veebruarist kuni maini peeti LõunaEestis ägedaid kaitselahinguid. Nende käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole. Selleks teostati 1919. aasta mais mitu suurt operatsiooni. Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva, Lätis aga sooritas Eesti ratsavägi 200 kilomeetrise retke, jõudis Väina (Daugava) jõeni ning lõi enamlased välja suuremast osast Lätist. SÕJA LÕPETAMINE 1919.aasta teisel poolel sõjategevus vaibus ning otsene oht Eesti iseseisvusele näis vähenevat. Seoses sellega kasvas rahva seas soov sõda lõpetada ja sõlmida rahu. Eesti ja Vene esindajate esimene kohtumine Pihkvas lõppes siiski tulemusteta
- Punaarmee alustas uut pealetungi Eesti vallutamiseks, peatades selleks kõik teised ründeoperatsioonid Läänerindel. · Märts - enamlased vallutasid Petseri ja jõudsid Võru ligidale. Eesti väed vallutasid Petseri tagasi ja enamlased taandusid Pihkva suunas. · 25 . apr. - Punaarmee vallutas Ruhja. Punaarmee kahuritule tagajärjel põles Narvas maha Joaoru linnaosa. · 12. mai - algas eestlaste maipealetung ning Eestis paikneva Põhjakorpuse esimene pealetung Petrogradile. 26. mai -eestlased vallutasid Pihkva pealetungi käigus linna · 30. mai - ülemjuhataja Johan Laidoner teatas Asutavale Kogule, et Eestimaa pind on täielikult vaenlasest vabastatud Landeswehri sõda juuni 1919 · 5. juuni - Eesti soomusrongi ja Landeswehri vägede kokkupõrkega Amata jõe silla juures algas Landeswehri sõda. · Landeswehr - Saksa maakaitsevägi, mida juhtis Rüdiger von der Goltz.
Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest Osapooled Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest Soome vabatahtlikud – 4000 meest Vene valged – 50 000 Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 Nõukogude Punaarmee – 160 000 meest Saksa Landeswehr – 20 000 meest Vabadussõja lõpp 17.–18. september – Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. 28. september – algas Loodearmee teine pealetung Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused. 13. oktoober – algas Krasnaja Gorka operatsioon. 29. oktoober – Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. 9. november – lõpetati Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmbumine Ingerimaalt. 18.–30. november – eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. 5. detsember – Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. dets
soomlased ning koos suudeti Punaarmee tõrjuda Narva jõe idapoolsele kaldale. 1.veebruaril oli Eestimaa alad vaenlastest täiesti puhastatud.Kuid Punaarmee ei andnud veel alla, Lõuna- Eestis toimusid ägedad lahingud, asulad käisid korduvalt käest kätte, kuid Rahvavägi suutis ikkagi Punaarmeed alistada. Säästmaks maad uutest kahjustustest, otsustati sõjategevus viia Eestist välja. 1919 mais läks Rahvavägi Vene territooriumile, Narva alt pealetungile läinud Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutati Pihkva, Lätis aga jõuti Väina jõeni ning löödi suurem osa enamlasi Lätis välja. Järgmiseks tuli vabastada Narva, see toimus suuresti tänu meie põhjanaabritele soomlastele. Narva sõjas osales kokku umbes 1000 meest, neist 400 eestlast ja 600 soomlast. 17. Jaanuaril jõudis laevastik Utria alla, kus kaldale siirdusid umbes 200 meest. Narva koolipoisid viisid laevastiku ära. Eest dessantpataljn ja Soome kompaniid vallutasid ägedas
vallutamiseks, peatades selleks kõik teised ründeoperatsioonid Läänerindel. • Märts - enamlased vallutasid Petseri ja jõudsid Võru ligidale. Eesti väed vallutasid Petseri tagasi ja enamlased taandusid Pihkva suunas. • 25 . apr. - Punaarmee vallutas Ruhja. Punaarmee kahuritule tagajärjel põles Narvas maha Joaoru linnaosa. • 12. mai - algas eestlaste maipealetung ning Eestis paikneva Põhjakorpuse esimene pealetung Petrogradile. 26. mai -eestlased vallutasid Pihkva pealetungi käigus linna • 30. mai - ülemjuhataja Johan Laidoner teatas Asutavale Kogule, et Eestimaa pind on täielikult vaenlasest vabastatud Landeswehri sõda juuni 1919 • 5. juuni - Eesti soomusrongi ja Landeswehri vägede kokkupõrkega Amata jõe silla juures algas Landeswehri sõda. • Landeswehr - Saksa maakaitsevägi, mida juhtis Rüdiger von der Goltz.
