Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased (Formica- 15 liiki), väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad rautsikud. Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest jm. taimeosadest suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades. Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Vähemalt kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid. Pärast lendlust ehk pulmalendu isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere. Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, neil on tööjaotus. Pesa
LEVIK KeskAafrika lääneosa vihmametsad Mägimetsad Eelistavad elada puudeotsad ELUPAIK Pesa puudeotsas Ehitatakse tihedalt uusi pesi Koristavad tihti Igal oma isiklik pesa Pojad elavad ema juures kuni kümme aastat HARJUMUSED Liiguvad neljakäpuli Puudel liiguvad rippudes Tegutsevad rühmadena Elavad karjadena Sallivad HARJUMUSED Suhtlevad häälitsuste ja zestide abil. Nutavad valjuhäälselt On omad tervitus ja leppimis märguanded Magavad pesades kindlates asendites TOITUMINE Omnivoor Puuviljad Lehed Putukad Joob vett INTELLIGENTSUS Tunneb ära ennast peeglist Näitavad üles vanemliku hoolt Oskavad viipekeelt Väljendavad meeleolusid. Kasutavad lihtsaid tööriistu KASUTATUD KIRJANDUS www.miksike.ee/docs/.../loomade_kaitumine_ppt_ martinkulvik.ppt http://www.kidsplanet.org/factsheets/chimpanzee. html http://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0impans_ %28perekond%29 http://www.annaabi.com/materjal26511
Õis ja vili Mõlemasugulisel õiel on emakas ja tolmukad ühel ja samal õiel. Isasõiel on ainulttolmukad. Emasõiel on ainult emakas. Emasõie osad: · kroonleht · tolmukad · tuppleht · emakas · õiepõhi · õieraag Emaka osad: · emakasuue · emakakael · sigimik Tolmnemine: 1. isetolmnemine 2. võõrtolmlemine a) loomtolmnemine b) tuultolmnemine Isetolmnemise korral on õietolm saadud samalt õielt. Tuultolmnemine toimub tuule abil erinevate õite vahel. Loomtolmnemisel kanduvad õietolmu terad edasi loomade kaasabil. Viljad: 1. Lihakviljad (tomat, banaan, kurk) 2. Kuivviljad a) aedviljad (kaun) b) sulgviljad (pähkel,tammetõru) Õite koondumine õisikusse on kasulik, sest nii paistavad need paremini putukatele silma. Putuktolmlejate õied on suured ning värvikirevad, kuid tuultolmlejate õied on väiksed ja silmatorkamatud. Putuktol...
osas (palju on rendiaadresse, kui kauaks renditud, millises vahemikus) . Milline IP aadresside ruum on kasutusel näitepildil oleva ruuteri domeenis (algus - lõpp)? Milline on viimane IP aadress, mida DHCP server näidisel välja jagab? Mida sisuliselt tähendab Subnet Mask? Kuidas võiks näidisel toodud võrgu maski teisiti kirjutada, kasutades maski suuruse määramisel bitte ja mitte numbreid pesades? Mida võiks tähendada Local IP Address näidisel? Vastused 1. Võimaldab võrguülematel ühest või teisest ruuterist hallata ja automatiseerida dünaamiliste IP aadresside omistamist organisatsiooni võrku ühendatud hostidele. 2. 192.168.1.0 3. DHCP väljalülitatud ei rendi valja uhtegi aadressi 4. 192.168.2.1 - 192.168.2.100 5. 192.168.2.1 192.168.2.100 jagatakse 100 rendi IP-d. 6. Subnet mask ehk alamvõrgumask on alam võrguosa mask väljaeraldamiseks IP-adressist. 7. 11111111
väikesedmustad, pruunid või kollased murelased ja punakad raudsikud. Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest ja muudest taimeosadest suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades. Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Vähemalt kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid. Pärast lendlust ehk pulmalendu isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere. Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, neil on tööjaotus. Pesa kaitsevad siiski kõik
mis tõstavad tugevust ja kõvadust. Vananemisel tugevus ja kõvadus tõusevad, plastsus aga väheneb. Karastatud duralumiiniumi loomulikul vananemisel esineb karastatud struktuuris ainult vananemist ettevalmistav staadium, mis seisneb selles, et lahustunud komponendi (nt vase) aatomid, mis esialgu paiknevad hajutatult tardlahuse kristallivõres, hakkavad koonduma.Tekivad suure vasesisaldusega tsoonid. Kuna alumiiniumi ja vase aatomiraadiused erinevad suuresti, tekivad pesades kristallivõre moonutised, mis mõjutavadki sulami tugevust. Vananemise maksimaalne tulemus saavutatakse esimeses staadiumis. Teisel ja eriti kolmandal staadiumil tugevus peaaegu et ei kasva ning võib ka esineda tugevuse vähenemist. Termotöötluse viis Vanandamise kestus min Kõvadus(1. 2. 3. keskmine) HRB Enne karastamist - 63,67
kuklased, väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad rautsikad Suhtlevad omavahel lõhnade abil Toitumine-putukad, lehetäide magus eritis ja taimemahl, osa sööb ka seemneid või kasvatab pesas toiduks seeni Meditsiin-sipelgavannid, sipelgapiiritus, ,,kummardamine" Pesa ja pere Enamik teeb pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest ja muudest taimeosadest suuri kuhilpesi Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades Emasid on peres üks kuni mõnisada, elavad ja munevad sügaval pesas Pärast lendlust ehk pulmalendu isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere Vastsed nukkuvad kookonis Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, neil on tööjaotus Pesa kaitsevad kõik töölised Kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid Kasutatud materjalid https://et.wikipedia.org/wiki/Kiletiivalised https://et
Emplaat 2. Mis asub emaplaadil, mida sa siit tunned? A. Milline tähtis mikroskeem on Protsessor 5/ tähistatud numbriga 1 ? (selle peale pannakse lisaks jahutusseadmed, antud pildil need puuduvad) B. Milliseid kaarte saab asetada 1 Helikaart valgetesse pesadesse emaplaadil, 2 Modem mis on tähistatud numbriga 2 ? + veel palju teisi C. Millised moodulid asuvad RAM-mälu moodulid pesades tähisega 3 ? D. Mida saab asetada arvutis pesasse AGP-videokaart ,mis on tähistatud numbriga 4? E. 5-ega tähistatud asi, mis see on? BIOS'i patarei 3. Keskseadmes asub mitmeid plokke ja seadmeid. Milleks vajab arvuti 2/ toiteplokki? 1. Et anda voolu erinevatele seadmetele keskseadmes 2. 4. Arvuti seadmed. 5/ Kuidas nad jagunevad informatsiooni liikumise järgi.
Tunnused Elupaik Karvane keha Elavad tarudes Pea Ehitavad kärjed Rindmik Emamesilane, Tagakeha kuni 70 000 Kaks paari kilejaid töömesilast ja 200-2000 tiibu isasmesilast Suised- imemiseks Mesilane Toitumine Kaitsekohastumused Nektarist Astel Õietolmust Herilased Elupaik Tunnused Pesades Maapinnast kõrgemal- Mesilastest saledamad metsaherilane Ei korja tolmu Maa õõnsustes-maaherilane Karvad siledad ja sirged, mittehargnevad Nõelavad mitu korda Herilased Toitumine Kaitsekohastumused Vastsed- läbimälutud Kui keegi pesa ründab, putukamassi kaitsevad nad seda Täiskasvanud- massrünnakuga. õienektarit, puuvilja ja marju Mesilaste ja herilaste tähtsus
Eesti sipelgad Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased Väikesed mustad, pruunid võikollased murelased Punakad raudsikud Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Liigid Aedniksipelgad Rändsipelgad Vaaraosipelgad Kuklased Murelased Raudsikud Sipelgapesa Sipelgapesad koosnevad suurest hulgast käikudega ühendatud kambritest. Lisaks sipelgatele elab nende pesades rohkesti muidki putukaid. Külmade ilmade saabudes lähevad sipelgad sügavamale pesa maa-alustesse käikudesse ja jäävad seal tardeseisundis kevadet ootama. Tööjaotus Kõige rohkem on pesas töösipelgaid. Igas pesas sipelgaid, kes koguvad väljast toitu ja töötlevad selle seedesüsteemi analoogina vastuvõetavaks pesa sisemuses elavatele sipelgatele. Sipelgaid, kes tegelevad jäätmete eemaldamisega pesast nagu erituselundid
Moskiitolased Parmlased Sirelased Röövkärblased Laibakärblased Nahakiinlased Maokiinlased Sirelased Sirelasi võib kohata päikesepaistelistel päevadel õitel või nende läheduses lendamas. Nende herilasi või mesilasi meenutava mustri tõttu peavad paljud neid ekslikult ohtlikuks. Sirelased on väga head lendajad, kes saavad kiirelt tiibu liigutades kaua aega ühe koha peal õhus rippuda. Sirelaste röövtoidulised vastsed elavad veekogudes, sipelgate ja kimalaste pesades ning lehetäikolooniates. Parmlased. Parmud ründavad inimesi ja loomi päikesepaistelistel suvepäevadel. Nende vastsed elavad soistel aladel niiskes pinnases. Sarnaselt pistesääskedega toituvad parmud tavaliselt nektarist, verd vajavad aeg-ajalt vaid emased parmud. Emane parm on võimeline korraga imema kuni 200 mg verd, mis on sama palju, kui imevad 70 pistesääske Röövkärblased Röövkärblaste hulka kuuluvad meie suurimad kärbsed
meditsiinis ja toiduainetööstuses. Membraankompressori suureks miinuseks on kõrge hind. 3) Jugakompressor - töötab jugapumba põhimõttel: gaasi komprimeerib gaasijoa kineetiline energia. 4) Kolbkompressor - Gaasi surub kokku suletud ruumis (silindris) liikuv kolb. 5) Rotatsioonkompressor ehk labakompressor - põhiosadeks on korpuses ekstsentriliselt paiknev rootor ja selle pesades radiaalsihis vabalt liikuvad labad. Rootori pöörlemisel liiguvad labad tsentrifugaaljõu mõjul korpuse sisepinnani ning moodustavad suletud kambrid, mis viivad gaasi sisenemispoolelt survepoolele. 6) Tsentrifugaalkompressor - põhiosaks on labadega rootor, mille pöörlemisel gaasile mõjuv tsentrifugaaljõud paiskab gaasi rootori labade vahelt rõngaskambrisse. 7) Telgkompressor e. aksiaalkompressor - rootori pöörlemise mehaaniline energia
Vanasti peeti taluõues elavat nastikut koduussiks, nad harjusid hõlpsasti inimestega ning inimesed temaga. Kinnipüütuna võib ta küll hammustada, kuid ta ei ole mürgine. Nastikud on aktiivsed valgel ajal, ööseks varjuvad nad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse või heinakuhjadesse. Kohevas metsakõdus võivad nastikud omale ka ise käike rajada. Päeval meeldib neile kerra tõmbunult päikese käes lesida - kividel, mätastel, veelindude pesades või isegi puudel. Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Kuigi nastik on veega seotud, püüab ta väikesi kalu harva. Nastik võib toiduta elada pikka aega. Talve veedavad nad sügavates urgudes kas üksikult või mitmekesi koos, mõnikord võivad nastikud talvituspaika jagada ka rästikutega
valmistama. Soodsatel suvedel sünnib meie unilastel lagritsatel ja pähklinäppidel suve lõpus sageli teine pesakond poegi, kuid enamik neist hukkub talvitudes, sest nad ei ole suutnud magamamineku ajaks endale piisavat rasvavaru koguda.Talvituskohaks otsivad või kaevavad nii unilased kui ka kasetriibik valdavalt maa sisse uru, kus pesakamber vooderdatakse peene taimse materjaliga. Ent mõned, eriti lõunapoolsematel aladel, talvituvad puuõõnsustesse rajatud pesades. Väheseid kasetriibikuid ja lagritsaid on leitud talvitumas ka väiksemates keldrites. Kes peavad taliuinakut? Ka mäger teeb taliuinakut. Tema sügavas urus püsib temperatuur ühtlane, teave ilmamuutuste kohta õues jõuab sinna harva. Siiski käib ta vahel suuremate suladega ka keset talve urust välja. Kuna mäger ei jäta oma jälgi lumele kuigi tihti, kiputakse seesuguseid jälgi vahel pidama ahmi omadeks.
Talvel jäätuvad Botnia, Soome ja Riia laht peaaegu täielikult, mere keskkohas on aga jääd harva, Botnia lahe põhjasopis püsib jää üle poole aasta, Neeva lahes 5 kuud, Eesti lääneranniku lahtedes 4-5 kuud. Balti mere reostus (nii olme- kui tootmisheitmetega) on väga suur kuna selle ümbrus on tiheda rahvastikusega ja intensiivse majanduseluga Möödunud sajandi 70-ndateks aastateks olid Balti mere tervise halvenemise märgid juba ilmselged kotkad trampisid pesades katki oma munad, sest reostunud toit tegi munakoore hapraks, 80% viigerhüljestest olid keskkonnamürkide organismi ladestumise tõttu poegimisvõimetud. Armsad adruvallid asendusid lahesoppides plastikuvaaludega. Kui pärast sõda oli otsustatud hävitada kõik sakslaste ehitamisel pooleli jäänud laevad ja hakati neid uputama, vajus lennukikandja "Graf Zeppelin" nina ees põhja. Ta tömp, otsekui äralõigatud ahter kõrgus veel kaua mere kohal.
5.Tupp/ klooak 7-8 cm, alla 1 minuti. Tupe sisepind on kaetud madalate näärmekurdudega. Näärmete sekreet katab muna õhukese valgukihina- moodustab kutiikuli - mis suleb munakoore poorid ja kaitseb muna mikroorganismide sissetungi eest. Munade hautamisel takistab vee liigset ära aurumist pooride kaudu . Haudemune ei tohi pesta. Muna väljub tavaliselt terava otsaga ees. Munasari (vasak) , rebud (3000-4000), rebu kasvab kun ovuleerub munjuhasse viljastumine (spermatosoidid ootavad pesades, iga muna jaoks pole kukke vaja) 3h valguosas(tekib valgu kiht ) 1h emaks(lubikoore mood) vagiina (vaakiht munale) kloaaki Peale munemist on uus ovulatsioon Mune tuleb hoida tömp ots all pool Vuti muna ei lähe halvaks Isaslindudel munandid neerude peal seljal muna on emas sugurakk, mis on ümbritsetud rebu, munavalge kiud- ja lubikestaga. Sisaldab kõiki organismi kasvamiseks ja arenemiseks vajalikke toitaineid, Tervelt lindudelt saadud muna sisu on steriilne
Sipelgate põllumajanduse evolutsiooni loetakse vähemalt 50 miljoni aasta vanuseks. Uurijad on seeni kasvatavate aedniksipelgate pesades teinud kindlaks 553 erisugust seenesorti, mida me loodusest mujalt ei leia või kui, siis ainult nende lähisugulasliike. Aedniksipelgate välitöölised lõikavad oma teravate lõugadega puude lehtedest tükikesi, kannavad need pesasügavusse ehitatud seenekasvatuskambrikestesse, kus valitseb täpselt reguleeritud mikrokliima. Lehetükikesed mälutakse peeneks, immutatakse sülje ja väljaheidetega kasvusubstraadiks lehikseentest aretatud kultuuridele
Koguni ühel ja samal liigil avaldub sesoonne dimorfism areaali eri osades erinevalt. (3) Paljunemine Jäneselised sigivad aastas 2-4 korda. Tiinus kestab 45-50 päeva. Pesakonnas on 4-5 poega. Sündides on pojad umbes 100g raskused. Halbades tingimustes võivad looted resorbeeruda. Emajänes jätab pojad varjulisse kohta ja käib neid päevas mitu korda imetamas. Kahe nädalaga neljakordistub nende kaal ja nad hakkavad taimset toitu sööma. Urgudes ja pesades sünnitavatel jäneselistel on pojad abitud, paljad ja pimedad. Neil, kes püsipesa ei sea, on pojad kohe nägijad ja karvased ning jooksevad pea laiali. Kogu pesakonnaga jänes ringi ei liigu. (4) Eluviis Jäneseliste hulgas on liike, kes kraabivad urge (viiksjänesed, mõned jänesed), ronivad puudel (osa jäneseid) või neid, kes ei ehita mingeid alalisi varjepaiku. Enamik jäneselisi jookseb kiiresti, hüpetega, end tagajalgadega maast lahti tõugates. Kiire jooks on kahtlemata
Raipekotkal on tavaliselt kaks muna, munad on valged ja pruunide täppidega ja üks muna kaalub ligi 100 grammi. Haudeaeg jääb 39- 45 päeva pikkuseks. Poegadele süüa toovad mõlemad vanalinnud, saak tuuakse kas siis noka vahel või hiljem välja oksendades. Pojad lennuvõimestuvad 71-85 päevaselt. Raipekotkas on karnivoor ehk loomtoiduline. Peamiseks toiduks on küll raiped ja korjused, kuid söövad ka linnumune, putukaid, väiksemaid loomi, närlisi, sisalikke. Pesades asuvad munad on kõige suuremas ohus just raipekotkaste poolt, kuna nad oskavad kiviga mune katki teha. Suurim vaenlane inimene. Eestis on kohatud raipekotkast 3 korda. Täpset raipekotkaste arvukust ei osata öelda, kuna neid on äärmiselt raske loendada. Arvatakse jäävat 10 tuhande ja 100 tuhande vahele, kuid kindlalt on nende arv maailmas hääbuv. Raipekotkas peab jahti ainult visuaalsetele objektidele. Lõhnatundmist ei kasutata toidu otsinguks, kuigi
Linna tingimustes herilased kogunevad prügilatesse ja vastavalt kannavad endal erinevate haiguste tekitajaid. Lihtsalt herilasepesa eemaldades te allutate ennast kallaletungi riskile naasnud herilaste poolt, kuna need putukad on erakordselt kättemaksuhimulised. Herilaste pesad Paberisarnasest materjalist pesi ehitavaid herilasi elab Eestis üheksa liiki, peale nende veel kolm liiki pesaehitajatega väliselt väga sarnaseid ja lähedalt suguluses olevaid pesades parasiteerijaid. Ühiselu elavad kõik pesaehitajad liigid. Pere liikmed kuuluvad kolme kasti: üks ema, hulk temast väiksemaid töölisi ja isased. Töölised on arenemata suguorganitega emased, kes suve lõpuks kasvatavad üles uue emade ja isaherilaste põlvkonna. Ühiselulised on ka pesaparasiidid, kuigi neil puudub tööliste kast. Peale ühisherilaste elab Eestis veel vähemalt 300 mitmesugustesse süstemaatilistesse rühmadesse kuuluvat erakherilast.
toitu ja kasvatatakse järglasi. Paljus herilased ning vaablased elavad ja peavad jahti üksinda, küttides endale ja oma vastsetele ämblikke ning mitmesuguseid putukaid. Mõni toitub isegi teiste kiletiivaliste vastsetest. Nende liikide keha katab tugev kest, mis kaitseb neid oma pesa nimel võitlevate herilaste astlatorgete eest. Paljud vaablased on parasiidid, kes munevad otse elavasse saaklooma Erakmesilased elavad üksikult, kägumesilased teiste mesilaste pesades, ühismesilased suurte peredena. Mesilaspere liikmed Lesed arenevad viljastamata munadest, muud mesilased viljastatud munadest. Vaklu toidavad töömesilased peanäärmenõrega, mida nimetatakse mesilaspiimaks, ning mee, vee ja suira seguga. Mesilasema vagel saab piima kogu vaglajärgu kestel, isa- ja töömesilasvaglad ainult 3 esimesel päeval. Töömesilane kasvab valmikuks 21 päevaga. Töömesilased teevad kõiki peres
kirjeldatud sipelgaisendid leitud muuseumisse toodud vaarao muumiast; liigi pesitsustavasid arvestades pole see ka päris võimatu. Euroopast leiti vaaraosipelgas esmakordselt 1828.a. Inglismaal kaminakivide vahel pesitsemas. Vähem kui 150 aastaga on vaaraosipelgas, tänu inimese tahtmatule kaasabile, jõudnud kõigile mandritele ja vallutab üha uusi alasid. Troopikas elab vaaraosipelgas peamiselt vabas looduses, pesitsedes mullas, kivide all, teiste sipelgate ja termiitide pesades, kuid tungib ka inimelamutesse. Euroopas on külmakartlik vaaraosipelgas täielikult kolinud hoonetesse. Mida kaugemale põhja poole, seda rohkem on ta levik seotud asulate ja linnadega, kus leidub köetavaid hooneid. Suurlinnades elab ta ka tänavate all, soojustrasside läheduses, levides neid kommunikatsioone pidi majast majja, kvartalist kvartalisse. Ükski meil looduses elav sipelgas ei sarnane suuruselt, värvuselt ega kehakujult vaaraosipelgaga
Alates 1996ndast aastast ei ole Läänemerest püütud ühtegi tuura! Haha sulgi kogutakse tekkide tegemiseks. Liiva-uurikarp ja tõruvähk on Läänemeres võõrliigid. Läänemeres on vetikate hulk suurenenud reostuse tõttu – N/P soolad. Hallhüljes on Läänemere hüljestest arvukaim! Koprad aitavad merereostust vähendada! Kalakotkad talvituvad Aafrikas ja Läänemere ääres pesitsevad aastaid samades pesades! Spetsiaalsete seadmete abil, mis imiteerivad pringlitele ohusignaali, peletatakse nad kalavõrkudest eemale! Lõhe läheb kudema samasse jõkke, kus ta marjast koorus. Aulid liiguvad kevadel põhja poole kaaslasi ja toitu otsima. Umbes 50 aastat tagasi langes hüljeste arvukus järsult ja see oli signaaliks Läänemere reostusest!! 70ndatel oli Läänemeri eriti saastunud. Läänemeri võib külmadel talvedel jäätuda peaaegu tervenisti.
Neist tuntumad on DDT, PCB-ühendid, elavhõbe ja raskemetallid. Kõige rohkem koguneb mürke toitumisahela lõpuossa. Seetõttu on eriti rannikuvete röövkalad mõnikord inimtoiduks kõlbmatud. Kaladel võib ilmneda mitmesuguseid kahjustusi, näiteks Põhjalahe lõunaosast on leitud silmadeta räimi. Kaks näidet sellest et Läänemerel on probleeme keskkonnamürkidega: 1. 1970. aastate algul pandi tähele, et mitmeis Läänemere merikotka pesades pojad ei koorunud või surid. Ainult üksikud kotkapojad sirgusid lennuvõimelisteks. Soome suurimat röövlindu ähvardas väljasuremine, sest merikotkaste organismi oli kogunenud suurel hulgal 3 keskkonnamürke. Emalinnust kandusid mürgid munadesse. Mürgid takistasid poegade arenemist või nõrgestasid neid niivõrd, et nad ei olnud enam elujõulised. 2. Läänemere hüljestest on viiger suurepäraselt kohastunud karmi talvega
NT paeluss, puuk, lutikad jne D) Endoparasitism - siseparasiidid: parasiit elab peremeesorganismi kudedes või rakkudes NT bakterid ja viirused A) Ajutine parasitism esineb vaid organismi elu teatud perioodidel või teatud elutsüklitel. B) Alalise parasitismi puhul elavad organismid kogu elu koos. C) sotsiaalne parasitism - Mitmete ühiseluliste kiletiivaliste liigid "varastavad" või "röövivad" teiste liikide pesadest tööisendeid ning rakendavad need "tööle" oma pesades. D) Kleptoparasitismi puhul üks organism "varastab" või "röövib" teis(t)e organismi(de) poolt püütud või ettevalmistatud toitu, isendeid, mune vm. 4. Millised positiivsed ja negatiivsed pooled on koloonialisusel? Koloonialisus ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm (kolooniatena) POS: Lihtsam kaitsta end ja järglasi, saab kiiremini infot toidu asukoha kohta NT kajakad, kaldapääsukese, närilised, nahkhiired
siirduvad. Hakk on varesest väiksem, üleni mustja, kõhu alt natuke heledama - musthalli -sulestikuga lind. Haki tunneb ära silma värvuse järgi, mis on helehall. Eestis on hakk levinud kõikjal. Hakid on suhteliselt lärmakad linnud. Üksiku haki häälitsuseks "kjakk-kjakk". Hakk toob inimesele kasu, hävitades suurel hulgal kahjurputukaid. Vares on tark lind. Sageli istub ta aiateiba otsas või katusel ja kraaksub. Käib teiste lindude pesades mune rüüstamas ja sööb kõike, mida kätte saab. Harakas on ereda must-valge sulestiku, pika saba ja kädistava häälega lind. Haraka pesa on tugev ja toekas ehitis. Harakas tekitab mõningast kahju, rüüstates teiste lindude pesi- munavaras. Harakas on tuntud oma vargaloomuse poolest. (läikivad esemed:lusikad, võtmed!?) Värvuselt põhiliselt hallikas. Tuvitiivad on pealtpoolt hallid, altpoolt sageli heledad.
