valmistamisega tegelevad firmad). Eestis on koostööpartneriteks näiteks edasimüüjad: OÜ Rodnas ja OÜ Lemar Auto. 1.4 Majanduslik keskkond: 1) SKP muutumine: selle vähenemine tähendab eelkõige nõudluse vähenemist ning selle kasv, nõudluse suurenemist. 2) Inflatsioon: raha väärtuse langemine mõjutab igat ettevõttet meie riigis. Kui ka AS Tatoli tõstab enda teenuste/toodete hindasid, mõjub see ka ettevõtte tuludele ja kuludele. 3) Maksud: millised riiklikud ja rahvusvahelised maksud kehtivad ettevõtte tegutsemisel, nende tasumise tähtajad ning kord. 4) Eelarve tasakaal: tulude ja kulude vastavuse printsiip 5) Välisriikide majandusolukord: mis on üleüldine olukord välismajanduses ja millised on suunad tulevikuks, ka väljaspool riiki toimiv või mittetoimiv majandus mõjutab kõiki majandusüksusi. Mõjutavad kõiki ettevõtteid, kuna ettevõtted tegutsevad majanduskeskkonnas, kus
Huvigrupid - Grupid ja organisatsioonid, kes on ettevõttega otseselt või kaudselt, praegu või tulevikus seotud. · Ettevõttesisesed ja välised · Esmased: omanikud, tegevjuhtkond, töötajad, kreditorid, kliendid, konkurendid, hankijad, ühiskond · Teisesed: ametiühingud, meedia, kodanikuühendused jne. Ettevõtte eesmärkide süsteem Kelle eesmärgid on ettevõtte eesmärgid: ettevõtte kui institutsiooni eesmärgid, ettevõtja (omaniku) isiklikud eesmärgid Kes seab ettevõtte eesmärgid või mõjutab seda protsessi: põhigrupid, satelliitgrupid Vertikaalsest seosest lähtudes: pea- ja kõrvaleesmärgid, primaarsed ja sekundaarsed eesmärgid. Horisontaalsest seosest lähtudes: samasuunalised, vastassuunalised ehk konkureerivad, teineteist välistavad, sõltumatud. EESMÄRKIDE OMADUSED SMART printsiip 1. Spetsiifilised (specific) 2. Mõõdetavad (measurable) 3. Kokkulepidud 4. Realistlikud 5
juhtimisotsuseid. Väiksemas ettevõttes teostab raamatupidaja suure osa klientide, hankijate, maksuameti ja finantsasutustega suhtlemisest. Finantsjuhile olulised etapid on finantsplaneerimine ja eelarvestamine, kuhu tuleb kaasata juba töö alguses ka tootmisjuhid ja personalijuhid ning raamatupidajad. Finantsjuhid peaksid tähelepanu pöörama sellele, et turundusega tegelevatel inimestel oleksid head finantsalased teadmised. 13. Osa inimesi leiab, et teaduse ja tehnoloogia areng lahendab ka ökoloogilised probleemid ja turundus ei peaks sellega tegelema. Milline on Sinu seisukoht? Mina arvan, et ökoloogiliste probleemidega peaks tegelema kõik tegevusvaldkonnad ning ka lõpptarbijad. Turundusega saab üldsuse teadvusesse paremini tuua ökotooted ning öko-eluviisi. Turundustegevust saab ka tarbijate vajadustelt suunata ka keskkonna vajadustele ning panna inimesi tarbima keskkonda vähem reostavaid
ärivaldkond; toode/teenus (lühidalt); sihtgrupp; idee uudsus ja erilisus; teie ettevõtte omadused, oskused, kogemused, võimalused (eeldused) idee elluviimiseks (miks just teie ja ei keegi teine); teie idee koht turul; tegevuse alustamine: kus, kuidas; mõjud keskkonnale (negatiivsete mõjude olemasolul nende kõrvaldamise sammud). 4. VISIOON, MISSIOON JA EESMÄRGID 4.1 Visioon Visioon kuhu tahetakse välja jõuda? Visioon on võimalikult realistlik kirjeldus, millisena ettevõtja tahab oma ettevõtet tulevikus näha. Visioon määratakse vähemalt 5 aasta perspektiivis, Visioon peegeldab teatud ideaali ja ei sisalda numbreid, va aastaarv. Kõrget kvaliteeti ja kõrgel tasemel tegevust käsitlev visioon on pidevalt muutuvas maailmas suunanäitajaks ning peab olema loodud ja läbi tunnetatud võimalikult paljude inimeste poolt. Kui meeskond on visiooniga kursis, on see võimsaks motivaatoriks.
