Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jupiter (0)

1 Hindamata
Punktid

Võru Kesklinna Kool
 
 
 
 
Rasmus Sarapuu
Jupiter
Referaat
 
 
 
 
Võru
2015
Sissejuhatus
Minu referaat on kirjutatud Jupiterist, mis on planeet Päikesesüsteemis. See on 5-s planeet Päikesesüsteemis ja ühtlasi ka kõige suurem.
Töö koostamiseks kasutasin peamiselt interneti abi. Et tööd oleks lugejal huvitavam lugeda, lisasin ka pilte, mis antud teema kohta käivad.
Kuid nüüd teema juurde.
Meeldivat lugemist!
Jupiter
Hiidplaneet  Jupiter ületab kõigi teiste planeetide kogumassi umbes kaks ja pool korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem.  Kuu ja Veenuse järel on Jupiter heleduselt kolmas taevakeha. Jupiter koosneb enamasti heeliumist, mis moodustab Jupiteri massist ainult ühe neljandiku, kõigist molekulidest moodustavad heeliumi molekulid aga vaid kümnendiku.
Jupiteri tuntakse antiikajast ja hämmastaval kombel andsid vanad roomlased sellele oma peajumala nime, justkui oleksid aimanud, et tegemist on suurima planeediga. Planeetide tegelikust suurusest polnud siis veel mingit aimu. Võimalus määrata nende mõõtmed tekkis alles pärast seda, kui Galileo Galilei taipas Hollandis leiutatud teleskoobi taevasse pöörata. Järgmisel aastal jõudis vaatlusjärg Jupiterini ning Galilei tegi ühe oma tähtsaima astronoomilise avastuse - leidis neli kuud, mis planeedi ümber tiirlemas. See näitas veenvalt, et maailmas pole ühtset punkti, mille ümber kõik taevakehad tiirlevad, vaid neid on palju.
Jupiter on tohutu suur, ületades Maa läbimõõdu umbes 11 korda ja massi koguni ligi 318 korda. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, pole Jupiteril tahket pinda. Täpsemalt öeldes - see pind on nii sügaval, et ei tule arvesse. Arvatavasti kivimitest , metallidest ja jääst koosneva tahke tuuma läbimõõt moodustab umbes viiendiku planeedi läbimõõdust.
Planeet Jupiter
Päikesesüsteem
Jupiter - rõngastega planeet
Rohkem kui kolmsada aastat teati Saturni kui Päikesesüsteemi ainsat rõngastega planeeti. Alles 1977. aastal leiti, et rõngad ümbritsevad ka Uraani. Avastus tehti, jälgides, kuidas Uraan liigub Maalt vaadates ühe tähe eest läbi. Kulus veel kaks aastat ja Jupiterist möödunud Voyager 1 nägi rõngaid ka selle planeedi ümber. Kaudse vihje Jupiteri rõngastele andis esimesena tegelikult Pioneer 11 möödalennul Jupiterist 1974. aastal. Nimelt tuvastas Pioneer 11 teatud kauguselt planeedist laetud osakeste tiheduse järsu languse, kuid siis enamik uurijaid rõngaste olemasolusse veel ei uskunud. Täpsuse huvides võib lisada, et samal viisil nagu Uraanil, leiti 1980. aastate alguses rõngad ka Neptuunil. Nimetatud neli hiidplaneeti on ise märksa sarnasemad kui neid ümbritsevad rõngad - need on igaühel täitsa isemoodi ehitusega. Jupiteri rõngad koosnevad kolmest osast, mida nimetatakse kauguse kasvamise järjekorras haloks, põhirõngaks ja loor -rõngaks. Neid moodustavad erinevalt teiste planeetide rõngastest ( erandiks Saturni välimine rõngas) vaid mõne tuhandiku millimeetrise läbimõõduga tolmuosakesed. Tolm pärineb Jupiteri sisemistelt kuudelt, millest suure kiirusega liikuvad planeetidevahelised meteoorkehad on selle välja löönud.
New Horizons püüdis oma möödalennul Jupiterist leida selle põhirõngast uusi pisikuusid, mis oleksid suuremad kui aparatuuri seatud piir, pool kilomeetrit. Seni on teada, et seal tiirutavad kaks kuud - Metis (läbimõõt 22 km) ja Amalthea (8 km). Uusi kuusid ei leitud ühtegi, kuid see-eest avastati põhirõngast kaks rühma klompe, mida eristab kuudest see, et need on piki orbiiti välja venitatud. Nende optiliste omaduste uurimine näitas, et klombid ei koosne tolmust nagu ümbritsev rõngas, vaid hoopis suurematest osakestest. Kahtlustatakse, et need võivad olla lühiealised, olles moodustunud vaid mõned kuud enne möödalendu, kuid eriti kindlad selles siiski ei olda.
