Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Romaani stiili kujutav ja tarbekunst (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
ROMAANI STIILI KUJUTAV
JA TARBEKUNST
ROMAANI KUNST
X-XII sajand
Romaani stiil oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-
Euroopas.
See valitses X-XII sajandil eelkõige Itaalias,
Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal.
Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest
arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi.Teisalt
viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga.
Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10.
sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni.
Romaani skulptuur ja maalikunst on veelgi
omapärasemad kui arhitektuur.
10.sajandi lõpul valmis puuskulptuur ristilöödud
Kristusest.
11.sajandi alguses valmisid Hildesheimi toomkiriku
pronksuksed, mille reljeefid kujutavad stseene Piiblist.
11.sajandi keskel hakati paljudes Euroopa osades looma
arhitektuuriga seotud skulptuuri.Enamasti oli
tegemist reljeefidega kiriku fassaadidel.
Tavaline oli relfjeefide paigutamine portaali külgedele
(palestikule) ja selle kohale, ümarkaarsele viiluväljale
(tümpanonile).
Reljeefid ei olnud enamasti mõeldud lähedalt
vaatamiseks ja see aitab seletada nende üldistavat
vormi.
Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris esiteks
ähvardavaid süzeesid ning teiseks imede kujutusi.
10.sajandi kujurit ei huvita anatoomiline täpsus ja
kehavormide ilu, vaid kannatuse tundeküllane
väljendamine. Neile piisas, kui nad said tegelase
äratuntavaks teha mõne tingmärgi abil.
Pühakuid kujutati alati koos mõne vastava esemega (nt.
Peetrust võtmega).
Sageli kaunistas romaani kirikuid ornamentika.
Ornamentika-see on abstraktne ja skemaatiline,
selles esinevad geomeerilised motiivid ning
tundmatuseni ümber kujundatud ja stiliseeritud
taime- ja loomakujutised.
Arvukalt loodi seinamaale. Kirikute seintele ja
võlvidele maaliti erksavärvilisi piiblistseene.
Miniatuurmaal-käsitsi kirjutatud raamatute
illustratsioonid.
Tekstiilikunst on tarbekunsti haru, mis hõlmab
telgedel või käsitsi kootud, põimitud ja heegeldatud
loomsest, taimsest või sünteetilisest kiust esemete,
sealhulgas rõivaste kunstilise kujundamisega.
Romaani kullassepakunsti oluliseks ülesandeks jäi
relikviaaride valmistamine.
Relikviaar - väärismetallist või väärispuidust
valmistatud ja kunstipäraselt töödeldud reliikvia
hoiunõu. Relikviaar võib olla kasti-, risti-,
majakese-, jne- kujuline või omab selle
säilitatava pühaku kehaosa (käsi, pea, jne) vormi.
Hildesheimi toomkiriku pronksuks
Notre-Dame-la-Grande'i kirik Poitiers's
Chartres'i katedraali peaportaali
skulptuurid
Müstiline veski.
Vézelay Madeleine'i
kiriku kapiteel.
Prantsusmaa. 12. saj.
Reljeef Vézelay
Madeleine'i kiriku
portaali viiluväljalt
(nn. tümpanonilt).
Prantsusmaa. 12. saj.
Vasakule Paremale
Romaani stiili kujutav ja tarbekunst #1 Romaani stiili kujutav ja tarbekunst #2 Romaani stiili kujutav ja tarbekunst #3 Romaani stiili kujutav ja tarbekunst #4 Romaani stiili kujutav ja tarbekunst #5 Romaani stiili kujutav ja tarbekunst #6 Romaani stiili kujutav ja tarbekunst #7 Romaani stiili kujutav ja tarbekunst #8 Romaani stiili kujutav ja tarbekunst #9 Romaani stiili kujutav ja tarbekunst #10 Romaani stiili kujutav ja tarbekunst #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor likeyoucare Õppematerjali autor
Väga hea teha sellega ettekannet vms. Sisaldab pilte. Slaidid.

Sarnased õppematerjalid

Romaani kujutav kunst
1
docx

Romaani kujutav kunst.

KUNSTIAJALUGU 9.Romaani kujutav kunst. · Omapärane skulptuur ja maalikunst · Pärast iknoklastide võimuaega oli Bütsantsis taaselustunud maalikunst, mille teemaks oli Kristuse kannatuslugu. Skulptuur: · 10ndal saj. Valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest . · 10. Sajandi kujurit ei huvita anatoomiline täpsus ja kehavormide ilu, vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. · 11ndal sajandil valmisid Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mille reljeefid

Kunstiajalugu
III Romaani ajastu
10
pdf

III Romaani ajastu

III Romaani ajastu 10. sajand kuni 12. sajandi lõpp. Algaas Saksamaal, edasi jätkus Prantsusmaal ja Inglismaal. Peamine tunnus on SUUR LAI ÜMARKAAR. Kiviarhitektuur hakkas taastuma ja linnad hakkasid kasvama [Veneetsia, Genova, Pisa ­ kaugkaubandus Vahemerel]. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntuid võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle järgi nimetati 19. sajandi 10.-12. sajandi kunstistiil romaani stiiliks. Kirikute peamine tüüp oli basiilika. Koorile ehitati ruumi juurde. Koori põrand oli sageli pikihoone omast kõrgemal ja seal all asus kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana. Kiriku põhiplaan meenutab mõnikord ladina risti. Basiilikate kõrval esines ka ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik o Kodakirik oli kolmelööviline nagu basiilikagi, o Kuid kesklöövi ülaosas polnud aknaid o Uksed [keskaja arhitektuuris portaalid] asusid mõnikord

Kunstiajalugu
Kunstiajalugu 10 klassile-pt 28-29 konspekt romaani stiil
2
doc

Kunstiajalugu 10.klassile (pt 28-29 konspekt,romaani stiil)

transepti ja apsiidi vahele nelinurkne ruum mida nimetatakse kooriks. Nelitis-pikihoone ja transepti lõikumiskoht .Pikihoone põrand tavalisest kõrgem. Koori all sageli kabel(krüpt)-kasutati suurnike matusepaigana . Kiriku põhiplaan läheb sel juhul nn.ladina ristile. Kodakirik-kolmelööviline nagu basiilikagi,erinevus see et aknaid kesklöövi ülaosas polnud. Uksed(portaalid) .Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid.Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid Kaari kandsid piilaris(võisid olla ümmargused,neljatahulised jne).Erineveust samba ja piilari vahel ei ole.Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid. Trifoorium-empooride asemel paksu müüri sees asetsev kitsas käik mis avanes arkaadina kesklöövi Pseudotrifoorium-kui müüris käik puudus,kesklöövi seinal ainult rida ümarkaarseid nisse(nn. Petikud) Empoorid/Trifoorium võis ka puududa.Kõige raskemaks ül. Sel ajal ehitiste katmine vastupidava laega

Kunstiajalugu
Varakristlik kunst - Romaanika kujutav kunst
11
rtf

Varakristlik kunst - Romaanika kujutav kunst

ühtsus., ideaaliks ja eeskujuks võtta Jeesuse kannatusterohke elukäik. Roomlaste eetikaga oli vastuolus: käsk armastada oma nii ligimest, kui vaenlast; Jumala ees kõik võrdsed. Kristlasi kiusati taga Rooma riigi võimude poolt. See ei pidurdanud kristluselevikut - pigem kinnitas usku. 4. sajandil kuulutab keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Esimeste ristikoguuste kunstilised vajadused ja võimalused väiksed. Visuaalne kunst esialgu kristlastele isegi lubamatu. Jumala sõna - pühakiri- tähtsaim. Pühakirja töhtsus tõi kaasa raamatukunsti sünni. Materjal - töödeldud loomanahast pärgament. Vastupidav. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid tekste. Tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. (5. - 6. sajandist pärit käsikirjad nii kõrgtasemelised, et tunnistavad varasema aerngu olemasolu.) Jälitamise ja tagakiusamise tõttu pidid kristlased esialgu varjatult kokku saama. Algul

Kunstiajalugu
Ristiusumõju kunstile-bütsants-gooti stiil-romantika
5
doc

Ristiusumõju kunstile, bütsants, gooti stiil, romantika

· Lambatalle õlul hoidev ,,Hea Karjane" ­ Kristus · Kala ­ Kristus · Ankur ­ lootus · Paabulind ­ surematus · Tuvi ­ pühavaim On olemas ka motiivid, mis illustreerivad mõnda kohta piiblist. Kõige tuntumad ikoonid on rist ja ülestõstetud kätega inimene ehk palvetaja. Piibli tegelased meenutavad veel inimesi, mis siis, et on kohmaka võitu. Kuid neil on suur tähendus, sest just nendest sai alguse uue ajastu kunst. Välditi skulptuure, kuna kardeti sarnasust paganlike religioonidega. Selle asemel tegeleti reljeefi kunstiga, millega kaeti sarkofaage. Vormilt on need reljeefid nagu roomlastel, kuid ainet on saadus ikkagi piiblist. Kristlik reljeefi kunst hakkas õieti levima alles siis, kui kristlus Roomas lubatuks sai ja kui kristlusega liitus rohkem inimesi. Taheti ühendada kristlust Rooma traditsioonidega. Reljeefid kõnelevad rohkem Kristuse jumalikkust, kui tema surma ja kannatusi

Kunstiajalugu
Kunstiajalugu-varakristlik ajastu
52
pdf

Kunstiajalugu: varakristlik ajastu

 Kaunistuste juures kasutati sümboolikat, mille tähendust teadsid vaid usklikud. Nt.Kristust tähistas lambatalle õlal kandev mees ja kala; Pühavaimu- tuvi;Peetrust-võti Laemaal ühes Rooma katakombis. 4.saj Vaade Via Latina katakombi Hea Karjane. Marmor. u. 300.a. Roomas. 4.saj Raamatu kunst ja sarkofaagid.  Jumala säna kuulutamise tähtsus tõi kaasa raamatukunsti sünni. Kirjutati pärgamendile ja teksti illustreeriti miniatuurmaalidega.  Reljeefidega kaunistati sarkofaage aga skulptuurise tegemist välditi, et eristuda Varakristlik sarkofaag. 4.saj. paganlikest religioonidest Kiriku ehituse algus Legendi järgi oli ristikoguduse asutajaks Roomas Peetrus. Ta löödi risti (pea alaspidi) keiser Nero

Kunsti ajalugu
Keskaja kunst
19
rtf

Keskaja kunst

· Kompositsioon on range, figuurid varakristlikust mosaiigist tinglikumad, näoilmed karmid ning pidulikud, ent on püütud säilitada inimeste isikupära. Varakristlikule mosaiigile omane sinine foon on asendatud kuldsega · San Vitale ­ Justinianus ning tema abikaasa õukondlaste keskel o Ikonoklastid vs ikonoduulid ; viimased saavutasid võidu, ent kujutav kunst siiski kannatas, kuna ikonoklastid arvasid, et elusolendite kujutamine ei suuda panna muhamedlasi usku vastu võtma o Maalikunst ­ sarnane klassikalise kreeka kunstiga o Ikoonimaal ja miniatuur o Skulptuur Elevandiluunikerdused · XI ­ XII saj. ­ Konstantinoopol elevandiluunikerduste keskus o Kullassepakunst ­ vähe säilinud

Keskaja kunst
Kunstiajaloo konspekt 10 klassile
22
doc

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

qualis rex, talis rex milline on valitseja, selline on rahvas ubi beni, ibi patria kus on kodumaa, seal on hea § 12. Sissejuhatus kunsti. Kunsti tekkimine. Kunsti tekkimine. Hästi suured muudatused toimusid inimkonna ajaloos u 30 000a tagasi. Esiteks, hakati elama sugukondades. Inimest hakati eristama rasside järgi. Hakkasid eristuma keeled. Tekkis religioon, nt animism. See on loodusnähtuste hingestamine. Tekkis kunst. See näitab, et inimestel oli abstraktne mõtlemine (mõisteline). Selle vastand on pragmaatiline või praktiline mõtlemine. Kunsti tekkimiseks on erinevaid teooriaid, millest levinumad on: suhtlusvahend, info vahendaja ja religioossete tunnete/vaadete väljendamine ilu, kaunistamine pärast eneseväljendus, vajadus end kunstiliselt väljendada Kultuur on inimtegevuse eri valdkonnad. Nt teadus, muusika, kunst, haridus jne. Inimtegevuse vaimsed tegevused.

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (2)

aigarr profiilipilt
aigarr: Asjalik, soovitan
12:19 21-05-2011
thebmwm1 profiilipilt
thebmwm1: väga hea
16:13 21-05-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun