ladustamise kohvi. Kuni selle hetkeni oli probleem töötlemise, säilitamise ja hävitamise suurte kohvi minna müümata jäänuseid kohviube, ja protsessi kohvi keetmiseks palju tundus pikk ja ebamugav. Kohvitootjaid silmitsi teine probleem - Suur Depressioon kohvinõudlusest on järsult langenud, pidime kuidagi muuta toote, et muuta see taskukohane. 1930 Brasiilia kohvi Instituut (Institute of Kohvi Brasiilia) adresseeritud Nestlé palvega lahendada probleemi - Brasiilia kohvi eksport kukkus. Leiutajad on otsinud viis toota kohvi ekstrakt, mis võiks säilitada pikka aega ning pöördus kohvi vee lisamisega. Lõpuks õnnestus neil, väärib märkimist, et mitte kõik kohvi armastavad, ja õppida jook on kohvi, mõned asjatundmatu Nimittely see pruun vedelik lihtsalt "Burda", kuid me ei Saivarrella, see on kirjutatud koti kohvi - siis kohvi! 4 KAUBAMÄRGID Kaitstav kaubamärk peab olema graafiliselt kujutatav . Kaubamärgiks võib olla:
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Liina Maasik, MA Mõdriku SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1KAUBAMÄRK.................................................................................................................5 1.1Ajalooline taust ja areng.............................................................................................5 1.2Kaubamärgi kaitse.......................................................................................................7 2KAUBAMÄRK LEIBUR..................................................................................................8
jätkusuutlik ja uuenduslik ka tulevikus. Lisaks sellele, et piimandus annab paljudele inimestele tööd ja seda enamasti just piirkondades, kus töökohti on vähe ning võimalused kasinad, toob piimandus ka maksutulusid riigikassasse ning tutvustab Eestit oma innovaatiliste toodetega ka mujal maailmas. Nagu näha joonisel üks on piimandus üks Eesti majandusharudest, mille kaubandusbilanss on viimastel aastatel olnud positiivne, seega teenib Eesti tulu ka piimatoodete ekspordist. 250 200 150 Eksport Import 100 Kaubandusbilanss 50 0 2009 2010 2011 2012 2013 Joonis 1. Piima ja piimatoodete eksport, import ja kaubandusbilanss aastatel 2009- 2013. (Allikas: Padar 2014)
3. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. Kõige enam veiseid Järvam. 33,4 tuh
Veisekasvatuse arvestus 22.02.2010 1) VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE Kodustamine toimus enamasti ürgkogukondlikul ajal. Kodustamise ja põlvnemise kohta on saadud andmed enamasti arheoloogilistel kaevamistel, paleontoloogilistel uurimistel, etnograafiast, võrdlevast anatoomiast. Loomade kodustamine on seotud inimese ühiskondliku arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. Kodustamise algus langeb kivuaega. Esmalt kodustati need liigid, keda oli vaja jahipidamisel, et tagada toit. Veise kodustamine võis olla u 6-2 tuhat e.m.a. Põlvnemine: ulukloomad on need, kes looduslikes tingimustes vabalt elavad ja sigivad. Kinnipeetuna ei sigi. Taltsutatud loomad on inimese poolt kinnipeetavad ja ka dresseeritud loomad. Ei ole kohanenud inimese poolt pakutud tingimustega ja reeglina ei sigi. Koduloomad on kohanenud inimese poolt loodud tingimustele ja ei suuda inimese abita eksisteerida. Sigivad ja annavad teatud toodangut või veojõudu. Kodustamise protsess on olnud pidev ja
