Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus. Vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, ehitati romaani kirikutele juba ka kivikatuseid. Skulptuuri kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Gooti stiil on minu arvatest hästi huvitav. Ta ajalugu on väga põnev. Kirikud on nurgelised ja tipud on teravad. Kuna kiriku seinad olid paksud, siis said inimesed sõjaajal sinna peitu minna
Romaani skulptuurid on lamedad ja anatoomiliselt ebakorrektsed, rikkalikult stiliseeritud ja sümbolistlikud. Kõige enam kaunistati portaale, fassaadi ja sambakapiteele. 7. Romaani maalikunsti põhitunnused (miniatuur- ja monumentaalmaal). Viljeleti peamiselt miniatuurmaale ehk raamatumaale, ornamentaalseid kaunistusi, freskosid ehk arhitektuuriga seotud monumentaalmaale ning vitraaže. Maalikunst oli peamiselt religioosne, kujutades piiblistseene kirikute seintel ja akendel. Suur osa sellest oli puhtalt sümbolistlik ja illustratiivne. Miniatuurmaale valmistati käsitsi. Kaunistada peatükkide esimesi suuri tähti. 8. Näide vaibakunstist. Bayeux vaip ehk linasele kangale tikitud 70 meetri pikkune vaip 9. Mis ajastu kunsti peetakse gooti stiili kuuluvaks? Renessansi 10. Kust tuleb nimi gooti stiil? Termin pärineb Giorgio Vasarilt, kes kasutas seda
Skulptuure kohtab Skulptuur Romaani skulptuur on gootikas peamiselt kirikute seotud arhitektuuriga. välisseinte, eriti Skulptuurid on koondatud lääneportaali eelkõige fassaadidele, kaunistusena. portaalidele, kapiteelidele, Kiviskulptuurid kujutasid kusjuures domineeriv on enamasti pühakuid ning reljeef. Materjalidena piiblistseene. Gooti kasutati pronksi ja kivi, skulptuuridele on kuid ka puud. Kivi- ja iseloomulik figuuride puuskulptuur olid värvitud, eraldatus üksteisest, mis mis tänaseks on täielikult võimaldab neid käsitleda hävinud. Romaani ka arhitektuurist skulptuuri tellijaks oli kirik.. sõltumatult. Sellest tuleneb ka romaani
sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. § Lagi oli lame ja vahel hoopis puudus. § Olulisel kohal olid seinamaalingud ja mosaiigid. § Maalid paiknesid kesklöövis ja akende all või vahel Basiilika · Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksad klaasikuubikud · Peamised värvid heleroheline, kuld, külm helesinine ja lillakas ooker Basiilika § Mosaiikidel on kujutatud sümboolseid motiive ning piiblistseene ja pühakuid. § Mosaiikpildid olid ajalugu jutustavad. § Tähtis oli isikute äratundmine ja nende hingestatuse kujutamine. Basiilika § Kõik figuurid olid rikkalikult rõivastatud ning keha polnud peaaegu üldse tunda. § Tekkis uue religiooni suhtumine - keha kui patusena kujutamine. § Kiriku idaosa ja altari ümbrus oli kõige rohkem kaunistatud. § Varakristlikud mosaiigid võluvad oma dekoratiivse iluga, aga ka usulise harduse ja jõulise ilmekusega.
7. Tizianie tõi kuulsuse hiigelpannoo ,,Maarja taevaminek" , kus kolmnurkne kompositsioon moodustub Maarja ja pühakute punastest rüüdest. 8. Tizian oli kõrgelt hinnatud hingeelu eritlejana, niihästi piibliteemades kui ka kaasaegsete portreedes. Tizian sai palju tellimusi .................................................................................. . 9. Veronese maalis piiblistseene psüholoogiliselt pealiskaudselt, kuid elurõõmsalt ja värviküllaselt (dekoratiivseid kompositsioone). Nendes on vastuoluline see, et neis on raske ära tunda pildi aineks olnud piiblilugu.
Ehitati romaani kirikutele kivikatuseid Hiljem võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet Gooti stiilis kirik paistis kaugele üle teiste hoonete INGLISMAAL Salisbury katedraal ITAALIAS Pisa toomkirik HISPAANIAS Sevilla katedraal GOOTI SKULPTUUR Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene Iseloomulik on figuuride eraldatus üksteisest Chartres´i katedraal GOOTIKA EESTIS Juurdus 12501280ndatel aastatel Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades Ei kasutatud tugikaari Tagasihoidlikult kaunistatud Kõige enam säilinud Tallinna vanalinnas Ehitusmaterjal pae- või põllukivi NIGULISTE KIRIK Ehitamist alustati 13.saj.
