühma planeedid, pöörleb Jupiter kiiresti, kusjuures pöörlemisperiood sõltub "geograafilisest laiusest": ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi 50 minutit, poolusel aga viis minutit kauem. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurk 86,9°), samas tasandis tiirlevad ka viis suuremat kaaslast. Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati näha
analüüse tehes selgub, et seal leidub ka hapnikku, vesinikku, mitmesuguseid vesiniku- ja väävliühendeid ning intergaase.Andmeid Veenusest:raadius: 6070 km, mass: 4, 9* 10 21 t ,keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 , raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 ,paokiirus: 10,3 km/s. Maa on kolmas planeet Päikesest ja suuruselt viies. Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/ Rooma mütoloogiast vaid vanainglise ja germaani keelest. Maal on pisut piklikum orbiit kui Veenusel ning tunduvalt kiirem pöörlemine kui Veenusel ja Merkuuril. Maa välisilme on üldiselt samasugune nagu meile näib kosmosest vaadatuna Veenus. "Maa liigub oma orbiidil kiirusega 107 200 km tunnis. Ta pöörleb ümber enda kujutletava telje (23, 5 ). Selle telje lõikumispunkte maakera pinnaga nimetatakse vastavalt põhja ja lõunapooluseks e. põhja- ja lõunanabaks.Maakera keskkohta vöötab ekvaator- mõtteline joon, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks
9. Kirjeldage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Umbes Maa suurune, kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, atmosfäär tihe. 10. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pind on pruunikat värvi, teda katavad plaadikujulised kivid, on palju vulkaane. 11. Miks on Kuul näha vaid ühte külge? Sest Kuu on Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega. 12. Võrrelge Maad ja Marssi (välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär) Välisilmelt sarnased, orbiit on Maa omast piklikum, pind kaetud kiviklibuga, on hulgaliselt pinnadetaile, atmosfäär läbipaistev. 13. Kuidas liiguvad Marsi kaaslased? Suurem liigub Marsi-Taevas läänest itta, vastupidiselt Päikese liikumisele. Väiksem tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi ööpäevast. 14. Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest? Jupiter on suurem, asub Päikesest kaugemal, liigub aeglasemalt, kaaslasi 4. 15. Kuidas Jupiter pöörleb?
Millised on selle rühma tunnused? Maa rühma kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Iseloomulikud omadused: *Suur tihedus *Suhteliselt väikesed *Aeglane pööremisperiood Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Millised on selle rühma tunnused? Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Iseloomulikud omadused *Väike tihedus->koosnevad peamiselt gaasidest *Suhteliselt suured *Kiire pöörlemisperiood Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Pluuto on piklikum võrreldes teiste suurte planeetidega. Tema orbiit on tugevasti kaldu ning sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem; tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Nende raadiused paiknevad kindla seaduspärasuse järgi. Mis on asteroid
Mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline, Veenus pöörleb väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, siis on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiiditasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub. Marss, neljas ja kõige rohkem uuritud planeet, on mõõtmetelt üsna väike. Orbiit on Maa orbiidist piklikum kui vaadata Maa ja Marsi orbiite nii nagu nad ruumis paiknevad näeme, et nende vaheline kaugus võib ulatuda 56 miljonist kilomeetrist kuni 100 miljoni kilomeetrini. 14. Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest? Jupiter on esimene ja kõige suurem planeet. Veenuse järel kõige heledam täht ning inimestele ammusest ajast tuntud. Jupiteri läbimõõt ületab Maa oma 11,2 korda, tema mass on 318 korda suurem Maa massist ning 2,5 korda enam kui kõigi teiste
Kari on territoriaalne (40-50 000 ha). Karja suurus Eestis on 5-6, max 10-15 isendit. Võivad moodustada erinevaid gruppe, ei pea kogu aeg karjana koos olema – kuid hoiavad koos ühte territooriumi. Territooriumi märgistavad uriinilaikudega või häälitsusega. Karjaline eluviis on talvepoolaastal hulkuv, suvepoolaastal on kari alfapaarist eraldunud. Emasloom toob ilmale 5-8 kutsikat. Välimus Hundi jälg on piklikum kui koeral Kui esimeste ja tagumiste jalatakkude vahele saab panna tiku ning ei lõika neid, siis on tegu hundi jäljega. Sigimine ja jooksuaeg Jooksuaeg on jaanuari lõpus- veebruaris. Jooksuala lõpetavad nad ulgumise. Toitumine Sõralised – uluksõralised (metskits, metssiga) või kodusõralised. Eestis teisel kohal on jänesed ja koprad. Tundraaladel, kus linnud pesitsevad ja sulgivad ning pole lennuvõimelised, toitub hunt lindudest
annaabi.ee 