Ülikool CARGOHUNTERS AS Finantsanalüüs Õppejõud: Tallinn 2016 SISUKORD 1ETTEVÕTTE INFO.................................................................................................................3 1.1.1 Andmete vastavus......................................................................................................3 2VERTIKAAL- JA HORISONTAALANALÜÜS.....................................................................5 3SUHTARVUDE ANALÜÜSID..............................................................................................13 4PANKROTIOHU ANALÜÜS................................................................................................24 5MAJANDUSPROGNOOS AASTATEKS 2016-2018............................................................27 2 1 ETTEVÕTTE INFO Ettevõte Cargohunters AS on asutatud 2002 aasta detsembris, mille juri
ETTEVÕTLUS 2 Kordamisküsimused Juhan Teder 2012/2013 1. EL ettevõtluse "suur pilt". Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) Eri suurusega ettevõtete osakaal 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat) 7% väikeettevõtted (10-49) < 1% keskettevõtted (50-249) 0,2% suurettevõtted (250+) SMEs Small and Medium Enterprises 0-249 töötajat. (VKEd) Mikro- Väike Kesk- VKE-d Suur - Kokku
ETTEVÕTLUS 2 Kordamisküsimused Juhan Teder 2012/2013 1. EL ettevõtluse "suur pilt". Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) Eri suurusega ettevõtete osakaal 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat) 7% väikeettevõtted (10-49) < 1% keskettevõtted (50-249) 0,2% suurettevõtted (250+) SMEs Small and Medium Enterprises 0-249 töötajat. (VKEd) Mikro- Väike Kesk- VKE-d Suur - Kokku
...................................................................................13 Strateegia eripära väikeettevõtetes.............................................................................................13 Tegevuskeskkonna, haru- ja konkurentsianalüüs...........................................................................13 Makrokeskkonna analüüs...........................................................................................................14 PEST analüüs...........................................................................................................................14 Tegevusharu olukorra analüüs....................................................................................................15 Kriitilised edutegurid......................................................................................................................18 Ettevõtte analüüs...............................................................
tegevuses kasutatavasse kinnisvarasse. ● Investeeringud immateriaalsesse varasse - füüsilise substantsita, teistest varadest eristatav mittemonetaarne vara, mida ettevõte kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Näit. arvutitarkvara, kaubamärgid, patendid, litsentsid jne. 2. Miks on pikema kestusega investeeringu riskid suuremad? Investeeringute liigid kestuse alusel: ● Lühiajalised investeeringud – projektid, mille eluiga on lühike ning olulisi riske projekti eluea jooksul sellest tulenevalt ei esine. ● Pikaajalised investeeringud – Projektid, mille eluiga on pikk ning millega seotud riskid on oluliselt suuremad. Lühiajalised: 3-4 aastat Pikaajalised: 10-15 aastat Lühiajaliste investeeringute puhul on vähe määramatust, mis võib juhtuda või valesti minna. 5 aasta pärast võidakse täiesti teistsugust tehnoloogiat kasutada. 3
2. Tegevuskeskkonna analüüs 2.1 Kaugkeskkonna analüüs Tabel 1. Kaugkeskkonna analüüs Faktor Tegurid, mis võivad ettevõtet mõjutada Poliitiline Tervisenõuded (Veterinaar-ja toiduamet), tegutsemisluba, alkoholi müügiluba, toiduseadus, seaduse muudatused, riiklikud maksud Majanduslik Kohaliku elanikkonna keskmine sissetulek, inflatsioon, tooraine kättesaadavus, majandusolukord, välisturistide langus, mahepõllumajanduse kasv Sotsiaalne Tervisliku toidu populaarsuse tõus ja langus, inimeste toidueelistused, elustiil, rahvastiku
ühiskonna huvides - haridussüsteemi, pensionisüsteemi, kiirabi ja politsei ülalpidamine, teede- ja kultuuriobjektide ehitus jne. Maksusüsteem on püütud üles ehitada selliselt, et see oleks enam-vähem õiglane kõigi isikute suhtes ning tagaks ühtlasi maksude laekumise kõigilt maksumaksjatelt. Alljärgnev ülevaade annab ettevõtjale lühikese ülevaate sellest, kuidas näeb välja Eesti maksusüsteem, millised on tema toimimise põhimõtted ning millised maksud meil kehtivad. Maksud jaotuvad riiklikeks maksudeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksude laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Lisaks antakse otse kohalikele omavalitsustele osa riiklikest maksudest (nt maamaks täielikult ja 56% üksikisiku tulumaksust). Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) käibemaks; 4) aktsiisid; 5) maamaks; 6) raskeveokimaks; 7) hasartmängumaks; 8) tollimaks.