olid piisavat paksud, et vastata ümarvõlvid poolt väljaspoole suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. Gooti skulptuur Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Gooti maalikunst Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalid asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraaze viljelemist. Gooti stiil Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur Alatskivi Loss 1250-1280ndatel aastatel. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused
väljaspoole suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. Gooti arhitektuur Strasburgi katedraal Gooti skulptuur Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Gooti maalikunst Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Gooti stiil Eestis Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul
kirikud. Kirjanduse, olles enamusele lihtrahvale kättesaamatu, võib siiski jagada kaheks suuremaks rühmaks. Need olid vaimulik ja ilmalik. Sakraalkirjandust loodi põhiliselt kloostrites kirikuhümnide, pühakute elulugude, kirikurituaalide juhiste ja pühaliku sisuga luuletustena. Lisaks lõid religioosse alasisuga tekste Euroopas elavad juudid. Lisaks kirikule lõid religioosseid tekste ka näidendikirjutajad, kes etendasid rändteatrites piiblistseene. Ilmalik kirjandus piirdus põhiliselt kroonikate ja rüütlilugudega. Eraldi võib veel mainida naiskirjanike teoseid. Nad olid põhiliselt nunnad, kes lõid kristliku sisuga tekste. Tihti kuulutati need nunnad pärast surma pühakuteks. Ka muusika jagunes suuresti kaheks- ilmalik rahvalaul, nagu näiteks regilaul Eestis (kuigi keskaeg jõudis siia tuhatkond aastat hiljem kui mujale) ja ilmalik kirikulaul. Need olid tihti mitmehäälsed
Üldjuhul puudub antiikunsti eeskuju Kunst oli linnakodanike teenistuses Esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed Kunstis olid usulised meeleolud Inimeste hingeelu avamine 15.Sajand madalmaades Üsna sarnane tolleaegse Itaalia kunstiga (renessanss) Tahvelmaalide osatähtsus Õlivärvide kasutamine JAN VAN EYCK (1390-1441) Üks madalmaade esimesi maalikunsti suurmeister Maalis Genti altari koos oma venna Hubertiga Lõpetas selle 1432 Kasutas traditsioonili piiblistseene Realistlik ja elav Samal tasemel kui itaalased samal ajal Kasutas oma maalides värviperspektiivi Genti altar Genti altar suletud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,,Arnolfini abielupaar"
väljendamine. Neile piisas, kui nad said tegelase äratuntavaks teha mõne tingmärgi abil. Pühakuid kujutati alati koos mõne vastava esemega (nt. Peetrust võtmega). Sageli kaunistas romaani kirikuid ornamentika. Ornamentika-see on abstraktne ja skemaatiline, selles esinevad geomeerilised motiivid ning tundmatuseni ümber kujundatud ja stiliseeritud taime- ja loomakujutised. Arvukalt loodi seinamaale. Kirikute seintele ja võlvidele maaliti erksavärvilisi piiblistseene. Miniatuurmaal-käsitsi kirjutatud raamatute illustratsioonid. Tekstiilikunst on tarbekunsti haru, mis hõlmab telgedel või käsitsi kootud, põimitud ja heegeldatud loomsest, taimsest või sünteetilisest kiust esemete, sealhulgas rõivaste kunstilise kujundamisega. Romaani kullassepakunsti oluliseks ülesandeks jäi relikviaaride valmistamine. Relikviaar - väärismetallist või väärispuidust valmistatud ja kunstipäraselt töödeldud reliikvia hoiunõu
Selliseid märke on keskaegses kunstis väga palju ning kõiki neid ei osatagi tänapäeval lugeda. Rohkelt kasutati ka ornamentikat, mis oli skemaatiline ja abstraktne. Kirikute seinu katvad maalid olid analoogselt skulptuuriga naiivselt tõsised, pinnalised ja varjudeta. Peamiselt tehti seinamaale ja miniatuurmaale. Tänaseks on enamus neist hävinud või tuhmunud. Peamisteks teemadeks olid mitmesugused imed pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust, aga kujutati ka piiblistseene. Eriti rikkalik oli kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel. Eriliselt pühaliku ja salapärase võlu andsid kirikute poolhämarale sisemusele värvilisest klaasist aknad vitraazid , mis tol ajal kasutusele tulid. Eri värvi klaasist moodustati pildid , kus piirjoonteks olid tumedad tinaraamid. Romaani tekstiilikunstist on säilinud Bayeux' vaip . See on üle 70 meetri pikkune linasest riidest seinakate millele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas
õpetlikke ja hirmutavaid lugusid pühakirjast, pääses teinekord nende tööde hulka ka päris elulisi stseene, vahel isegi natukene naljakaid. Kohati mõjuvad need tööd kohmakalt ja abitult, ent ega romaani kujurid püüdnudki loodust täpselt matkida. Nende eesmärgiks oli usuliste elamuste väljendamine ning nii mõnegi töö mõjukust näib ebatäiuslikkus just suurendavat. Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris igasuguseid ähvardava sisuga piiblistseene ja kõikvõimalike imede kujutamist. Kõige populaarsem oli Viimse kohtupäeva stseen, mille keskel Kristus mõistab vooruslikud taevariiki, patused aga põrgusse. Ei kujutatud tavalist, igapäevast elu. Skulptuure tehti ka altarite kaunistamiseks või vabalt kiriku siseruumi paigutamiseks. Sagedane motiiv oli rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga, mida kutsutakse krutsifiksiks. Romaani skulptuuride proportsioonid olid väga
maisem hoiak- ehitised ei olnud enam nii kõrgustesse pürgivad. Endale kui ka ühiskonnale mõeldes tekkisid paljud ühiskondlikud hooned ja administratiivhooned. Itaallased leiutasid perspektiivi. Kunstis julgeti kujutada pildil alasti inimkeha. Üldiselt muutus kunst elavamaks ja emotsionaalsemaks võrreldes gooti kunstiga. Nii gooti kui ka renessansi kunstis on olulisel kohal religioon. Kujutatakse pühakuid kui ka piiblistseene. Millised muutused toimusid merenduses? Merenduses tehti edusamme. Vabama mõtlemise ja oleku tõttu julgesid ning suutsid inimesed rohkem teha. Merendus arenes- tehti suuri mereavastusi. Nt: Kolumbus jõudis Ameerikasse. Nende kaudu laienes silmaring, saadi tutvuda senitundmatute kultuuridega. Teistest maadest saadi kaasa ka teistsuguseid kultuure ja hoiakuid. Kuidas mõjus renessanss inimeste meeltele? Hakati arutlema ilu üle ning selle poole püüdlema
Veneetsia kunstnik maalis tundeküllaseid usulise sisuga hiigelpilte. Ta püüdles naturalismi poole, taotles oma maalides dramaatilisust ja dünaamikat. Tintoretto asetab raskuspunkti pildi serval, mis püüaks justkui vaataja pilku sundida viltu pildi sisse vaatama. "Püha õhtusöömaaeg" valmis aastal 1560. Maal asub San Giorgio Maggiore kirikus väikesel eraldi seisval saarel. Tintoretto maalis linna kaitsepühaku Markuse legendi, kuid ka piiblistseene, samuti portreid. Võrreldes Leonardo teosega mõjub maal rahutult. Ebatavaline oli tol ajal maali ülesehitus. Siin võis näha maneristidele omaseid võtteid: järske rakursse, diagonaale, sügava perspektiiviga ruume. Olid omased äikese-eelsed maastikud hämmingus inimestega, dramaatiliselt mõjuv värvikasutus, valguse terav metalne läige. Teos on maalitud tumedates toonides. Laud on suunatud diagonaalselt pildi sisse. Perspektiiv on liialdatud. Kristus asub pildi
romaanika parimad näited Eestis romaani stiilis ehitisi pole, kuna Lääne-Euroopa ehitustraditsioonide siia jõudes 13. sajandi algul oli valitsevaks juba gooti stiil. Romaani stiili jälgi võib veidi näha Saaremaa kirikutes (Valjala). II Skulptuur ja maalikunst Skulptuur, sh reljeef, oli tihedalt seotud arhitektuuriga. Skulptuurid kaunistasid kirikute fassaade, portaale, sammaste kapiteele. Peamiselt kujutati piiblistseene ja tegelasi, pühakuid. Kujutamislaad oli kohmakas, naiivne. Kuid usutundeid anti edasi väga siiralt ja ilmekalt, mis teeb tolleaegse kunsti eriti nauditavaks. Kirikute seinu katsid ka usuteemalised seinamaalid samuti veidi naiivsed ja abitud. Tänaseks on kahjuks paljud neist hävinud. Tähtsal kohal olid vitraazid ehk värvilised klaasaknad (värvilistest klaasitükkidest, vahel tinaribad). Olemuselt maalikunstile lähedane on ka üks tarbekunstiteos nn Bayeux` /bajöö/ vaip. See
*Esiteks mõjutas ristiusk arhitektuuri. Ja esmalt räägime selle teema all sarkofaagidest. Need olid kivihauad, mis on kristliku kunsti vanimad säilinud mälestised. Algselt maeti nendesse Rooma impeeriumi idaosas, hiljem levis see komme ka läände. Sarkofaagid kaunistati kristlike motiividega, näiteks Kristuse surnust ülestõusmisega. Kasutati ka varasemast ehk antiikajast üle võetud kaunistusmotiive viinamarjakobarad, puuviljakorvid, joogipeekri - millele anti piiblistseene kasutades kristlik sisu. Marmorist sarkofaagidesse hakkasid jõukad kristlased surnuid matma alates 4. Sajandist. Sarkofaagid maeti maa-alustesse koobastesse ehk katakombidesse. Sarkofaagi matmine sai siiski osakd vaid jõukamatele kristlastele *Katakombid on maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid. Osalt olid need looduslikud, osalt inimeste kätetöö. Katakombe on leitud mitmel pool Lähis-Idas, Itaalias jm. Need koosnevad käikudest ja hauakambritest. Näiteks Rooma linna all
Nt. Palazzo Medici. Võeti kasutusele antiikarhitektuuris kehtinud proportsiooniideaalid. Brunelleschi arhitekt ja skulptor. Ta oli esimeseks renessansi suurmeistriks. Firenze toomkiriku kuppel, Firenze Leidlaste Kodu. Chiberti skulptor. Kuulsaimaks tööks olid Firenze toomkiriku juures asuva ristimiskabeli pronksuksed nn ,,Paradiisi väravad", mis läigivad nagu oleks kullast(28 reljeefi). Reljeefidel on kujutatud piiblistseene. Donatello skulptor. Püstitas esimese uusaegse ratsamonumendi ,,Gatamelata" Padovas Veneetsia palgasõdurite pealikule; skulptuur ,,Taavet"(noor Taavet, kes Jumala abiga võitis võimsa sõjamehe Koljati). 15. saj. Masaccio maalija. Freskod, Firenze kiriku seinad. Maalikunstis oli oluline looduslähedus. Lisaks Massacciole teised kuulsad kunstnikud. Fra Angelico loodust jäljendavad kunsti võtted, lüüriline meeleolu, oli esimesi, kes maalis pilvi; oli sügavalt usklik
piibel". Keskaegne kirik pidi olema justnagu pisike maailma mudel, milles on olemas nii hea kui halb ja milles kõigel on oma maagiline tähendus. Kuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skulptuure maalingud. Maalikunst oli suunitluselt analoogne skulptuuriga. Ei kujutatud ümbritsevat elu. Peamiselt tehti seinamaale ja miniatuurmaale. Maalikunsti peamisteks teemadeks on mitmesugused imed - pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust, aga kujutati ka piiblistseene. Eriti rikkalik oli keskaja kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel. Kirikutes võib kohata ka maalitud ornamente. Lähedal maalikunstile on ka nn Bayeux' vaip, millele on tikitud William Vallutaja Inglismaa-retke lugu. Prantsusmaa Kõige silmapaistvamad olid ehitusmeistrite saavutused Prantsusmaal, kus tekkis üle kümne erineva koolkonna. Prantsusmaal loodi ka suurim romaani kirik viielööviline kahe põikhoone ja paljude tornidega basiilika Cluny klooster. Itaalia
Selle puhul ehitati kellatorn hoonest eraldi. Lagi. Selle ehitamisel oli probleem vastupidavus ja tulekindlus. Alguses ehitati lamedaid lagesid, aga hiljem võeti kasutusele ka silinder- ja ristivõlv. Nende toestuseks lisati vööndkaared. Kuna võlvid olid raskes, siis olid ka seinad paksud. Portaal ehk kiriku uks. Neid oli tihti kolm ja keskmine oli teistest suurem. Ehitati ka perspektiivportaale mitu kahanevas järjekorras üksteise taga paiknevat portaali. Sissekäigu kohal kujutati ja piiblistseene. Romaani stiil üks olulisemaid tunnuseid on ümarkaar. Romaani kirik on lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane ja monumentaalne. Kasutatakse värvilist kivi. Tähtsamad kirikud puutumatuid romaani stiilis kirikuid on säilinud suhteliselt vähe. NT Cluny kloostri kirik Burgundias, Durhami katedraal Inglismaal. Itaalia stiil oli kergem ja dekoratiivsem ja sambad olid saledad. Kasutati värvilist marmorit. Ilmalikud ehitised jäid üsnagi tagaplaanile.