Piimatööstus Põllumajanduse kogutoodangust moodustas piima tootmine 2004. aastal hinnanguliselt 29%. Toiduainetööstuses oli piimatööstuse osakaal 32%. Veterinaar- ja Toiduameti andmeil oli Eestis seisuga 14.03.2005 registreeritud 42 piimatöötlemisüksust. Ehkki piima tootmine on vähenenud 1,277 mln. tonnilt 1989. aastal 639,6 tuh. tonnini 2004. aastal, ületab tootmismaht endiselt siseturu vajadusi. 2003. aastal ületas tootmismaht 1,5 korda siseturu tarbimist. Piimatoodete eksport moodustas 2004. aastal 22% kõikide põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist. Piimatööstus on suhteliselt hea konkurentsivõimega ja omab nii märkimisväärset ekspordipotentsiaali kui ka head positsiooni koduturul. Pärast EL-iga liitumist suurenes Eesti piimatoodete eksport märgatavalt. Sektorit iseloomustab tihe omavaheline konkurents ning arvestades jaekaubanduskettide mõju kasvu ja tootjahindade tõusu, on töötlemise efektiivsuse
Eraldi rühma moodustavad aborigeensed veisetõud, kes kujunesid välja kohalikest veistest. Nende värvus on tavaliselt varieeruv helekollasest tumepunaseni. Eesti veisetõugudest kuulub sellesse rühma eesti maakari. · MUSTAKIRJUD TÕUD EESTI HOLSTEINI TÕUG (EHF) (enne eesti mustakirju tõug) Tõug on aretatud kohaliku karja vältaval ristamisel hollandi mustakirju tõuga. Aretusloo alguseks võib lugeda 1838. aastat, mil tehti esimene edukas mustakirjute veiste import Hollandist. Hollandi tõug levis parandaja tõuna eeskätt Põhja Eestis. Algselt nimetati hollandi ja kohaliku (aborigeense) tõu ristandeid eesti hollandi-friisi tõugu veisteks. Ristamise tulemusena kujunenud uus tõug sai 1951.a. nimetuseks eesti mustakirju tõug. Eesti mustakirju tõug oli kuni 1980-ndate aastateni hollandi mustakirju otsese mõju all. Tänu hollandi tõule muutus mustakirjute veiste kehaehitus kompaktsemaks, märgatavalt paranes lihastus ja suurenes piimajõudlus
Pastöriseerimine- piima kuumutamine temperatuuril 72 C 15-20 sekundit, et häviksid haigustekitajad bakterid. Kuigi pastöriseerimine pikendab toote säilivust, tuleb ka pastöriseeritud tooteid hoida alla +8 Kõrgkuumutamine (uht)- steriliseerimise meetod, kus toodet kuumutatakse 135-140 C juures 1+3 sekundit. Hävivad kõik bakterid ja bakterite spoorid, selliselt töödeldud toote säilivus aseptilises pakendis pikendab märkimisväärselt. Fermenteerimine (hapendamine)- hapendatud piimatoodete saamiseks kutsutakse eslie piimahappeline käärimine. Selleks lisatakse pastöriseeritud piimale või koorele juuretis (valitud piimahappebakterite kultuurid). Erinevad juuretisekultuurid annavad erinevatele toodetele erinevaid maitseomadused ja struktuuri. Piima analüüsid vastuvõtul Tööstuse vastuvõtulaboris tehtavad analüüsid: Piima tiitritav happesus ja pH; Antibiootikumi jääkide määramine; Temperatuur; Külmumistäpp/ tihedus; Mikrobioloogilised analüüsid; Lõhn ja maitse.