Ehitus
Ekvaatoril  on Jupiteri läbimõõt 142 984 km. Tiheduse poolest on Jupiter hiidplaneetidest teisel kohal. Kõigi nelja kiviplaneedi tihedusest on Jupiteri tihedus väiksem. Jupiteri keskmine orbitaalkiirus on 13,03 km/s. Maal on see näiteks 29.783 km/s. Kõige huvitavam objekt Jupiteri nähtaval pinnal on Suur Punane Laik. Seda on nähtud juba üle kolmesaja aasta. Esimesena märkas laiku itaalia rahvusest prantsuse astronoom Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse Suurt Punast Laiku pidevalt. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu - 50 000 kilomeetrit, lühem 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ära ei kao ta kunagi. Jupiteril ja teistel gaasilistel planeetidel liiguvad suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel. Külgnevatel vöötidel puhuvad tuuled vastupidises suunas. Tühised keemilised ja temperatuurilised erinevused nende vöötide vahel on vastutavad värviliste vöötide eest, mis domineerivad planeedivälimuses. Heledavärvilisi vööte kutsutakse vööndideks; tumedaid vöödeks. Vöötide olemasolu Jupiteril teatakse mõnda aega, aga liitkeeriseid äärtealadel vöötide vahel nähti esimest korda Voyager'i poolt. Jupiter asub Päikesest 5 korda kaugemal kui Maa ja tema tiirlemisperiood on ligi 12 aastat. Et teised hiidplaneedid liiguvad veelgi aeglasemalt, määrab nende näiva liikumise põhiliselt Maa liikumine -- sünoodiline periood on umbes üks aasta. Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline, kuid siiski piklikum Maa ja Veenuse omadest. Nagu teisedki selle rühma planeedid , pöörleb Jupiter kiiresti, kusjuures pöörlemisperiood sõltub "geograafilisest laiusest": ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi 50 minutit, poolusel aga viis minutit kauem.
Mass ja suurus
Jupiteri mass on 2,5 korda suurem kui kõigi teiste Päikesesüsteemi planeetide kogumass. See tähendab, et Jupiteri ja Päikese massikese asub väljaspool Päikest. Jupiteri kõrval on Maa imeväike, kuid märkimisväärselt suurema tihedusega. Jupiteri ruumala on 1321 korda suurem kui Maa ruumala, kuid selle mass on vaid 318 korda suurem.
Siseehitus
Arvatakse, et Jupiter koosneb suure tihedusega tuumast ja seda ümbritsevast vedelast metallilise vesiniku  kihist , kus leidub ka heeliumi, ja peamiselt molekulaarset vesinikku sisaldavast väliskihist.  Täpsem siseehitus ei ole veel teada. Arvatakse, et Jupiteri tuum koosneb kivimitest, kuid selle täpne koostis ei ole veel teada. Tuuma olemasolu pakuti välja 1997. aastal gravitatsiooniliste mõõtmiste tulemusena,  mis näitasid, et tuuma mass on Maa massist 12–45 korda suurem ja moodustab Jupiteri kogumassist 4–14%.
Kaaslalsed
Jupiteril on vähemalt 67 kaaslast , sealhulgas neli suurt kaaslast, mille avastas 1610 . aastal Galileo Galilei. Neist kõige suurema, Ganymedese läbimõõt on suurem kui Merkuuril.
Ganymedes
Fakte Jupiteri kohta
Nii Maa kui ka teised planeedid on pidevas tiirlemises ümber Päikese, mistõttu iga pilk taevasse on unikaalne ja kordumatu .
Parimaks planeediks amatöörteleskoopidele on hiidplaneet Jupiter, millel on suurem valgustatud pind kui teistel planeetidel kokku. Samuti on ta vaadeldav enamiku aastast vähemalt osa öö jooksul.
