Kruviku kasutamine (2)

Kruvik
Kruvik on mõõteriist paksuse ja pikkuse mõõtmiseks. Temaga saab mõõta täpsemini kui nihikuga, tavaliselt 0,01 millimeetrise täpsusega. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind ehk nullpind – kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 mm. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel , mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust.
Kruviku kasutamisel on vajalik mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmistel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt.
Kruviku lubatud põhiviga on 4 mm=0,004 mm. (b=0,99)
Lõpliku Dd väärtuse arvutan valemite (3) ja (4) kohaselt:
Plaadi paksus kruvikuga mõõtes d=(2,96 ± 0,03) mm, usaldatavusega 0,95.
Mõõtmised kruvikuga
1) Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil.
2) Määrake null-lugem (nullpunkti parand).
3) Mõõtke antud katsekeha paksus kümnest erinevast kohast.
4) Arvutage katsekeha keskmine paksus ja tema viga.
Kruvik: 1-kand (пята); 2-seadekaliiber (калибр); 3-mõõtevarras (измерительный шток); 4-hülss (гильза); 5-trummel (барабан); 6-käristi (трещотка); 7- pidur (тормоз); 8-look (хомут)