LOOMAKASVATUS Lambakasvatus Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis. Aastal 2010 oli lammaste arv 79 tuh. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres. Lambakasvatuse suunad Eestis: Lihaloom Piimakasvatus Villalambad – meriino lambad. Villa osatähtsus on langenud. Ka lambanahk. Eesti tumedapealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Algselt olid need eesti maalambad, alates 1958 a on nad Eestis tuntud tumeda- ja valgepealise lamba nime all. Eesti tumedapealise lambatõu aretuse algus 1926 a, lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja šropširi lihalambatõug. Suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid madalama viljakuse ja jämedama villaga. 2010. aastal 3246 utte 19 karjast. Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Uttede tiinestumine 84,5%, tallede 1
LOOMAKASVATUS Lambakasvatus 1) Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis (lammaste arvukus, karjade suurus, lambakasvatuse suunad). Aasta Lammaste arv (tuh) 1992 123,1 2000 29 2010 78,6 Viimastel aastatel on probleemiks tõusnud lammaste müük lihatööstustele, sest lihaks müüdavate lammaste hulk on kasvanud, kuid lambaliha kokkuostvaid ja lammaste tapmisega tegelevaid lihatööstuseid on jäänud vähemaks ja nende tapavõimsus on väike. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Aastal 2010 moodustasid sellised karjad 59% lammaste üldarvust. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres, kus OÜ Kopra Karjamõisa kuuluvas mahefarmis peetakse 2300-2400 põhikarja utte. 2010 Lammaste arv kokku 87140 Karjas 1-2 lammast 0,3% Karjas 3-9 lammast 3,2% Karjas 10-19 lammast 7,3% Karjas 20-29 lammast 7% Karjas
· Kvoodi muutmine: 1.nov kuni 10.jaanuarini eitleda PRIA-le avaldus oma otseturustuskvoodi või selle osa tarnekvoodiks muutmiseks (või vastupidi). Kvooti on võimalik muuta üks kord kvoodiaasta jooksul avalduse esitamise hetkeks täitmata kvoodi või selle osa suuruses. · Aruannete esitamine: Otseturustuskvoodi omanik peab 10.juulil, 10.oktoobril, 10.jaanuaril ja 10.aprillil esitama PRIA-le kvartali kohta vormikohase aruande turustatud piima ja piimatoodete kohta. Lisaks 15.maiks teavitama PRIA-t eelmise kvoodiaasta turustatud piima ja piimatoodete kogustest, ka juhul, kui otseturustust ei toimunud. Tarnekvoodi esitab PRIA-le kokkuostja iga kalendrikuu 10 päeva jooksul pärast kuu lõppu ja kogu kvoodiaasta kohta 15. maiks. Tarnekvoodi omanikud ei pea ise aruandeid esitama. 7. Veiste jõudluskontrolli korraldus Veiste nõuetekohane üleskasvatamine ja söötmine on tõuaretuse aluseks. Erilist tähelepanu on vaja
rosinad. Praegu on Balbiino sortimendis ligi 100 erineva nimetusega jäätist. See valik hõlmab pere-, topsi-, vahvli- ja pulgajäätiseid, mahlapulkasid, jäätiste multipakke ning kohvikujäätiseid. Eriti olulisel kohal Balbiino toodete seas on klassikalised koorejäätised, mida võib pidada Eesti magusasõprade tõelisteks lemmikuteks. Samas ei pea pettuma jogurtijäätise sõbrad, sest Balbiino sortimendis on jätkuvalt biojogurtijäätis Dixi, milles on säilinud nn elus jogurt. Dixi jogurtijäätised on funktsionaalsete omadustega jäätised, mis sisaldavad atsidofil- ja bifidobaktereid. (Balbiino koduleht: http://www.balbiino.ee/) 4 RAKVERE LIHAKOMBINAAT Rakvere Lihakombinaat on Balti riikide suurim lihatoodete valmistaja. On turuliidrid nii liha, kui lihatoodete osas. Rakvere toodangust leiab nii värsket liha, roavalmistustooteid, kui ka võileivapealset. Sealiha kõrval kasutatakse