6. Mille edasiandmisele pühendas peatähelepanu Paolo Uccelo ja millele Domenico Veneziano? Paolo Uccelo- Ägedalt liikuvate, keerukates poosides inimeste kujutamisele Domenico Veneziano- Pildi ruumile, mis oli justkui vaataje vastas asuv lava. 7. Miks peetakse Piero della Francescat suureks kunstnikuks? Sest ta lähenes kunstile matemaatiliselt. Lähendas inimkeha vorme geomeetrilistele kujunditele. Loobus praktiliselt valguse ja varki efektist. 8. Kes paigutas kirikuseintele piiblistseene maalides tegelaste hulka ka oma kaaslinlasi? 9. Kelle tööd on suured maalid ,,Venuse sünd" ja ,,Kevad"? Mida lähemat tead nende teoste kohta? Sandro Boticelli. ,,Veenuse sünd" on antiiktemaatika aktimaali taaselustamisega. ,,Kevades" tegelased vanakreeka ja vanarooma mütoloogilistest kirjandusest,taimed Medicite aiast. 10. Millises linnas ja miks hakkas levima õlimaal? 11. Milline kunstnik töötas 15.saj. Mantovas? Andrea Mantegna 12
1. Millised teemad olid levinud 15. saj. itaalia maalikunstis? 2. Milliseid maalitehnikaid ja värve kasutati sel ajal? 3. Keda nimetab enamik kunstiajalugusid itaalia renessanssmaali isaks? 4. Nimeta tema peamised tööd. Mille poolest olid need uudsed? 5. Millised kunstnikud maalisid kauneimaid madonnapilte? 6. Mille edasiandmisele pühendas peatähelepanu Paolo Uccello ja millele Domenico Veneziano. 7. Miks peetakse Piero della Francescat suureks kunstnikuks? 8. Kes paigutas kirikuseintele piiblistseene maalides tegelaste hulka ka oma kaaslinlasi? 9. Kelle tööd on suured maalid "Venuse sünd" ja "Kevad"? Mida lähemat tead nende teoste kohta? 10. Millises linnas ja miks hakkas levima õlimaal? 11. Milline kunstnik töötas 15. sajandil Mantovas? 12. Mida oskad öelda Giovanni Bellini looming kohta? 15. sajandil oli itaalia maalikunstis levinud temaatika enamasti usuline, kuid meelelise maailma väärtsutamine muutis piiblitegelased ja pühakud kaasaegsete inimeste taoliseks.
Gooti arhitektuur: Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Samuti hakati katuseid ehitama kivist Gooti skulptuur: Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Gooti maalikunst: Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Samuti tekkis palju tahvelmaalikoolkondi, mis mõjutasid ka Prantsusmaa, Inglismaa ja Madalmaade maalikunsti. Bernt Notke maal ,,Surmatantsud"
hällis (Uues Testamendis). Igapäevaelustseenides oli kujutatud näiteks hauakaevajaid, kaupmehi ja müürseppi. Kujutusstiil oli lihtne: selged värvid, liikumine ja meeleolud anti edasi lihtsa joonega, näod olid reeglina ainult visandatud. Veel mõjutas ristiusk sarkofaage, mis kaunistati kristlike motiividega, näiteks Kristuse surnust ülestõusmisega. Kasutati ka varasemast ehk antiikajast üle võetud kaunistusmotiive: viinamarjakobaraid, puuviljakorve ja joogipeekreid, millele anti piiblistseene kasutades kristlik sisu. Kristlased võtsid üle vanad ja tuntud motiivid ning andsid neile uue tähenduse. Ebausuga seotud seigad kujundati ümber piiblistseenideks. Kasutati samu motiive, mida maa-aluste matmispaikade seintel. Kristlikus arhitektuuris kasutasid arhitektid kirikute kavandamisel traditsioonilisi võtteid. Ehituskunstis kasutati palju erinevaid stiile. Esimestel sajanditel kehtis kristlaste hulgas pildikeeld, kuna see oli vastuolus
Väljastpoolt on gooti kirik romaani kirikuga võrreldes vaesem tornide poolest. Hilisgootika. Aja jooksul, kui ühiskonna jõukus veelgi kasvas, hakati kirikuid üha rohkem kaunistama. Näiteks anti roietele esteetiline väärtus : neist hakati kujundama lehviku-, võrgu- või tähekujulisi mustreid. Kõige keerulisemaid võlve tehti Inglismaal. Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Kokkuvõte Mõlemat stiili leidub Eestis küllaldaselt. Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid
Varasemates romaani kirikutes oli kas lame puidust lagi. Pikapeale õpiti uuesti ehitama vanaajal tuntud silinder-ja ristvõlvi. Toetuseks lisati vööndkaared. Võldis olid rasked ning sellepärast olid romaani kirikutel paksud seinad, kaitses. Gooti stiilil olid muutused lae ehitamises. Keskajal nim kiriku uksi portaalideks. Tavaliselt oli portaale 3, keskmine teistest suurem. Portaalide kujundust peeti tähtsks, kujutati piiblistseene jne. ROMAANI STIIL(10-12 saj). Oluline tunnus on ümarkaar iseloomulik ustele, akendele, siseruumis silindervõlvile. Üldjoones kirik lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane, monumentaalne, väikesed aknad. Lõuna-Euroopas oli romaani stiil kergem ja dekoratiivsem. Nt Veneetsia Püha Markuse kirik(bütsantsi mõjudega, seda kirikut ehitati sajandeid). Saksamaal nt Mainzi, Speyeri ja Wormsi toomkirik. Inglismaal nt Durhami katedraal. Prantsusmaal
· arhitektuur oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. · võteti kasutusele teravkaar, mis avaldas seintele ümarkaarest väiksemat külgsurvet. · Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. · Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. · Itaalias tekkis Giotto di Bondone, Duccio di
