Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditervikuga. Annab sageli oma töödele satiirilis- moraliseeriva põhitooni. Kujutab igapäevaseid stseene üldistava tagamõttega. Tegelasteks on lihtsad talupojad, kujutab neid ilustamata ja nende elujõudu imetledes. Talupoegade igikestvusele vastandab mõnikord üksiku kangelase tühisuse, näit. ,,Maastik Ikarose kukkumisega". Brueghel on üks geniaalsemaid mastikumaalijaid, maastikumaali zanrilooja. Ta näeb ja tunnetab maastikku ühtse tervikuna. Esimene, kes oskas edasi anda maastiku suurust ja vägevust; tema piltidel on kõik viimase võimaluseni loogiline, orgaaniline ja veenev. Oskab tähele panna ja edasi anda kõiki atmosfäärinähtusi, tabab valguse ja õhu kujutamisel kõige peenemaidki nüansse. Maastikel esinevad figuurid on sulatatud ühtseks tervikuks, aidates maastikku elavdada.
saj; kuidas seda aega nimetatakse? Nimeta romaani stiili põhitunnused. Nimeta 2 romaani stiilis kirikut või katedraali! Ehitati kiviehitisi peamiselt, varakeskaeg. Romaani stiili peamine tunnus ümarkaare kasutamine, samuti silindervõlv, ristvõlv.Kirikute peamine tüüp basiilika. Saint Foy Conques´s, Saint Sernini Toulousé´is, Durhami kirik, Cluny klooster, Speyeri, Mainzi toomkirik. 7. Milliseid ehitisi ehitati 12-16.saj? Nimeta stiil ja stiili tunnused! (3)Nimeta 3 kuulsamat gooti katedraali Prantsusmaal. Ehitati katedraale. Gooti stiili kõige silmatorkavamateks tunnuseks on teravkaar ja roidvõlv. Jumalaema kirik (Notre Dame) Pariisis, Amiensi katedraal, Chartesi katedraal, Reimsi katedraal. 8.Õpi lugema põhiplaane. Leia plaanilt pikihoone, transept, koor, löövid jne. Erista lõiget plaanist. Erista basiilika tüüpi kirik kodakirikust. 9.Tunne gooti läänefassaadi:portaalid, ehisviilud, roosaken ja kuningategalerii. Mis on vitraaz? Vitraaz on
Protestantlus oli esialgu võrdlemisi kunstivaenulik kirikute kaunistamine maalide ja skulptuuridega kas keelati ära või piirati seda. Vähenes oluliselt ka kirikuehitus. Seda enam puhkes õitsele ilmalik kunst. Ka põhja pool Alpe sooviti ehitada uusi moodsaid renessansivaimust kantud elamuid Itaalia eeskujude põhjal. MADALMAADE MAALIKUNST 15.-16. SAJANDIL (RENESSANSS MADALMAADES) 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi eesi. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi põhjapoolsetes maades lõplikult võidule. Erinevus kahe kunstimaailma vahel on siiski päris suur. Madalmaade maalikunsti iseärasused: - tugeva isiksuse ülistamine oli võõras; esiplaanil inimeste võrdsus ja õigluse ideed, mis
ehitamisel ning alles kirja lõpus mainis, et on võimeline töötama ka arhitektina, maalikunstnikuna või skulptorina. Kuid Leonardo oli ka loodusteadlane, filosoof, arhitektuuri- ja kunstiteoreetik ning muusik (samuti lahkas ta laipu ja valmistas ette võimsaid tuleshowsid õukondlikel pidustustel). Leonardolt on säilinud üle 5000 lehekülje üleskirjutisi koos näitlike joonistega. Renessanss on läinud ajalukku ka graafika ja trükipressi leiutamise ajastuna. Õpiti tundma puulõiget, vaselõiget ja söövitust. 15. sajandil trükiti Saksamaal esimesed mängukaardid ja pühakute pildid. Trükipress muutus uue ajastu sümboliks. Hakati väärtustama erootikat ja meelelist armastust. Levis teadmine, et need, kes egoistlikult ja hoolimatult oma eesmärke taotlevad, on enamasti edukad. Et erootika pop oli, seda näitab ka renessansiaegne riietus - see tõstis esile kehavorme ja
sajandi keskel Johann Gutenberg. Teadmiste ja hariduse kiires levikus nägid võimuisandad kindlasti ohtu iseenda jalgealusele. 15. sajandil arenes Saksamaal puuskulptuur. Lisaks mastaapsetele altaritöödele tegid puunikerdajad ka väikesemõõtmelisi töid, näiteks lae-kandelaabreid, kujukesi ja koduse palvetamise puhul kasutatavaid krutsifikse, materjalina kasutati valdavalt kuuske või pärnapuud. 16. sajandi esimesel veerandil arenes Saksamaal maali kõrval ka graafika. Peamiselt levis puu- ja vaselõige, esimesed katsetused tehti oforditehnikas. Esile tõusis poliitiline graafika: lendlehed, karikatuurid. Saksa renessansi kunstnikke huvitas inimeste kordumatu omapära ja tundeelu, ilu mitte eriti. Maailma kujutamine muutub objektiivseks ja tõetruuks, taotletakse ruumisügavuse illusiooni. Gootipärase iluideaali asemele tuleb looduslähedane karakteriküllus. Uuendustega põimub gootikale iseloomulik naturalism ja kaldumine müstikasse
mis t�des asjaolu, et ��kull, kes on harjunud n�gema pimedas ja mitte valges, koperdas p�eval ringi nagu joobnu. Moraalne �ppetund neile kahele seal laudauksel, kes stseeni pealt n�evad, niisamuti nagu Saftleveni maali vaatajale, on �pris selge: m�nuledes ja roidumuses ning liigses lustis veedetud elu on raisatud ja loomalik eksistents. Saftleven on sellest t��st maalinud veel v�hemalt �he versiooni ning on pakutud, et see maal v�ib p�hineda ka Jan Brueghel vanema kadunud kompositsioonil. Tollase kunsti seotus ja autorite ilmne m�ju �ksteise loomingule oli loomulikuks osaks kunstipildist; nii v�ib Saftleveni kompositsioonidest v�lja lugeda ka David Teniers noorema laadi, kellest ta sai inspiratsiooni oma reisi ajal Antwerpeni 1632. aastal. ****** Cornelius van Bellekin oli 17. sajandi teise poole Hollandi maalikunstnik ja joonistaja ning juhtiv graveerija, kes t��tas silmapaistvalt eriti p�rlmutriga,
usku humanismi. Hakati taga igatsema kõike eelnevat ja ilusat. Maneristid jäljendasid renes. suurmeistrite loomingut ja maneeri, eriti oli hinnas Raffael. Kunsti hinnati kunsti pärast. Hinnati tehnilist virtuoossust, välist sära (materjalid, värvid), individuaalsust. Proportsioonid ja harmoonia ei olnud oluline. Ehtsamaks näiteks EL GRECO (1541-1614), õige nimega Theotocopolis, pärines Kreeta saarelt. Kunstnikuks kujunes Veneetsias, suurem osa loomingust tuli Hispaanias ja enamikel juhtudel käsitletakse teda Hispaania kunsti juures. Töid iseloomustas sünge põhitoon , kohati mürgised värvid, pikaks venitatud figuurid. Täid valgustas salapärane, seletamatu valguskuma. Hästi mõjusad tööd ,,Krahv Oragzi matus", ,,Püha Martin ja kerjus", ,,Karjaste kummardamine", ,,Kristuse vangistamine", ,,Maarja taevaminek". Tööde üldmulje oli sünge. Tuntumaid Itaalia maneriste oli PARMIGIANINO (1503-1549)
Kuidas nad olid praktilised elus ühitatavad? Taoism looduslähedane elu, sõltumatu ühiskonnast, vaba inimene. Konfutsionism ühiskonna harmoonia, mõõdukus, traditsioonide austamine 7.Kuidas hinnati Hiinas kalligraafiat? See polnud käsitöö, vaid vaimne looming. Osa ülemkihi haridusest, esitati ainult kõrgema seltskonna siseringis. 8.Mida uut tõi kunsti Hiinasse jõudnud budism? Hakati valmistama hulgaliselt Buddha figuure. 9.Millal hakkas Hiinas iseseisva teemana esinema maastik? Al 4.sajandist 10. Kuidas väljendati Songi dünastia ajal kasutusele võetud õhu- ja värvi-perspektiivi? Jäeti vaba pind esi- ja tagaplaani vahele.(rõhutati atmosfääri) 11. Tänu millele tekkis Hiinas juba varakult graafia? Tänu paberi ja trükikunsti leiutamisele. 12. Millised alad olid esindatud hiina tarbekunstis? Mille vastu neist tunti erilist huvi Euroopas? Metallehitustöö, nikerdused, tikandid, email- ja lakktööd, portselan(tunti huvi Euroopas) 3.JAAPANI KUNST 1
keerukates allegoorilistes teemades ning ajaloolistest maalides. Religioosne kunst rikastus uute teemadega. Jumala kuju inimesestus, teema valikus oli rõhk Jeesuse sündimisel, elul ja surmal, Neitsi Maarja emadusel. Loodi maale antiikmütoloogia teemadel, antiigi eeskujul 1 sai taas populaarseks aktimaal. Giotto do Bondone peetakse sageli esimeseks reness kunstnikuks, hakkas inimesi kujutama loomutruult ja hülgas looduspiltide keskajale omase tseremoniaalsuse. Loodusläheduse taotlemisel pöörati tähelepanu perspektiiviseadustel põhinevale ruumikäsitlusele. Töötati välja õpetus perspektiivist, arendati antiikajast pärinevat tsentraalperspektiivi. Kaugemaid esemeid kujutati väiksemaina kui lähemaid. Ruumimulje loomiseks kasutati ka värviperspektiivi, mille puhul kaugemaid esemeid kujutatakse sinakates toonides või ähmasemate piirjoontega
Draagiline saatus ristilöödud Kristusel, mis tõi kaasa valu. 6) Iseloomusta Albrecht Düreri loomingut! Tema loomingus on keskse tähtsusega võitlus kahe voolu, kahe kunstikäsitluse vahel-võitlus saksa hilisgootika ja itaalia renessansi, põhja ja lõuna vormiideaalide vahel. Düreri loomingu paremiku moodustavad just joonistused ja graafilised tööd, need tööd on kõige isikupärasemad. Maalijana püüdis Dürer ühendada saksalikku sügavat individualiseerimist, detailirikkust ja psühholoogolist analüüsi itaalia suursuguse iluideaaliga. Maaliteostena loob ta natuuri järgi hoolikaid, viimse võimaluseni detailirikkaid akvarelle, mis kujutavad maastikke, loomi, taimi. Nõnda liitub Düreri loomingus detailidesse süvenev loodusvaatlus süsteemi ja üldistuse taotlusega. Dürer pidas oluliseks kunsti põhjendamist teadusega ja uskus, et maalikunsti aluseks on oskus mõõta. Ilu
Luterlus oli suhtunud tõrjuvalt kiriklikku kunsti, kuid kalvinism eitas seda täielikult- seetõttu ei tellinud kalvinismi mõjualas olevad kirikud enam kunsti (nt. altarimaale, mis eelmisel saj.-l olid olnud maalikunsti tippteosteks). Kodanlus aga tellib pilte edasi. 16.saj.-l asendub neis religioosne temaatika ilmalikuga. Lisaks juba 15. saj.-l levinud portreekunstile kujunevad välja kolm iseseisvat teemaderühma: loodus (maastik), esemed (natüürmort) ja inimesed (olustikupildid). Pieter Brueghel vanem oli teistega võrreldes suurmeister- eeskätt õpetliku sisu, moraliseeriva sisu ja peenmaalitehnikaga olustikumaalija, kuid ta tajus oma ajastu suuri probleeme ning igapäevased stseeenid omandavad tema käsitluses tihti üldistava tagamõtte. Nt. ,,Pimedad" (14. pilt)- pime teejuht on jõkke kukkunud ja temale järgneb kogu pimedate rivi. 4 Saksa kunst 15-16 saj. Trükigraafika levimine. Euroopas puulõige alates 14 saj. lõpust
Sixtuse laemaalid, suure seltskonna ees avaldas oma arvamust, solvas Michelangelot) Sixtuse kabeli lagi ja altarisein kaunistama freskodega Loomingut täidab pinge; oma ajastu ja iseenda vastuolud Medicite hauakabel Firenzes allegoorilised päevaaegade figuurid Tahvelmaale teinud ainult paar tükki Saksa renessansskunst 19.11.2007 Eriti oluline graafika Gravüür - üksikud graafika leht Kõige tuntum Dürer Puugravüür ja vasegravüür (sakslaste leiutis Puugravüür - sinna lõigati sisse kujundid, mis kaeti värviga Puulõikeid võib nende klotside järgi teha ka sajandeid hiljem, mõned Düreri suuremad puulõike teosed on alles, nende järgi on tõmmiseid tehtud 17- 18.sajandil ja ka tänapäeval Vaskplaat nii kaua ei säili Matthias Grünewald Tiibaltar Isenheimi kloosterkiriku haiglas, mis ravis katku- ja nahahaigeid
suurejoonelised, elurõõmsad ja dekoratiivsete kompositsioonidega (nt pidusöögid). Kuna ta armastas maalida tavalisi inimesi segamini piiblitegelastega, pälvis ta kirikutegelaste pahameele.) TUNNUSED Hakkab arenema kapitalism, linnakodakondsus, kaubandus, manufaktuurid, ilmalik elu. Selle aja inimesed olid uurijad, avastajad, teadmishimulised. Uuendused: · Gooti kiri asendub antiikkirjaga 15. saj. · Leiutati graafika paljundustehnika (puu- ja vaselõige, pühakute pildid, raamatud, mängukaartid) · Levis kirjaoskus tänu trükitud raamatutele · Haridusel oli humanistlik sisu (kultuuriusund, haridust said ka tüdrukud) · Kombeõpetus 16 saj, kahvel, 15. saj. taskurätt. · suureneb ilmalike hoonete osakaal · Signeeritakse oma teoseid · muusikas ilmalikke laule rohkem VARARENESSANSI ARHIDEKTUUR
7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj vararenessanss 16. saj. Kõrgrenessanss: Leonardo da Vinci 1452-1519, Michelangelo Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520,Albrecht Dürer 1471-1528 17. saj. Barokk Rembrandt van Rijn 1606-69, Peter Paul Rubens 1577-1640 18. saj. rokokoo 17501800 varaklassitsism 18001850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 17701850 romantism u 18501900 Realism Gustave Courbet 1818-1877 187420. saj. algus Ipressionism:Claude Monet 1840-1926 19. saj
sügavtrükilehed endast enamasti realistlikke portree- või figuurietüüde, tehnilisi katsetusi. 1 Ofort - sügavtrükitehnika, mille puhul metallplaati katvasse happekindlasse kihti kraabitakse ofordinõelaga joonistus, söövitatakse happes metalli, kaetakse plaat värviga ning trükkimisel jätab söövituskohtades olev värv paberile kujutise. 2 Konrad Vilhelm Mägi (1878-1925) oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. 3 Dresden oli linn Saksamaal, Saksimaa liidumaa pealinn. 4 Albrecht Dürer (1471-1528) esimene ja kuulsaim saksa renessansi suurmeister, kelle loomingu parema osa moodustavad joonistused ja graafilised tööd. 5 Ado Vabbe (18921961) oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. 4 Tehnilise arsenali omandamine ja allutamine isikupärasele väljenduslaadile kulges tal sügavtrükis visamalt. Sellised tööd nagu ,,Daam kohvikus" (1922) või ,,Jakori kõrtsis Tartus"
"Dr. Tulpi mutu. anatoomia". "Öine vahtkond". ,,Kadunud poja tagasitulek". Vermeer van Delft zanri maalija. Maalide sisuks lihtsad igapäevased toi mingud. ,, Kunstniku ateljee". Mõiste ,,väikesed hollandlased". Sellega tähistatakse kunstnikke, kelle maalid olid m õ õtmetelt väikesed. Siia kuuluvad: Pieter de Hooch, Gerard Terborch, Jan Steen, Adriaen van O stade jt. Flaami kunst (Flandria tänapäeva Belgia) Hispaania või mu all, katoliiklik. Peter Paul Rubens. Rubensi loo ming on tüüpiliselt barokne rahutu, hoogne, figuurid põi muvad ke erulistes poosides. Suure m õõtmelised maalid. Soojad värvitoonid. Harrastas väga erinevaid zanre: usulise sisuga tööd, antiik mütoloogiaainelised tööd, portreed jne. ,, Kol m graatsiat"
aga olla ka asukohast sõltumatu (vabaplastika). · Maalikunst unikaalne (kordumatu) värviline kujund tasapinnal. Maalikunst jaguneb seina- e monumentaal- (fresko- ja sekotehnikas), mosaiik-, klaasi (vitraazkunst), tahvel- ja miniatuurmaaliks (nt käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal). · Graafika tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil. Tehnikad: kõrg-, sügav- ja lametrükk. · Tarbekunst tarbeesemed, millel on kunstiline tähendus. Tarbekunsti on sageli liigitatud materjalide järgi (savi, metall, klaas, puit, nahk, tekstiil jne) 20. saj tekkis tehiskeskkonna tööstusliku tootmise kavandamine disain. Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud kauniteks kunstideks
individuaalsetest eripäradest ja iseärasustest. Lihtrahava ja loomade kujutamisel oldi vabamad tardumusest ja pidulikkusest. Need kujukesed on liikuvamad, väiksemad ja elavamad. Ometi on nad sarnased üldistuselt ja monumentaalsuselt · 2. Saksa kunst 15.-16. Sajandil Saksamaa olulisim uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine. Võeti kasutusele puulõikeethnika ja leiutati vanim sügavtrükitehnika vasegravüür.Eriti puhkes õitsele graafika, sest see kunstiliik oli kõige sobivam väljendama võitluslikke ideid ja sekkuma pinevasse ühiskondlikku ellu. Albrecht Düreri vase ja puulõiked kuuluvad graafikakusnti tippsaavutuste hulka. Dürer oli graafikatenikate virtuoos, kuid mitte detailirohkus ja peenus pole tema teostes peamine. Dürer kajastab ääretu jõu ja väljendusrikkusega oma kodumaa ja ajastu vastuolusid
sai vabaks maksudest ja lausa kuningliku sissetuleku. Vabana kõikidest majandusmuredest, Lõuna-Madalmaade juhtiva kunstnikuna hakkas Rubensist kujunema see oma kunstikreedo ja maali¬mislaadiga titaanlik isiksus, kellena maa¬ilm teda tunneb. Asekuningannalt saadud ülesannete kõrval saabus Rubensile hulganisti telli¬musi ilmalikelt ja katoliiklikelt võimu¬kandjatelt. Tema töökojas töötas õpilaste kõrval nimekaid meistreid: Samet- ehk Lillede Bruegheliks nimetatud Jan Brueghel vanem, maastikumaalijad Jan Wildens ja Lucas van der Uden, natüürmortide meister Frans Snyders ja portretist Anthonis van Dyck. Nii olid sinna koondunud kõik oma ala meistrid, kelle töö tulemus¬tes võis alati kindel olla. Üksteise järel valmisid meistri töökojas suured maalid, mille teemadering haaras kõike, mida vajas tolleaegne vürstlik tarbija — reli¬gioossed pildid, elu küllust ja lõbusid ülis¬tavad mütoloogilised maalid, allegoorilised teosed ja portreed
kavatsusele nõnda nimetatud liha ja veri, mis teeb tema fantaasia inimestele kätte saadavaks, ongi kunsti avalduseks. Kunst laiemas mõttes on sama vana kui inimühiskond ja iseloom väga keeruline ning pidevas muutumises ajas ja ruumis. Kaasajal võib öelda, et kunst on see, mida kunsti institutsioonid kunstiks nimetavad, mida teatud hetkel domineeri kamp kunstiks peab. Kunsti liigid 1. KUJUTAV KUNST a) maalikunst b) Graafika c) skulptuur 2. ARHITEKTUUR a) sakraalarhitektuur - on usuga seotud ehitised. b) profaanarhitektuur - ilmalikud ehitised. c) militaararhitektuur (nende juurde kuulub sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur) 3. TARBEKUNST a) keraamika b) tekstiilikunst c) klaasikunst d) metallehistöö e) nahkehitustöö f) puittehistööd 4. TÖÖSTUSKUNST e disain 5. MUUSIKA a) vokaalmuusika b) instrumentaalmuusika 6. ILUKIRJANDUS e. Belletristika a) lüürika b) eebika c) dramaatika 7. TEATRIKUNST a) näidend
Nõnda erines Cézanne`i ja ka neoimpressionistide kunst teravalt ajastule iseloomulikumast literatuursest kunstist. Teoseid: „Sainte – Victoire`i mägi Bellevue`st vaadatuna“ (u. 1885), „Provence`i mäed“ (1886-1890), „Natüürmort virsikutega“, „Kaardimängijad“, „Suured suplejad“(1889). ● PAUL GAUGUIN (1848 – 1903) Teine uuema kunsti geniaalne teerajaja on Paul Gauguin, kes samuti kannatas kogu oma elu publiku mittemõistmise all. Tema kunstnikuks saamise tee polnud tavaline. 1870- ndail töötas ta pangaametnikuna ja tegutses kunstikogujana. Selle kaudu tutvus ta impressionistidega. Gauguin oli täielik iseõppija ja diletant ning hakkas kunstiga pidevalt tegelema alles 1880-ndate aastate alguses. Esialgu oli ta looming impressionismilähedane, kuid 1880-ndate aastate lõpupoole lõi ta kontaktid sümbolistlike kirjanikega, hakkas elama ja töötama Bretagne`i poolsaare rannakülades, kus oli säilinud vanaaegset elulaadi
Romantism tekib Inglismaal 1780.alguses. Hiljem 1790.alguses juba Saksamaal. Klassitsismile tekib vastandstiil romantism. Romantism levib vaid kujutavas kunstis. Romantismi mõiste romaani mõiste kaudu. Romaan oli populaarseim kirjandusliik. Võib-olla tuli ka romansi mõistest. Tundepaisutus, igapäevaelu, keskaeg eeskujuks. Veidi vähem levinud kui klassitsism. Kunstis hinnati eriti huvitavat koloriiti. Viljelesid zanre, mida klassitsistid madalaks nimetasid: maastik, olustik, natüürmort. Üheks maailmavaate kehastajaks Rousseau: ülistab vaba isiksust, kes ei tunnista reegleid. Rousseau oli masohhist, tema seksuaalelu oli seotud enesepiinasmisega. Loomingus oluline originaalsusnõue. Ülistavad vaba geeniust- reeglite mittetunnistamist. Seni olid loominguga seotud inimesed pidanud elama normaalset ühiskondlikku elu. Romantikud olid esimesed, kes ühiskonnanormide vastu läksid jõid, laaberdasid, mässasid. Romantismi teooria arendasid
Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis (tärkava fotograafia mõjud). Teoses pole peamine tähendus süeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ÉDOUARD MANET (1832 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon.
Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis (tärkava fotograafia mõjud). Teoses pole peamine tähendus süeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ÉDOUARD MANET (1832 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon.
Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis (tärkava fotograafia mõjud). Teoses pole peamine tähendus süźeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ● ÉDOUARD MANET (1832 – 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale
Selle suuna arendas Picasso välja koos Braque'ga. Alates aastast 1909 keskendus Picasso täiesti figuuride maalimisele, jõudes oma arenguga analüütilise kubismini. 1910. aasta kevadel lõpetas ta kunstikaupmees Ambrosie Vollard'i portree. Portreel istub Vollard näoga vaataja poole, tema taga on laud, millel ühel pool modelli on pudel, teisel pool avatud raamat. Kujutatud objektide loetelu on vajalik, sest esemete vormid on tundmatuseni muudetud. Kogu kompositsioon hargneb tasapinnaliselt, ühe objekti vormi markeerivad väikesed killud lähevad sujuvalt üle teiseks objektiks. 1911. aastal jätkasid Picasso ja Braque analüütilise kubismi arendamist, järgnesid mitmed veelgi radikaalsemad natüürmordid (Picasso ,,Mees viiuliga" ja Braqu'i ,,Natüürmort harfi ja viiuliga"). Kubismi arengusse oli jõudnud kriitiline punkt kunstnikud olid liikunud sisuliselt abstraktsionismi piirimaile
portreeskulptuuris, reljeefikunstis ja monumendiplastikas. Roomlaste kaine ja asjalik hingelaad ei hoolinud portreteeritavate välisest idealiseerimisest, rohkem tähelepanu pöörati inimese sisemaailma ja iseloomu avamisele. Peale isikute taheti jäädvustada ka sõjalisi võite, õitses ajaloolistele teemadele pühendatud reljeefikunst. Rooma reljeefidel on kõik proportsioonid loomulikud, väejuhi tähtsust rõhutab ilmekas poos ja reljeefi kompositsioon. Mälestussammaste püstitamise kultuur kujunes Roomas, monumente püstitati peamiselt väejuhtidele ja keisritele. Need koosnesid alusest ehk pjedestaalist ja sellel paiknevast figuurist. Maal Rooma maalikunst on maailmale kõige paremini tuntud seinamaalingute põhjal, mida on väga arvukalt leitud Pompeji väljakaevamistelt. Rooma maalikunsti võib pidada viimaseks etapiks hellenistliku maalikunsti arengus
kergesti kantavate sildade, veesüsteemide jne ehitamisel ning alles kirja lõpus mainis, et on võimeline töötama ka arhitektina, maalikunstnikuna või skulptorina. Kuid Leonardo oli ka loodusteadlane, filosoof, arhitektuuri- ja kunstiteoreetik ning muusik (samuti lahkas ta laipu ja valmistas ette võimsaid tuleshowsid õukondlikel pidustustel). Leonardolt on säilinud üle 5000 lehekülje üleskirjutisi koos näitlike joonistega. Renessanss on läinud ajalukku ka graafika ja trükipressi leiutamise ajastuna. Õpiti tundma puulõiget, vaselõiget ja söövitust. 15. sajandil trükiti Saksamaal esimesed mängukaardid ja pühakute pildid. Trükipress muutus uue ajastu sümboliks. Hakati väärtustama erootikat ja meelelist armastust. Levis teadmine, et need, kes egoistlikult ja hoolimatult oma eesmärke taotlevad, on enamasti edukad. Et erootika pop oli, seda näitab ka renessansiaegne riietus - see tõstis esile kehavorme ja jäsemeid (näiteks olid härrasmehe
· helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (vasegravüür, ofort , kuivnõel, metsotinto, akvatinta, pehmelakk ) lametrükk (litograafia, monotüüpia) sõeltrükk (serigraafia)
botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani. HIINA JA JAAPANI AIAKUNST: filosoofia, kompositsioon, materjalid KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid (lihtsustatud barokk ja üleminek looduslikule stiilile). Kaasaegse maastiku arenemine 18. saj. Inglise maastikuaiad, filosoofia. Maastikupark Prantsusmaal, Saksamaal, Põhjamaades, Eestis. EKLEKTIKA JA UUSKLASSITSISM: nn. aednikustiil ja selle vastandid: Arts & Crafts-liikumine Inglismaal, Lutyens & Jekyll, rahvusromantika. Eklektilised aiad USAs LINNAPARGID
MAAILMAKIRJANDUS 2009/2010 kevad 10. märts Põhja-Itaalias oli levinud uudne lähenemine luulele dolce stil nuevo. On seostatud kahe luuletajaga Guido Guinizelli ja Guido Cavalanti. See oli 13.sajandi lõpul. Uut stiili kandis uus suhtumine. Uus armastuse konseptsioon, mida luuletajad hakkavad väljendama. Alged on "prantsuse trubaduuridel" (12.sajand). Südamedaam oli enamasti kättesaamatu, rüütlid õhkasid tema poole, kuid tihtipeale oli see abielunaine, aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia. Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks maine ja vaimne (jumalik) olemine. Vaimne olemine oli väga tugev, kuni tänapäevani. Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada võimalikult valitud sõnavar
eepos. Eepos sisaldab 2 sissejuhatust ja 20 lugu, kokku 19023 värssi. 1853 a. „Alg-Kalevipoeg,“ tehti aga muudatusi käsikirjas. Kreutzwald kirjutas juurde 8 lugu ja muutis eepose algusosa. Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862 aastal 1000 eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid kordustrükid, lühendatud väljaanded ja ümberjutustused. Kokku on eeposest ilmunud 18 trükki. 6. Läti eepose eripärast. Traditsioonipäraselt pidi eepos olema värsivormis, kuid läti rahvaluule koosneb peamiselt neljarealistest salmidest, milles puudub väljaarendatud süžee. Pumpurs (Andrejs Pumpurs – eepose autor) kasutas eeposes ainult mõningaid nelikvärsse (kosjalaulud, hingede öö laul), eepos sisaldab 6 ehtsat pulmalaulu. Eeposes on kasutatud daktülilist-trohheilist värsimõõtu, heksameetrit ja serbia kangelaslaulude rütmi.
Oli sulase poeg, pärit Helene Kihelkonnast. Isa vahetas ameteid (kodu vahetus). Tartu linnakoolis ning siis sooritab Narva Gümnaasiumi juures Narva algkooli õpetaja eksami. Töötas õpetajana, jäi väheseks, tahtis loominguga tegelda. Leiab raha, et minna ülikooli (klassikalise filosoofia eriala). Saab alguse aktiivseks kirjutamise periood. Tunneb huvi filosoofia vastu. 1917 Tallinnas "Teataja " toimetuses. Tutvub Underiga. Alguse saab "Siuru". Trükki jõuab kogu "Amores". Armastus- ja loodusluule, impressionism, sees autobiograafilised motiivid. Sees nimetu kurbus (kaunis, igatsuse meeleolud). Osa "Amoresest" protesti meeleolus ( vanade luulevormide vastu). Üksinduseteemat palju. "Kaks algust"(luuletus) Visnapuu väidab: Käib ingel ühes majas saatanaga Minu tee, see on lauluks ülendada valu. Kutsus ise luuletusi poeesideks! · Teine kogu 1918 "Jumalaga Ene". Tugevamaks muutub luule muusikaline tähtsus, palju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