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. KASKA-LUIGA TALU ÜLDISELOOMUSTUS 4 2. TALU AJALUGU JA ARENGUKAVA 7 2.1.Ajaloost 7 2.2.Tootmise suund ja mahud 9 2.3.Maakasutus 11 2.4.Tööjõud 12 3. RAAMATUPIDAMINE 14 3.1. Kasumiaranne 14 3.2.Rahavoogude aruanne 14 3.3. Kaska-Luiga talu finantsaruandlus analüüs 14 3.3.1. Maksevõime suhtarvud 15 3.3.2. Kapitali struktuuri (finantsvõimenduse) suhtarvud 17 3.3.3. Tasuvuse suhtarvud 18 3.3.4. Efektiivsuse e. Käibesageduse suhtarvud 20 KOKKUVÕTE
1. Sissejuhatus põhikursusesse 1.1. Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu Inimtegevuse ressursid on maailmas ebaefektiivselt jaotatud (selle näiteks arengumaad, kaubanduspoliitika). Põllumajandusökonoomika, s.o rakenduslik sotsiaalteadus, mis selgitab põhjuslik-tagajärgseid suhteid ja struktuurseid seoseid, mis vastavas tootmisviisis välja kujunenud või kujunemas. Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille teoreetiline osa annab alused ettevõtetes toimuvate protsesside tunnetamiseks, rakenduslik osa võimaldab anda hinnanguid senistele otsustele ning välja töötada uusi. Teoreetiline uurimus peab: · reaalsust abstraheerima - tunnetama protsesside loogilisust ning tüüpilisust · tuletama deduktiivsel teel (üldiselt üksikule liikudes) seosed ja sõltuvusi näitajate vahel 1.2. Põllumajandus majanduslike uuringute vaateväljas Põllumajandusel on majandusuuringutes eriline koht, mis seostub: · põllumajandusressursside ja
2012 19069 -10464 -1.82 2013 28164 -6063 -4.65 2014 10206 -19179 -0.53 2015 3605 -10417 -0.35 Kahjuks kasumi kvaliteedimäär näitab, et ettevõttel on nõrk positsioon. 5. TURU OLUKORD. Statistikaameti andmetel oli piimatoodete rahaline väärtus 2015. aastal 14,6% võrra väiksem kui aasta varem, mahult piimatoodete toodang aga kasvas 2,0% enim või (+600 kg ehk 13,3%) ja juustu (+2000 tonni ehk 9,2%) toodang. Toorpiima kogutoodang oli 773,7 tuhat tonni ja vähenes ligi 4% ning sellest realiseeriti 93% (- 1,4% varasemast vähem). Ekspordikäive langes aastaga 30,5% ning oli 133,5 mln eurot 95,8% eksporditud piimatoodetest oli Eesti päritolu. Viimati oli ekspordikäive nii madalal tasemel enne 2010. aastat.
Enim mõjutas sisemajanduse nõudlust kapitali kogumahutus, mis kasvas 21%. Põhiliselt suurendasid kapitali kogumahutust nii ettevõtete kui ka valitsemissektori investeeringud hoonetesse ja rajatistesse. Ettevõtete tooraine varud vähenesid. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid 4% esmajoones seetõttu, et kasvas alkohoolsete jookide tarbimine, sõidukite ostmine ja isiklike transpordivahendite ekspluatatsioon (nt autokütuse ja varuosade ostmine). Kaupade ja teenuste eksport suurenes 2012. aastal hindade mõju arvestades 6%. Kaupade eksport kasvas 7%, mida mõjutas enim arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete väljaveo kasv neljandas kvartalis. Kaupade ja teenuste sissevedu suurenes 9%. Enim mõjutas kaupade ja teenuste importi masinate ja seadmete, elektriseadmete ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete sissevedu. Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi saldo suhe SKP-sse oli 2012. aastal 0,5%. 24
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega TALURAHVA TOIDUD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................... 5 TOIDUSSE SUHTUMINE....................................................................................................................... 6 VANAD SÖÖGITRADITSIOONID.......................................................................................................... 7 TERAVILJATOIDUD.................................................................................