Tööealise elanikkonna hulka kuulub lisaks tööjõule ka mitteaktiivne rahvastik. Sõnal ,,kapital" on majanduses mitu erinevat tähendust. Ressursi mõistes tähendab kapital kõiki tootmisvahendeid (hooneid, tööriistu ja masinaid), mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Raha ise- enesest ei ole kapital, vaid on vahend teiste ressursside ehk tootmistegurite soetamiseks. Ressursside ehk tootmistegurite hulka loetakse ise ka ettevõtja ja ettevõtlikkus, sest just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske. Majandusruumis, kus riik ei korralda kaupade ja teenuste tootmist, toimib majandus ainult tänu ettevõtlikele inimestele. Ettevõtlikkus on tähtis
Tööealise elanikkonna hulka kuulub lisaks tööjõule ka mitteaktiivne rahvastik. 3 Sõnal ,,kapital" on majanduses mitu erinevat tähendust. Ressursi mõistes tähendab kapital kõiki tootmisvahendeid (hooneid, tööriistu ja masinaid), mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Raha ise- enesest ei ole kapital, vaid on vahend teiste ressursside ehk tootmistegurite soetamiseks. Ressursside ehk tootmistegurite hulka loetakse ise ka ettevõtja ja ettevõtlikkus, sest just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske. Majandusruumis, kus riik ei korralda kaupade ja teenuste tootmist, toimib majandus ainult tänu ettevõtlikele inimestele.
(Orienteeruvalt väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? * mikroettevõtted- 0-9 töötajat tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) * väikeettevõtted- 10-49 Ettevõtja - ,,Entrepreneur" PRANTSUSE päritolu 1437.a. Selle sõnaga tähistati * keskettevõtted- 50-249 isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. * suurettevõtted- 250+ Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide ja muusikaürituste organisaatoreid, ehitusprojektide juhte. Juhtisid tööde teostamist, kuid ei riskinud isiklikult millegagi. 6. Nende (küsimuses 5 nimetatud) ettevõtete orienteeruv osakaal ettevõtete
· Ärieetika- selle tähtsus, teadlikkus, informatsiooni ja ärisaladuse hoidmine. Ilusaim klubi Tehnoloogilised tegurid · Riigi prioriteedid tehnoloogias nt Eesti ehk e-riik, digiallkiri, jms. · Innovatsioon millised on innovaatilised ideed, mis võiksid positiivselt mõjutada ettevõtte tegevust. · Tehnoloogia ja tarkvara legaalsus, litsentsid, patendid ja nende ostmise võimalused · (hind, saadavus, kasutamisoskused). Intellektuaalne omand ja selle kaitse vajalik teave võimalike intellektuaalse omandi kaitse all olevate teenuste tarbimiseks. Makrokeskkonna teguritest mõjutavad ettevõtte tegevust enim majanduslik keskkond, eriti just raha väärtuse alal ning töötuse alal. Oluline on olla pidevalt kursis majanduses toimuvaga, aga
Soodsad laenu- ja maksetingimused Maksupoliitika senisest ebasoodsamaks muutumine Kasvav klientuur Välisturu eelarvamused Eesti ja Eesti toodete suhtes Koostöö tugistruktuuridega (EAS, Suurenev konkurents PEAK) Hooajalisus Tehnoloogia uuendamine- Majandusarengu heitlikkus investeerimine tehnoloogiasse (energiakandjad ja raha hinna muutuste kadu) Töötajate hankimine pärast Liitumine Euroopa kutsehariduskooli lõpetamist majandusruumiga ja selle sama eurotsooni majandusprobleemid
2 Tootmistegevus........................................................................................................... 11 5.2.1 Teenuse kirjeldus ja korraldatus...........................................................................11 5.2.2 Kes võtab vastu tootmistegevusega seonduvaid otsuseid ................................... 11 5.2.3 Kontori sisseseade................................................................................................11 5.2.4 Tehnoloogia (masinad, seadmed, hoone).............................................................11 5.2.5 Toote kvaliteet .....................................................................................................11 5.2.6 Tarbija nõudlus ja tema ootuste rahuldamine (võrdlev analüüs)......................... 12 5.2.7 Personalile esitatavad nõuded, väljaõpe...............................................................12 5.2
Kuid müük iseenesest hõlmaks minu jaoks seda, et kas ja kui palju suudan oma toodet või teenust müüa just nendele ,kellele oleks seda toodet või teenust vaja. 2.Klient ehk persoon, kes soetab antud toote või teenuse ning saab selle kaudu oma vajaduse täidetud. Tarbija ehk soov oma vajadus millegi järgi täita. Seega võin öelda , et tarbija ja klient on sünonüümid. Siin kohal võin tuua näite. Klient, kes soovib korraldada oma sünnipäeva pöördub ettevõtja poole, kes tegeleb selle alaga ning saab teenuse, mis täidab tema vajaduse. 3.Aga otse loomulikult, kuna kõik need ettevõtted samamoodi konkureerivad oma samasuguste või sama laadsete ettevõtetega ning nende edukus sõltub samamoodi klientidest ja tarbijatest. 4. Ise olles klienditeenindaja söögikohas, siis võiksin välja tuua selle, et reklaam on suur mõjutus vahend, kuna tänu sellele paljud kliendid just selle söögikoha leidnud ja
Tarbija kasulikkus Ettevõte kasum Valitsus ühiskonna heaolu Ressursside piiratus. Majanduses eeldatakse, et kõik ressursid on piiratud. See tähendab, et inimesed teevad valikuid piiratud ressursside tingimustes. Inimeste endi vajadused on piiramatud. Kui ressursid on piiratud ja valikuid palju, peab iga tarbija ja ettevõtja teadma, mida ta oma vahenditega tegema peab. NT. Inimesed valivad milliseid hüvesid tarbida ettevõtted aga, mida toota ja kuidas seda teha olemasolevate ressurssidega. Kasulikkuse teooria aluseks on eeldused: a)tarbija käitub ratsionaalselt: -teab oma vajadusi ja oskab neid tähtsuse järjekorras reastada -teab ühte vajadust rahuldavaid erinevaid kaupu -maksimeerib kogukasulikkust b)kaupade kogus on piiratud
Suur Kultuurikeskus on ehitatud nii. et kohvik jääb majas toimuvast eemale, mis kindlasti vähendab külastajate arvu. Palju on räägitud, et euro hinda ei tõsta, üks aasta näitab, et hinnad on väga oluliselt tõusnud, kuid arvestades Paide linna inimeste ostuvõimega, ei ole võimalik kohvikul hinnatõusuga täielikult kaasas käia. Kohvikutöö parandamiseks on tehtud suured investeeringud, mis nõuavad igakuiseid väljaminekuid, kaasaarvatud rent, mis ei ole väike ja muud maksud. Kohviku töötajad on pidanud tegema lisatööd mahlade valmistamisel, köögiviljade kasvatamisel, mis on toonud küll tulu, kuid see on saavutatud mitte igapäevastes töötingimustes, vaid nõuab lisapingutust, et maksu -koormusega toime tulla. Kahjuks kohalik Omavalitsus näeb asja nii, et eraettevõtja peabki maksma. Teistes maakondades tundub, et esmatähtis on inimestele töökoha loomine, et nad oma eluga toime tuleksid ja elamisväärselt suudaksid oma elu elada.
Kordamisküsimused: 1. EL ettevõtluse "suur pilt" eri suurusega ettevõtete osakaal. 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat) 7% väikeettevõtted (10-49) < 1% keskettevõtted (50-249) 0,2% suurettevõtted (250+) SMEs Small and Medium Enterprises 0-249 töötajat. 2. Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), Palgatöötaja: Regulaarne, fikseeritud sissetulek 24/40% Tööhõive stabiilsus 27/35% Kindlad töötunnid 11/16% Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus 9/13% Ettevõtja: Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded 62/68% Töötamise aja ja koha vaba valik 30/35% Paremad sissetulekuväljavaated 16/20%
samuti tõde terviku suhtes ehk, mis on õige terviku suhtes, on õige ka iga osa kohta eraldi võetuna. *Ceteris paribus, ladina keelest “teistel võrdsetel tingimustel”. Tekib siis, kui muutuse efekt ühes kogumis on ebakorrektselt üle kantud teise kogumisse. 5.Tootmisvõimaluste kõver ja alternatiivkulu 5.1.Olemus ja eeldused TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Kujutamise (konstrueerimise) eeldused: 1)Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud. 2)Ressurssid on fikseeritud, tootmistegurite võimalik pakkumine on fikseeritud nii koguselt kui kvaliteedilt (suhteliselt madala kvalifikatsiooniga töötaja on rakendatud vastaval töökohal, näiteks juristi või arsti kvalifikatsiooniga inimene ei tööta mingil muul töökohal) 3)Tehnoloogia on fikseeritud, ei tohi muutuda analüüsi jooksul.
................................5 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED..............................6 1.1 Äriplaan kui dokument.....................................................................................6 1.2 Äriplaani koostamise põhjused........................................................................ 6 1.3 Mis on äriplaan?................................................................................................7 1.4 Äriplaaniga ettevõtja.........................................................................................7 1.5 Üldisi näpunäiteid äriplaani kirjutamiseks.................................................... 8 1.6 Äriplaani koostamine ja komponendid...........................................................9 2. ÜLDANDMED...........................................................................................................11 2.1 Ettevõtte põhiandmed.................................
Ettevõtluse eksami kordamisküsimused 2014/2015 1. EL ettevõtluse “suur pilt“ – eri suurusega ettevõtete osakaal. Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) – 1. loengu põhjal. EL ettevõtlus – suur pilt 92% mikroettevõtted 7% väikeettevõtted >1% keskettevõtted (VKE- d kokku 99,8%) 0,2% suurettevõtted Ettevõtja motiivid: Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded 68%
firma · 2.Sisenemisbarjäärid, mis takistavad teise firmade pääsu tootmisharru · Kõige tähtsamaks barjääriks on seaduslikud piirangud (näiteks patendid) ja · majanduslikud piirangud (näiteks firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada). · 3.Toote unikaalsus toode on ainulaadne ja tihtipeale asendustooted puuduvad. · 4.Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (näiteks vajaliku ressursi ainuomandus) · Loomuliku monopoli tekkimise peamiseks põhjuseks on mastaabisääst · 5. Kui tegevuse alustamine tööstusharus nõuab väga suuri algseid investeeringuid · Monopol on hinnakujundaja ta saab hinda mõjutada, kuna ta on toote ainus müüja. · Et oma kasumit suurendada, võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestada oma hüvise erinevatele ostjatele erineva hinna. 1
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.
1989). ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema ettevõtte tegevuseks (Äriseadustik §5 lõige1). Ettevõtjate ühised jooned: o Võimekus midagi teha o Saab jagu vigadest ja on julgust enesekindlust uuesti proovida o Innovatiivsus o Tulemustele orienteeritud (jõuab eesmärgini) o Riskivõtja o Täielik pühendumine Ettevõtja edutegurid:
SISUKORD 1.ETTEVÕTTE ÜLDANDMED......................................................................................................... 3 2. ÄRIIDEE, VISIOON, MISSIOON JA EESMÄRGID.....................................................................4 2.1. Ettevõtte visioon........................................................................................................................4 2.2. Ettevõtte missioon..................................................................................................................... 4 2.3.Ettevõtte eesmärgid.................................................................................................................... 4 1.ÄRIKESKKONNA ANALÜÜS........................................................................................................5 3.1.Makrokeskkonna analüüs........................................................................................................... 5 3.2.Mikrokeskkonna analüü
inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine jne, rühmitatakse kahet gruppi – kapital ja töö; tegurikomplekt – konkreetne kombinatsioon erinevatest saadaolevatest tootmisteguritest; tootmisruum – kõik võimalikud tegurikomplektid, kulupiirang – ettevõtte ressursid, põmst see, et raha ei ole lõputult; samakulujoon – väljendab graafiliselt kulupiirangut; alternatiivkulu – saamatajäänud tulu, mida ettevõtja oleks saanud oma aega mujal kasutades; tootmisvõimaluste hulk – samakulujoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk, samakulujoonel asuvad komplektid võimaldavad olemasolevat rahalist ressurssi täies mahus ära kasutada; toodangumaht – valmistatud toodangu kogus; tootmistehnoloogia – milliseid tootmistegureid kasutatakse ja millises proportsioonis; tootmisfunktsioon – toodangukoguse sõltuvus kõigist tootmisteguritest, kirjeldab kasutatavad
inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine jne, rühmitatakse kahet gruppi kapital ja töö; tegurikomplekt konkreetne kombinatsioon erinevatest saadaolevatest tootmisteguritest; tootmisruum kõik võimalikud tegurikomplektid, kulupiirang ettevõtte ressursid, põmst see, et raha ei ole lõputult; samakulujoon väljendab graafiliselt kulupiirangut; alternatiivkulu saamatajäänud tulu, mida ettevõtja oleks saanud oma aega mujal kasutades; tootmisvõimaluste hulk samakulujoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk, samakulujoonel asuvad komplektid võimaldavad olemasolevat rahalist ressurssi täies mahus ära kasutada; toodangumaht valmistatud toodangu kogus; tootmistehnoloogia milliseid tootmistegureid kasutatakse ja millises proportsioonis; tootmisfunktsioon toodangukoguse sõltuvus kõigist tootmisteguritest, kirjeldab kasutatavad
ratsionaalselt. Arvestades olemasolevaid ressursse ja meie käsutuses olevat tehnoloogiat, saame me toota vaid piiratud koguses. Seda iseloomustab tootmisvõimaluste rada. Tootmise väljund ehk toodang on tooted ja teenused, mis tarbitakse ära või mida kasutatakse edasiseks tootmiseks. Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Tootmisvõimaluste kõver langeb alati paremalt alla. Alternatiivkulu näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku tuleb teisest loobuda, loobumise tõttu saamata jäänud tulu nimetataksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. Majandussüsteemid Iga majandussüsteem puutub kokku 3 majanduse põhiküsimusega (millised, kuidas ja kellele), kuid igas majandussüsteemis lahendatakse neid küsimusi erinevalt. Sellest , kuidas üks või teine
siiski komplitseeritud, sest efektiivsust saab majandusliku analüüsi kaudu mõõta, õigluse mõõtmiseks vastav kriteerium aga puudub. 1.2.1 Milliseid kaupu toota? Toota tuleb neid kaupu, mida tarbijad vajavad st seda mida tarbija vajadusi rahuldaks ja mille eest ta oleks nõus tasuma.(kaupu mille järele on nõudlust, mitte selliseid mille müügiga kahjumisse jääks. Kuidas toota: ettevõtja peab leidma enda jaoks kõige sobivama ressursside kombinatsiooni. Kellele toota: ettevõtja peab enda jaoks selgeks tegema tarbijaskonna kellele ta tahab toota ja vastavalt sellele käituma.(hind, kvaliteet). Kui ressursid on piiratud ja alternatiive palju, peab iga ettevõtja-ärimees teadma, mida ta oma vahenditega peale hakkab. Sama kehtib riigi kui terviku kohta. Valikut tehes tuleb majandamise viisist või ühiskondlikust korraldusest hoolimata mõlemal vastata kolmele põhilisele küsimusele.
• head parkimise võimalused • lisateenuste pakkumine (ürituste korraldamine, söök kaasa, elav muusika) Võimalused Ohud • konkurentsisuutlikkus • võimalik nõudluse vähesus • ettevõtte laiendamine kohapeal või • konkurentsikasv piirkonnas • turu nõudluse vähenemine • tehnoloogia uuendamine (investeeringud omafinantseeringust) • klientuurikasvust tingitud populaarsus Allikas: autori koostatud. SWOT- analüüsi järgselt võib kinnitada, et tegevuse eeldusteks määratletud tugevused on piisavalt tugevad alustamaks edasiste eesmärkide täitmist. Suurimateks tugevusteks võib kinnitada ettevõtte mainet ka varasemast kaheaastasest perioodide tegevusest. Samuti on olemas kohesed kliendid hoones kohapeal(sportlased, kunstikooli õpetajad ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