võlliga, mis annab otsekäigu. Hammasratas asub veetaval võllil vabalt. Pöörlemapanekuks tuleb hammasratas võlliga ühendada. Käik, lülitatakse sisse sünkronisaatoriga. Selle ehitus on järgmine. Sünkronisaator asub võlli nuutidel ja ta koosneb kahest koonusrõngast, muhvist, rummust, kolmest fiksaatorist ja kahest fiksaatorvedrust. Rõngad, mis asetsevad hammasratta ja sünkronisaatori rummu vahel on ühendatud kolme fiksaatoriga, mis asetsevad rummu pesades ja on ühenduses muhviga. Rumm on ühendatud võlliga nuudlite abil ja pöörleb koos võlliga. Muhv asub rummu nuutidel ja võimaldab võlli telgsihis nihkuda. Käigu sisselülitamisel nihutab käigukang muhvi lülitatava hammasratta poole koos muhviga nihkuvad ka fiksaatorid, mis puutuvad kokku sünkronisaatori koonusrõngaga surudes seda vastu hammasratta koonuspinda. Niipea kui sünkronisaatori rõnga ja hammasratta
saab ta oma astla kerge vaevata kätte. Liigid Mesilasi on neli liiki: 1. Hiidmesilane (Apis dorasata) elavad Aasia troopilistes metsades. 2. Kääbusmesilane (Apis florea) elavad samuti Aasia troopilistes metsades. 3. India mesilane (Apis indiaca ehk Apis cerana) on suurema levialaga. 4. Meemesilane (Apis mellifera) on arvatavasti arenenud Aafrikas Aasiast tulnud eellasest ja levinud sealt Euroopasse. Erakmesilased elavad üksikult, kägumesilased teiste mesilaste pesades, ühismesilased suurte peredena. · Ühismesilastest on tuntuim kodumesilane, keda inimene kasvatab tarudes. Mesilased ehitavad sinna kärjed. Kärjekannudesse varuvad nad mett ja suira (töödeldud õietolmu), seal kasvab ka haue munad, vaglad ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 15 00017 000 töömesilast ja ajuti 2002000 isamesilast ehk leske. · Lesed arenevad viljastamata munadest, muud mesilased viljastatud munadest.
Tabelis olevaid andmeid saab järjestada ehk sorteerida. Tabeleid on mugav vormistada ja esitleda, andmete põhjal saab koostada ka ülevaatlikke diagramme. Üks levinumaid tabelitöötlusprogramme on Microsoft Excel ja Openoffice. *Üldpõhimõtted Program mi käivitamine Microsoft Excel saab käivitada programmikooni abil, mis asub Windows'i Start-menüüs või (kui on) töölaual. Excel'i dokumentidel on nimelaiendiks.xls Excel'i tabelites säilitatakse kogu infot lahtrites ehk pesades. Lahtriks (cell) nimetatakse rea (row) ja veeru (column) ristumiskohas asuvat andmevälja. Tabeli ridu tähistatakse numbritega 1, 2, 3 jne, veerge aga tähtedega A, B , C jne. Ridu ja veerge näitavad tabelis rea- ja veerusildid. Lahtri aadress koosneb veeru nimest ja rea numbrist, nt B8. Igasse lahtrisse võib sisestada vaid ühe väärtuse (arv, kuupäev, tekst jm). Peale andmete võivad tabelis olla ka mitmesugusteks arvutusteks mõeldud valemid
Keermekruviku varrastesse on puuritud avad, kuhu asetatakse vahetatavad mõõtotsakud vastavalt keerme sammule. Prismaotsak tuleb seada alati liikumatusse vardasse (kruviku kanna poole) ja koonusotsak kruviku pöörlevasse vardasse. Sageli eksitakse selle nõude vastu ja tulemuseks võib olla prismaotsaku purunemine. See maksab aga mitusada krooni. Vahetatavad mõõtotsakud on nummerdatud, kuid see number ei näita mitte keerme sammu, vaid otsaku järje-korranumbrit kruviku karbi pesades. Pesade juurde on kirjutatud keermesammud, millele vastavad otsakud sobivad. Vahel kirjutatakse otsakutele siiski keerme sammud, millele need sobivad. Töö käik 1. Valisin sobivad mõõtotsakud ja seadsin need kruviku varrastesse. 2. Puhastasin detaili ja mõõtotsakud. 3. Seadsin kruviku nulli. a) Seadsin trumli nullasendisse (käristi mutrit selleks avada pole vaja).
Hermeetiliste ühenduste saamiseks lõigatakse kolmnurk-keere koonuspinnale. Ruut- ja trapetskeere lõigatakse detailidele, mis peavad pöörleva liikumise muutma kulgevaks liikumiseks, nagu treipingi käigukruvi, lukksepakruustangide kruvid jne. Võimsate presside ja tungraudade kruvid tehakse tugikeermega. Ümarkeere on suure töökindlusega, seepärast kasutatakse neid mõõteriistade töölaudade nihutamisel, vaguni haakeseadmetes, elektrilampide pesades ja soklites. Meeterkeermeid tähistatakse tähega M, millele järgnev arv näitab keerme läbimõõtu, näiteks M6, M24 jne. Kuna meeterkeermetele on standardiga kehtestatud suur- ja peensamm, siis peensammu korral tuleb tähisese lisada veel samm, näiteks M12x0,75, M24x1. Tollkeeret iseloomustab keermeniitide arv ühe tolli kohta, keerme välisläbimõõtu mõõdetakse tollides. l" = 25,4 mm Kinnitus tollkeermeid valmistatakse läbimõõduga 3/16..
kaitseb muna mikroorganismide sissetungi eest. Munade hautamisel takistab vee liigset äraaurumist pooride kaudu. Haudemune ei tohi pesta. Muna väljub tavaliselt terava otsaga ees. · Munasari (vasak töötab lindudel), seal on rebud (3000-4000), rebu kasvab kuni ovuleerub munajuhasse viljastumine (spermatosoidid ootavad pesades; iga muna jaoks pole kukke vaja) 3h valguosas (tekib valgukiht) 1h ? emakasse (lubikoore moodustumine (võtab verest kaltsiumi; inimene võtab luudest)) vagiinasse (vaakiht munale) kloaaki · Peale munemist uus ovulatsioon; · Mune tuleb hoida tömp ots allpool (1 kuu säilivad); · Vuti muna ei lähe halvaks (kuivab ära); · Isaslindudel munandid neerude peal seljal; · Paaritumisel nö. Kloaagisuudlus; · Kana vajab 4g Ca päevas;
Lööjal on kolm löögikatset. Kui ta lööb kolm korda pallist mööda, siis on ta "surnud". Määrustepärase löögi järel peab ta jooksma esimesse pessa. Löök on õige siis, kui pall lendab väljakupiiride sisse. Kui pall puudutab väljakut ja siis läheb välja, saab lööja uue löögi. Kui lööja kolmas ehk viimane löök läheb väljakult välja, siis saab ta uue katse. Juhul kui väljakumängija püüab löödud palli õhust kinni, on lööja kohe "surnud" ja kui pesades olnud mängijad jooksid edasi, peavad nad tulema tagasi pesadesse, kus nad eelnevalt olid. Lööjate jaoks on ohutu ala väljakul ainult pesa. Kui nad on väljaspool pesa, siis on neid kerge "surmata". Pesadel olijad võivad jooksma hakata löögi momendil. Väljakul puudub tagumine piir, nii et lüüa võib nii kaugele kui suudetakse. Küljepiir on mõtteline joon kodupesast esimese pesani ja edasi ning kolmanda pesani ja edasi. "Surnud" mängija läheb
Pesa rajavad nad lamedale mättale keset tümapinnaselist rabaosa, madalsool hõreda pilliroo või põõsarindega aladele. Munevad enamasti aprilli teisel poolel. Sookurel sünni korraga 1- 2 poega. Nad võivad adopteerida ka orvuks jäänud poja. Tavaliselt on kõige rohkem poegi siis, kui pesakondade kaugus üksteisest on vähemalt pool kuni üks kilomeeter. Väiksema vahekauguse korral tekib konkurents eluruumi ja toidu pärast. Rohupesades on poegi enamasti rohkem kui roost pesades. Kulu on haudumiseks kohasem ning hoiab paremini soojust. [4] Pilt 1. Poegade sünd. Autor: Kose, M. Allikas: Leito, A. 2008. Sookurel on Eestis seni hästi läinud - Eesti Loodus, nr. 10, lk 9. Toitumine ning ööbimine Toituvad sookured peamiselt taimsest toidust - oras, rohulibled jne, kuid ka loomsest- pisiloomad, putukad, limused. Toiduotsingud piirnevad pesa suhtes paari kilomeetriga. Mõni päev peale pojade sündi hakkab pere käima ühistel toiduretkedel
Mesilased on ühiselulised putukad. Nad elavad koos liigikaaslastega moodustades pere, kus iga liige täidab mingit kindlat ülesannet koos rajatakse pesa, hangitakse toitu ja kasvatatakse järglasi. Peres võib olla kuni 75 000 liiget. Mesilaspered kindla korraga jaotuvad kolme eri kasti mesilasemad, lesed, töömesilased. Tuntuim ühis mesilane on kodu mesilane, keda inimesed kasvatavad tarudes. On ka erakmesilased, kes elavad üksinda ja kägumesilased, kes elavad teiste pesades. Ühe mesilaspere moodustavad üks mesilasema, kes on täiskasvanu ja teistest tunduvalt suurem ja elab 50 korda kauem kui teised. Eluiga on neil kuni 5 aastat, mida vanem on ema seda väheb ta muneb. Tavaliselt areneb mesilasema emakuppu munetud viljastatud munast. Ta muneb 1500-2000 muna päevas, neil on hästi arenenud munasarjad. Ema toitub toitepiimast mida valmistavad töömesilased. Ema mesilane on mesilaspere alus, tema hukkamisele võib järgneda kogu pere hukkumine
Eluea pikkus: Ligikaudu 40 aastat. Suguküpsus: Isased 45 aastaselt, emased 3. eluaastal. Innaaeg: Aastaringselt. Tiinuse kestus: 710 kuud. Poegade arv: 1. SIMPANSID Click icon to add picture Click icon to add 1) PESA RAJAMINE: Simpansid magavad puuvõra keskossa tehtud pesades (nagu picture orangutangidki). oksi painutades ja maha tallates moodustavad nad pehmeid lehtedega kaetud platvorme, mida kasutatakse kuni 3 nädalat. Päevaseks puhkuseks tehakse pesa maapinnale või ka puu otsa. Puuotsapesa on turvaline koht suurte
munakoore poorid ja kaitseb muna mikroorganismide sissetungi eest. Munade hautamisel takistab vee liigset äraaurumist pooride kaudu. Haudemune ei tohi pesta. Muna väljub tavaliselt terava otsaga ees. Munasari (vasak töötab lindudel), seal on rebud (3000-4000), rebu kasvab kuni ovuleerub munajuhasse viljastumine (spermatosoidid ootavad pesades; iga muna jaoks pole kukke vaja) 3h valguosas (tekib valgukiht) 1h ? emakasse (lubikoore moodustumine (võtab verest kaltsiumi; inimene võtab luudest)) vagiinasse (vaakiht munale) kloaaki Peale munemist uus ovulatsioon; Mune tuleb hoida tömp ots allpool (1 kuu säilivad); Vuti muna ei lähe halvaks (kuivab ära); Isaslindudel munandid neerude all seljal; Paaritumisel nö. Kloaagisuudlus- spermatosoidid paisatakse emaskanasse
eelistab igaljuhul selle püüdmist. Tuuletallajad püüavad ka mullamutte. Tuuletallajate pesitsemine Tuuletallaja toitub peaaegu igasugusel avamaastikul, kuid ta vajab ligidusse ka sobivat puhke- ja pesitsuskohta. Tuuletallaja ise endale pesa ei ehita. Seega linnul on kolm põhilist pesakohatüüpi: mõned linnud pesitsevad puuõõnes või kaljuõõnes, teised järsakutel, enamus pesitsevad teiste lindude nagu vareste või tuvide vanades pesades. Nüüdisajal on lisandunud neljaski pesakohatüüp tehisrajatised. Tuuletallaja kasutab meeleldi ka suuri pesakaste ning nende ülespanek võib soodustada kohaliku asurkonna suurenemist. Harvematel juhtudel, kui teist võimalust ei ole, võib tuuletallaja pesitseda kõrgetes ehitistes, hoonete pragudes või isegi kanarbikupuhmaste keskel. Pesa valides peab tuuletallaja vaatama, et pesa oleks raskesti nähtav, sest ta peab oma väiksuse tõttu igat suuremat röövlindu pelgama
väikesed mustad, pruunid või kollased murelased(Lasius) ja punakad raudsikud (Myrmica). Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad (Camponotus herculeanus) , kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi.[2] Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest ja muudest taimeosadest suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades.[2] Sipelgate liike erinevates paikkondades Sipelgaid on maailmas ligikaudu 15 000 liiki. Aafrikas elab umbes 2500, Austraalias 1275, Venemaal 350, Euroopas 180 ja Eestis 53 liiki sipelgaid. [1] Leedus umbes 40 liiki[8], Norras 53[9], Soomes 60 [10], Lätis 31 [12]. Kuklaste liike erinevates Eesti naabermaades saab vaadelda alljärgnevas tabelis (Tabel nr.2), kus selgub, et Eestis on olemas kahte liiki sipelgaid, mida teistes antud riikides ei leidu(Formica nemoralis ja Formica nigricans)
kirikutornides) (Eesti... 2011). Pilt 6 Händkaku kurn (Kontkanen jt, 2004:75) Üks kakkudest, keda ka koduhoovis pesitsemas võib leida, on kõrvukräts (pilt 7). Tema puuõõnsustest ei hooli ning seab kodu sisse näiteks vanas haraka- või varesepesas (Ader, 2008). Kõikidel kakuliikidel on valged munad. Tõenäoliselt pole hämaras pesaõõnsuses munadel kaitsevärvust väga vaja. Hele värvus aitab aga neid näha vanematel. Eesti kakkude pesades on tavaliselt 26 muna (Pappel, 2001). Haudumist alustab emaslind kohe pärast esimese muna munemist. Ülejäänud munad muneb ta vähemalt päevaste vahedega. Viimane poeg võib seetõttu kooruda kuni kaks nädalat hiljem esimesest järeltulijast. See võib kehvematel toiduaastatel põduramatele poegadele saatuslikuks saada (Pappel, 2001). Emane kakk ei lahku pesalt haudumisajal ega ka siis kui pojad veel liiga väikesed. Pere toidu eest kannab sel ajal hoolt isaslind
Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Suletud, sektsioonidest koosnev (MacGregor-tüüpi) luugikate Näha on sektsioone ühendavad ketid Suletud MacGregor tüüpi luugikate Näha on sektsioone ühendavad ketid. Rattad, millel luugisektsioon liigub, on pesades ja luuk seetõttu tihenditele laskunult veetihedalt suletud. 13 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Luugisektsioonide ühenduskoht Sektsioonide rattad on pesadesse laskunud ja luuk tihenditele vajunult
Mesilased on ühiselulised putukad. Nad elavad koos liigikaaslastega moodustades pere, kus iga liige täidab mingit kindlat ülesannet koos rajatakse pesa, hangitakse toitu ja kasvatatakse järglasi. Peres võib olla kuni 75 000 liiget. Mesilaspered kindla korraga jaotuvad kolme eri kasti mesilasemad, lesed, töömesilased. Tuntuim ühismesilane on kodumesilane, keda inimesed kasvatavad tarudes. On ka erakmesilased, kes elavad üksinda ja kägumesilased, kes elavad teiste pesades. Mesilaste kahjurid on imetajad ( karu, hiired ), linnud (hall-kärbsenäpp, tihased, õgijad ) , putukad ( sipelgad, herilased ), ämblikud ja lestad. Erakmesilased Eelistatud pesitsuspaigad erakmesilastel on sageli pinnases, mõnikord pehmes tsemendis ja mördis telliskivide vahel. Neil on tavaliselt iga aasta uus pesa koht. Pesas nad talvituvad nukuna. Toituvad meest ja õietolmust. Erakmesilased sülemeid ei moodusta. Nad nõelavad harva MESILASEMA
Tal on kollased silmad, näoovaalid on heledad, tumedamate valgetähniliste servadega. Nokk on hele. Keha pealmine pool on tumeruun suurte heledate laikudega. Kõhu alumine pool on hele, tumedate ebakorrapäraste triipudega. Isas- ja emaslind on sarnased. · Kus võib kohata.Elupaigana eelistab palumetsi. · Eluiga. Karvasjalg-kaku eluiga on 7-8 aastat. Pikim teadaolev eluiga on 16 aastat. · Pereelu. Karvasjalg-kakk pesitseb peamiselt vanades suurte rähnide pesades või sobivates looduslikes õõnsustes. Samuti ei ütle ta ära talle tehtud pesakastidest. Erinevalt enamus kakkudest püsivad karvasjalg- kakkude paarid ühe hooaja. Isased jäävad tavaliselt oma pesapiirkonnale aastate vältel truuks. Isane kakk hakkab sobivat pesapaika otsima talve lõpus. · Eluviis. Karvasjalg-kakk on öise eluviisiga, periooditi ka tõusu ja loojangu ajal tegutsev. · Toidulaud. Sööb peamiselt pisinärilisi, harvem kuulub menüüsse ka mõni linnupoeg
Kui poegade peres viibimis aeg hakkab lõppema, muneb emaslind uue kurna mune. Isaslind tegeleb sel ajal esimeste poegade järeltoitmisega, mis kestab 7-10 päeva. (H.Relve, 2001). Võib juhtuda, et pojad ei jõua veel pesastki välja kui uued munad tulevad. Pojad uitavad veel mõnda aega perena sünnikoha lähedal ja asuvad siis tavaliselt pesaõõne läheduses asuvasse teisse, uude pesaõõnsusesse (R.Ling,1980). Rasvatihane piirab kahjurite arvu, tema suurim konkurent pesades on metsis. Rasvatihane ei ole looduskaitse all (Linnud"Eesti selgroogsed"). 5 Sinitihane (Parus caeruleus) Sinitihane on väga sarnane lind rasvatihasele, aga sinitihane on rasvatihasest palju väiksem. Teistest sugukonna liikidest erineb helesiniste toonide poolest (H.Relve, 2001). Sinitihast näeb harva, sest lind ei lasku maapinnale toitu otsima. Sinitihast on
TEGEVUSI. Sügisel, kui lehed maas ja valikut jagub. Õpilastel palutakse tuua vastav arv erinevate puude lehti. Seejärel mäng: Kui sõna on ainsuses, siis üks leht, kui mitmuses, siis 2, 3, 4... (Kokkuleppe alusel). 7. MATEMAATIKA GALERII Õpilased jagatakse klassis rühmadesse. Igas rühmas on 2 töölehte ülesannetega: NUPUTAMINE, JÄRGARVUD JA LOENDAMINE, KUJUNDID, TEKSTÜLESANDED, ARVUTAMINE. Õpilased töötavad pesades teatud aja. Liiguvad järgmisesse rühma nii, et teevad ringi ümber oma laua ja liiguvad järgmisesse pesasse. Tagasi jõudnud oma kohale, hakkavad tehtud kontrollima. 8. VUNK- MATEMAATIKA VUNK- kaardid kokkulepitud kohas. Õpilaste ülesanne on leida kaardid ja liita omavahel kaardil olevad numbrid. Paaris- ja paaritu arv: Õpilaste ülesanne on paarisarvu korral teha nii mitu sulghüpet, kui on vastuses ja viia kaart paarisarvude korvi. Paaritute vastuste korral hiilida
pesitsev kotkas! Kaljukotka pikaajaline seiregraafik prognoosis pesitsusedukuse madalseisu, aga tegelikult oli poegi poole rohkem kui oodata võis. Üles kasvas 12 poega. Kaljukotkaid pesitseb Eestis 50-60 paari. Paar paari on kolinud üsna inimasustuse naabrusse ja mitte kõik vanalinnud pole enam kartlikult eemalehoidvad kui pesi kontrollitakse... Värvilisi rõngaid kasutatakse alates 1997. Kalakotkail oli viimase kaheksa aasta kehvem tulemus. Palju oli pesades mädamune, mis võib olla põhjustatud kehvast ilmast kevadel haudumise ajal. Mõnes pesas olid teadmata põhjustel pojad hukkunud. Lennuvõimestus 46 poega (2006 oli see arv 62). Eestis pesitseb 55-60 paari kalakotkaid. Võrdluseks 1985. aastal pesitses vaid kümmekond paari... 2007 alustati värviliste plastikrõngaste kasutamist kalakotkal. Konnakotkastel (suur- ja väike-konnakotkas) oli oodata toidunappust eelmisel aastal, aga tegelikult jõudis see kätte alles tänavu
hoonetes. Vanasti peeti taluõues elavat nastikut koduussiks, nad harjusid hõlpsasti inimestega ning inimesed temaga. Kinnipüütuna võib ta küll hammustada, kuid ta ei ole mürgine. Nastikud on aktiivsed valgel ajal, ööseks varjuvad nad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse või heinakuhjadesse. Kohevas metsakõdus võivad nastikud omale ka ise käike rajada. Päeval meeldib neile kerra tõmbunult päikese käes lesida - kividel, mätastel, veelindude pesades või isegi puudel. Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Kuigi nastik on veega seotud, püüab ta väikesi kalu harva. Nastik võib toiduta elada pikka aega. Talve veedavad nad sügavates urgudes kas üksikult või mitmekesi koos, mõnikord võivad nastikud talvituspaika jagada ka rästikutega. Talvituma
Viigrid otsivad kindlaid jäätüüpe (paakjää ja rüsivallid), kuhu rajavad pesad ja hingamisavade süsteemi. Igal emasel viigerhülgel on jääs mitu hingamisava, mille vahel ta häirimise korral liigub. Nad suudavad hoida hingamisavad lahti isegi mitme meetri paksuse jää korral. Jää on sellele arktilisele liigile väga oluline, sest nad sigivad üksnes jääl erinevalt hallhülgest, kelle pojad võivad sündida ka maismaal. Pojad sünnivad paakjääle rajatud pesades veebruari lõpus ja märtsi alguses. Jää olemasolu on viigerhülge poegade ellujäämiseks möödapääsmatu tingimus, sest muidu sünnivad nad vette ja hukkuvad. Emane viiger poegib pärast 9 -10 kuulist tiinust veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas, sinna jääb ta kuuks ajaks. Tavaliselt on viigerhülgel korraga üks poeg (haruharva rohkem) kaaluga ca 4,5 kg. Hülgeema piima rasvasisaldus on umbes 38%,
Tsentrifuugimisel tekib raskusjõust suurem tsentrifugaaljõud, mis põhjustab sademe kiiret ja täielikku kogunemist katseklaasi põhja selgelt piiritletud kihina. Tsentriguugimisel tuleb jälgida, et tsentrifuugi rootor (elektrimootori abil kiiresti ümber võlli pöörlev osa, milles on pesad katseklaaside jaoks) oleks tasakaalustatud – vastasel korral tekib tsentrifuugi käivitamisel tugev vibratsioon, mis võib tsentrifuugi purustada. Tasakaalustamiseks peab rootori pesades olema alati paarisarv üksteise suhtes diametraalselt paiknevaid katseklaase, seejuures peavad katseklaasid olema lahusega täidetud võrdses ulatuses. Tsentrifuugi sisse lülitamisel peab tsentrifuugi kaas olema suletud, kaas avatakse peale rootori seiskumist. Tsentrifugaat (sademe peal olev lahus) valada sademe pealt ära. Sade pesta 1...2 mL destilleeritud veega klaaspulgaga segades, tsentrifuugida uuesti ning valada pesuvesi pealt ära.
puude all, tihedas kuusenoorendikus) kraabib karu pinnasesse lohu, mille vooderdab kuuseokste või samblaga. Külmade tulekul valib ta ettevalmistatud kohtadest ühe välja kui talvel karu üles aetakse (jahi, metsaraie vm tegevuse käigus) jätkab uinakut mõnes teises sügisel ettevalmistatud kohas. Taliuinakus karu on tegelikult täiseti ärkvel. Soojadel talvedel võivad isased karud ka lihtsalt ringi hulkuda. Emased karud veedavad talved reeglina siiski ,,pesades" et kindlustada poegade ellujäämine. Taliuinak kestab märtsi-aprillini, poegadega emased väljuvad pesadest hiljem kui isased karud (aprilli lõpus, mai algul). Karu on öise eluviisiga loom, päevast aktiivsust on rohkem sügisel marjadest toitumise ajal ning häirimise puhul. Segatoiduline loom, kuid taimse toidu osakaal on suurem sügisel marjad, vili, rohttaimed ja silopallide sisu on sügisel oluliseks ,,nuumtoiduks".
annaabi.ee 
