Päikesesüsteem (0)

1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem?
Päikesesüsteemi tsentraalseks kehaks on Päike. Lisaks sellele ümbritsevad Päikest 8 suurt keha – planeeti: Merkuur, Veenus , Maa, Marss, Jupiter , Saturn , Uraan ja Neptuun . Päikesesüsteemi veidi väiksemateks kehadeks on sellised kääbusplaneedid, nagu Pluuto , Ceres , Eris, Haumea , Makemake. Teisteks päikesesüsteemi väikekehadeks on asteroidid , komeedid, meteoorkehad ja kosmiline tolm.
2. Loetleda planeedid alates Päikesest.
Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun
3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused
Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss.
Maa-rühma planeetide olulisemad tunnused on:

• suur tihedus
  
• väike suurus
  

4. Hiidplaneedid ja selle rühma planeetide olulisemad tunnused
Päikesesüsteemi hiidplaneedid kauguse järgi Päikesest järjestatuna on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun.
Hiidplaneetide olulisemad tunnused on:

• suur mass
  
• puudub tahke pind, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind
  
• sisemuses asub vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum
  
• esinevad rõngad ja arvukad kaaslased
  
• väike tihedus
  

5. Millise kujuga on planeetide orbiidid ja kuidas nad paiknevad?
Planeetide orbiidid on üldjoontes ringikujulised, täpsemalt ellipsikujulised. Nad paiknevad planeetidega samas tasapinnas.
6. Merkuuri välisilme ja liikumine
Merkuur on:

• kollast või tumehalli värvi
  
• päikesesüsteemi väikseim planet
  
• äärmiselt hõreda atmosfääriga
  

Merkuuri liikumine orbiidil on ebaühtlane.
7. Veenuse välisilme, atmosfäär ja liikumine
Veenus on:

• pruunikat värvi
  
• ligikaudu Maa suurune
  
• kaetud läbipaistmatu pilvekihiga
  

Veenuse atmosfäär on tihe. Veenuse liikumine orbiidil on väga aeglane ja vastassuunaline planeedi tiirlemisele.
8. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest?
Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane . Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Veenusel esineb palju vulkaane .
9. Võrrelda Maad ja Marssi
Marss on Maast 2 korda väiksem. Marsi orbiit on Maa omast piklikum. Erinevalt Maast meenutab enamik Marsi pinda punakat kivikõrbe.
Sarnasusteks nende kahe planeedi vahel võib pidada aastaaegade ja kliimavöötmete esinemist . Samuti atmosfääri läbipaistvust ning mägede ja orgude esinemist.
10. Jupiteri erinevus Maa-rühma planeetidest. Kuidas ta pöörleb?
Jupiter on teistest Maa-rühma planeetidest kõige suurem, liigub aeglasemalt, asub Päikesest kaugemal ning omab erinevalt teistest Maa-rühma planeetidest 4 kaaslast , mis on suhteliselt suured.
Jupiter pöörleb üsna kiiresti ja planeedi telg on planeedi telg on orbiidiga peaaegu risti.
11. Iseloomustada Jupiteri nelja suurimat kaaslast.
Io
Kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha . Paikneb Jupiterile kõige lähemal. Vulkaanilise tegevuse aktiivsus on Jupiteri lähedal paiknemise tulemus. Nimelt deformeerivad seda taevakeha Jupiteri gravitatsioonivälja genereeritud looded, mistõttu üksteise vastu hõõrduvad kivimid kuumenevad ja sulavad üles muutudes magmaks, mis pinnale jõudes vulkaane moodustab. Pinna värvus on valdavalt punakasoranzh, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalaalad heledamatena. Erinevalt kõikidest teistest Galilei kaaslastest ja maataolistest planeetidest, puuduvad Io pinnal meteoriidikraatrid -- nad on mattunud laava alla.
Europa
Europa, on nagu Iogi hele. Pinna värvus on valdavalt kollakas , polaaralad on ekvatoriaalaladest heledamad . Europa pind on ämblikuvõrgutaoliselt kaetud suhteliselt tumedate "kanalitega. Pind " kanalite " vahel on väga hele. On alust arvata, et Europa on kaetud õhukese, vaid mõne kilomeetri paksuse jääkihiga ja selle all on ookean või kivitükkidest, jääst ja veest koosnev segu. "Kanalid" on tõenäoliselt praod suurkuu jääkoores. Europa pind jääpragude vahel on erakordselt tasane, suurimad vallid pole üle paarisaja meetri kõrged. Europa avastati aastal 1610 Galileo Galilei poolt.
Ganymedes
Ganymedes, suurim kuu Päikesesüsteemis, peegeldab tagasi 40% pealelangevast valgusest. Võrreldes Io ja Europaga on seda vähe, kuid meie Kuu kõige heledamad alad on veel poole kehvemad peegeldajad. Suurima Galilei kuu pind on hallikaskollast värvi. Pool Ganymedese ainest on silikaadid , pool aga vesi ja jää. Ganymedese üldiselt väga tasasel pinnal on näha tumedamaid ja heledamaid alasid.
Callisto
Suuruselt kolmas planeedi kaaslane päikesesüsteemis. Callisto on kõige tumedam Jupiteri suurkuudest. Tume pind neelab hästi soojust. Ka Callisto koosneb poolenisti veest nagu Ganymedeski, ainult Callisto pinnal on jääd oluliselt vähem. Suurkuu pind on täis meteoriidikraatreid veel tihedamalt kui meie Kuu mandrialad.
12. Milline on Jupiteri atmosfäär?
Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) ( protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks, ja 46 000 km paksune nn. metallilise vesiniku tsoon.
13. Saturni välisilme
Saturni peamiseks eripäraks on rõnga olemasolu. Saturn on Jupiterist veidi väiksem ja omab magnetvälja. Saturnil ilmnevad raskestimärgatavad pilvevöödid.
14. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest?
Titan on Saturni suurim kuu ja tema atmosfäär on teistest Paikesesüsteemi kuudest kõige tihedam. Titan on samuti ainus kuu, mille pinda katavad ookeanid.
15. Neptuuni välisilme ja tema kaaslase Tritoni erinevus teistest suurtest kaaslastest
Neptuuni välisilme iseärasused:

• särav sinine värvus
  
• planeedi pinnal esinevad tumedad ja heledad jooned
  
• pinnal esineb üks Suur Tume Laik
  

Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Triton arvatakse olevat kivine keha, suurem kui Pluuto.
16. Mida on teada Pluuto kohta?
Pluuto jääb suuruselt alla isegi seitsmele Päikesesüsteemi kaaslasele – Kuule, Iole, Europale, Ganymedesele, Kallistole, Titanile ja Tritonile. Pluuto orbiit erineb oluliselt ringjoonest , keskmine kaugus Päikesest on 5,9 miljardit kilomeetrit. Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata, kuid võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule . Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää. Tumedamate alade koostis on seni teadmata. Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 aastal. Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud.
Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks.
17. Uraani välisilme ja pöörlemine
Välisilme:

• sinakasroheline värvus
  
• esinevad rõngad, mis on väga kitsad ja raskestimärgatavad
  
• planeedi pinnal puuduvad tähelepanuväärsed detailed
  

Uraan teeb ühe pöörde ümber oma telje umbes 16 tunniga. Seejuures on täiesti unikaalne pöörlemistelje asend: see asub enam-vähem tema orbiidi tasandis . Pöörlemistelje sellise asendi tõttu on Uraanil omapärane päeva ja öö vaheldumise rütm, mis mõnevõrra sarnaneb Maa polaaraladel valitsevaga.
18. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti?
Pluuto orbiidist väljaspool võib näha Kuiperi vööd, mis koosneb erinevates väiksematest objektidest. Teadlased oletavad, et Kuiperi vööst tulevad meile komeedid.