ühtlustamisel. · Aastakasumi suurendamise seisukohalt oleks kasumlikum korraldada reproduktsioonitsükkel selliselt, et enamus lehmi poegiks kevadtalvel. · Siis on laktatsiooni jooksul kulutused söötadele karjamaa kasutamise tõttu tunduvalt madalamad · Poegimise ajastamine kevadtalvisele ajale tekitab aga piima tootmise sesoonsust, mis omakorda põhjustab sesoonsust ka piima töötlemisel. · See satub vastuollu piimatoodete tarbimise suhteliselt ühtlase tasemega. · Paljudes riikides reguleeritakse seda probleemi hinnakujunduse kaudu. · Piimatööstustesse vastuvõetava piima talvine hind määratakse suvisest niipalju kõrgemaks, et piima tootjale on tasuvam korraldada poegimiste graafik aastaringseks. · Sellega võidavad nii piima tootja kui töötleja · Kuna poegimiste reguleerimine järjestikuse innatsüklite möödalaskmistega tekitab
kõrvale mitteolulise ÖKONOMEETRILISE MUDELI OLEMUS: Ökonomeetriline mudel on matemaatilise mudeli eriliik, mis koosneb üldjuhul algebralistest võrranditest või võrrandisüsteemidest ning sisaldab juhuslikku komponenti. ÖKONOMEETRILISE MUDELI KOMPONENDID: · modelleeritavad näitajad: endogeensed ehk sõltuvad muutujad (Y) · modelleeritavat nähtust mõjutavad näitajad: eksogeensed ehk sõltumatud muutujad (X) · matemaatiliste ja statistiliste meetoditega hinnatavad mudeli parameetrid · juhuslik komponent () ÖKONOMEETRILISE MODELLEERIMISE ETAPID: 1. teooria ja sellel baseeruva verbaalse mudeli formuleerimine 2. andmebaasi korraldamine 3. ökonomeetrilise (matemaatilise) mudeli valik 4. ökonomeetrilise mudeli parameetrite hindamine 5. parameetrite usaldatavuse kontrollimine 6. mudeli omaduste parandamine 7. järelduste tegemine 8. prognooside koostamine 3. Lihtne regressioon, regressioonivõrrandi põhikuju. Determineeritud
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
säilitamisel. Seetõttu on mükotoksiinide tarbimisest ohustatud just taimtoidulised põllumajandusloomad. Inimtoidu osas on riskantsemad samuti taimsed kauasäilitatavad toiduained. Siiski ei saa mööda vaadata võimalusest, et põllumajanduslooma organismi sattunud mükotoksiin jõuab inimese toidulauale loomsete produktidega, seda enam, et inimorganismile on mükotoksiinid kordi patogeensemad kui näiteks mäletsejalisele. Piimatoodete võimalikkus mükotoksikooside ülekandjana saab aasta-aastalt selgemaks, kuid selle täielikuks mõistmiseks on vaja teha veel palju patogeeni leviku, piimalehmade füsioloogia ning toksiini farmakokineetika alast uurimistööd. Referaat analüüsib eeltoodud mükotoksiinidest tingitud probleeme piimakarja kasvatuse ning piimahügieeni seisukohalt. Et praeguseks hinnatakse ohuallikaks piimas vaid aflatoksiini, on see leidnud referaadis ka kõige põhjalikumat käsitlust
Riigi väliskaubandusbilansis kajastatakse materiaalsete kaupade ja teenuste eksport- importtehinguid. Väliskaubandusbilanss on maksebilansi üks osa, maksebilanss on statilise arvestuse süsteem, mis peegeldab rahalises vormis sisemaa majandussubjektide välismajanduslikke tegevusi. Riigi seisukohalt on maksebilanss üheks ülevaatlikumaks informatsiooni allikaks välismajanduslike juhtimismehhanismide kavandamisel ja kogu majanduspoliitika kujundamisel. Enamasti ei toimu kaubavahetus välisriikide vahel samadel alustel kui siseturul. Valitsused rakendavad majanduspoliitilisi meetmeid mõjutamaks riigi väliskaubandust.nende meetmetega püütakse kas piirata importi ja soodustada eksporti või vastupidi. Vanimateks ja tuntuimateks kaitsemehhanismideks on tollimaksud.Tollimaksuks nimetatakse maksu, mis nõutakse kaupade riigipiiri ületamisel.Tollimaks tõstab kauba hinda. Ta asendab maksu maksva tootja
4. Maitsestatud piim s.o lisanditega piim Piima kvaliteet Organoleptiliste näitajate osas peab piim vastama järgmistele nõuetele: 1. Konsistents peab olema ühtlane, ei tohi esineda sadet. 2. Maitse ja lõhn peavad olema puhtad 3. Värvus peab olema ühtlaselt valge, kollaka varjundiga 4. Rasvata piimal sinakas varjund 5. Maitsestatud piimal lisandi varjund 3 PIIMA JA PIIMATOODETE KASULIKKUS Kõik teavad, et piima teeb terveks ja tugevaks. Piim ja piimatoodetest saame umbes 75% vajaminevast kaltsiumist ning lisaks kaltsiumile on piimas ja piimatoodetes veel teisigi olulisi vitamiine ja mineraale. Lehmapiimas on umbes 87% vett, kuid kõrge veesisaldus ei ole piima puudus, vaid on vajalik piima koostisosade lahustumiseks. Nii imendubki piimas olev vesi sobiva kiirusega verre. Ülimalt tähtis iga inimese jaoks on kaltsium. Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal
................................ 13 2 3 Sissejuhatus Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb maa harimise ning toidu, loomasöögi ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiiltööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt. tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel. Põllumajandusharude rühmad on taimekasvatus ja loomakasvatus. Eestis on põhiliseks loomakasvatus. Iga aastaga väheneb, aga põllumajanduse tähtsus inimestele töö andmises. 4 Põllumajandus üldiselt Põllumajandus on majandusharu, mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ja mitmesugust tööstustoorainet Põllumajanduses toodetakse : · Toiduaineid inimestele vahetuks tarbimiseks · Loomasööta · Toorainet edasiseks töötlemiseks (toiduaine-, kerge-, naha-, farmaatsia jms tööstusele)
1. Normaliseeritud 2. Taastaud osaliselt või täielikult 3. Vitaminiseeritud 4. Maitsestatud piim s.o lisanditega piim Piima kvaliteet Organoleptiliste näitajate osas peab piim vastama järgmistele nõuetele: 1. Konsistents peab olema ühtlane, ei tohi esineda sadet. 2. Maitse ja lõhn peavad olema puhtad 3. Värvus peab olema ühtlaselt valge, kollaka varjundiga 4. Rasvata piimal sinakas varjund 5. Maitsestatud piimal lisandi varjund 3 PIIMA JA PIIMATOODETE KASULIKKUS Kõik teavad, et piima teeb terveks ja tugevaks. Piim ja piimatoodetest saame umbes 75% vajaminevast kaltsiumist ning lisaks kaltsiumile on piimas ja piimatoodetes veel teisigi olulisi vitamiine ja mineraale. Lehmapiimas on umbes 87% vett, kuid kõrge veesisaldus ei ole piima puudus, vaid on vajalik piima koostisosade lahustumiseks. Nii imendubki piimas olev vesi sobiva kiirusega verre. Ülimalt tähtis iga inimese jaoks on kaltsium. Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal.
peetavate lammaste arvuks ca 72 400 lammast (tabel 1). Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha- ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Näiteks 1993. aastal maksid lihakombinaadid eluslamba kilost 12 krooni ja väikevarujad 24 krooni. Pesemata villa kokkuost lõppes, sest Riia villapesemistehasesse vedu ja tagasivedu ei tasunud ära, hiljem see tehas lõpetas töö. Lambanahkade hinnad oli madalad (2...5 kr/tk.). Tänu sellele toimus lammaste arvu drastiline langus (tabel 1). Tabel 1. Lammaste arvukus ja lambakasvatussaaduste toodang Eestis (arvukus seisuga 1. jaanuar) Toodetud lamba ja Lammaste ja Lammaste Toodetud
aastat e.m.a. Põhja-Kreekast ja Anatooliast. · Hobune kodustati märgatavalt hiljem. Arvatakse, et kodustamisprotsess algas ilmselt 4. aastatuhande e.m.a. lõpus Musta- ja Kaspia mere steppides, kuhu tarpan liikus Ida- Euroopast. · Põhja-Aafrika ja praegune Sahaara kõrb oli üks esimesi loomade kodustamise kohti, kust koduloomad edasi levisid Niiluse orgu. 5000-4000 a. e.m.a. oli Egiptuses juba arenenud loomakasvatus, kus koer, siga, kits, veis ja hani olid tuntud koduloomadena. Hiljem kodustati antiloobid, eeslid ja kaamelid. · Tigrise ja Eufrati jõgikond Aasias (praegu Iraak) oli Mesopotaamia kultuuride levikuala. Nende jõgede lääne- ja idapoolsetes mägedes kodustati kitsed, lambad, sead ja anti üle jõgede orgudesse, kus neid ja hiljem ka veiseid ning eesleid kasutati. India ja Hiina kultuuride piirkonnas kodustati seebu, pühvel, gaur, kana ja siga, kuna veis,
Kaheteistkümne registrisse kantud lihaveisetõu nimistus oli kõige enam aberdiin-anguse tõugu veiseid - 9216, järgnesid herefordid - 8 538 ja limusiinid - 7 897. 12. Eestis aretatavad piimaveisetõud, jõudlus, arvukus, lühiajalugu Mustakirjud tõud: eesti holsteini tõug (ehf) (enne eesti mustakirju tõug) Tõug on aretatud kohaliku karja vältaval ristamisel hollandi mustakirju tõuga. Aretusloo alguseks võib lugeda 1838. aastat, mil tehti esimene edukas mustakirjude veiste import Hollandist. Hollandi tõug levis parandaja tõuna eeskätt Põhja Eestis. Eesti mustakirjute lehmade osatähtsus kogu veiste arvust on pidevalt suurenenud. Kui 1960- ndatel aastatel oli mustakirjuid veiseid 30%, siis 1990-ndatel üle 65% veiste koguarvust. Eesti holsteini 2009. aasta keskmised toodangunäitajad olid vastavalt: 7614 kg aastalehma kohta ( r - 4.09%, 312 kg piimarasva; v 3,35%, 255 kg piimavalku). Eesti punane veisetõug (epk)
spinat, nisuterad, munad. K - vitamiin (naftokonoonid) - antihemorraagiline vitamiin Põhiroll organismis on seotud vere hüübimisega, oluline protrombiini tekkes. Üks vitamiinidest, mida valmistatakse inimese soolestikus. Defitsiidi korral aeglustub vere hüübimine, toimub kestev verejooks ninast, kehale tekivad sinakad laigud. Imendumist takistavad: aspiriin, mineraalõli, rääsunud rasvad. Looduslikud allikad: rohelised lehtköögiviljad, jogurt, lutsern, munakollane, sojaõli, kalamaksaõli. F- vitamiin (linoolhape, a - linoleenhape, arahhidoonhape) Biofunktsioonid: vähendab kolesterooli kogunemist arteritesse, muudab Ca rakkudele paremini kättesaadavaks, vajatakse nahaepiteeli normaalseks arenguks, vähendab ülekaalu. Hapnikuga kokkupuude ja kuumtöötlemine lagundavad F vitamiini. Looduslikud allikad - taimeõlid: - nisu, - linaseemne, - soja, - päevalille, jne. 10.1.2 Veeslahustuvad vitamiinid C - vitamiin (askorbiinhape)
piimatoodete ja jäätiste tootmise ning turustamisega. ·MAAG Piimatööstus põhineb Eesti vanimal piimatööstusel. Aastal 1850 hakkas tööle Kunda mõisameierei (hilisem Linnuse tsehh- praeguseks suletud), millest on saanud tänaseks meie Rakvere tootmistsehh. AS Maag Piimatööstuse nime sai ettevõte 2003. aastal. MAAG Piimatööstus on kõige laiema tooteportfelliga piimatööstusettevõte Eestis, sealjuures ainuke piimatööstus, mis tegeleb lisaks piimatoodete, juustu ja kohukeste tootmisele ka jäätise tootmisega. MAAG Piimatööstus on ainus glasuurkohukeste tootja, mis töötleb tooraine ja toodab värskest kohupiimast toote samas majas. MAAG Piimatööstus kasutab ainsa jäätisetootjana enda toodetud koort. Oleme Eestis kodujuustu segmendis turuliidrid. MAAG Piimatööstus tõi esimesena Eestis turule CalymerTM loodussõbraliku kannupakendi (loe lähemalt siit http://www.farmi.ee/huvitavat) ning on siiani Eesti ainus
ultrakõrgrõhukuumutamine. Et piima seismisel rasv eraldub veest, siis seda takistatakse homogeniseerimisega. Ka kontsentreeritud piimasordid nagu kondenspiim ja kohvikoor tehakse kuumutamise abil säilivaks. Teine piima konserveerimise viis on kuivatamine piimapulbriks. Ka arvukad hapupiimasaadused, nagu hapupiim, jogurt, keefir, kumõss ja pett, aitavad muuhulgas piima säilitada. Piima saab töödelda arvukateks piimasaadusteks, nagu võiks, juustuks ja kohupiimaks. Töötlemiskohti, kus piima ka säilitamiseks töödeldakse, nimetatakse meiereideks, piimatööstusteks ja juustutööstusteks. Piimatöötlemine: Pastöriseerimine piima kuumtöötlemine temperatuuril 65 C 30 minutit või 72 C
- Neljaviljahelbed valmistatakse puhtast täisterarukkist, -kaerast, -nisust, ja -odrast. - Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. Piim sisaldab valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine jamikroelemente. Süsivesikud leiduvadki piimas üldse eranditult suhkrutena, millest tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur. Piima kas juuakse, tavaliselt pärast pastöriseerimist, töödelduna piimasaadusteks (näiteks koor, või, jogurt, juust, sõir, kohupiim, rj 33 azenka). Piima hapnemist saab ära hoida töötlemisega ultrakõrgel temperatuuril. Niiviisi töödeldud piima saab avamata kujul säilitada väljaspool külmutuskappi mitu kuud. (http://et.wikipedia.org/wiki/Piim) - Jogurt on tervistav ja mitmekülgne hapendatud piimatoode. Jogurtit saadakse piimast, lõssist ja rõõsast koorest kääritamisel erinevate
Kui suvel ja sügisel veel värsked marjad ja puuviljad olemas, siis kasutage ikka toorena, näiteks riivitud pirn ja õun sobivad imeliselt kamajahuga segamiseks. Kuid kamajahu sobib ka soolasena ja kamapallidele sobib hästi (pisukese soolaga) riivitud porgand, kuid ka peeneks hakitud punane paprika ning värske kurk. Jahu sidumiseks võib kasutada jogurtit või hapukoort. Enamasti süüakse palle koos hapupiimaga (keefir, jogurt jt), need sobivad ka kohvi või tee kõrvale. http://woman.delfi.ee/kodu_ja_aed/kook/article.php?id=14385852 Oder Reelika Rattus Otra kasvatatakse kõige rohkem söödaks, kuid sellest valmistatakse ka väärtuslikke toiduaineid, samuti õlut ja linnaseid. Odrateradest valmistatakse tangu, kruupe ja jahu. Need on toitainerikkad ja kergesti seeditavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