Jupiteril, nagu kõigil hiidplaneetidel, puudub tahke pind. Olles gaasplaneet, näitab Jupiter vaatlejale pidevalt muutuvat pilvkatet, mida ajavad edasi ida-lääne tuuled. Esimene pilk planeedile väikese teleskoobiga näitab pooluste suunas kergelt kokkusurutud ketast , mis servadest on tuhmim. Läbi ketta jooksevad vähemalt kaks ekvaatoriga paralleelset tumedat vööndit, mis on lahutatud heleda tsooniga. Põhjalikumal vaatlemisel ilmub rohkem vööndeid ning parematel vaatlusmomentidel hea teleskoobiga on näha üle kogu ketta turbulentseid keeriseid ja keerdsõlmi.
Jupiter pöörleb kiiresti – täispööre veidi vähem kui 10 tunniga. Juba 20-minutilise vaatlemisega on märgata, et planeedi keskel olevad detailid on nihkunud umbes 10 protsenti ketta läbimõõdu võrra, liikudes taevasest idast läände ehk planeedivaatlejate kõnepruugis järgnevast eelnevasse. Need terminid tähendavad läbi kellamehhanismita teleskoobi vaatevälja triiviva vaadeldava objekti vastavaid külgi ja võeti kasutusele, et mitte segi ajada neid planeedi enda ilmakaartega. Jupiteri atmosfääridetailide eluiga mõõdetakse nädalate, päevade või aastatega. Isegi kuulus Suur Punane Laik, mida on vaadeldud juba 340 aastat, on viimaste aastakümnetega kahanenud. Selles laigus on väga tugevad tuuled ja suured tormid
Jupiteril on tugev magnetväli , mis jääb Päikesesüsteemis alla vaid Päikese laikudes olevale. Arvatavasti tekitavad selle aine liikumised, mis toimuvad Jupiteri sisemuses elektrit juhtivas metallilise vesiniku kihis (Maal tekitavad magnetvälja liikumised vedelas metallilises tuumas). Nagu Maad ja teisi magnetväljaga planeete, ümbritseb ka Jupiteri magnetosfäär - ala, kus selle magnetvälja mõju domineerib seal olevate laetud osakeste üle. Vaatamata nimetusele pole magnetosfäär kunagi kerakujuline, sest päikesetuul ehk Päikeselt lähtuv laetud osakeste voog „puhub" magnetosfääri piklikuks. Jupiteri magnetosfäär on tohutu - nagu näitavad automaatjaamade uuringud, ulatub selle väljavenitatud osa, nn magnetsaba, Saturni orbiidini ja kaugemalegi. Magnetosfääris relativistlike kiirustega liikuvate elektronide tihedus on nii suur, et esimesena ja liiga ettevaatamatult Jupiterist möödunud Pioneer 10 ja 11 said niisuguse põntsu, et nende mõningad komponendid läksid rikki ! Laetud osakeste liikumisel magnetväljas tekkiva raadiokiirguse põhjal Jupiteri magnetväli 1950. aastate keskel avastatigi. Magnetväli suunab laetud osakesed Jupiteri pooluste piirkonnas sealsesse atmosfääri, mille tulemusena tekivad virmalised , mis mõistagi on palju intensiivsemad kui meie koduplaneedil. Nagu Saturni, nii ümbritseb ka Jupiteri rõngas, ehkki see on palju silmapaistmatum. Jupiteri "rõnga" heledama osa laius on 500 km, paksus alla 30 km ja välisserva kaugus planeedi keskmest 1,8 planeedi raadiust. Jupiter pöörleb ekvaatoril kiiremini kui poolustel.
Jupiteri ehitus
Selle foto on teinud 1979. aastal "Voyager" . Sellel on väga hästi näha, kui triibuline on Jupiteri pind. Pildil on ka näha Jupiteri Suur Punane Laik.
Jupiteri võrdlus Maaga (pilt)
Jupiteri võrdlus Maaga
Jupiter Maa
Diameeter ekvaatoril(km) 142 754 12 759
Diameeter poolustel(km) 133 659 12 714
Pöörlemisperiood(tundi) 9,84 23,94
Mass (Maa=1) 317,9 1,00
Gravitatsioonijõud(kg/N) 22,9 9,8
Pöörlemisnurk(kraadi) 3,1 23,3
Maksimaalne temp.(kraadi) -118 +58,0
Minimaalne temp.(kraadi) -129 -88,3
Kuude arv 16 1
Kokkuvõte
Tehes seda tööd, sain teada:
  • millest Jupiter koosneb,
  • kui suur ta on,
  • tema kaaslastest,
  • Jupiter on suurim planeet Päikesesüsteemis,
  • Jupiteri mass on Maa massist 12-45 korda suurem.