Katedraali põhiosa on 3-lööviline, koor 5-lööviline. Katedraal valmis kiiresti ja on seetõttu stiililt ühtne. Katedraali põhjapoolse roosakna keskel on Neitsi Maarja Jeesusega, tema ümber on inglid ja kaksteist Juuda kuningat. 14. Gooti skulptuuri põhitunnused. Gooti skulptuur lähenes enam ümarplastikale. Kujud on vaadeldavad nii eest kui ka külgedelt, aga jäävad siiski taustaga seotuks. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ja piiblistseene. Gooti skulptuuride nägudelt on kadunud piin ja kannatus. See on asendunud õndsustundega. Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. 15. Gooti maalikunsti põhitunnused (miniatuur- ja monumentaalmaal, vitraaž). Tahvelmaal sündis gooti ajastul, sest ruumi oli seinal vähe. See oli suur edasiminek kunsti levikul, sest puutahvlile või lõuendile maalitud pilti sai mujale viia. Itaalias, kus kirikute aknad olid
o Saksamaa, 11. sajandi algus Ornamentika kaunistas sageli kirikuid, oli abstraktne ja skemaatiline, selles esinevad erinevad geomeetrilised motiivid ning tundmatuseni ümberkujundatud ja stiliseeritud taime- ja loomakujutised, mis aga mõjuvad väga meeldivalt. Loodi arvukalt seinamaale Endiselt õitseb miniatuurmaal o Kirikute seintele ja o Kasutati ornamentikat võlvidele maaliti o Ei kujutatud ruumi ega piiblistseene liikumist o Vähe säilinud o Figuurid on tardunud nagu Bütsantsi ikoonidel Kullassepakunst o Reliikviate valmistamine Tekstiilikunstist on säilinud suurepärane piltvaip, mis on võrreldav samaaegse maalikunstiga. Bayeux' vaip o 58 stseeni o Villane tikand linasel o Umbes 1500 inimfiguuri kangale o 11. sajand
5) Vararenessansi kuulsaim skulptor oli Donatello. 9) Donatello oli uusaja skulptuuris esimene selle poolest, et püstitas Veneetsia palgasõdurite pealiku Gattamelata ratsamonumendi. LK 58 2) (Itaalia 15. Saj) Sel ajal kasutati õlivärve. Kirikute ja kabelite seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele templivärvidega. 3) Itaalia renessanssmaali isaks nimetatakse ______________ . 5) Kauneimad madonnapilte maalisid Giovanni Bellini, (+veel keegi?) 8) Piiblistseene maalides paigutas tegelaste hulka ka oma kaaslinlasi ____________ . 9) Maalide ,,Venuse sünd" ja ,,Kevad" autoriks on Sandro Botticelli. ,,Kevad" on piltvaiba taoline allegooriline maal. ,,Venuse sünd" neoplatismi kohasel oli antiikaja müütide ja kristliku sõnumi sisu olemuslikult üks ning nõda võidi selles maalis leida sidet Neitsi Maarjaga. LK 62 6) Bramante ja Michelangelo kuplite võrdlus: Bramante poolkerakuujuline, kuup & kera
need väga paksude seintega. Linnuse oluliseim osa- müür ja tornid. Ehitati kõrgemale, järve või jõe kaldale, et loodust kaitsena kasutada( raskem juurdepääs). KUJUTAV KUNST Väga omapärased ja rikkalikult esindatud. Seotud kirikutega ja arhidektuuriga. o Varaseim näide Saksamaalt, 10.saj, Gero rist (kristus ristil temaatika, krutsifiks) Hildeshaimi kiriku ustel on reljeefid, mis kujutavad piiblistseene. Kuna inimesed ei osanud lugeda ja ladina keelt ka eriti ei mõistnud olid reljeefipildid väga olulised, et inimesed saaksid aru, mida neile räägitakse. Sümboolika oli väga oluline( võtmetega kujutati Peetrust, karjasena Kristust) nimetatakse vaeste piiibliks. Reljeefid olid ka kapiteelidel. Viimse kohtupäeva temaatika oli väga populaarne (kristlus tuleb maa peale ja mõistab inimeste üle kohut, kes taevasse, kes põrgusse)
Materjalidena kasutati pronksi ja kivi, kuid ka puud.Kivi- ja puuskulptuur olid värvitud, mis tänaseks on täielikult hävinud.Romaani skulptuuri tellijaks oli kirik.Rahvale oli vaja pühakirja piltlikult selgeks teha, sest jumalateenistusi peeti ladina keeles ja rahvas ei mõistnud seda.Sellest tuleneb ka romaani skulptuuride religioosne sisu ja seepärast nimetatakse kirkute skulpturaalseid kaunistusi "vaeste Piibliks".Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris igasuguseid ähvardava sisuga piiblistseene ja kõikvõimalike imede kujutamist.Proportsioonid olid väga ebaloomulikud, tavaliselt kujutati inimfiguuri väikese peaga ja ülearu pikkade jalgadega.Maalikunst oli suunitluselt analoogne skulptuuriga.Ka siin ei leia me ümbritseva elu kujutamist.Peamiselt tehti seinamaale ja miniatuurmaale.Maalikunsti peamisteks teemadeks on mitmesugused imed - pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust, aga kujutati ka piiblistseene
2.3.2 Itaalias Siena katedraal Doodžide palee Venezias Santa Maria del Fiore katedraal Firenzes Palazzo Vecchio Firenzes Milano toomkirik Orvieto toomkirik 2.3.3 Hispaania Burgose katedraal Sevilla katedraal Segovia katedraal 2.4 Gooti skulptuur Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. 2.5 Gooti maalikunst Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraaži viljelemist. Itaalias tekkis Giotto di Bondone, Duccio di Boninsegna jt mõjul mitu tahvelmaalikoolkonda, mis mõjutasid ka Prantsusmaa, Inglismaa ja Madalmaade maalikunsti. 2.6 Gootika Eestis
pühakirja piltlikult selgeks teha, sest jumalateenistusi peeti ristiusu dogmadega. Kirik suhtus rahavakunsti vaenulikult, ladina keeles ja rahvas ei mõistnud seda. Sellest tuleneb ka nähes selles paganausu kajastust. Sama arvati ka romaani skulptuuride religioosne sisu ja seepärast antiikskulptuuri kohta. nimetatakse kirkute skulpturaalseid kaunistusi "vaeste Piibliks". Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris igasuguseid ähvardava sisuga piiblistseene ja kõikvõimalike imede kujutamist. Kõige populaarsem oli Viimse kohtupäeva stseen, ROMAANI MAALIKUNST mille keskel Kristus mõistab vooruslikud taevariiki, patused Maalikunst oli suunitluselt analoogne skulptuuriga. Ka siin ei aga põrgusse. Ei kujutatud tavalist, igapäevast elu. Skulptuure leia me ümbritseva elu kujutamist. Peamiselt tehti seinamaale tehti ka altarite kaunistamiseks või vabalt kiriku siseruumi ja miniatuurmaale. Maalikunsti peamisteks teemadeks on
keskel talle kummardamine, ülemise rea keskel Jumal-isa Maarja ja Ristija Johannese vahel. Genti altar on Madalmaade maalikunsti suurim meistriteos, millele on omane suur ilmekus, pühalikkus, üksikasjade peen teostamine ja värvide värskus. · Pieter Brueghel /brööhel/ vanem (1525-1569) Hüüdnimi ,,talupoegade Brueghel" (et eristada teda poegadest, kes olid samuti maalikunstnikud). Pieter Brueghel oli väga hea maastikumaalija. Maalis palju ka piiblistseene, asetades need oma kaasaja olustikku. Tema töödes on osavalt ühendatud detailid ja tervik. Iseloomulik on kõrge horisont. ,,Talupoja pulm" ,,Jahimehed lumes ehk Talvemaasik jahilistega"
6. Mille edasiandmisele pühendas peatähelepanu Paolo Uccelo ja millele Domenico Veneziano? Paolo Uccelo- Ägedalt liikuvate, keerukates poosides inimeste kujutamisele Domenico Veneziano- Pildi ruumile, mis oli justkui vaataje vastas asuv lava. 7. Miks peetakse Piero della Francescat suureks kunstnikuks? Sest ta lähenes kunstile matemaatiliselt. Lähendas inimkeha vorme geomeetrilistele kujunditele. Loobus praktiliselt valguse ja varju efektist. 8. Kes paigutas kirikuseintele piiblistseene maalides tegelaste hulka ka oma kaaslinlasi? Domenico Ghirlandajo 9. Kelle tööd on suured maalid ,,Venuse sünd" ja ,,Kevad"? Mida lähemat tead nende teoste kohta? Sandro Boticelli. ,,Veenuse sünd" on antiiktemaatika aktimaali taaselustamisega. ,,Kevades" tegelased vanakreeka ja vanarooma mütoloogilistest kirjandusest,taimed Medicite aiast. 10. Millises linnas ja miks hakkas levima õlimaal? Veneetsias, sest see oli sellises niiskes linnas sobivam kui freskomaal. 11
kattena. Maali alal pole romaani kunstiajajärk saavutanud eriti silmapaistvaid tulemusi. Ajatingimuste karmus oli vähe soodus selle „õrnema“ kunstiliigi arengule, mis nõuab erksamaid ja tundlikumaid meeli, kui võisid omada XI ja XII sajandi inimesed. Rohkem harrastati raidkunsti. Suuremate katedraalide (suurkirikute) portaalid (sissekäigud) ehiti enamasti skulptuurgruppidega (raienditega), mis kujutasid piiblistseene; altaritele ja hauaplaatidele raiuti samuti plastilisi figuure (kujundeid). Kuid ka siin ei jõutud enamasti veel toelise kunstilise elamuse väljenduseni. Vormid jäid kohmakaiks ja tooreiks, suutmata edasi anda kunstniku siseelamusi. Skulptuuri õpipoisiajaks võiks nimetada seda ajajärku. Üksikud teosed, mis jõudsid juba osaliselt välja üldisest abitusest, kõnelevad oma tugevate ja lihtsate vormidega sama karmi ja jõulist keelt kui romaani ehituskunstki
Prantsusmaal Cluny kloostri kirik. Saksamaal Wormsi katedraal. Inglismaal Durhami katedraal. Itaalias Pisa torn. Mis on romaani stiilis profaanarhitektuuri tähtsaim osa? Kirikute arhitektuur. Kuidas olid romaani ajastul omavahel seotud arhitektuur ja skulptuur? Skulptuur, seal hulgas reljeef, oli tihedalt seotud arhitektuuriga. Skulptuurid kaunistasid kirikute fassaade, portaale, sammaste kapiteele. Iseloomusta romaani skulptuuri! Peamiselt kujutati piiblistseene ja tegelasi, pühakuid. Kujutamislaad oli kohmakas, naiivne. Kuid usutundeid anti edasi väga siiralt ja ilmekalt, mis teeb tolleaegse kunsti eriti nauditavaks. Kirikute seinu katsid ka usuteemalised seinamaalid samuti veidi naiivsed ja abitud. Tänaseks on kahjuks paljud neist hävinud. Tähtsal kohal olid vitraazid ehk värvilised klaasaknad (värvilistest klaasitükkidest, vahel tinaribad). Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris igasuguseid ähvardava
Selle puhul ehitati kellatorn hoonest eraldi. Lagi. Selle ehitamisel oli probleem vastupidavus ja tulekindlus. Alguses ehitati lamedaid lagesid, aga hiljem võeti kasutusele ka silinder- ja ristivõlv. Nende toestuseks lisati vööndkaared. Kuna võlvid olid raskes, siis olid ka seinad paksud. Portaal ehk kiriku uks. Neid oli tihti kolm ja keskmine oli teistest suurem. Ehitati ka perspektiivportaale mitu kahanevas järjekorras üksteise taga paiknevat portaali. Sissekäigu kohal kujutati ja piiblistseene. Romaani stiil üks olulisemaid tunnuseid on ümarkaar. Romaani kirik on lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane ja monumentaalne. Kasutatakse värvilist kivi. Tähtsamad kirikud puutumatuid romaani stiilis kirikuid on säilinud suhteliselt vähe. NT Cluny kloostri kirik Burgundias, Durhami katedraal Inglismaal. Itaalia stiil oli kergem ja dekoratiivsem ja sambad olid saledad. Kasutati värvilist marmorit. Ilmalikud ehitised jäid üsnagi tagaplaanile.
(Lassus 1966) Vanimad säilinud kristliku kunsti mälestised pärinevad haudadest. Maeti sarkofaagidesse (kivihauad), algselt eelkõige Rooma impeeriumi idaosas, hiljem levis sarkofaagidesse matmise komme ka läände. Sarkofaage kaunistati kristlike motiividega – näiteks Kristuse surnuist ülestõusmine; kasutati ka otseselt varasemast (antiigi kunstist) üle võetud kaunistusmotiive – viinamarjakobarad, puuviljakorvid, joogipeekrid, millele anti (piiblistseene kasutades) kristlik sisu. Marmorist sarkofaagidesse hakkasid jõukad kristlased surnuid matma alates 4. sajandist, pärast kristluse tunnustamist. Maeti maa-alustesse katakombidesse. (Onasch, Schnieper 2003). Laatsaruse surnuist ülestõusmine (üks Jeesuse imetegusid). 350-400 pKr. Via Latina katakomb, Rooma. Illustratsioon 2. Matmiskombed on tihedalt seotud Kristuse teise tulemise ootusega varakristlaste hulgas
kujundid e. siirud. Läänefassaad olid rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Tuntumad ehitised: Notre-Dame katedraal, Chartres'i, Reimsi, Amiens'i katedraalid. 2. Skulptuur: Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. 3. Maal: Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Eesti keskaegne kunst: 1. Sakraalarhitektuur: Ehitusmaterjaliks Põhja-Eestis, Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut
kujundid e. siirud. Läänefassaad olid rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Tuntumad ehitised: Notre-Dame katedraal, Chartres'i, Reimsi, Amiens'i katedraalid. 2. Skulptuur: Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. 3. Maal: Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Eesti keskaegne kunst: 1. Sakraalarhitektuur: Ehitusmaterjaliks Põhja-Eestis, Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut
Populaarseid viimse kohtupäeva stseen. Kujurid ei pööranud tähelepanu kehavormide täpsele edasiandmisele, vaid oskasid inimhinge märkamatuid külgi edasi anda.tekstiilikunst- Kuulus bajöö vaip, kuhu tikitud 1500 inimfiguuri, hobuseid laevu losse ja muud. Romaani maalikunstist saame ettekujutuse miniatuurmaalilt-rohkelt ornamentikat, ruumi kujutamine kadus, pildid fantaasiaküllased, väljendusrikkad,. seinamaale loodi palju, ka võlvidele maaliti piiblistseene, figuurid tasapinnalised, moonutatud. Itaalias püha markuse kirik, pisa toomkirik, saaremaal valjala kiriku lääneportaal romaani stiilis. Gooti stiil Tekkis tänu uuendustele-teravkaar, roidvõlv, tugikaar, tugipiilar, kõrgustesse pürgimine, . Gooti ehitisi lammutati halastamatult. Põhiplaanilt romaani basiilikast ei erine. Teravkaar suudab kanda suuremat raskust, roidvõlvid olid palju kergemad, sai teha suuremad aknad, mille värvilised klaasid lasid sisse palju valgust
piibliainelisi kompositsioone täiendas Firenze vaadetega ja elustseenidega, lisades juurde firenzelaste portreid, Michelangelo õpetaja SLAIDID Vanaisa lapselapsega - rasvapaisetega nina 17. Filippino Lippi - 1457-1504, Fra Filippo Lippi poeg, Botticelli õpilane, lokaaltoonid SLAIDID Toobija ja Raafael Firenze teisejärgulised. 18. Lorenzo di Credi - 1459-1537, hea maastikukujutus, kujutas peamiselt piiblistseene intiimsete harduspiltidena. SLAIDID Kuulutamine 19. Piero di Cosimo - 1462-1521, maalingutel kujutas enamasti mütoloogilisi süzeesid, SLAIDID Vespucci - maod kaela ümber Põhja-Umbrialased 20. Pierro della Francesca - 1416-1492, jõuline, asjalik, hea perspektiiv, üks tähtsamaid vararenessansi teoreetikuid, inetud tädid, plastilised figuurid, õhu- ja värviperspektiiv. SLAIDID Halastuse madonna 5 Seeba kuninganna
avaldamine, naiivne, kuid südamlikult siiras jutustus. Tajume, et kehavormide moonutamine aitab tõsta teose tundesisu. Sageli kaunistas romaani kirikuid ka ornamentika. See on abstraktne ja skemaatiline, selles esinevad geomeetrilised motiivid ning tundmatuseni ümber kujundatud ja stiliseeritud taime- ja loomakujutised, mis aga mõjuvad vägagi meeldivalt. Arvukalt loodi seinamaale. Kirikute seintele ja võlvidele maaliti erksavärvilisi piiblistseene, kuid neid on vähe säilinud. Kuigi figuurid on tasapinnalise ja moonutatud, mõjuvad maalingud tundeküllaste ilmekate jutustustena. Endiselt õitses miniatuurmaal. Raamatumaalides valitses joonele tuginev (lineaarne) ja pinnaline laad. Rohkelt kasutati ornamentikat, nt. pühakupiltide raamistikuna. Jälle kadusid katsed kujutada ruumi. Usulistel teemadel loodud pildid on väga fantaasiaküllased ja väljendusrikkad. Riietuse voldid on keha vormidest sõltumatud ja muutuvad osaks ornamendist
kampaniil. Mõnedel puhkudel oli kiriku ees nelinurkne õu aatrium. · Santa Maria Maggiore · Santa Sabina · Peetri kirik Basiilikas andsid tooni sambad, lagi oli lame või mõnel juhul see hoopis puudus. Seina- maalingud ja mosaiigid akende all või vahel. Mosaiigis kasutati siledaid marmortükikesi, erksavärvilised klaasikuubikud. Koloriit heleroheline, kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Seinamaalidel kujutati nagu katakombideski piiblistseene. Mosaiigis kujutati pühakuid tardunud poosidega. Figuurid on rikkalikult rõivastatud . Kiriku idaosa ja altari ümbrus on rikkalikult kaunistatud. Skulptuur - ei loodudki vabalt seisvaid skulptuure, harrastati rohkem reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Varakristlik reljeef rõhutab kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. 15. Bütsantsi arhitektuur Kujunes välja 5. saj pKr kui Lääne-Rooma riik kukutati. Kirikud olid tsentraalehitised;
Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel viimast pelgupaika pakkuda. MAALIKUNST: Maalikunst oli suunitluselt analoogne skulptuuriga. Ka siin ei leia me ümbritseva elu kujutamist. Peamiselt tehti seinamaale ja miniatuurmaale. Maalikunsti peamisteks teemadeks on mitmesugused imed - pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust, aga kujutati ka piiblistseene. Eriti rikkalik oli keskaja kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel. Kirikutes võib kohata ka maalitud ornamente. Endiselt õitses miniatuurmaal. Vanematele koolkondadele lisandusid juurde uued. Raamatumaalides valitses üldjoontes dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad ning kasutati rohkelt ka ornamentikat. Usulistel teemadel kujutatud piltides on rohkem rõhutatud askeesi ja kannatusi kui varasematel aegadel. VITRAAZ: · Klaasist aknad
basiilika, põhiosa 5lööviline, e es 3lööviline e eskirik. Kaks p õikhoonet. Palju torne. Hävinud. Kirik, ristimiskirik ja kellatorn Pisas Itaalias. Torn kuulus viltune Pisa torn. Mainzi, Speyeri ja Wormsi katedraalid (ehk too mkirikud) Saksamaal saksa ro maani pari mad näited. Skulptuur ja maalikunst Skulptuur, sh reljeef, oli tihedalt seotud arhitektuuriga. Skulptuurid kaunistasid kirikute fassaade, portaale, sa m maste kapiteele. Peamiselt kujutati piiblistseene ja tegelasi, p ühakuid. Kujutamislaad oli koh makas, naiivne. Kuid usutundeid anti edasi v äga siiralt ja il me kalt, mis teeb tolleaegse kunsti eriti nauditavaks. Kirikute seinu katsid ka usutee malised seinamaalid sa muti veidi naiivsed ja abitud. Tänaseks on kahjuks paljud neist hävinud. Tähtsal kohal olid vitraazid ehk värvilised klaasaknad Ole muselt maalikunstile lähedane on ka üks tarbekunstiteos nn Bayeux`vaip. Se e asub
Kivi- ja puuskulptuur olid värvitud, mis tänaseks on täielikult hävinud. Romaani skulptuuri tellijaks oli kirik. Rahvale oli vaja pühakirja piltlikult selgeks teha, sest jumalateenistusi peeti ladina keeles ja rahvas ei mõistnud seda. Sellest tuleneb ka romaani skulptuuride religioosne sisu ja seepärast nimetatakse kirkute skulpturaalseid kaunistusi "vaeste Piibliks". Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris igasuguseid ähvardava sisuga piiblistseene ja kõikvõimalike imede kujutamist. Kõige populaarsem oli Viimse kohtupäeva stseen, mille keskel Kristus mõistab vooruslikud taevariiki, patused aga põrgusse. Ei kujutatud tavalist, igapäevast elu. Skulptuure tehti ka altarite kaunistamiseks või vabalt kiriku siseruumi paigutamiseks. Sagedane motiiv oli rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga, mida kutsutakse krutsifiksiks. Proportsioonid olid väga ebaloomulikud, tavaliselt kujutati inimfiguuri väikese peaga
piibliainestikuga. Kristlaste vankumatus muutis ristiusu üha enam levinumaks kuni aastal 313 kuulutas keiser Constantinus selle lubatuks. Surnuid maeti katakombide seintesse uuristatud avadesse ja sageli oli kirst uhke reljeefse dekooriga. Iseseisvat skulptuuri ei esinenud. Kirikuteks hakati ehitama uusi basiilikaid: majatüüpe, kus on kolm (hiljem ka viis) pikihoonet, nn. löövid ja keskmisel, kõrgemal löövil on ülaosas aknad. Sisekujunduses kasutati mosaiike, kus oli piiblistseene kujutatud. Näited: Santa Maria Maggorie ja Santa Sabina Roomas. Pärgamendi kasutusele võtmisega hakati pühasid tekste üles kirjutama ja piltidega kaunistama, tekkis miniatuur- ehk raamatumaal. Bütsansi kunst 6.sajandil Kreeka ja Väike-Aasia aladel arenev kultuur eraldub usulistes küsimustes Rooma paavstist. Bütsansi kirikud on oma põhiplaanilt tsentraalehitised (keskosa kohal kuppel), nt. Hagia Sophia katedraal, kaheksatahuline San Vitale ja Apostlite kirik Konstantinoopolis
annaabi.ee 
