Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sõnastikuvormid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida Mitmuse omastav Kelle?
SÕNASTIKUVORM (ainsuse nimetav) hõlbus- lihtne Erand sõnad on NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU , TRAGI tõrges- vastu ajama need sõnad on samad ainsuse- nimetav- omastav ja osastavas krooge- mahapressimata volt näiteks ainsuse nimetav NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI ahas- kitsas omastan NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI varmas -kiire osastav NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI kubjas- kiire mõisaandja säinas- kala ruske- punakaspruun kupar - vili pretsedent- juhtum rakurss - kunst põline- iid vana sirpjas- sirbi kujuline mampsel- mammi tragi- julge südi- julge käbe- kiirele
AINSUSE OSASTAV (mitmuse omastav)
Ainsuse osastav (Keda? Mida?) Mitmuse omastav (Kelle? Mille?) LÕPUD: t vihikut LÕPUD: te vihikute d tuld de tulede Lõputa vokaal asja de asjade
ERANDID: autot ­ autode koera ­ koerte
MITMUSE OSASTAV (Keda? Mida?)
auto ­ autosid mõru -mõrusid lõpp on SID roosa ­ roosasid hoolas ­ hoolsaid kole ­ koledaid lõpp on ID suur ­ suuri vana ­ vanu lõpp on VOKAAL ilm- ilmu (täishäälik) õnnelik ­ õnnelikke kasulik ­ kasulikke lõpp on LIKKE
Seos ainsuse osastava ja mitmuse osastava vahel Mitmuse osastav käänet kasutatakse TULEB TIGE PENI JA URISEB I mitmuse moodustamisel. Kui ainsus on U siis mitmus on E Mitmuse sisseütlevast (sse) kuni saavani (ks) I E hoolsaid ­ hoolsais (seesütlev) E I võtame d ära ja paneme käände lõppu A UIE lõpp peab olema ID või LIKKE autosid ei saa õnnelikke ­ õnnelikesse Omadussõnade võrdlemine algvõrre Ainsuse omastav Keskvõrre (e m) Mitmuse osastav I ülivõrre ( i m) (kelle,mille) (keda,mida) Pikk Pika Pikem Pikki Pikim vana vana vanem vanu vanim Kerge Kõrge Kõrgem Kõrgeid Kõrgeim vallatu vallatu vallatum vallatuid vallatuim Mõistlik Mõistliku Mõistlikum Mõistlikke Mõistlikem piklik pikliku piklikum piklikke piklikem Nüri Nüri Nürim Nürisi -- ei saa (kõige) lahja lahja lahjem lahjasi -- ei saa (kõige) loll lolli lollim lolle -- ei saa (kõige)
ERANDID: Algvõrre Keskvõrre ülivõrre Hea Parem Parim Lühike Lühem Lühim Õhuke Õhem Õhim Lähike Lähem Lähim Pisike Pisem Pisim
Sõnastikuvormid #1 Sõnastikuvormid #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor glops Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti keel omadussõnade võrdlemine
6
doc

Eesti keel omadussõnade võrdlemine

OMADUSSÕNADE VÕRDLEMINE Kuidas saame sõnu võrrelda? • Erinevate sõnade abil (väike- pisike- tilluke) • Lisades omadussõna ette mõne määrsõna (väga väike,üpris väike) • Kasutades sama omadussõna eri vorme(väike – väiksem - väikseim) Võrdlusastmete moodustamine • Võrdlusastmeid on kolm - algvõrre, keskvõrre, ülivõrre • Lihtsaim neist on algvõrre - selleks on omadussõna nimetav kääne. Keskvõrre (moodustatakse ainsuse omastava käände abil) • Põhireegel on lihtne: algvõrde omastav kääne + m Näited: vaba+m=vabam kartliku+m=kartlikum palava+m= palavam kuulsa+m= kuulsam Keskvõrde erandid • Omastava käände a või u asendub mõnikord e tähega. (näiteks pika-pikem, targa-targem, paksu-paksem, valju-valjem) • ke-lõpulistes sõnades lüheneb tüvi (lühike-lühikese-lühem; õhuke-õhukese-õhem) • Sõna hea keskvõrre on parem Ülivõrde moodustamine Ülivõrde moodustamis

suuline ja kirjalik eneseväljendus
Eesti keel 11kl üleminekueksamiks kordamine
10
wps

Eesti keel 11kl üleminekueksamiks kordamine

Üleminekueksami kordamine 11.kl 1.Suur ja väike algustäht *Nimi Kirjutatakse Läbiva Suurtähega.(v.a.side-ja abisõnad,nt.Keel ja Kirjandus) *nimetus kirjutatakse väikese algustähega(väljendab liiki v tüüpi, nt.kass, aktsiaselts) *"Pealkiri kirjut. esisuurtähega ja jutumärkides." Erireeglid:*Kui Nimetust Kasutatakse Nimena,Võib Ta Kirjutada Läbiva Suurtähega. Sümbolireegel tühistab nimetusreegli:1.kui nimetusele omistatakse sümboli tähendus (nt.Poiss,Tüdruk,Saatan(jutus)) 2.kui rõhutatakse nimetuse kandja ainulisust 3.kui soovitakse esile tõsta nimetuse kandja erilisust *Juriidiliste Isikute Ametlikud Nimekujud Kirjutatakse Läbiva Suurtähega. Ametlikkuse reegel tühistab nimetusreegli: 1.kui asutusel ei olegi nime ja teda kutsutakse nimetuse järgi(nt. Tartu Ülikool, Eesti Vabariik) 2.kui asutuse nimega kaasneb nimetus (nt. Starman Kaabeltelevisiooni AS) *Ajaloosündmuste nimetused kirjutatakse esisuurtähega(vahel ka ülemaailmsed üritused) *Traditsioonireegel

Eesti keel
Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
22
doc

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele ­ nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) ­ 1) Morfeem ­ morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus ­ maja/d, pöördelõpp ­ sa käi/d, osastava lõpp ­ mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/ni). Mo

Eesti keel



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun