kasvavad kiiresti. Kärjekannud suureks sirgunud vakladega kaanetatakse vaha abil kinni. Seal muutuvad need vaglad nukkudeks, seejärel valmikuteks. Pärast kärjekannust lahkumist toidavad noort mesilast pidevalt vanemad mesilased, kuid ta hakkab juba ka tööle (kärjekanne puhastama). Seejärel hakkab ta toitma valmikuid ning veidi hiljem vaklu. Umbes 6. elupäeval suundub ta esimesele lennule taru lähedusse, et ümbrusega tutvuda. 11 päeva pärast kärjekannust lahkumist asub mesilane kärgi ehitama. Korjele hakkab ta lendama 15.-20. elupäevast alates, vahel ka varem. Astel Mesilasel on olemas astlaaparaat, mille kasutamine inimese vastu lõpeb mesilase jaoks surmaga. Astla nõelamisharjaste otsas asuvad kidad ei võimalda astelt inimese või mõne muu püsisoojase nahast välja tõmmata. Seega järgneb kogu astlaaparaadi murdumine, mille tagajärjel saab mesilane surma. Kuid kui ta nõelab mõnda teist mesilast või herilast, saab ta oma astla kerge vaevata kätte.
Neil on 4 kilejat tiiba, millest eesmised on veidi suuremad kui tagumised. Tagakeha tipus on mürgiastel. Mesilased on ühiselulised putukad. Nad elavad koos liigikaaslastega moodustades pere, kus iga liige täidab mingit kindlat ülesannet koos rajatakse pesa, hangitakse toitu ja kasvatatakse järglasi. Peres võib olla kuni 75 000 liiget. Mesilaspered kindla korraga jaotuvad kolme eri kasti mesilasemad, lesed, töömesilased. Tuntuim ühismesilane on kodumesilane, keda inimesed kasvatavad tarudes. On ka erakmesilased, kes elavad üksinda ja kägumesilased, kes elavad teiste pesades. Mesilaste kahjurid on imetajad ( karu, hiired ), linnud (hall-kärbsenäpp, tihased, õgijad ) , putukad ( sipelgad, herilased ), ämblikud ja lestad. Erakmesilased Eelistatud pesitsuspaigad erakmesilastel on sageli pinnases, mõnikord pehmes tsemendis ja mördis telliskivide vahel. Neil on tavaliselt iga aasta uus pesa koht. Pesas nad talvituvad nukuna
veel ükski kari omaks võtnud liigub ta karja läheduses teistega kaasa. Mesilased on ühiselulised putukad. Nad elavad koos liigikaaslastega moodustades pere, kus iga liige täidab mingit kindlat ülesannet koos rajatakse pesa, hangitakse toitu ja kasvatatakse järglasi. Peres võib olla kuni 75 000 liiget. Mesilaspered kindla korraga jaotuvad kolme eri kasti mesilasemad, lesed, töömesilased. Tuntuim ühis mesilane on kodu mesilane, keda inimesed kasvatavad tarudes. On ka erakmesilased, kes elavad üksinda ja kägumesilased, kes elavad teiste pesades. Ühe mesilaspere moodustavad üks mesilasema, kes on täiskasvanu ja teistest tunduvalt suurem ja elab 50 korda kauem kui teised. Eluiga on neil kuni 5 aastat, mida vanem on ema seda väheb ta muneb. Tavaliselt areneb mesilasema emakuppu munetud viljastatud munast. Ta muneb 1500-2000 muna päevas, neil on hästi arenenud munasarjad. Ema toitub
Astlaliste pesad on mõnikord hämmastavalt keerukad paberimassist, vahast või savist ehitised. Tarus teevad mesilased vahakärgi, mis koosnevad paljudest kuuetahulistest kärjekannudest. Mesilased käivad korjelennul - korjavad karvaste jalgade külge õite tolmukatelt õietolmu. Suistega imevad mesilased õitest nektarit. Õitelt imetud nektar läheb mahukasse pugusse ja segatakse pugunäärmete eritistega. Korjelennult naasnud mesilane asetab nektari vahast kärjekannudesse, kus see segu muutub meeks. Paljunemine *Mesilaste elutsükkel hakkab, kui emane muneb igasse kärjekannu muna. Viljastatud munadest sünnivad emased, viljastamata munadest aga isased. Kolme ööpäeva pärast kooruvad munadest vaglad, keda algul toidetakse toitepiimaga, hiljem aga mee ja õietolmu seguga. Järgmise 6-7 päeva jooksul ajavad vaglad neli korda kesta ning kasvavad kiiresti. Kärjekannud suureks sirgunud vakladega kaanetatakse vaha abil kinni
Mesilased Mesilasi on neli liiki. 1.Hiidmesilane 2.Kääbusmesilane 3.India mesilane 4.Meemesilane · Mesilased on kõige olulisemad õistaimede tolmeldajad. · Nad toituvad nektarist ja õietolmust ning ronivad neid otsides õitesse, kus õietolm neile külge jääb. Selle õietolmu kannavad nad üle järgmistesse õitesse, teostades sel viisil risttolmlemist. · Õietolmu tassivad nad pessa tagumise jalapaari küljes leiduvate eriliste kannukestega · Mesilaste kasvatamist nimetatakse mesinduseks. Mesilased elavad tarudes. Mesilased ehitavad sinna kärjed. ·
Kärjekannud suureks sirgunud vakladega kaanetatakse vaha abil kinni. Seal muutuvad need vaglad nukkudeks, seejärel valmikuteks. Pärast kärjekannust lahkumist toidavad noort mesilast pidevalt vanemad mesilased, kuid ta hakkab juba ka tööle (kärjekanne puhastama). Seejärel hakkab ta toitma valmikuid ning veidi hiljem vaklu. Umbes 6. elupäeval suundub ta esimesele lennule taru lähedusse, et ümbrusega tutvuda. 11 päeva pärast kärjekannust lahkumist asub mesilane kärgi ehitama. Korjele hakkab ta lendama 15.-20. elupäevast alates, vahel ka varem. Lisaks õietolmule, nektarile ja niinimetatud lehemeele kannavad korjemesilased tarru ka lehetäide magusat eritist. Mesilasel on olemas astlaaparaat, mille kasutamine inimese vastu lõpeb mesilase jaoks surmaga. Astla nõelamisharjaste otsas asuvad kidad ei võimalda astelt inimese või mõne muu püsisoojase nahast välja tõmmata. Seega järgneb kogu astlaaparaadi murdumine, mille
................................................................................................ 27 II OSA Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames. 1. Mesilasrassid ja -tõud..........................................................................................................28 Kraini mesilane.................................................................................................................... 29 Autor Aimar Lauge Itaalia mesilane.................................................................................................................... 32 Toimetaja Katrin Linask Buckfasti mesilane.............................................
Kõik kommentaarid