Kasutatud materjalid
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem3.ht m(10.10.2015)
https://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter (09.10.2015)
https://www.google.ee/ (09.10.2015)
http://karmo.tripod.com/jupiter/jupiter.html
(11.10.2015)
Vasakule Paremale
Jupiter #1 Jupiter #2 Jupiter #3 Jupiter #4 Jupiter #5 Jupiter #6 Jupiter #7 Jupiter #8 Jupiter #9 Jupiter #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor olenopetajajee Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Jupiter
4
odt

Jupiter

ÜLDINE Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Koos kolme teise hiidplaneedi Saturni, Uraani ja Neptuuniga moodustavad nad 99.5% planeetide massist. AVASTAMINE Jupiter on heleduselt neljas objekt taevas (pärast Päikest, Kuud ja Veenust; mõnikord on Marss samuti heledam).Teda teatakse juba esiajaloolisest ajast peale. Galileo avastas 1610. aastal Jupiteri neli suurt kuud Io, Europa, Ganymede ja Callisto (praegu tuntud kui Galileo kuud) ja oli esimene, kes nende liikumise avastas, mis silmnähtavalt ei koondunud Maale. See oli tähtis punkt Kopernikuse planeetide liikumise heliotsentrilise teooria kasuks. [Galileo avameelse toetuse pärast

Astronoomia
Jupiter
7
rtf

Jupiter

Referaat planeet Jupiter Tatjana Kultshevskaja 12.klass Kiviõli 1.Keskkool 2009 a. Jupiter, kui planeet: Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa.Jupiter on esimene hiidplaneet nii järjekorra kui ka suuruse mõttes.Jupiter on suurem kui ülejäänud planeedid kokku. Tema keskmine kaugus Päikesest -- 5,2 a.ü. -- on üle kolme korra suurem kui neljandal planeedil, Marsil. Jupiter paistab silma heleda ja püsiva valgusega ning ta liigub tähtede vahel soliidse aeglusega. Vist sellepärast peetigi teda antiikajal peajumalaks -- kreeklastele Zeus ja room-lastele Jupiter. Jupiteri mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem.Jupiter hiid-planeet ja tal puudub tahke pind. Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline

Füüsika
Jupiter
13
docx

Jupiter

Jõgeva Põhikool 8.E klass Ats Kruvi JUPITER Referaat Juhendaja õpetaja Heli Kopter Jõgeva 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1ÜLDANDMED................................................................................................................. 3 1.1 KOSMOSEJAAMAD JUPITERI UURIMAS....................................................................4 1.2 PILVED JA ÕHK RELJEEFI ASEMEL....................

Astronoomia
Päikesesüsteem
6
docx

Päikesesüsteem

Päikesesüsteem Katrin Agejeva 12a 1. Mis moodustavad päikesesüsteemi? Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun) , mõnituhat väikeplaneet- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, ,,tolmu" , mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti ­ langeva tähe. Täpsemalt koosneb Päikesesüsteem Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoo- milistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. 2

Füüsika
Jupiter
3
doc

Jupiter

Jupiter on Päikesest viies planeet ja kaugelt suurim. Jupiter on rohkem kui kaks korda nii massiivne kui kõik teised planeedid kokku (318 korda Maad). Jupiter on heleduselt neljas objekt taevas (pärastPäikest, Kuud jaVeenust; mõnikord on Marsssamuti heledam).Teda teatakse juba esiajaloolisest ajast peale. Galileo avastas 1610. aastal Jupiteri neli suurt kuud Io, Europa, Ganymede ja Callisto (praegu tuntud kui Galileo kuud) ja oli esimene, kes nende liikumise avastas, mis silmnähtavalt ei koondunud Maale. See oli tähtis punkt Kopernikuse planeetide liikumise heliotsentrilise teooria kasuks; Galileo avameelse

Geograafia
Planeedid ja päikesesüsteem
13
docx

Planeedid ja päikesesüsteem

" Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. "Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad järgmised väited: Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi.

Füüsika
Hiidplaneedid-Powerpoint esitlus
16
pptx

Hiidplaneedid, Powerpoint esitlus

Hiidplaneedid Kätlin Linde ja Joanna-Maria Tamm Jupiter Jupiter on meie planeedisüsteemis viies, seejuures esimene hiidplaneet nii järjekorras kui ka suuruse mõttes. Heleda ja püsiva valgusega Jupiter liigub tähtede vahel soliidse aeglusega Jupiteri kaugus Maast muutub 558 kuni 963 miljoni kilomeetrini Ööpäev kestab tal napilt alla kümne tunni Jupiter on 318 korda massiivsem kui Maa ning kaks ja pool korda kogukam kui kõik ülejäänud Päikesesüsteemi planeedid kokku. Jupiteri läbimõõt on umbes 143 000 km, 11 korda suurem kui Maal. Raskusjõud on Jupiteril 2,5 korda suurem kui Maal Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%)

Astronoomia ja astroloogia
Päikesesüsteem-Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid
14
doc

Päikesesüsteem, Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid

.......................................................................................................6 MAA ...............................................................................................................................6 MARSS............................................................................................................................7 HIIDPLANEEDID...............................................................................................................8 JUPITER .........................................................................................................................8 SATURN .........................................................................................................................9 URAAN ........................................................................................................................10 NEPTUUN.........................................................................................................

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun