Gooti stiil, arhidektuur, maalikunst ja skulptuur (0)

Gootika Gooti stiil
Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil . See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss . Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint- Denis ' kloostri kiriku koor. Eestis hakkas see levima alles aastal 1300. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi : · varagootikat (u 1140­1200) · kõrggootikat (u 1200­1350) · hilisgootikat (u 1350­ 1525 ). Gooti arhitektuur :
Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Samuti hakati katuseid ehitama kivist
Gooti skulptuur :
Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult.
Gooti maalikunst :
Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Samuti tekkis palju tahvelmaalikoolkondi, mis mõjutasid ka Prantsusmaa, Inglismaa ja Madalmaade maalikunsti.
Bernt Notke maal ,,Surmatantsud"
Bernt Notke oli saksa maalikunstnik ja skulptor . Tema teosed on levinud kogu Põhja- Euroopas.Tema tuntuim teos oli " Surmatants " Lübecki Maria kirikus, mis hävis Teises maailmasõjas liitlaste pommitamise tagajärjel. Algselt oli see ligi 30 meetri pikkune , aga sellest on säilinud ainult 7,5 meetrit. Surmatants ­ populaarne altarimaali pildimotiiv elu ebakindluse ja surma paratamatuse teemal, õudu äratav kuju (n. luukere ) sunnib vastutahtmist tantsima tavaliselt erinevaid ühiskonna klassidest pärinevaid inimesi. Surmatantsumotiiv (danse macabre) oli ühiskonda demokratiseeriv surmahoiatus kõigile. Sarnase, osaliselt säilinud teose tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks.
Prantsuse kirikud Esimene gooti süsteemiga kloostrikirik ehitati 1144. aastal ja see kandis nime Saint- Denis. Peale selle kuulub varagootika kauneimate kirikute hulka veel Pariisi Notre-Dame (Jumalaemakirik). · Pariisi Jumalaema kirik (Notre-Dame de Paris) on kirik Pariisis Cité saarel.Kiriku ehitamist alustati 1163 kuningas Louis VII valitsemise ajal kunagise Jupiteri templi kohale. Nurgakivi pani paavst Aleksander III. Tööd kestsid ligi 200 aastat. Kiriku valmides (umbes 1330 ­1345) olid tornid 69 m kõrged. Prantsuse kõrggootika kauneimad hooneid on Amiens`i (valmis 48 aastaga), Chartres `i ja Reimsi katedraalid. Amiens: ehitust alustati 1220 . Pidi suuruselt ja toreduselt ületama kõik seni tehtud kirikud. Kesklööv ongi kõige kõrgem, u.42m. Erandlikult alustati ehitamist kohe pikihoone põhiosast (taval. alustati koorist), mis valmis 1236, koor aga alles 1270, kabelid pikihoone külgedel lisati 14.saj. keskel. Lõunapoolne torn lõpetati 1366. Põhjapoolne 15.saj. algul (ja päris ühesugused nad polegi). Nelitise kohale uhke haritorn 17.saj. algul ehitatud. Meistrid: Robert de Luzarches, Thomas de Cormont ja tema poeg Renaud.
Chartres: suured lääneportaalid, kuulus skulpturaalne kujundus (vt. Skulptuur).Alustati 12.saj.algul, taastati pärast tulekahju ( 1194 ). Põhiliseks reliikviaks on siin Neitsi Maarja Loor (mis imekombel tulekahjust pääses), asub siin seniajani . Tulekahju seletatigi sellega, et Maarja soovib endale uhkemat koda (Tiina Meeri jutustab vahel ühe ilusa legendi).Pikihoone on 3-lööviline, 130 meetrit pikk, koor on 5-lööviline, hoone valmis 1260 (tulekahjujärgne taastamine). Põhjapoolse torni tipp on 16.saj. algusest (valmis 1507 ) ja on hilisgootilik. Väga suurejoonelised on transepti fassaadid . Kuulsad on värvilised vitraazaknad. Oli kunagi iidne keltide pühapaik.
Reims : juba karolingide ajastul siin kirik. 1210 hävis tulekahjus, taastati 1212 aastast alates suure gooti kirikuna. Pikihoone ehitus kestis 13.saj.lõpuni, fassaadi ülaosa omandas oma praeguse kuju 14.saj.alguses. Tornikiivreid pole--ei jõutud. Ehitust alustas ja koori ehitas valmis meister Jean d' Orbais (ta ise suri 1231 ja jätkasid teised). Kirik sai I maailmasõjas tugevasti kannatada ja on hiljem taastatud. See on Prantsuse kuningate kroonimiskirik, ka Jeanne d' Arci sündmused on siin aset leidnud. Pikihoone on 138 meetrit pikk ja võlvide kõrgus on kuni 37m.