· lagunesid pitmed suurimpeeriumi ja tekkis palju uusi väikeriike(nt lagunesid AustriaUngari, Venemaa, Saksamaa) · muutus jõudude vahekorras, USA esiletõus · Demokraatia kriis · Riigid sekkusid jõuliselt oma kodanike ellu · Sõda Ei lahendatud probleeme 6. Veebruarirevolutsioon:1917 selle ajendiks oli Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Sõjavägi läks ülestõusnute poole. 27 veebruar võim pealinnas ülestõusnute käes. Petrogradile järgnesid teised Venemaa linnad. Nikolai II sai aru et on kaotanud nii rahva kui sõjaväe toetuse ning kirjutas 23 märts 1917 alla Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega loobus troonist ja andis võimu Ajutisele Valitsusele. Oktoobripööre: 1917 enamlase haarasid võimu, erilist vastupanu riigipöördele ei osutatud, kuna oldi pettunud Ajutises Valitsuses. Asutati esimene nõukoguse valitsus Rahvakomissariaadi Nõukogu. Võeti vastu rahuja maadekreet. 7
vähemuse liikmed Ingeri pataljon (märts 1919) Panikovitši pataljon (kevad 1919) Kriitilised kuud 1919. a. märtsil on lahingute põhiraskus Lõuna-Eestis Veebruari lõpus alustas punavägi seal uut pealetungi Võru ja Valga suunas, jõudes kohati linnadest mõne kilomeetri kaugusele Aprill oli Vabadussõja kõige kriitilisem periood. Eesti sõjavägi suutis kaks kuud kestnud Punaarmee pealetungi siiski tõrjuda Pealetung Petrogradile Landeswehri sõda 1919. aasta suveks oli sõjategevus kandunud ka Põhja-Lätti. 1919. aasta juunis viis see kokkupõrkele riigisaksa vabatahtlike Rauddiviisi ja baltisaksa vabatahtlike Landeswehriga, kes püüdisid Lätit oma võimule allutada. Need väed allusid 1918. aastal Antandi ja Saksamaa vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt bolševike pidurdamiseks. Marionettvalitsus (16. aprill 1919) 8. juulil 1919. aastal saabus Riiga saabus Läti
aset Võnnu lahingus, mis lõppes eestlaste võiduga. Võnnu vallutamise päeva (23. juuni) tähistatakse tänini võidupühana . Sõja lõpetamine 1919.aasta teisel poolel sõjategevus vaibus ning otsene oht Eesti iseseisvusele näis vähenevat. Seoses sellega kasvas rahva seas soov sõda lõpetada ja sõlmida rahu. Eesti ja Vene esindajate esimene kohtumine Pihkvas lõppes siiski tulemusteta. Olukord muutus pärast Vene Loodearmee ebaõnnestunud pealetungi Petrogradile. Novembris 1919. aastal jõudis Punaarmee taganevate valgekaartlaste kannul uuesti Eesti piirini ning terve detsembrikuu vältel tuli Rahvaväel tõrjuda Punaarmee üliägedaid rünnakuid Narvale Tartu rahu Jaan Tõnissoni valitsus otsustas minna läbirääkimistele üksi EestiVene rahukonverents toimus Tartus ja kestis ligi kaks kuud. Rahulepingule kirjutati alla alles 2. veebruaril 1920. aastal. Leping lõpetas sõja, tagas Eestile Jaan Poska
18.jaanuaril vabastasid soomepoisid koos Rahvaväe üksustega Narva jõe läänekalda. 14.jaanuaril hõivasid soomusrongid ja Kuperjanovi partisanid ootamatu löögiga Tartu ja vabastasid selle. 1.veebruaril jõuti Valga ja Võruni, seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud. Enamlased tõid kohale värsked väed ja alustasid uuesti rünnakuid. Säästmaks maad viidi sõjategevus Eestist väljapoole: Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutati Pihkva, Lätis aitas Eesti ratsavägi enamlased välja ajada suuremast osast Lätist. Landeswehr vallutas Võnnu linna. Toimus Võnnu lahing, mis lõppes eestlaste võiduga 23.juunil. Peale seda sõjategevus vaibus. Detsembris 1919 ründas Punaarmee ägedalt Narvat,kui löödi tagasi. 2.veebruaril 1920 kirjutati alla Tartu rahuleping ja sellega oli Vabadussõda lõppenud. 10. Riigipööre toimus 12.märts 1934. aastal, sest Päts tahtis vältida Vabadussõdalaste
Nende käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi ning haaras uuesti initsiatiivi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole. Selleks teostati 1919. aasta mais mitu suurt operatsiooni. Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva, Lätis aga sooritas Eesti ratsavägi 200 kilomeetrise retke, jõudis Väina (Daugava) jõeni ning lõi enamlased välja suuremast osast Lätist. LANDESWEHRI SÕDA Lätis kohtas Rahvavägi uut vaenlast. Läti Ajutine Valitsus polnud suutnud luua küllalt tugevaid rahvuslikke sõjajõude ja pidi seetõttu tuginema baltisaksa vabatahtlikest koosnevale maakaitseväele (Landeswehr) ja Saksa sõjaväeüksustele
· Johann Laidoneri tegevus vägede juhatamisel 6. jaanuaril 1919 Rahvaväe pealetungi algus. Jaanuari keskel Narva ja Tartu vabastamine. 31. jaanuaril Paju lahing ~ J. Kuperjanovi surm + võit Veebruaris 1919 oli Rahvaväes 75000-80000 meest ~ lahingud Eestist väljas Aprillis 1919 valiti ja kogunes Asutav kogu ~ võttis vastu 1919 novembris Maaseaduse ja juunis 1920 põhiseaduse. 1919 aasta suvel lahingud jätkuvad: · Idas koos Loodearmeega (vallutati Jamburg ~ suund Petrogradile) · Kagus Pihkva vallutamine (25. Mai 1920) · Lõunas jõuti Jekapilsini Lahingutes baltisaksa Landeswehriga võideti 23. juunil 1919 Võnnu lahing = võidupüha Oktoobris 1919 algab Loodearmee taandumine ~ novembrist Narva kaitselahingud (Punaarmees 160 000 meest) Detsembrist läbirääkimised ~ 31. detsembril 1919 vaherahuleping ~ 2. veebruar 1920 Tartu rahu.
armee. 2. Punaarmee ei võidelnud siin täie jõuga, sest oli hõivatud Venemaa kodusõjaga. 3. Inglise laevastik andis moraalset tuge. 4. Vabatahtlikud Soomest/Taanist/Rootsist. 5. Lääneriigid toetasid relvastusega. 6. Oli suudetud moodust. soomusrongid. + Siseriiklikud põhjused, ressursside koondamine, valitsuse autoriteedi kasv, varustuse paranemine. Sõjategevus Punaste vastu algas uuesti veebruari lõpus. Mai keskpaigas alustasid eestlased pealetungi Petrogradile. Sõjategevust Eesti aladel enam ei toimunud. (Aprillis tuli kokku Asutav Kogu 15. mai Iseseisvusdeklaratsioon, 10. okt. Maaseadus.) 5. juuni 1919 algas Landeswehri sõda. Lääneriikide survel sõlmiti ajutine vaherahu. 19.juuni jätkus sõjateg. Landeswehri ja eestlaste vahel. 23. juuni võeti sakslastelt Võnnu (Võidupäev). 1919 august sõjateg. idarindel, oktoobris läksid eestlased lätile appi. Algasid rahuläbirääkimised Bolsevike Venemaa ja Eesti vahel. 3.jaan. 1920 kuulut
peeti Lõuna-Eestis ägedaid kaitselahinguid. Nende käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi ning haaras uuesti initsiatiivi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole. Selleks teostati 1919. aasta mais mitu suurt operatsiooni. Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva, Lätis aga sooritas Eesti ratsavägi 200 kilomeetrise retke, jõudis Väina (Daugava) jõeni ning lõi enamlased välja suuremast osast Lätist. LANDESWEHRI SÕDA Lätis kohtas Rahvavägi uut vaenlast. Läti Ajutine Valitsus polnud suutnud luua küllalt tugevaid rahvuslikke sõjajõude ja pidi seetõttu tuginema baltisaksa vabatahtlikest koosnevale maakaitseväele (Landeswehr) ja Saksa sõjaväeüksustele
agressiooni, näidates et eestis on kodusõda ja nõukogude venemaa aitab eesti töörahva kommuuni viimase palvel. Jaanuari algul peatati punaarmee pealetung ja toimus murrang Vabadussõjas. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, millega veebruari alguseks oli kogu Eesti Vabariigi territoorium vabastatud. Teada vabadussõja murrangu ja võidu põhjuseid: sisemised ja välised. 1919. aasta kevadel - suvel kaldus sõjategevusNõukogude Venemaa pinnale (Pihkvamaa okupeerimine, 2 pealetungi Petrogradile koos Judenitsi Loodearmeega). ?Landeswehri sõda 5. juuni - 3. juuli 1919 Landeswehr e maavägi - Läti pinnal 1918-1919 aastal tegutsenud Baltisaksa vabatahtlike väekoondis. 23. juuni 1919 - võit Võnnu (Cesis) lahingus Landeswehri üle, mida alates 1934. aastast hakati tähistama Võidupühana. Landeswehri sõja tähtsus: 1) Eesti kindlustas oma lõunapiiri 2) aidati taastada Läti Vabariik ja võimule naasta seaduslikul Läti valitsusel.
Laidoner pidas lahkumist Põhja-Lätist võimatuks ning Landeswehri Eesti julgeolekule ohtlikuks. Nii puhkes relvakonflikt, mis kulmineerus Võnnu lahinguga 23. juunil, mille Eesti väed võitsid. Eesti soomusrongid jõudsid seejärel peagi Riiani; Goltzi vägedel tuli sealt taanduda ja Karlis Ulmanise valitsus sai võimule naasta. Järgnevalt toimusid lahingud enamasti Venemaa pinnal. Oktoobris toetasid Eesti väed Loodearmee suurpealetungi Petrogradile, mis siiski ebaõnnestus. Samal ajal aitasid Eesti väed likvideerida ka Pavel Bermondt-Avalovi katse Läti valitsust kukutada. Novembris pidid Eesti väed aga Loodearmee kokkuvarisemise tõttu kaitsesse tõmbuma. Detsembris toimusidki ägedad lahingud, eriti Narva all, kuid Eesti kaitse pidas vastu. Juba augustis alanud puhutised rahuläbirääkimised said õige hoo novembri lõpust ning 1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 otsene sõjategevus lõpetati
kindralstaabi kindralid Fjodor Kostjajev ja Mihailov, mereväe ekspert krahv Konstantin Benckendorff, kantseleiülem V. Rasolts. Tartus viibisid ka Soome, Ukraina, Valgevene ja Poola vaatlejad. Läbirääkimised toimusid Tartus Aia tänava majas nr 35. Rahuläbirääkimiste protsess Esimese ettepaneku Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise vaherahu sõlmimiseks esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919. aastal. Loodearmee II pealetungi ajal Petrogradile 16. novembril 1919 tuli Nõukogude Liidu esindaja Maksim Litvinov Irboska all läbi rinde Eestisse ja 19. novembril sõlmiti Tartus leping pantvangide vahetamise küsimuses ning lepiti kokku vaherahu üle, mis pidi algama 24. novembril 1919. aastal. Loodearmee Petrogradi pealetungi luhtumisel aga rahusõlmismisprotsessi Nõukogude Venemaa poolt ei jätkatud. Eesti ja Venemaa rahusaatkonnad saabusid Tartu 4. detsembril 1919. aastal, Eesti rahusaatkonna esimeheks oli määratud J
Ruhja, Valga, Võru ja Petseri. Nende lahingute käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi ning haaras uuesti initsiatiivi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole. Selleks teostati 1919. aasta mais mitu suurt operatsiooni. Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva, Lätis aga sooritas Eesti ratsavägi 200 kilomeetrise retke, jõudis Väina (Daugava) jõeni ning lõi enamlased välja suuremast osast Lätist. Landeswehr'i sõda Lätis kohtas Rahvavägi uut vaenlast. Läti Ajutine Valitsus polnud suutnud luua küllalt tugevaid rahvuslikke sõjajõude ja pidi seetõttu tuginema baltisaksa vabatahtlikest koosnevale
Anton Irv, pärast tema langemist aprillis aga kapten Karl Parts. Aprilli keskel oli Lõunarindel Liivi lahest kuni Pihkva järveni kokku 20 000 meest, 44 suurtüki, 4 laia- ja 4 kitsarööpmelist soomusrongi. Punaarmee poolel seisis vastas umbes 30 000 meest. Aprill oli Vabadussõja kõige kriitilisem periood. Eesti sõjavägi suutis kaks kuud kestnud Punaarmee pealetungi siiski tõrjuda. Aprillis hakkas Vene valgete Põhjakorpus tegema ettevalmistusi pealetungiks Petrogradile. Eesti väejuhatuse plaan nägi ette Põhjakorpuse toetamist, et viimase abil luua puhver Eesti ja Punaarmee vahele. Kindralmajor Laidoner andis 5. mail 1. diviisi ülemale korralduse toetada Põhjakorpust nii palju kui võimalik, eriti just Jamburgi suunal. 9. mail andis Laidoner korralduse tungida Jamburgist põhjas kuni Luuga jõeni. Ajutiselt allutati Balti pataljon Põhjakorpusele. Põhjakorpus alustas pealetungi 13. mail ja juuni alguseks oli nende käes suur osa Peterburi kubermangust
kahandas monarhia autoriteeti. 4) Rahulolematuse üldine kasv moraalne ja majanduslik allakõik. Rahvusvahelised vastuolud. Paljud suundusid linnadesse elama. Tööstusliikumise aktiviseerumine. 1917. a veebruari lõpus sai revolutsiooni ajendiks Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele. 27. veebruariks oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Petrogradile järgnesid teised Venemaa suuremad linnad. Nikolai II üritas revolutsiooni maha suruda rindelt toodud vägedega, kuid ebaõnnestus. 3. märtsil kirjutas tsaar alla troonist loobumise paberile ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Ajutine Valitsus 1917. aasta suvel: Ajutisel Valitsusel puudus konkreetne juhtimine. Venemaal läheb sõjas halvasti ja rahvas nõuab väljaastumist, AV aga seda ei tee.
Nikolai II viimane kroonitud Venemaa keiser G.Rasputin pühamees, kellel arvati olevat ravitseja jõud, ravitses Nikolai II poga ja oli perekonna usaldusisik, kuigi ta ennustas keisriperekonna langust, talle tehti monarhistidest vandenõulaste poolt atendaat Veebruarirevolutsioon 1917: · Ajendiks Petrogradi vilets varustamine toiduainetega · Rahutused kasvasid avalikuks vastuhakuks ja vastuhakkajate poolele läks ka sõjavägi · Petrogradile järgnesid ka teised Venemaa linnad · Nikolai II üritas rahutusi alla suruda sõjaväega, kuid väeosad läksid üle vastuhakkajate poolele · 3. märts 1917 kirjutas Nikolai II alla aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu Ajutilisele Valitsusele Kaksikvõim: AJUTINE VALITSUS PETROGRADI TÖÖLISTE JA SOLDATITE SAADIKUTE NÕUKOGU
kindralstaabi kindralid Fjodor Kostjajev ja Mihailov, mereväe ekspert krahvKonstantin Benckendorff, kantseleiülem V. Rasolts[1]. Tartus viibisid ka Soome, Ukraina, Valgevene ja Poola vaatlejad. Läbirääkimised toimusid Tartus Aia tänava majas nr 35. Rahuläbirääkimiste protsess Esimese ettepaneku Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise vaherahu sõlmimiseks esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919. aastal. Loodearmee II pealetungi ajal Petrogradile 16. novembril 1919 tuli Nõukogude Liidu esindaja Maksim Litvinov Irboska all läbi rinde Eestisse ja 19. novembril sõlmiti Tartus leping pantvangide vahetamise küsimuses ning lepiti kokku vaherahu üle, mis pidi algama 24. novembril 1919. aastal. Loodearmee Petrogradi pealetungi luhtumisel aga rahusõlmismisprotsessi Nõukogude Venemaa poolt ei jätkatud. Eesti ja Venemaa rahusaatkonnad saabusid Tartu 4. detsembril 1919. aastal, Eesti rahusaatkonna esimeheks oli määratud J. Poska,
11. märts enamlased vallutasid Petseri ning jõudsid Võru ligidale. 29. märts - Eesti väed vallutavad Petseri tagasi ning enamlased taandusid Pihkva suunas. 4. aprill Ernst-Johannes Põdder määrati Eesti 3. Diviisi ülemaks. 25. aprill - Punaarmee vallutab Ruhja. Punaarmee kahuritule tagajärjel põleb Narvas maha Joaoru linnaosa. 12. mai algas eestlaste Maipealetung ning Vene kodusõjas osaleva ning Eestis paikneva Loodearmee kevadpealetung Petrogradile 25. mai - Eesti väeosad murravad Irboska all läbi Punaarmee rindest. 26. mai eestlased vallutasid Maipealetungi käigus Pihkva, vallutavad Pihkva ja võtavad vangi kogu eesti kommunistliku polgu. 30. mai 1919 - Ülemjuhataja kindral Johan Laidoner teatab Asutavale Kogule, et Eestimaa pind on täielikult vaenlasest vabastatud? 5. juuni Eesti soomusrongi ja Landesveeri vägede kokkupõrkega Amata jõe silla juures algab Landesveeri sõda
mais algas Eesti vägede suurpealetung, kõigepealt läks Narva alt peale Vene Põhjakorpus. juunis kohtus Balti Landeswehr ja Rauddiviis Eesti Rahvaväega. Järgnesid kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaliseks konfliktiks raske neljapäevane lahing Võnnu all, mis lõppes 23. juunil eestlaste võiduga (võidupüha). 1919. suvel lahingutegevus peamiselt väljaspool Eestit. oktoobris alustas Loodearmee pealetungi Petrogradile, eestlased toetasid tiibadelt. oktoobris lätlastele appi P. Bermondt-Avalovi vastu. novembri keskpaigaks jõudis punaarmee uuesti Narva alla. novembri keskel suured kaotused Krivasoo ja Vääska läbimurrete likvideerimisel 31. detsembril lõpetasid verest tühjaks jooksnud Punaarmee polgud rünnakud 1920. 2. veebruaril allkirjastati Tartu rahu Eesti Vabadussõda lõppes. tulemused: Venemaa deklareeris, et tunnistab igaveseks ajaks Eesti iseseisvust
Rahukõnelused : Vene valgete Loodearmee tõmbus PA-ga tagasi Eesti poole Vene aladel kehtestati hirmuvalitsus (Eestit peeti ajutiseks ,,kartulivabariigiks", eesti sõdurid ei tahtnud nende poolel võidelda). Loodearmeed toetasid lääneliitlased. Augusti lõpus tegi Venemaa rahuettepaneku : sooviti murda ava piiramisrõngasse ja jätta Loodearmee ilma tagalast. Sept. Pihkvas toimunud kõnelustel ei saavutatud edu. Eesti toetas hoopis okt. alanud Judenitsi vägede pealetungi Petrogradile ja Loodearmee sai PA-lt lüüa. Valgekaartlaste salgad valgusid üle Narva jõe Eestisse, loodearmeelastelt võeti relvad ja nad koondati laagritesse Virumaale (suurem osa suri) Narva kaitselahingud : Nov. algasid Narvas lahingud Eesti rahvaväe ja PA vahel. Samal ajal algasid Tartus rahuläbirääkimised (Vene pool kasutas pealetungikatseid surve avaldamiseks). Dets. õnnestus PA-l Krivasoo ja Vääska juures Narva jõest üle tungida, kuid löödi tagasi. Nov.-dets
1916. aasta lõpul küpses neis ringkondades plaan teostada paleepööre ja seada Venemaal sisse Inglise tüüpi konstitutsiooniline monarhia. Sündmused jõudsid neist kavadest aga ette. 5.1 Veebruarirevolutsioon Revolutsioon puhkes veebruari lõpul, selle ajendiks sai Petrogradi (Peterburi) vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27. veebruariks 1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Petrogradile järgnesid teised Venemaa suuremad linnad. Nikolai II üritas revolutsiooni maha suruda rindelt toodud vägedega, kuid need kas läksid ülestõusnute poole üle või peeti kinni. Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning kirjutas 3. märtsil 1917 alla Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu üle nimetatud komitee moodustatud Ajutisele Valitsusele. 5.2 Enamlaste ülestõus
veebruarist kuni maini peeti Lõuna-Eestis ägedaid kaitselahinguid. Nende käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi ning haaras uuesti initsiatiivi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole. Selleks teostati 1919. aasta mais mitu suurt operatsiooni. Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva, Lätis aga sooritas Eesti ratsavägi 200 kilomeetrise retke, jõudis Väina (Daugava) jõeni ning lõi enamlased välja suuremast osast Lätist. 1.4.3 Landeswehr'i sõda Lätis kohtas Rahvavägi uut vaenlast. Läti Ajutine Valitsus polnud suutnud luua küllalt tugevaid rahvuslikke sõjajõude ja pidi seetõttu tuginema baltisaksa vabatahtlikest koosnevale maakaitseväele (Landeswehr) ja Saksa sõjaväeüksustele
· 30. juuni eestlaed jõudsid Riia alla. · 3. juuli Landesveeriga tehti vaherahu. · 23. august Karl Parts määrati Eesti soomusrongide diviisi ülemaks. · 17.18. september - Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. Jaan Soots ülendati kindralmajoriks. · 21. september Johan Pitka ülendati kontradmiralks. 12 · 28. september algas Loodearmee pealetung Petrogradile, mida toetasid eesti üksused. · 29. oktoober Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. · 18.30. november eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal. · 28. november Eesti Merejõudude juhatajaks sai tervislikel põhjustel lahkunud Johan Pitka asemel mereväeleitnant Johannes Herm. · 5. detsember Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. · 14
· 30. juuni eestlased jõudsid Riia alla. · 3. juuli Landesveeriga tehti liitlaste nõudel vaherahu Strazde koolimajas. · 23. august Karl Parts määrati Eesti soomusrongide diviisi ülemaks. · 17.18. september - Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. Jaan Soots ülendati kindralmajoriks. · 21. september Johan Pitka ülendati kontradmiraliks. · 28. september algas Loodearmee pealetung Petrogradile, mida toetasid eesti üksused. · 29. oktoober Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. · 18.30. november eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. · 28. november Eesti Merejõudude juhatajaks sai tervislikel põhjustel lahkunud Johan Pitka asemel mereväeleitnant Johannes Herm. · 5. detsember Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. · 14
· Nende käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale · Rahvavägi tõrjus kõik rünnakud tagasi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole - Selleks teostati 1919 mais mitu suurt operatsiooni · Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva, Lätis aga sooritas Eesti ratsavägi 200 kilomeetrise retke, jõudis Väina jõeni ning lõi enamlased välja suuremast osast Lätist. Soomusrongid · Ehitamine algas novembris 1918 Tallinnas Johan Pitka initsiatiivil · Esimesed soomusrongid koosnesid auruvedurist, poollahtisest suurtükiplatvormist, paarist kuulipilduja- ning mõnest meeskonnavagunist
kubermangukomissariks nimetamise üle. Kuid peagi kujunes Poskale tugev vastasrind, mistõttu kubermangukomissari ametikoht 10 kujunes talle vägagi sekeldusterohkeks, täis igapäevaseid konflikte.11 11 "Jaan Poska oma ja meie ajas" lk 120125 11 Bolsevikud püüavad Poskat tagandada Paljud endise ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa vaimus tegutsenud bolsevikud haaranud peale Veebruarirevolutsiooni võitu Venemaal võimu, hakkasid valmistama avaldusi Petrogradile. Nõuti asendada J. Poska kubermangukomissari kohal venelasega. Selle taotluse sügavamaks põhjuseks oli kartus, et eesti keelt mitteoskavate ametnike, kohtuasutuste töötajate jne. Kuldsed ajad hakkavad Eestimaal läbi saama ja neil tuleb mujal uus töökoht otsida. Arvukate Eesti organisatsioonide energilise sekkumise tõttu jäi vene ametnike aktsioon tulemusteta. Palju tõsisemaks kujunes J. Poska konflikt Tallinna nõukoguga. Viimases
Võit Landeswehri üle 23. juunil 1919 Eestlastel 3. diviisis u 6000 meest E. Põdder, K. Parts. Baltisakslastel u 5000 meest, relvastuses paremus. Lahingutegevus 20 - 23. juunil lõppes Võnnu/Cesise vallutamisega eestlaste poolt (Võidupüha) Landeswehri väed taganesid Riia lähistele, sõjategevus lõpetati Antante'i esindajate vahendusel Riias taastati Ulmanise võim. Langes ära Landeswehri oht Eestile. Edutu pealetung Petrogradile ja sõjategevuse lõpp Kuna Eesti territoorium oli vaba ja Eesti delegatsioon ei saavutanud Pariisis EV tunnustamist lääne suurriikide poolt, siis loodeti seda saada Venemaalt. Sept keskpaigas peetud Eesti-Vene rahuläbirääkimised Pihkvas jooksid umbe. Septembri lõpus algas Loodearmee (kindral Judenits, u 20 000 meest) pealetung Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused. Jõuti 45 km kaugusele linnast.
Venemaad lõhestasid rahvuslikud vastuolud. Aktiviseerus töölisliikumine. Suurlinnade elanikkond oli linna asunud maarahva arvel hüppeliselt kasvanud. Isevalitsuse vastu hakkas järjest rohkem haritlasi, kodanlasi ning aadlikke. Veebruarirevolutsioon: ajendiks Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks üle ülestõusnute poolele. 27. veebruariks 1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Petrogradile järgnesid teised Venemaa suuremad linnad. Nikolai II üritas revolutsiooni maha suruda rindelt toodud vägedega, kuid need läksid kas ülestõusnute poole üle või peeti kinni. Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning kirjutas 3. märtsil 1917 alla Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu üle nimetatud komitee moodustatud Ajutisele Valitsusele. 9. Kaksikvõim Venemaal -
Eesti vabadussõda: · Sm kokkuvarisemine andis võimaluse loobuda Bresti rahust, vallutada kaotatud alad ja tungida läände, arvati, et piisab vaid Punaarmee ilmumisest Eur piiridele, et toimuks maailmarevolutsioon · 1918. aasta lõpuks hõivanud suurema osa Balti riikidest, Valgev-st ja Ukr-st. Peamiseks löögijõuks nende poolele üle läinud läti kütipolgud · Eesti Vabadussõda 1918-1920: 1919. algul löödi Punaarmee tagasi, kartes ohtu Petrogradile, paisati läti kütipolgud eestlaste vastu--->punastele kahjulik. Eesti viis 1919 sõjategevuse oma piiridest välja ja aitas Landeswehri sõjaga Lätis võimule kukutatud rahvusliku valitsuse. · Valged ei tunnistanud nende iseseisvust, noored riigid nende vastu, jäid Vm kodusõjas pass. Otsustav 1919. aasta: · enamlaste vägivald ja ebaõnnestunud maapoliitika viis vastuhakkudeni, mis andsid valgele
Goltz nõudis, et eestlased lahkuksid Läti territooriumilt ja tema väed alustasid Eesti-vastaseid aktsioone. Laidoner pidas sellist tegevust aga võimatuks ning Landeswehri Eesti julgeolekule ohtlikuks. Nii puhkes relvakonflikt, mis kulmineerus Võnnu lahinguga, mille Eesti väed võitsid. Eesti soomusrongid jõudsid seejärel peagi Riiani ning Goltzi vägedel tuli sealt taanduda. Järgnevalt toimusid lahingud enamasti Venemaa pinnal. Oktoobris toetasid Eesti väed Loodearmee suurpealetungi Petrogradile, mis siiski ebaõnnestus. Samal ajal likvideerisid Eesti väed ka Pavel Bermondt-Avalovi katse Läti valitsust kukutada. Novembris pidid Eesti väed aga Loodearmee kokkuvarisemise tõttu kaitsesse tõmbuma. Detsembris toimusidki ägedad lahingud, eriti Narva all, kuid Eesti kaitse pidas vastu. Juba augustis alanud puhutised rahuläbirääkimised said õige hoo novembri lõpust ning 1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 otsene sõjategevus lõpetati. Ametlikult
Eesti vabadussõda: Sm kokkuvarisemine andis võimaluse loobuda Bresti rahust, vallutada kaotatud alad ja tungida läände, arvati, et piisab vaid Punaarmee ilmumisest Eur piiridele, et toimuks maailmarevolutsioon 1918. aasta lõpuks hõivanud suurema osa Balti riikidest, Valgev-st ja Ukr-st. Peamiseks löögijõuks nende poolele üle läinud läti kütipolgud Eesti Vabadussõda 1918-1920: 1919. algul löödi Punaarmee tagasi, kartes ohtu Petrogradile, paisati läti kütipolgud eestlaste vastu--->punastele kahjulik. Eesti viis 1919 sõjategevuse oma piiridest välja ja aitas Landeswehri sõjaga Lätis võimule kukutatud rahvusliku valitsuse. Valged ei tunnistanud nende iseseisvust, noored riigid nende vastu, jäid Vm kodusõjas pass. Otsustav 1919. aasta: enamlaste vägivald ja ebaõnnestunud maapoliitika viis vastuhakkudeni, mis andsid valgele
veebruar 16. veebruar Punaväe vastupealetung Eesti taasvallutamiseks; punavägi peatati. – 24. mai 5.–7. aprill Asutava Kogu valimised. 23. aprill Asutava Kogu avamine (enamik kohti kuulus selles vasakjõududele). 27. aprill Põhja-Lätis langes soomusrongide divisjoni ülem kapten Anton Irv. 9. mai Ajutine Valitsus astus tagasi, tegevusse astus Otto Strandmani valitsus. 13. mai Algas vene valgekaartlaste Põhjakorpuse esimene pealetung Petrogradile. 15. mai Algas Eesti ja Ingeri väe operatsioon Ingerimaa vabastamiseks. 19. mai Asutav Kogu avaldas Eesti riikliku iseseisvuse deklaratsiooni. 25. mai Eesti vägi vallutas Pihkva. 27. mai Algas Eesti väe pealetung lõunarindel Võru juurest Jakobstadti (Jēkabpils). 30. mai Venemaal saadeti laiali eestlaste punavägi. Sakslaste rünnakuga Eesti soomusrongidele Amata jõe silla juures algas 5. juuni Landeswehr'i sõda.
Intensiivne kodusõja periood Venemaal algas mais 1918. Venemaa väljaastumine sõjast sundis Antanti enda kontrolli alla võtma vene sadamad, et need sakslaste kätte ei langeks, algas liitlaste interventsioon ja otsene sekkumine kodusõtta. Antant püüdis toetada ja varustada vene valgekaartlasi, kes seisid keisrivõimu taastamise eest. 1919 tegid valged Antandi toel mitu katset kodusõda võidukalt lõpetada, lähenedes mitmel korral ohtlikult Moskvale ja Petrogradile. 1920 aasta lõpuks oli valgete kätte jäänud vaid Krimmi poolsaar. 1920-22 hõivas Punaarmee Aserbaidzaani ja Armeenia, kukutas Gruusia valitsuse, vallutas suurema osa Kesk-Aasia, puhastas valgetest ja jaapanlastest Kaug-Ida. 1922 ühendati Vene NSFV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia NFSV Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks, kus ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues keskusega Moskvas.
Eesti-vastaseid aktsioone. Laidoner pidas sellist tegevust aga võimatuks ning Landeswehri Eesti julgeolekule ohtlikuks. Nii puhkes relvakonflikt, mis kulmineerus Võnnu lahinguga, mille Eesti väed võitsid. Eesti soomusrongid jõudsid seejärel peagi Riiani ning Goltzi vägedel tuli sealt taanduda. Järgnevalt toimusid lahingud enamasti Venemaa pinnal. Oktoobris toetasid Eesti väed Loodearmee suurpealetungi Petrogradile, mis siiski ebaõnnestus. Samal ajal likvideerisid Eesti väed ka Pavel Bermondt-Avalovi katse Läti valitsust kukutada. Novembris pidid Eesti väed aga Loodearmee kokkuvarisemise tõttu kaitsesse tõmbuma. Detsembris toimusidki ägedad lahingud, eriti Narva all, kuid Eesti kaitse pidas vastu. Juba augustis alanud puhutised rahuläbirääkimised said õige hoo novembri lõpust ning 1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 otsene sõjategevus lõpetati
Võitlevad Trotski poolt organiseeritud Punaarmee vastu Siberis ja Uurali-Volga piirkonnas, Lõuna- Venemaal, Eestis (Judenitš) ja Põhja-Venemaal. Liitlased maabuvad oma huvide kaitsmiseks Vladivostokis, Murmanskis, Arhangelskis ja Musta mere sadamates. 1919 valged lükkavad tagasi Wilsoni ettepaneku kõigi Vene parteide konverentsi korraldamiseks. Tulemuseks on liitlaste tagasitõmbumine. Hädaoht Petrogradile, Moskvale ja Volgale likvideeritakse Punaarmee vastupealetungiga. 19-20' ka Poola-Vene sõda. 20' astuvad viimased valged Krimmis laevadele. Valgete lüüasaamise põhjusteks puudulik koostöö ning reaktsioonilised ja restauratsioonilised eesmärgid. Ja liitlaste vastuolulised arusaamad interventsioonipoliitikast. Sõja tagajärjed: Leninlikku tsentralismi ohustavad 1921 Petrogradi tööliste streik ja Kroonlinna madruste ülestõus.
Petrogradi operatsioonist oleks üleliigne rääkida, sest eesmärgid olid tagasihoidlikud. Eesmärgiks minna teele Narva jõe juurest ja viia väed Pljussa ja Luuga jõeni. Tähtsamaks eesmärgiks oli Jamburgi linna vallutamine. Põhjakorpuse pealetung algas 13. mail ja alustas kohe üliedukaks. Luuga jõele jõuti juba esimese pealetungi õhtuks. Jamburgi alla jõuti 3. pealetungi päeval. Pärast Jamburgi vallutamist tegi Põhjakorpuse juht oma plaani ümber ja jätkas pealetungi Petrogradile. Kohalik elanikkond tervitas Põhjakorpuse saabumist kui vabanemist. Kohe Põhjakorpuse pealetungi alguses vahetas poolt üks kütipolkudest, 7. armee staap. Juba juuni esimesel dekaadil lähenes Põhjakorpus Petrogradi kaitserajatistele. 13. juunil puhkes Soome lahe lõunarannakul Punamäe fjordis Punaarmee vastane mäss. Edu jäi tulemata seetõttu, et Balti sõjaväelaevastik alustas suurtükitule. Põhjakorpuse
Laidoner pidas lahkumist Põhja-Lätist võimatuks ning Landeswehri Eesti julgeolekule ohtlikuks. Nii puhkes relvakonflikt, mis kulmineerus Võnnu lahinguga 23. juunil, mille Eesti väed võitsid. Eesti soomusrongid jõudsid seejärel peagi Riiani; Goltzi vägedel tuli sealt taanduda ja Kārlis Ulmanise valitsus sai võimule naasta. Järgnevalt toimusid lahingud enamasti Venemaa pinnal. Oktoobris toetasid Eesti väed Loodearmee suurpealetungi Petrogradile, mis siiski ebaõnnestus. Samal ajal aitasid Eesti väed likvideerida ka Pavel Bermondt-Avalovi katse Läti valitsust kukutada. Novembris pidid Eesti väed aga Loodearmee kokkuvarisemise tõttu kaitsesse tõmbuma. Detsembris toimusidki ägedad lahingud, eriti Narva all, kuid Eesti kaitse pidas vastu. Juba augustis alanud puhutised rahuläbirääkimised said õige hoo novembri lõpust ning 1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 otsene sõjategevus lõpetati
suurima 2000-mehelise dessandi eesmärgiga võtta enda kätte Petrogradi-eelsed fordid, et ohjeldada seeläbi Eestit ohustavat Balti sõjalaevastikku Kroonlinnas. Operatsioon ebaõnnestus ning 9. novembriks asuti uuesti positsioonidele Ingeri järvede ja Lauga jõe liinil. Lõunarindel üritasid Rahvaväe üksused korduvalt Pihkva suunas edasi tungida, kuid mõningase edu järel oldi oktoobri lõpuks sunnitud tagasi tõmbuma Irboska joonele. Kogu operatsioonist teostus vad Loodearmee pealetund Petrogradile, olemata jäid Läänearmee ja Läti sõjaväe pealetung ida suunas. Bermondti avantüür: Vene Läänearmee rünnak Riiale, Eesti ja Entente’i seisukohad. Lätis oli vahetunud valitsus saksameelse vastu. Beremondtlased olid võimul, koos selle kindraliga kes Landeswheri sõjas olid. Nad röövisid ja rüüstasid. Lõpuks otsustasid nad kindlustada Lääne tiiba. Bermondti sõjaliseks eesmärgiks oli Väina jõe lõunakalda ja Riia
annaabi.ee 
