mõisteid kasutatud inimeste omavaheliste suhete reguleerimisel ühiskonnas. Alates Suurest Prantsuse revolutsioonist on eetika laienenud ka inimvaldkonnas: kõigil inimestel on võrdsed õigused, kuid erinevad kohustused. 3. Kes või mis on eetiline subjekt? 4. Mis on antropotsentrism, biotsentrism, ökotsentrism, instrumentaalne väärtus, (looduse) sisemine väärtus? Antropotsentrism- kõik on inimese teenistuses; inimene on ainus olend, kelle puhul saab rääkida looduse väärtustamisest, teised elusorganismid pole selleks võimelised. Jaguneb: tugev a.: väärtus (selle olemasolu/iseloom) sõltub täielikult inimesest; nõrk a.: väärtus sõltub hindaja olemasolust, kuid see on suhe objekti ja väärtustaja vahel. Biotsentrismi puhul leitakse, et kõik elusorganismid on võrdsed (k.a. inimene) ning inimesel pole õigus oma tahtmist/arvamust peale suruda ning teisi elusorganisme enda tarbeks ära kasutada.
Seetõttu enmus kanalei ei võta sellise tooniga reklaame isegi oma kavadesse üldse sisse, kuna nii välditakse konflikte vaatajatega. Samuti on imelik näidata päev läbi mingeid kaupu reklaamivaid klippe, et tulge ja ostke ja siis järsku vahele, et ärge täna ostke. Ja kõigele liskas pahandaksid suured rikkad reklaamitellijad, kui telekanal propageeriks mitte ostma. NB! See on see minu enda jutt...kindel ei ole.... Singer, 1. Mida taotleb loomade võrdõiguslikkuse liikumine? Võrdsuse põhiprintsiip ei nõua võrdset või identset kohtlemist; see nõuab võrdset arvestamist. Erinevate olendite võrdne arvestamine võib viia erineva kohtlemise ning erinevate õigusteni. Mida on siin silmas peetud võrdsuse all? Viisi, mis ei eita inimeste ning mitteinimeste silmnähtavaid erinevusi, vaid läheneb võrdsuse küsimusele sügavamalt. Võrdsus on moraaliidee, mitte faktiväide. Mida ütleb võrdse kohtlemise printsiip
Kõik loomad on võrdsed Peter Singer 1) Antud teksti põhiväide: Loomade õiguste idee. 2) Loomade ja inimeste vahel on olulisi erinevusi ja need erinevused peavad tekitama mõningaid erinevusi ka õigustes, mis neil on. Võrdsuse printsiip ei nõua võrdset või identset kohtlemist, see nõuab võrdset arvestamist. Võrdsuse nõue ei sõltu intelligentsusest, füüsilisest jõust, moraalivõimeist või teistest sarnastest tõsiasjadest. Võrdsus on moraaliidee, mitte faktiväide.
Kui, siis millisel juhul? Jah, teatud liiki loomi. Kontrastiks inimese eetikaga. Erinev moraalnestaatus kodu ja metsloomade vahel. 42. Mis eristab maaeetikat loomaeetikast? Võimaldab vastata ka sellistele keskkonnaküsimustele, mis teiste teooriate puhul välja jäävad (nt puutumata alade säilitamine, reostuse, energiakasutuse küsimused). Väldib paljusid intuitsioonivastaseid järeldusi (nt ei pea muretsema sääskede tapmise pärast, mida schweitzerlik lähenemine nõuaks). Mitteantropotsentriline – inimest ei nähta kesksena, sobib arusaamaga ökoloogiast. 43. Selgita, mida mõtles Aldo Leopold ökoloogilise või maapüramiidi all? Energia ja toiduaunete ringlus ökosüsteemis. Kõige all on maapind, siis taimed, siis putukad, siis suuremad kiskjad jne. Kõik tasemed on seotud toiduahelaga. Lõpuks organismid surevad ja lähevad tagasi maapinda. 44. Mida hõlmab Leopoldi järgi mõiste „kogukond“?
See tuleneks paratamatult mittemoraalsetest omadusest (nt õnnehulgast) 2) Defineerimatuse 10. Selgitage teleoloogilise eetika põhisisu utilitarismi näitel. Teleoloogilise eetika silmapaistvaimaks näiteks on utilitarism. Utilitarismi kuulsamad esindajad on Jeremy Bentham ning John Stuart tees. Kui “head” ei saa (naturalistlikult) määratleda, siis mis üle jääb? Valikuvariandid: “Hea” ei osuta üldse millelegi? “Hea” on lihtne defineerimatu omadus? Moore: eetika ei ole illusioon – “hea” Mill. Utilitarismi keskne idee on "suurim kasu suurimale hulgale inimestele". See tähendab, et õige tegu on see, mis toob suurima kasu ning võimalikult vähe kahju võimalikult paljudele inimestele
Tegutsemine – keskmiselt ligipääsetav, vaadeldav, väljendatav, keskmise teoreetilisusega ning intentsionaalne. Guttenplani skeem. Kaks perspektiivi: I isiku perspektiiv(vahetu teadmine omaenda seisunditest), II isiku perspektiiv(toetub välise käitumise vaatlusele, järelduse teadmine). Kaks raamistikku: Teaduslik maailmapilt(inimene kui füüsikalis-bioloogiline süsteem, mis allub loodusseadustele, seletab); Igapäevane, tervemõistuslik raamistik(inimene kui mõistusega olend, kelle käitumisel on alused. Kasutab nn rahvapsühholoogilist sõnavara, põhjendab). Vaimufilosoofilised probleemid. Probleemid on, sest kaks raamistikku esitavad üksteisega konkureerivaid seletusi ning kaks perspektiivi näitavad vaimu eri külgedest. Emergentsi probleem: kuidas tekib teadvus mitteteadvuslikest osadest? Seletusliku lünga probleem: teadvuse füsikalistlikud seletused paistavad tekitavat lünga
. üldistamise otstarve, tõefraas on üleliigne, ent on vaja lause puhul, mis pole antud (sõnaga kõik) .. kinnitamine ja nõustumine väljendab inimese nõustumine mingi väitega. .. väljenduslik otstarve (väljendub üllatust, kahtlust, mitteuskumust) 5.-6. TEADMINE 1. Millega tegeleb epistemoloogia? Sõna ,,epistemoloogia" on kreeka sõna, tähendab ,,teadmine". Epistemoloogia on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmisega (loomus, piirid) ja sellega seotud küsimustega/mõistega (taju, mälu, kindlus). Termini mõtles aastal 1854 soti mõtleja James Ferrier. Termini ,,epistemoloogia" kõrval on kasutuses ka terminid: ,,tunnetusteooria", ,,teadmiseteooria", ,,teadmusteooria", ,,episteemika", ,,gnoseoloogia". 2. Mida tähendab küsimus ,,teadmise ulatusest"? Põhiküsimused: Kui palju me teame? Kus on teadmise piir? Erinevad vaated kahe äärmuse vahel: skeptitsism ja realism.
Milliseid moraalinorme tuleks järgida? 3 normatiivsete moraaliteooriate tüüpi: 1) konsekventsialism ehk tagajärje-eetika Utilitarism – konsekventsialistlik teooria: õige tegu on välja rehkendatav, kui me uurime järele erinevate tegude võimalikud tagajärjed. Kasulikkuse printsiip: tegu, mis toob kaasa kõige rohkem õnne (naudingut, heaaolu), on antud tingimustes õige tegu. Jeremy Bentham: õnnearvutus. Arvutamisel tuleb arvesse võtta teo tagajärjeks olevate naudingute ja valuaistingute mitmeid omadusi: tugevus, kestus, kindlus, ajaline lähedus, viljakus, puhtus, ulatus. John Stuart Mill ei poolda õnnearvutust. Ta eristas kõrgemaid ja madalamaid naudinguid. Kaks utilitarismi tüüpi: teoutilitarism – tegu on õige siis, kui tal
· Negatiivsed: on need asjad, mida väldime (sõda, okupatsioon, vaesus) Individuaalsed ja kollektiivsed väärtused · Individuaalsed: vabadus, autonoomia, tervis · Kollektiivsed: patriotism, kultuur, solidaarsus Väärtusi võib jaotada valdkonniti: Väärtused (näited): · Tervis, asjad, turvalisus · Majanduslik tootlikkus · Ausus, õiglus, hoolivus · Altruism, sõprus, armastus · Vabadus, õiglus, võrdsus · Ilu, graatsia, sümmeetria · Usk, pühadus, halastus · Teadmised, tõde, tarkus · Looduse puhtus, elamiskõlblikkus Väärtuskategooriad: · Materiaalsed, füüsilised · Majanduslikud · Moraalsed · Sotsiaalsed · Poliitilised · Esteetilised · Usulised · Intellektuaalsed · Ökoloogilised Väärtuste liigid (Sokratese järgi): 1. Seesmine väärtus ehk iseväärtus inglise k. intrinisic value/good
Berkeley: niihästi primaarsed kui sekundaarsed kvaliteedid on tajumused Kant: meile on tunnetatavad vaid asjad meie jaoks, mitte iseeneses. Põhjuslikkus, aeg, ruum jne on tunnetuse viisid. Naturalism: me tunnetame maailma enam-vähem nii nagu see on, sest maailm on meid kujundanud seda tunnetama 66. Epistemoloogia Epistemoloogia [epistm + logos] tegeleb küsimustega, mis seonduvad teadmisega. - Mida me võime teada? - Millised on meie teadmiste piirid? - Mis on teadmine? - Kuidas õigustada oma uskumusi? 67. Mis on teadmine? Traditiooniline teadmise käsitlus mõistab teadmist kui õigustatud tõest uskumust. Juba Platon arutles dialoogis Theaitetos teadmise määratluse üle, mille kohaselt on teadmine tõene uskumus koos seletusega sellele, miks see uskumus on tõene µ (meta logou alêthê doxan)
·Kant kritiseeris antiikset hea elu eetikat. Kant näitas, et hea elu mõistele võib anda kas objektiivse või subjektiivse sisu. Mõlemal juhul põrkume kokku raskustega . "Õnn (Glückseligkeit) on mõistusliku olendi seisund maailmas, kus kogu tema eksistentsi jooksul kulgeb kõik tema soovide ja tahte järgi." Kanti subjektivistlikust õnne definitsioonist järeldub: Inimesi takistab õnne saavutamast ületamatu vastuolu lõputute soovide ja inimelu lõplikkuse vahel. Kanti kriitika hea elu käsitlustele: ·Hea elu mõiste objektivistliku käsitluse kriitika: Hea elu määratlus tuletatakse metafüüsilistest väidetest inimloomuse kohta, mida on raske tõestada. ·Hea elu mõiste subjektivistliku käsitluse kriitika: See, mis on kellegi jaoks hea, sõltub tema kalduvustest, eelistustest ja soovidest. Kaasegsed edasiarendused hea elu käsitlusele : Reflekteeritud subjektivism - Inimese elu on siis hea, kui ta seda afektiivselt heaks
veel kolmas teosefragment, kus kõneletakse jumalatest. Eelöeldust tulenevalt paistab ahvatlevana võimalus, interpreteerida seda fragmenti normatiivse põhjendamise probleemi kontekstis, ehkki tekstis endas viidet niisugusele kontekstile ei ole. Fragment ise on järgmine: Jumalatest ei saa ma midagi väita – ei seda, et nad on, ei seda, et neid ei ole, ega seda, kuidas nad välja näevad. Palju takistab seda: jumalate mittenähtavus (tajumatus) nagu ka inimelu lühidus. (DK 80 B 4) Jällegi ei ole täpsustavat konteksti. Kui seda fragmenti lähemalt uurida, siis selgub, et siin ei väideta, et jumalaid ei ole. Pigem eeldatakse siiski nende olemasolu, kui üteldakse, et nad on nähtamatud. Küll aga väidetakse, et nende kohta on võimatu midagi lähemalt teada. Seda väidet põhjendatakse peamiselt jumalate 7 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053.
Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig Wittgenstein Varauusajal philosophia practica: Keel kui “tööriistade kogum”, erinevad kasutusviisid, sõnade Ethica –üksikisik inimelu projektid ja suhted, vara-ja uusajal oluline, sest mõjutas tähendused pole fikseeritud ka pol.suhteid John L. Austin (1911-1960) “kõneaktide” teooria: Oeconomica- perekond Lokutiivne akt. Asjade nimetamise funktsioon Politica – ühiskond, pol.fil. Inimene kui ühiskondlik olend
vaidlused küsimuses, kas loomuseadus kehtib loomade puhul: on tõesti selge, et vaimuvalguse ja vabaduse puududes ei saa loomad mingist seadusest teadlikud olla, aga kuivõrd ka nemad suudavad tunda ja on ses suhtes meiega loomult sarnased, siis väidame meie, et loomuseadus peab kehtima ka loomade kohta ja inimestel on nende suhtes teatud kohustusi. Tõepoolest, tuleb ju tõdeda, et kui ma ei tohi teha halba endasarnasele, siis mitte eelkõige sellepärast, et ta on mõistusega olend, vaid kuna ta 3 Jean-Jacques Rousseau on tundlik olend. See inimeste ja loomade ühine omadus peab andma loomale vähemalt tolle õiguse, et inimene ei tohi talle asjatult kannatusi tekitada. Seesama uurimus algsest inimesest, tema põhivajadustest ja printsiipidest, millel põhines tema arusaam kohustustest, on ühtlasi ainus sobiv vahend kõigi nende
Kui valitsetakse valesti, siis võib sekkuda valitsejate tegevusse. o Positivistlik inimestel pole midagi peale selle, mida pole õiguses kirjas ehk õigused on ainult see, mis on kirjas ja kõik see, mis pole kirjas, pole õigused. See on viinud ajaloos suurte probleemideni, nt natsi Saksamaa, kus viidi asi äärmuseni, ,,õigus on ainult kirjas ja see on ainuõige". Esindaja J. Bentham ütles, et loomuõigus on täielik jama. Positivistliku teooria probleem seisneb selles, et universaalsust ei tunnustatud ja õigused olid selgelt seotud riigi valitseja tahtega. · Tänapäeval on inimõiguste lähtekohane tugevalt juurdunud väärikus. Peamised ideoloogiad o Läänelik lähenemine kõige lähedasem ideaalile. Rõhutatakse universaalsust, riik lähtub inimesest ehk riik on inimese jaoks, mitte vastupidi, et inimesed on riigi jaoks. Kesksel kohal on
I SISSEJUHATUS Etoloogia - õpetus [loomade] käitumisest (kreeka k. ethos = komme, tava, käitumine; logos = õpetus, käsitlus). eesmärgipärane huvi – praktiline vajadus mõista ja selle abil kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist eesmärgistamata huvi – nö „puhtast uudishimust“ ajendet soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi teistel elusolendeil. Aristoteles (384-322 e.K.): huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse järeldas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas. Teaduslik lähenemine loomade käitumise seletamisele sai alguse kaasaegse evolutsiooniteooria rajamisest Charles Darwini poolt 19. sajandi teisel poolel Suhtelise “vaikuse periood”, kus peaaegu keegi ei uurinud spetsiaalselt loomade käitumist, sest parajasti oli zooloogias aktuaalne süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia fundamentaalprobl
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab
(Lõpmatuse tavakäsitlus) Potentsiaalne lõpmatus tõkestamatus, lõpmatult suur suurus on suurem igast etteantud arvust, lõpmatult väike suurus on väiksem igast etteantud arvust. (Aristotelese loodud mõiste aktuaalse lõpmatuse paradokside vältimiseks.) Metafüüsiline lõpmatus täielikkus, täiuslikkus, kooskõlalisus, absoluutne, ühesus, komplektsus, jne. (Vajalik nt Jumalast rääkimiseks.) (L5) KESKAJA FILOSOOFIA MÕISTEID Absoluut on vaimne olend, isik Jumal absoluut igas mõttes, kellel on olemas kõik positiivsed omadused ülimal määral. Atribuut paratamatu omadus. Jumala atribuute: ta on kõikvõimas, kõiketeadev ja absoluutselt hea (veel ka kõikjalviibiv ehk immanentne ja absoluutselt vaba) Kõikvõimas kellele miski ei ole võimatu. Sellega seoses tekkis keskajal probleem: Kas Jumala kõikvõimsus ei ole mitte vastuoluline? Võimalik vastus: Jumala kõikvõimsus on piiratud loogikaga (Leibniz)
Suur asi on surra auliselt, mõistlikult, mehiselt. Mõtle, kui kaua sa juba teed üht ja sama: toit, uni, iharus; nende kaudu joostakse ringiratast. Surra tahta võib mitte ainult mõistlik, tugev või õnnetu, vaid ka küllastunu." (7) Kuid talle polnud tarvis nõuandjat, vaid aitajat; orjad kuuletuda ei tahtnud. Kõigepealt võttis ta neilt hirmu ja näitas, et orje ähvardab oht siis, kui on kahtlane, kas isanda surm oli vabatahtlik. Muidu aga olevat isanda tapmise ja tema takistamise eest ühesugune karistus. (8) Seejärel manitses ta Marcellinust, et too oleks inimsõbralik, ning nende eeskujul, kes söömingu lõppedes jagavad ülejäägid osavõtjaile, kingiks elust lahkudes üht-teist nendele, kes kogu elu olid tema teenijad. Marcellinus oli heasüdamlik ja helde käega ka siis veel, kui asi puutus tema omandisse. 142 Niisiis jagas ta väikesi summakesi nutvatele orjadele ja lohutas neid. (9) Raud ja veri polnud tema puhul vajalikud
Loodud olendid on Tema sümbolid, Tema · Kirik on corpus mixtum. varjud ja jäljed. · Kiriku kahe külje vahel on vahendajaks hierarhia. · Mõtisklus hinge üle. Jumalat tuleb otsida hingest. Just läbi hierarhia on Kristus kohalolev. Ta on nii lähedal, et üksnes hing võib Teda · Subjektiivse, isikliku pühaduse asemel astub haarata. sakramentide pühadus. (kontra Donatus +313) · Kolm etappi teekonnal Jumala juurde: · Aastasajad pärast Augustinust kujunesid · 3. Mõtisklus Jumala üle. filosoofiliselt viljatuks järgmistel põhjustel: · Filosoofia ja ilmutuse vahekord kaldub pärast · "Sest kerkides kõrgemale iseendast ja kõigist Augustinust ilmutuse kasuks. Filosoofia asjust puhta meele mõõtmatu ja täieliku
Neid uurimisi pole tehtud, sest need uuringud on üpris kallid, sest tulemus tuleb alles pika aja jooksul pärast uuringu algust. Mõningate indiviidide puhul on võimalik mingit toimet saavutada, aga on ekslik arvamus, et kurjategija paneb kuriteo toime, sest ei tea, et tegemist on kuriteoga. Mingisugust seost võib olla, aga üpris nõrk. IV mudel Moraalist lähtuv käitumise mudel Sellele toetub enamus suur hulk praegu kaasaegsetest kriminoloogilistest teooriatest. 1. Inimene on moraalne olend, kes lähtub kategooriatest hea ja kuri 2. Normiks on ühiskonna moraalile vastav käitumine 3. Hälve on amoraalne akt st. kurja tekitamine 4. Hälbe põhjuseks on kasvatusvigade või halva eeskuju tõttu tekkinud moraali defektid 5. Hälvik on amoraalne inimene, kes on kõlvatute vaadete ja ettekujutustega 6. Normaliseerimise vahenditeks oleks inimeste kasvatamine ja parandamine sh vaadete ja veendumuste muutmine. 7. Eesmärgiks on moraalsete, heale orienteeritud inimese kujundamine
väidab, et need väärtused, tema arusaam armastusest, on muutnud Sokratese raidkuju sarnaseks: ta ei hooli ilusast kehast, ei räägi kauneid isiklikke sõnu. Alkibiades tunnistab, et samas tema ise on muutunud orjalikuks; tema hinges on selline torm, ta ei kontrolli ennast ning läheneb hullumeelsusele. Selline individuaalne ilust kantud armastus vastandub siis Sokratilisele armastusele. ,,Pidusöögi" moraal Sokrates lugu näitab, et armastav olend saab tõusta kõrgemale juhuse meelevallast; Alkibiades vastandub talleja näitab, et Sokratiline armastaja kaotab palju oma inimlikkusest ning et individuaalsel armastusel on eriline väärtus. Selge on, et kahte korraga saavutada ei saa! 21. Apostel Paulus Jumala armust (nim ka pauliinlikuks armastuse kontseptsiooniks). Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik-poliitilised tagajärjed Jumala arm (armastus) ehk agape on Jumala armastus ja ka kristlaste armastus Jumala ning ligimeste vastu
Usk Et inimkond on elanud kaugelt suurema aja oma eksistentsist väga aeglaselt muutuvas maailmas, on loomislegendid (suured religioonid) valdavalt lähtunud loodu täiuslikkusest - Jumal on kõikvõimas ja täiuslik - seega peab olema ka loodu täiuslik. Ja kuigi antiikkreeka mõte oli palju rikkam, kui niisugune must-valge stsenaarium, läks keskaega ja kristlusesse üle siiski eelkõige Platoni Absoluutse Idee kontseptsioon. Sellest tulenevalt: idee ebatäiuslikust loodusest, mis on pidavas muutuses ja kohanemises muutuva ümbruskonnaga ei saanudki olla elujõuline. Täiuslikkuse ja muutumatuse samastamine ei ole ju tegelikult sugugi imperatiivne: täiuslikkust võib samahästi interpreteerida võimena muutuda. Kuid on ilmne, et ideed muutuvast loodusest hakkasid elujõudu koguma alles 18 sajandi teisel poolel. Dogmaatiline kirik ja tähttähelt võetav Vana Testament on valdavalt võõras ka tänapäeva (katoliku) kirikule. Paavst astus siin hiljaaegu paar otsustavat sammu. Galileo
Sümboli väärtus seisneb selles, et ta annab meie mõtetele ja tegevusele ratsionaalsuse mõõtme ja võimaldab meil ennustada tulevikku". jalajälg, mille Robinson leidis liival, oli indeks, mis näitas, et saarel on mingi olevus ja samal ajal sümboliks, mis kutsus esile inimese idee". Peirce pärisnimest ,,Pärisnimi, kui te põrkute sellega kokku esimest korda, on eksistentsiaalselt seotud mingi vastuvõtu või siis muu ekvivalentse individuaalse teadmisega individuaalsest objektist, mida selle nimega nimetatakse. Siis, ja ainult siis on see tõeline Indeks. Kui te kohtate seda nime järgmine kord, siis on see selle Indeksi Ikooniline märk. Igapäevane tutvus nimega teeb ta Sümboliks, mille Interpretant esitab teda kui nimetatud Individuaalse objekti Indeksi Ikoonilist märki." Peirce´i 10 märgitüüpi konna krooksumine, foto kirjutatud tähestik, ,,see" ,,su suudlus õrn kui pilvetups" portree
Referaat: arutluskäik + seosed. Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktikat – t
Ent ainult hea ja kurja tundmine pole veel tõeline hüve, kui see ei vii hinge ravimisele (mõtestatud vaimne elu, hingesuuruse kasv). Sokrates väitis eneses rääkivat midagi jumalikku, mis andis näpunäiteid (kuues meel, südame hääl). Sokrates nägi jumalat kui isikustamata maailmamõistust, üleinimlikku tarkust. Seepärast vastandus ta täielikult käsitlusele, et maailmas pole midagi mõistuslikku. Sokrates pidas inimese peamiseks sihiks olla mõistuslik ja hea olend. Sokratese hinnangul elab hing kehast kõrgemal tasandil ning ta on igavene. Keha surma järel hing eraldub kõigest mateeriast ning läheb üle ideaalsesse maailma, igaviku maailma. Sokrates süstis tollastesse mõtlejatesse motivatsiooni jääda küsijaks, uurijaks ka siis, kui arvatakse end midagi teadvat. Esimesena tõstab ta eetilise teadvuse tunnetusteoreetilise põhialusena esile. Seejuures on ta ka suur vooruste kuulutaja.
Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tõelise valikuvabaduse Aigar Säde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT Faktipõhine uurimustöö tulnukatest 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ADR3-24SM 3 EESSÕNA Järgnev dokument arvatakse olevat ühe teadlase isiklikud märkmed ja teaduslikud päevikud. Ta oli valitsuse poolt palgatud mitmeteks aastateks uurima erinevate allakukkunud sõidukite sündmuspaiku, üle kuulama kinnipeetud tulnukatest eluvorme ja analüüsima neist sündmustest kogutud informatsiooni. Ta tegi ka märkmeid dokumentidest, millega ta kokku puutus mis olid seotud kas siis otseselt või kaudselt organisatsiooniga, selle struktuuriga või ope- ratsioonidest, mis kogusid taolist infot. Kui avastati, et ta oli teinud isiklikke märkmeid ja s
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m�
et nad nüüd saavad kultuurimahlu sajakordselt lahjendatuna. Ellen Key hinnangul ei tohiks koolis domineerida õpetajapoolne materjalide esitamine, vaid laste iseseisev töö. Igal lapsel peaks olema oma tempo materjali iseseisval läbitöötamisel ja õppima peaksid nad vaid seda, mis neid huvitab. Koduseid ülesandeid ei tohi olla ja suulist ülesütlemist koolis samuti mitte. Ka eksamid ja tunnistused tuleb kaotada. Laps on püha, keskne olend kogu kasvatusprotsessis. Ei tule kasvatada, küll aga kõrvaldada teelt kõik takistused ja lasta loodusel toimida, oli Ellen Key kreedo. Uus suund - vabaduspedagoogika - alustas siitpeale oma tormilist arenemislugu. Kõik, mis seostus traditsioonilise, klassikalise pedagoogikaga, sai juurde sildi vana, s.t oma aja ära elanud. Vanema võimule tuginevad kasvatusviisid varisesid kriitikatule all põrmuks. Kõrvuti vabaduspedagoogikaga said tuule tiibadesse aktiivsuspedagoogika (John Dewey
- Euroopa Liidu õiguse mõju PS tõlgendamisel Täiendamise seadusega muutus EL õiguse mõju osaks PS-st; samas on PS järelvalve öelnud, et Riigikohus peab tõlgendama kooskõlaliselt EL õigusega (võimalikult suures ulatuses eesmärki ja sõnastust arvestades) II. Põhiseaduse aluspõhimõtted §5 Ülevaade PS aluspõhimõtetest Sünonüümiks ,,põhiprintsiip"; kasutati ajalooliselt Riigikohus kasutab sõna põhiprintsiip (läbi praktika (pole eraldi loodud) toonud esile järgmised aluspõhimõtted: - Inimväärikus - Demokraatia - Õigusriik - Sotsiaalriik - (Rahvusriik (väikese riigi puhul ülioluline; lisatud juristide poolt täiendusena)) Aluspõhimõte viitab norm=reegel/printsiip (printsiipide puhul on osad olulisemad kui teised olulisemad on aluspõhimõtted/põhiprintsiibid; aluseks/loogiliseks eelduseks ka reeglitele) Välja pakutud kataloogide autorid:
lähedasemaks ning on kaugenenud Jumalast seega lähenenud Saatanale. Kui saatan endast just seda kujutabki ja inimene elab oma elu Saatanas, Saatan kontrollimas iga ta liigutust ja mõtet, siis kas ta põgeneb õiglaste kaagutamise ja näägutamise eest või seisab uhkelt oma salakohas ja manipuleerib rumalusest pimestatud massidega omaenese saatanliku väe abil kuni päevani, mil ta astub esile kogu oma hiilguses ning teatab: ,,Mina olen satanist! Kummarduge mu ees, sest ma olen inimelu kõrgeim kehastus!" MÕNED TÕENDID UUE SAATANLIKU AJASTU ALGUSEST Kristliku kiriku seitse surmapattu on ahnus, uhkus, kadedus, viha, liigsöömine, iha ja laiskus. Satanism soosib iga surmapattu, kuna need juhivad inimese füüsilisse, vaimsesse ja emotsionaalsesse heaolusse. Satanist teab, et ahnuses pole midagi halba, kuna ahne olla tähendab üksnes soovi saada rohkem, kui juba olemas on. Kadedus on see, kui kellegi teise saavutustele heakskiiduga
kausaalsus ahelas, siis peaks olema esimene põhjus, kes ei ole ennast põhjustanud ning temaks peab olema jumal. :) Paratamatus on asju, mis võivad olemas olla või ka mitte olemas olla, kuid see tähendab, et olemas peab olema midagi paratamatut, mis on kindlasti olemas ning selleks peaks olema jumal. :) Täiuslikkus kõikides asjades on rohkem või vähem, kuid seda saab öelda vaid siis kui on olemas mingi mõõdupuu ning Aquino Thomas usub, et see ainus täiuslik olend peab olema jumal. :) Eesmärgistatud mõistuseta asjad vajavad eesmärgi saavutamiseks eesmärgi püstitajat ning ülim eesmärgi püstitaja ongi seega jumal. *) Eskatoloogiline jumalatõestus ütleb, et kõigi rahvaste juures, kõikides kultuurides ja kõikides religioonides eeldatakse jumala olemasolu ning selline eeldus ei saa olla tekkinud juhuslikult ja sellel peab olema olemas põhjus ehk jumal peab olema olemas, sest teda on ajaloos käsitletud piisavalt palju.
juttkeha selgmises osas paiknev stiimulite-reaktsioonide mälu, mis kujundab harjumusi instrumentaalse õppimisega mandeltuumas paiknev stiimulite-hirmureaktsioonide mälu võimaldab kiirelt lähenemis- & vältimiskäitumisi õppida · Need mälusüsteemid lähendavad motivatsiooni õpitud aspekte tunnetuslikega, ent Frankeni arvates on veel vara nende kahe komponendi vahelist eristust kaotada 4. Motivatsiooni tunnnetuslik komponent · Tunnetus on seotud teadmisega & maailma ning enese kohta käivate mõistete organiseeritusega · Informatsiooni rohkus & keerukus nõuab selle tunnetuslikku organiseeritust & struktureerimist, et info töötlemiseks jätkuks tähelepanuressursse · Organiseerituse & struktuuri alged saame oma meelte omadustest, osa tuleb õppimisest & osa isiklikust katsetamis- ning avastamistööst info liiasuse väljaselgitamisel · Tunnetusliku mõtteviisi olemuse ilmekaks näiteks on Piaget´ tunnetusliku arengu teooria.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
