Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Epiteet on omadussõna, kirjeldav poeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Haiku on jaapani klassikaline väike luulevorm. See koosneb kolmest reast, 17 silbist. Teemaks loodus ja inimtunded. Isikustamine ehk personifikatsioon on elututele objektidele või loodusesemetele inimlike omaduste ülekandmine. Luule ehk poeesia on värss-ehk seotud kõne. Metafoor on ülekanne sarnasuse alusel, peidetud võrdus. Ood on pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul. Pastoraal on karjaseluuletus. Selle kirjutatakse maaelu looduslähedases, enamasti ka ilustavas laadis. Poeem on pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtetuse teemaga.
5) ,,Rolandi laul" (prantsuse) 6) ,,Lugu Igori sõjaretkest" (vene) · Rüütlikirjandus kujutab daamikultust. Rüütlikirjandus oli ilmalik. · Daamikultus kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidle- matult allub. · Trubaduurideks nimetatakse Euroopa esimesi kunstilüürikuid pärast antiiki. · Personifikatsioon isikustamine, looduesemetele või loomadele antakse inimlikud omadused. (maa tukub, reha magab, luisk puhkab) · Allegooria mõistukõne milles on üheaegselt kaks tähendustasandit: see mida jutustatakse ja see mida selle all mõeldakse. (rebane-kavalus, vikatiga luukere-surm). Allegoorilised on valmid, piibli tähendamissõnad, loomamuinasjutud jne. Keskaja olulisus: *uued keeled *kaubanduslikud linnad *kapitalistlik majandus *tuuleveskid, kompass.
Peamiseks motiiviks on armastus ja surm. Eriti populaarsed olid ballaadid romantismiperioodil. Luule kujundid: Epiteet emotsionaalse värvinguga omadussõna, mis tõstab esile mõnd põhisõna olulist tunnust. Nt: Särav päike. Tormine meri. Tuuline ilm. Noor armastus. (Omadus sõna!) Võrdlus kellegi või millegi kõrvutamine ühistunnuste alusel. Kasutatakse sõnu: nagu ja kui. Nt: Kiire, kui tuul. See tuli käsi üle kui äike. Koit aknasse lõi nagu eluloa. (Jälgi tegusõnu.) Personifikatsioon ehk isikustamine eluta objektidele, loodusesemetele ja mõttelistele nähtustele inimlike omaduste ja võimete ülekandmine. Nt: Tuul nutab akna taga. Päike paitab. (Päike ei saa paitada - järelikult on isikustamine.) Metafoor peidetud võrdlus: ühele objektile kuuluvate omaduste ülekandmine teisele sarnasuse alusel. Nt: Sinitaeva silm (päike). Kivikasukas (sammal). Puujalad (juured).
me lapsed jooksime. Ja õues on kevade. Kus ehani ma mängisin Miks, süda ,nii valjult tuksud? küll lille, rohuga, Vait, vait, ära värise! Kust vanataat käe kõrval mind Nad leinalaulu sul laulavad - tõi tuppa magama. ja õues on kevade! Küll üle aia tahtsin siis Personifikatsioon- ta kombel vaadata. Vait, vait, ära värise! ,,Laps, oota'' kostis ta, "see aeg Nad leinalaulu sul laulavad on kiir küll tulema''. Metafoor- Aeg tuli. Maa ja mere peal ta ladvalt närtsides langeb- silm mõnda seletas- ja õues on kevade! ei pool nii armas olnud seal Nad leinalaulu sul laulavad- kui külatänavas! ja õues on kevade! Personifikatsioon-
keskse, teemaga. Klassikaline novell põhineb kindlal süzeeskeemil. 32. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. 33. Pastoraal - karjaselaul või muu karjase- ja maaelu idülliliselt kujutav kirjandusteos. Pastoraali tegelased elavad muretus õnnes ja armastuses kauni looduse rüpes. 34. Personifikatsioon - on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Personifkatsiooni kasutatakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja mõistete hingestamiseks ja lugejale lühendamiseks 38. Poeem - lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis. 39. Puänt - üllatav kuid loogiline novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti lõpplahendus. 40
muusikateoste (eesti näited: Eduard Tubin – "Eleegia", Vennaskond – "Eleegia") ja kujutava kunsti teoste (Oskar Kallis – "Eleegia" (1915, pastell, Tartu Kunstimuuseum)) kohta.“ (Wikipedia) (http://et.wikipedia.org/wiki/Eleegia) 20.10.14 Teos esineb palju kurbust ja kurdetakse selle üle, et ollakse üksi ning soovitakse kogeda, et ollakse armastatud. Meeleolu on luuletues kurb. Riimitüüp on paarisriim. Luuletuses esineb ka kujundeid. Näiteks „kell mu käel aeglaselt käib“ on personifikatsioon, sest antakse eluta esemele elusa inimese tunnused, kell ei saa aeglaselt käia käel. Teine personifikatsioon on näiteks see „ õnn ei kohta mind mu eluteel“ õnn ei ole eluolend ja ei saa reaalselt kedagi kohata kuskil. Luuletus kuulub eleegia zanrisse. Sisu on kurb ja sügavamötteline.Esineb nutulaulu terve luuletuse vältel. Luuletus räägib inimesest, kes soovib leida endale hingesugulase, kuid kiire elutempo tõttu on tal selle kaaslase otsmisega raskusi.
Võrdlus- kõrvutatakse erinevate olendite omadusi Metafoor- Peidetud võrdlus, ühele nähtusele omaste tunnuste ülekandmine teisele Metonüümia- Tähenduse ülekanne, sõna asendus mingi suhte alusel. Ühe nähtuse või isiku asemel nim teist kes meie teadvuses on lahutamatud Allegooria- Mõistukõne, miles on 2 tähendustasandit (valmid, loomamuinasjutud) Sümbol- võrdkuju, milega tähistatakse abstraktset ideed või mõtet Personifikatsioon- isikustamine. Elutule esemele elusolendi omaduste andmine Hüperbool- Liialdav suurendamine suurema mõju saavutamiseks
ei näe, on ühus tunda juba kevadehõngu. Luuletusel on kaks stroofi, esimeses on seitse, teises aga kuus värsirida. Metafoorid: päike võimutseb küll ja hirmutab lund mustade tüvede ümbert- päike muutub juba soojemaks ning hakkab lund sulatama; väljadelt põrkub tagasi ta võim- suuri lumevälju päike veel ei mõjuta; vahtraladvas süttib esimene võbelev täht- öö saabub ning tähed paistavad eredalt. Epiteedid: mustade tüvede, lõhnavat ihku, sulavate metsade, võbelev täht. Personifikatsioon: päike võimutseb küll ja hirmutab lund, väljadelt põrkub tagasi ta võim, süttib esimene võbelev täht. Aime Hansen Oma luulekogus "Kalade kuninga maa" väljendab autor maailma tundmaõppimist läbi oma kogemuste ja tajumuste, püüdes seda väljendada sõnade läbi. Kuu vee peal veereb ja hüppab hilise sõudja paati, kes kummargil aerude kohal
Riim Vabavärss abab salmideta abba aabb Põhiteemadeks on üldiselt loodus, armastus ja isamaa. 4. Graafiline luuletus WTF? Autorid : Suuman, Ojamaa, Kareva, Runnel, Ehin. 5. Kõnekujundid ONOMATOPÖA on loodushäälte jäljendamine kõnena. Seda tuleb väga palju ette eesti rahvaluules. EPITEET on olulist esile tõstev omadussõna. PERSONIFIKATSIOON ehk ISIKSUSTAMINE annab eluta objektidele ja asjadele inimlikke omadusi (puud sosistavad, õunad naeravad, sügis kõnnib üle aasa jne) METAFOOR on peidetud võrdlus ehk ülekanne sarnasuse alusel (lapsed tulid tuppa kui põrsad) VÕRDLUSes kõrvutatakse kedagi või midagi ühiste tunnuste alusel (külm nagu jää, pulber kui sooda)
5) ,,Rolandi laul" (prantsuse) 6) ,,Lugu Igori sõjaretkest" (vene) · Rüütlikirjandus kujutab daamikultust. Rüütlikirjandus oli ilmalik. · Daamikultus kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidle- matult allub. · Trubaduurideks nimetatakse Euroopa esimesi kunstilüürikuid pärast antiiki. · Personifikatsioon isikustamine, looduesemetele või loomadele antakse inimlikud omadused. (maa tukub, reha magab, luisk puhkab) · Allegooria mõistukõne milles on üheaegselt kaks tähendustasandit: see mida jutustatakse ja see mida selle all mõeldakse. (rebane-kavalus, vikatiga luukere-surm). Allegoorilised on valmid, piibli tähendamissõnad, loomamuinasjutud jne.
nende peres oli 8 liiget (vanemad ja 6 last) kodanikunimi Lydia Emilie Florentine Jannsen kõrgeim haridus mis oli võimalik naistel saada Koidula nime andis C. R. Jakobson, sest see tähendab koiduaega laulupeoga põhižanriks isamaaluule, luuletused, proosa kõige väärtuslikum on isamaaluule luulet iseloomustab tunderõhulised laused, apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked võrdlused ja metafoorid „Emasüda“- ema on meile alati kõige kallim. „Mu isamaa on minu arm“- isamma jääb meile alati armsaks, „Tee lahti!“- armastatu peab oma südame avama, et tõelist armastust tunda. „Ei ma jõua“- kui armastus on väga suur, on raske sellest lahti lasta. 1. üldlaulupeol lauldi laulu „Mu isamaa on minu arm“ Laul on populaarne, sest see laul oli NSV ajal Eesti hümn
rõhulibistus sõnad ja värsirõhk ei lähe kokku skandeerimine värsirõhku arvestades esitamine · arhailine keel · sisekadu toimumata - lõpukadu toimumata · viisid on retsitatiivsed ühetoonilised · kujunditerikas: kõnekujundid: - epiteet - metafoor - võrdlus (võrdlusalus, võrreldav, võrdlussõna (kui, nagu)) - sünekdohh (osa on terve asemel või vastupidi) - eufemism (peitemini) - personifikatsioon - hüperbool (lõputu suurendamine) - litootes (lõputu vähendamine) - metonüümia (peidetud võrdlus sarnasuse alusel) lausekujundid: - kordus (sõna, lause või värsi täpne kordamine) - inversioon (sõnade ebatavaline järjekord) - gradatsioon (pinge järk-järguline tõus või langus) - antitees (vastuväide kõrvutatakse eitavaid mõisteid või omadusi) - retooriline küsimus RIIMILINE RAHVALAUL
17 Kirjakeel riigis üldkasutatav korrastatud keelevorm Murdekeel teatud piirkonna eripärane keelekuju Aduma aru saama; almus armuand; asine hinnatav, tähtis; hajuma laiali valguma; heituma kartma hakkama; hubane koduselt mugav; hubisema võbisema; hulpima vees õõtsuma; hõikama (hõikega) kutsuma; irduma eralduma; kulles konnapoeg; kümblema suplema; lõngus ekstavagantselt riietatud; läitma süütama; mainima esile tooma; nugiline - teiste organismide kulul elav olend; orb vanemateta laps; pälvima midagi ära teenima; remmelgas puukujuline paju; räämas määrdunud; siug uss, madu; susi hunt; vagel ussike, tõuk; valla lahti, avatuks; õnar lohk, süvend 18 Kirderannikumurre sõnadel puudub palatalisatsioon, puudub vältevaheldus. Paiguti puudub sise- ja isegi lõpukadu ning on säilinud vokaalharmoonia. Erinevad ainsuse ja mitmuse osastavad vormid. P-Eesti murderühm jaguneb neljaks: 1) Saarte...
Mis on luuletuse tunnused? Riim, salm, rida, rütm 3.Mis on stroof? Salm 4.Mis on värss? Rida 5.Milline on paarisriimi skeem? AABB 6.Milline on süliriimi skeem? ABBA 7.Milline on ristriimi skeem? ABAB 8.Mis on vabavärss? Luuletus, mis ei riimu. 9.Mis on epiteet?Too näide! Omadussõna, mis tõstab esile midagi olulist nt. katkine trepp, käänuline tee. 10.Mis on metafoor?Too näide! Tähenduste ülekandmise sarnasuse alusel nt. jääpurikad nutavad 11.Mis on isikustamine ehk personifikatsioon? Elutule antakse elusa võimed. 12.Mis on võrdlus?Too näide! Üht asja, olendit, nähtust võrreldakse teisega nt. loll nagu saabas. 13.Mitmest osast koosneb valm? Kahest 14.Mitu värssi on sonetis? 14.värssi 15.Kuidas jaguneb inglise soneti värsiskeem? 4+4+4+2 16.Kuidas jaguneb itaalia soneti värsiskeem? 4+4+3+3 17.Mis toimub soneti nelikutes? Esitatakse peateema. 18.Mis toimub soneti kolmikutes
vaimsete otsingute ja elumõtestuse teemaga Pastoraal-maaelu maalilisust kujutav karjaseluuletus Ood-pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, iseloomulik on sina-vorm ja retooriline pöördumine Kõnekujundid: Epiteet-omadussõnaline täiendsõna, poeetiline omadussõna Metafoor-peidetud võrdlus, kus ühele nähtusele kuuluvad omadused kastakse üle teisele nähtusele nõnda, et tekib uus kujutlus Võrdlus-nähtuste võrdlemine sarnasuste alusel Personifikatsioon-isikustamine, elustub asjale või omistatakse elusolendi tunnuseid. Kõlakujundid: Alliteratsioon-kaashäälikute kordumine sõna alguses Assonants-täishäälikute kordumine sõna alguses värsirea piires Onomatopöa-loodushäälte jäljendamine sõna moodustamisel Lausekujundid: Allegooria-mõistukõne, milles teksti mõtet tuleb aimata ridade vahelt Iroonia-jaatuse abil väljendatakse tegelikult eitust Retrooriline küsimus-emotsionaalne küsimus, millele vastatakse tavaliselt ise
tuuled. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavärsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega, nagu tunderõhulised laused, apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked võrdlused ja metafoorid. Ülesehitus on sageli kontrastiprintsiibiline ning tihti avaldub ka patriotismi. Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid tähelepanekuid, mis jõuavad mõnikord välja ka filosoofilist üldistusteni.
palk(töötasu), tall(väike lammas), tall(hobuste kodu). Polüseemia- nähtus, kus ühele tähistajale vastab mitu tähistatavat. Nt klaas. Klaasist majas on laual klaas. Sünonüümia-samatähenduslikud sõnad, kuid erineva kirjapildiga. Nt: Kamp-jõuk, pood-kauplus jne. Antonüümid- vastandsõnad nt: pikk-lühike, paks-peenike, suur-väike jne. 5) Keelemärkide tähendusülekanded: sümbol, metafoor, personifikatsioon, allegooria. Näited! Sümbol-võrdkuju varjatud tähenduses nt valge tuvi on rahu märk, punane süda on armastuse sümbol jne. Metafoor-ülekantud tähenduses varjatud võrdlus, nt sinitaeva silm-päike. Personifikatsioon- isikustamine, st elutule elu andmist, nt tuul puhub, pilv nutab jne. Allegooria- mõistukõne, räägitakse piltlikult, nt: ta on kullast kätega mees, siis st et ta on hea töömees või oskab hästi erinevaid majapidamisasju teha.
Epiteet Retooriline pöördumine Allinteratsioon Võrdlus Kordused Assonants Metafoor Parallelism Riim Metonüümia Kliimaks Anagramm Hüperbool Antitees Onomatopoeetilised sõnad Litotees Ellips Palindroom Sünekdohh Sidesõnatus Personifikatsioon Sidesõnakus Allegooria Inversioon Perifraas Eufemism Kõnekujndid Eufemism- peiteline väljend Nt: võsavillem, susi, vikatimees Perifraas- eufemismi sugulane, ümberütlev väljend Nt: loomade kuningas Allegooria- mõistukõne Nt: valm, muinasjutt Hüperbool- liialdatud suurendamine Nt: sajab ja sajab lõpmata, ääretu meri Litotees- liialdatud vähendamine Nt: pöialpoiss, sipelgapiht
2. Kristlus on lunastusreligioon- Jumal lõi inimese ja määras talle osaks igavese õnne, sõnakuulmatuna rikkus inimene aga loomupäralt vahekorda Jumalaga ning sattus seejärel kurjuse ja surma võimusesse. Inimene ise ei suutnud patust vabaneda ja Jumal sai Jeesuse Kristuse isikus inimeseks ning lunastas oma kannatuste ja usuga inimkonnapatud ning lepitas ta nii endaga. 3. Allegooria on keskaja kirjanduse iseloomulik joon, mille tüüpilisemad võttes olid personifikatsioon, kadunud armastuse otsimine ning üleloomulike paikade külastmine unes. 4. Kirjeldan keskaja eeposeid, rüütlikirjandust ja trubaduuride lüürikat. Keskaja eeposed toetusid säilinud suulisele traditsioonile ja rahvapärimusele. Siiamaani tuntud kangelaslood on nt: ,,Nibelungide laul" (vanagermaani) ,,Vanem Rolandi laul" (prantsuse) ja ,,Lugu minu Cidist" (vene) Rüütlikirjandus on ilmalik, kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga,
) - Koosneb kahest osast: loost ja moraalist - Tegelasteks on loomad - Ivan Krõlov ,,Rebane ja viinamarjad" Kõnekujundid: · Epiteet - omadussõna, mis iseloomustab talle järgnevat nimisõna sinine pluus, ilus tüdruk · Metafoor - piltlik väljend kadus kui tina tuhka, kihutas tuhatnelja · Võrdlus - kahte asja võrreldakse ühiste tunnuste alusel (kui, nagu, olev kääne) säras nagu päike, eit paistis eemalt poolkuuna · Personifikatsioon - elutule on antud elusa omadused päike piilub pilve tagant, lill kiikus tuule käes · Eufenism - peitenimetus (hunt-võsavillem) · Metonüümia - tähenduse ülekanne (kuningas kroon - kroonitud pea) vs metafoor (peatänav - tuiksoon ühiseid tunnuseid pole) · Perifraas - seotud ajalooga ümberütlev väljend (apteek - ladina köök) · allegooria - mõistujutt · hüperbool - liialdamine (ääretu meri)
ei näe, on ühus tunda juba kevadehõngu. Luuletusel on kaks stroofi, esimeses on seitse, teises aga kuus värsirida. Metafoorid: päike võimutseb küll ja hirmutab lund mustade tüvede ümbert- päike muutub juba soojemaks ning hakkab lund sulatama; väljadelt põrkub tagasi ta võim- suuri lumevälju päike veel ei mõjuta; vahtraladvas süttib esimene võbelev täht- öö saabub ning tähed paistavad eredalt. Epiteedid: mustade tüvede, lõhnavat ihku, sulavate metsade, võbelev täht. Personifikatsioon: päike võimutseb küll ja hirmutab lund, väljadelt põrkub tagasi ta võim, süttib esimene võbelev täht.
Päikesejumal Ra Esimene ja vanim kosmilist päritolu jumalus on valguse personifikatsioon -- Ra , ta oli kõige tähtsam jumal muistses Egiptuses. Ta on keskpäevase päikese kehastus, päikeseketas tähistab Ra Päikesekummardamine oli Egiptuses iidne tava. Vahel samastati teda Amon-Re, "nähtamatu" jumalaga, keda hüüti nõnda teda ümbritseva salapära tõttu. Samuti usuti, et Re on maailmaruumi looja. Ra on kõikide jumalate isa. Vaaraosid samastati just temaga. Ra kultuse keskus oli Heliopolis. Rad kujutatakse tavaliselt inimese keha ja kulli
seisundid · parataks (parataxic mode) - lapsel kuni 3 eluaastani - põhjuslike seoste omistamine sündmustele, mis toimuvad üheaegselt; irratsionaalne ja maagiline mõtlemine · süntaks (syntaxic mode) - kooskõlastatud sümboolne aktiivsus (kommunikatsiooni alus) nii verbaalne kui pildiline; loogiliste põhjuslike seoste tuletamine; järelduste kontroll c. personifikatsioonid (personifications) kujutlused endast ja teistest ema personifikatsioon - good mother (vajaduste rahuldaja) - bad mother (ärevuse tekitaja) rakendub suhtumises teistesse seos keha ja mina vahel (my body) - hea mina (good-me): ärevust vähendavad omadused, suhete kogemus - halb mina (bad-me): ärevust suurendavad omadused, suhete kogemus - mitte-mina (not-me): parataks, primitiivne personifikatsioon, teiste ambivalentsed emotsionaalsed reaktsioonid lapsele. stereotüübid IV. Psühhoteraapia.
seisundid · parataks (parataxic mode) - lapsel kuni 3 eluaastani - põhjuslike seoste omistamine sündmustele, mis toimuvad üheaegselt; irratsionaalne ja maagiline mõtlemine · süntaks (syntaxic mode) - kooskõlastatud sümboolne aktiivsus (kommunikatsiooni alus) nii verbaalne kui pildiline; loogiliste põhjuslike seoste tuletamine; järelduste kontroll c. personifikatsioonid (personifications) kujutlused endast ja teistest ema personifikatsioon - good mother (vajaduste rahuldaja) - bad mother (ärevuse tekitaja) rakendub suhtumises teistesse seos keha ja mina vahel (my body) - hea mina (good-me): ärevust vähendavad omadused, suhete kogemus - halb mina (bad-me): ärevust suurendavad omadused, suhete kogemus - mitte-mina (not-me): parataks, primitiivne personifikatsioon, teiste ambivalentsed emotsionaalsed reaktsioonid lapsele. stereotüübid IV. Psühhoteraapia.
pilved, tuuled. Kui vtta kokku kik Koidula luuletused, siis on nha, et nende vlisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavrsilisi stroofe, kusjuures vrsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Luuletuste snastuses valitseb romantiline stiil sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega, nagu tunderhulised laused, apostrofeerimine, kigi heakla vahendite rhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked vrdlused ja metafoorid. lesehitus on sageli kontrastiprintsiibiline ning tihti avaldub ka patriotismi. Isamaalrika krval on Koidula luule teiseks thtsamaks alaks looduslrika, mida luuletuste arvult vib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle krval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid thelepanekuid, mis juavad mnikord vlja ka filosoofilist ldistusteni.
pärast. · "Väga väike värsiraamat" (1973) · "Mul on vaid sõnad" (1977) · "Veel üks võimalus" (1982) · "Hiiumaa" Neis luulekogudes tõuseb esile temperamentne ja väljakutsuv tundelüürika, mille keskmeks on inimolemise kahetisuse taju, loodusliku ja naiseliku poetiseerimine. Ilmunud proosateosed · "Autopatoloogiline romaan kirjades" · "Kes meist on Napoleon?" Luulekogu "Laulud vanaemaga" Kõnekujundid 1. Personifikatsioon: Luuletus "Murtud rukkililles": "Nii kestid küla selle õudse aja. Ja järgmised. Ja tuksub praegu veel." 2. Võrdlus: "Kuulata, muusika": "...ta on nagu ta on nagu loom elab nagu lill õitseb nagu leht langeb..." 3. Metafoor: Luuletus "Kuulsusest": "...Helged ajud lahkuvad ja hallid jäävad maha..." 4. Epiteet: Luuletus "See hetk":
Ära pillu mind, mets, käbidega, sina oled kuusik ja mina lepik. Anna mulle oma okkaline käsi. Päike poeb läbi su rohelisest kasukast, sõnajalgadel tiritamme kasvatab. Sina heameelest veidi ümised. Mina heameelest veidi ümisen, ja varesed vannuvad kurja. Epiteet: punane Personifikatsioon: roheline(päike kasvatab tiritamme;varesed vannuvad;päike poeb;mets pillub) Võrdlus: joon (okkaline käsi-võrdlev epiteet) Luuletus on vabavärsis. Luuletuse sõnum Luuletus kirjeldam särava metsa võlusid, kuid sellega üritab autor väljendada oma meeleolu ja heameelt. Luuletus algab ja lõppeb ähvardavalt ja süngelt. ja varesed vannuvad kurja. Viimane rida näitab metsa tumedamat külge. Varesed üldjuhul sümboliseerivad pahameelt ja hirmu
kohalolu.Taevajõudude mõnikordne raevutsemine kohutas meie esiisasid. Samal ajal õpiti tundma aastaaegade vaheldumisest tingitud muutusi ja loodusrütme; ei saanud märkamata jääda, kuidas kõik olev ringlemisi liigub ja iseendale ruumi teeb. Elukeskkond oli mütologiseeritud ja ümbritsev elutu aineski hingestatud ja kaasa elav. Maapinna viljastava toime avastamine lõi viljakuskultuse, sellest ajast loodi ilmselt füsioloogilise analoogia põhjal Maa-Ema personifikatsioon (Egiptuses küll hoopis meessoost maajumalus Geb, jumal teab miks), mis tasakaalustas stiihilist looduse omavoli. Tsivilisatsioonide tekkega eemaldasime ennast vähehaaval looduse ülemvõimust ja suutsime seda enam imetleda iseeneste kätetööd - kerkisid suured linnad, inimene kehtestas ennast üle kõige ja tundis võimu enesel olevat üha rohkem. Mõistuse väega tegime valmis masinad ja ehitasime üles filosoofia suurejoonelise lossi. Tundsime, et eestleitud maailmas suudame ka
sina oled kuusik ja mina lepik. Anna mulle oma okkaline käsi. Päike poeb läbi su rohelisest kasukast, sõnajalgadel tiritamme kasvatab. Sina heameelest veidi ümised. Mina heameelest veidi ümisen, 5 ja varesed vannuvad kurja. Epiteet: punane Personifikatsioon: roheline(päike kasvatab tiritamme;varesed vannuvad;päike poeb;mets pillub) Võrdlus: joon (okkaline käsi-võrdlev epiteet) Luuletus on vabavärsis. Luuletuse sõnum Luuletus kirjeldam särava metsa võlusid, kuid sellega üritab autor väljendada oma meeleolu ja heameelt. Luuletus algab ja lõppeb ähvardavalt ja süngelt. ja varesed vannuvad kurja. Viimane rida näitab metsa tumedamat külge. Varesed üldjuhul sümboliseerivad pahameelt ja hirmu
Komöödia – lõbus näitemäng, mille eesmärk on vaatajaid naerma ajada Näit. William Shakespeare ,,Suveöö unenägu“, Eduard Vilde ,,Pisuhänd“ Kordus – stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises. Kujund – konkreetses vormis üldistus, kirjandusteose detail; markeeritud keelend Kulminatsioon – teose kõike pingelisem koht Kõnekujund – ülekantud tähenduses sõna või väljend Näit. Kasutatavamad kõnekujundid on epiteet, võrdlus, metafoor, personifikatsioon, sümbol ja reooriline küsimus Kõnekäänd – piltlik ütlus mingi olukorra, olendi, omaduste iseloomustamiseks Näit. Sajab kui oavarrest. Lausekujundid – tavapärasest erineva ehitusega laused, kus kasutatakse tavapäratut sõnajärge Näit. Kes ees, see mees Lugulaul – jutustav luuleteos Lõik – teksti osa taandreast taandreani, milles olevad laused on tihedalt üksteisega seotud
Süzee - sündmustik. Remark - draamateoses tegelaskõnet, lava-, heli-, valguskujundust vm kommenteeriv ääremärkus autorilt näitlejale, lavastajale või lugejale. Epiteet - taideline lisandsõna, mis tõstab põhisõna mõiste tunnusest esile autori arvates mõnd tähtsat joont. Metafoor - kõnekujund, ühele nähtusele või objektile kuuluvate omaduste või tunnuste ülekandmine teisele sarnasuse alusel, nõnda et põhikujutluse asemele tekib uus, asekujutlus, mis ongi metafoor. Personifikatsioon - isikustamine, kõnekujund, metafoori alaliik, kus elutule ja elus loodusesemetele ning abstraktsetele mõistetele omistatakse inimlikud või vähemalt elusa omadused ja võimed. Allegooria - mõistukõne, mille eesmärk on rääkida kellestki või millestki varjatult, teiste tegelaste või sümbolite kaudu. Retoorika - hõlmab suulise ja kirjaliku kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti.
see olla võib, seega ei saaks isamaalisuse temaatikale rõhudes ei Betti Alveri ega ka Jüri Kolgi luuletus eesti luulekaanonisse kuuluda. Pidades silmas luule sotsiaalsuse kriteeriumit ning hukkamõistvat hoiakut tarbeluulele, peab tõdema, et mõlemad luuletused sellegipoolest luulekaanonisse kuuluksid. Alver on oma teoses keskendunud luule olemusele. Ta kirjeldab luule kustumatust ning tähendust lugejale. Kolgi luulet iseloomustab personifikatsioon. Ta on luule muutnud sotsiaalseks elusolendiks, kelleta sõnadest maailmas elamine võimalikuks ei saa. Ta on silmnähtavalt rohkem rõhku pannud luuletuse sisule, jättes luuletuse vormi tagaplaanile. Mõlemad luuletused on sisuliselt tugevad ja sügavad, täites enamus kuid mitte kõiki põhinorme luulekaanonisse kuulumiseks. Seega ei ole võimalik ainuüksi luule sisulisele küljele keskendudes hinnata luuletuste kuulumist luulekaanonisse.
IV Tihti ei saavuta üksi midagi, aga kui kogud kaaslasi on suurem võimalus edukas olla. 7. I Rohkem on stiili. Palju kõlakujundeid II Rohkem on stiili. Sõnu muudetud ja kõlakujundid. III Rohkem on sisu. IV Rohkem on sisu. Vähe stiilikujundeid, sõnu ega järjekorda pole muudetud. 8. Kasutab: *Alliteratsiooni: „Kui tume veel kauaks ka sinu maa“- „koorem kanda“ või „soovide siniranda“ *Epitseuksis: „Tuisk“- „Ja põhjatuul on nii lahe, nii lahedaks läheb pää“ *Personifikatsioon: „Tuisk“- „tuisk jookseb“ ja „lumelained“ „Helin“- „helin helises“ja „helingi läks kangemaks“ „Lilled“- „naerateleb päikserind“ „lilled põlevad“ „Kui tume veel kauaks ka sinu maa“- „täht süttib“ 9. I on kasutatud ristriimi ja meesriimi ...maa A ...kanda B ...ka A
keelepeksmised jm. Näiteks Theokritose idüll "Naised Adonise peol". inglise sonett vt sonett. inversioon ebatavaline sõnade järjekord lauses. Oluline sõna asetatakse lauses tavatule kohale, tuues selle niiviisi esile. Näiteks: Jäi igatsus, vallutav, võimas, jäi mälestus, ilus ja suur. (Juhan Smuul.) Võrdle: Jäi vallutav võimas igatsus, jäi ilus suur mälestus. irdriim vt riim. isikustamine vt personifikatsioon. itaalia sonett vt sonett. jamb värsimõõt skeemiga + / +. Jamb on kahesilbiline värsijalg, mis koosneb lühikesest ja pikast silbist ning milles rõhk langeb teisele silbile. Eesti luules esineb puhast jambi harva, sest eesti keeles on pearõhk traditsiooniliselt esisilbil. Eesti luules saadakse jamb tavaliselt eeltakti ehk anakruusi abil trohhelisest värsist. Näiteks: Mil tuled sa +/+ Sind ootan ma, mu päikene, mu kevade. (Anna Haava.)
nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. Ilukirjandus - üks kirjanduse põhiliik publistika ja teaduskirjanduse kõrval. Ilukirjandus rahuldab inimese esteetilisi vajadusi. Pakub kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei kujutata tegelikku maailma vaid esitatakse selle tõlgendusi. [Romaan, jutustus, novell, näidend, luuletus] Intriig - põhitegevuse arenemine romaanis või draamas; tegelaste avalik või varjatud võitlus oma eesmärgi saavutamise eest. Isikustamine - personifikatsioon on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Jutustus - novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse kujutamisele ega ole sedavõrd pingestatud nagu novellis. Tegelasi kujutatakse arengus. Jutustaja pidev kohalolek on üks jutustuse põhitunnus ning muudab süzee aeglaseks. [Anton Tsehhov, Mark Twain, Eduard Vilde ja Mati Unt.
NB:-MINE LÕPP VÕIB OLAA ERINEVATES KÄÄNETES 9) Tegijanimi Näitab, kes on lauses tegija. Laul|ma+ja=laulja Luulealaliigid ja kõnekujundid Luule alaliigid · Proosaluuletus · Ood · Poeem · Sonett · Lüüriline luuletus · Haiku · Ballaad · Pastoraal Loe lähemalt õpik lk 45 Kõnekujundid Epiteet-lisandsõna, mis tõstab esile mõne asja/nähtuse omadusi Võrdlus- kõrvutatakse nähtusi sarnasuse alusel ja algab enamasti sõnaga kui/nagu Metafoor-on peidetud võrdlus Personifikatsioon- põhineb sellel, et eluta olendile antakse elusolendi tunnused Sümbol- on kui võrdlus, kus kasutatakse kindlaks määratud tingmärke Allegooria- on mõistukõne, kus kirjutatakse ühte, aga mõeldakse teist Rahvaluule Rahvalaulud · Regivärsiline · Lõppriimiline Rahvaluule väikeliigid · Kõnekäänd · Vanasõna · Mõistatus Rahvajutt · Muinasjutt · Muistend · Naljand · Anekdoot · Pajatus · Paroodia Ulmekirjandus
NB:-MINE LÕPP VÕIB OLAA ERINEVATES KÄÄNETES 9) Tegijanimi Näitab, kes on lauses tegija. Laul|ma+ja=laulja Luulealaliigid ja kõnekujundid Luule alaliigid · Proosaluuletus · Ood · Poeem · Sonett · Lüüriline luuletus · Haiku · Ballaad · Pastoraal Loe lähemalt õpik lk 45 Kõnekujundid Epiteet-lisandsõna, mis tõstab esile mõne asja/nähtuse omadusi Võrdlus- kõrvutatakse nähtusi sarnasuse alusel ja algab enamasti sõnaga kui/nagu Metafoor-on peidetud võrdlus Personifikatsioon- põhineb sellel, et eluta olendile antakse elusolendi tunnused Sümbol- on kui võrdlus, kus kasutatakse kindlaks määratud tingmärke Allegooria- on mõistukõne, kus kirjutatakse ühte, aga mõeldakse teist Rahvaluule Rahvalaulud · Regivärsiline · Lõppriimiline Rahvaluule väikeliigid · Kõnekäänd · Vanasõna · Mõistatus Rahvajutt · Muinasjutt · Muistend · Naljand · Anekdoot · Pajatus · Paroodia Ulmekirjandus
patukahetsejatele, kes paljajalu ja vastavas rüüs ilmusid kirikuuksele. Hiljem, kuna patukahetsejate hulk üha kasvas, hakati tuhka riputama üksnes oma koguduse liikmetele. Algselt ei kuulunud tuhkapäev ja sellele järgnenud päevad suure paastu hulka, kuid umbes aastal 700 pikendati paastu, et saada selle pikkuseks 40 päeva ehk Kristuse paastu pikkus. Algselt pühapäeviti ei paastutud. Laisknaine Lääne-Eestis ja saartel tuntud personifikatsioon. Usuti, et laisknaine liigub tuhkapäeva õhtul ringi ja vaatab akendest sisse. Kellel põleb toas tuli ja kes teeb tööd, sellele ta viskab töökoti selga - aasta jooksul tuleb töid aina juurde ja nendega on võimatu hakkama saada. Tuhk Tuhka on väga laialdaselt kasutatud mitmesuguste riituste juures ja viljakuse taotlemiseks, samuti ravimisel. Tuntud maagilise tõrjevahendina kaitses tuhk igasuguse nõiduse ja kahjustamise eest, mistõttu teda on riputatud metsloomade
rahvalaulud, rahvajutud ja rahvaluule lühivormid. Fraseologism- mitmesõnaline, kindla ülesehituse ja tähendusega terikväljend. Homonüümid- samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. N: kangur-kuduja. Humoresk- lühijutt, mida iseloomustab huumor, heatahtlik nali. Idee- kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Iluskirjandus- üks kirjanduse põhiliik publistika ja teaduskirjanduse kõrval. Intriig- põhitegevuse arenemine romaanis või draamas. Isikustamine- personifikatsioon on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Jutustus- novelli ja romaane vahepeale zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse kujtuamiesle, ega ole sedavõrd pingestatud nagu novellis. Tegelasi kujutatakse arengus. Jutustuse miljöö võib hõlmata piki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti. Karakter- kirjandusteose tegelane.
joonte võimatuseni suurendamine, mingi otsustuse, väite või tunnusega ülepakkumine. Eesmärgiks eriti tugevate tunnete väljendamine. Surmigav, hirmkallis, pole teda sada aastat näinud. Litootes- ehk vähendus on hüperbooli vastand, kus eituse kaudu väljendatakse jaatust, rõhutatakse olulist vähendamise kaudu. Imepisikene, teosammul käima, alla meetri mees. Allegooria- ehk mõistukõne esitab abstraktse mõiste piltlikul, asjastatud kujul. Isikustamine- ehk personifikatsioon on mingi loodusnähtuse, eseme või abstraktse mõiste kujutamine hingestatuna, sellele isiku omaduste omistamine. Isikustamise kaudu saab tegelikkuse nähtusi kuulajale lähendada. Tuul ulub, ajalehed kirjutavad. Sümbol- võrdkuju, pilt, märk või ese, millega tinglikult tähistatakse midagi abstraktset (ankur-lootuse, rist usu ja kannatuse sümbol), asendatakse mõnda mõistet, sõna või suhet. Paradoks- vastuoluline ja ebaloogiline, isegi absurdne väide, lühike, tuumakas ütlus,
see, mida nemad "teavad" või usuvad maailma ja teiste inimeste suhtes, on see õige. Satanismi kiputakse pidama negatiivseks, halvaks, kurjaks. Satanism provotseerib stagnatsiooni, mille kohta on ka Saatana Kiriku poolt tulnud vihje, et nimetus satanism valiti puhtalt piirkonna kultuuri eripäradest lähtuvalt. On inimesi, kes ütlevad, et satanistid ei tea, millega nad mängivad. Et maailmas on tegelik, reaalne Kurjus. Et Saatan on reaalselt olemas, et tema ongi Kurjuse Personifikatsioon. Kuid millise taustaga on needsamad üliveendunud kuulutajad? Ilmselt vähem või rohkem kristliku, seega nende jaoks ongi Kurjusel vaid üks ülim nimi- Saatan. Satanist ei eita kurjust, satanist ei eita ka headust, nende mõlema eksistentsi inimeses eneses. Mõiste satanism ja tähendused selle mõiste taga on satanistide endi loodud, see kuulub satanistidele ja nemad määravad, kas see on positiivne või negatiivne mõiste. Satanistid iseloomustavad satanismi nii : Satanism on..
lugeja saab omamoodi tõlgendada. Tunnuslik on kolm värssi, mis koosnevad kokku 17-st silbist (5+7+5), samuti on tunnuslik aastaajale osutav sõna, nt kirsiõied-kevad, kägu-suvi jne. Jaapani haikumeister Matsuo Basho, Eestist Mats Traat, Jaan Kaplinski jt Jaan Kaplinski Sipelgas ronis kõrtpidi päikesesse ja tuul jäi vakka KÕNEKUJUNDID: epiteet (rauged lained), võrdlus (lugu nagu muinasjutt), metafoor (elutee), isikustamine ehk personifikatsioon (tuul hingab, vihm naerab). 5. DRAMAATIKA ehk näitekirjandus. Tunnused lavalisus, sündmustiku tihendatus, dialoog ehk kahekõne, ramrk ehk autoripoolne märkus, tegevuse olevikulisus. Näidendid jagunevad vaatusteks ja/või piltideks ning stseenideks. Tähtsamad zanrid komöödia, tragöödia ja draama. Eriliigid ja telelavastus ja kuuldemäng. TRAGÖÖDIA ehk kurbmäng on dramaatika vanimaid liike, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane hukkub ebavõrdses võitluses
nähtavasti ka Diana, Minerva, Herculese, Venuse ja teised, vähemad jumalused, kellest mõned olid itali jumalused, teised algselt pärit Vana-Kreekast. Tähtsad rooma jumalused samastati lõpuks antropomorfsemate kreeka jumalate ja jumalannadega, kellelt võeti üle ka atribuudid ja müüdid. Et mõned templid olid pühendatud Roomale, siis on oletatud, et oli olemas Roma-nimeline jumalus. Tegelikult on see üksnes retooriline allegooria, riigi sümboolne personifikatsioon, mis ilmus kõigepealt Rooma müntidele (nummus) (269 eKr) ning hiljem Locris (Calabrias) 204 eKr. 7 Rooma kalendripühad Rooma pühadekalender andis tunnistust külalislahkusest vallutatud alade kultuste ja jumaluste vastu. Iidseid pühasid oli vähe. Mõned kõige vanemad säilisid siiski paganliku impeeriumi lõpuni, kandes edasi mälestust algelise põllundusrahva viljakus- ja lepitusriitustest. Uute jumalate auks hakati pidama uusi pühasid
sidesõnadega kui, nagu. Võrdluse ülesanne on midagi iseloomustada või anda sellele hinnang. Sügisetuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike! Metafoor on tähenduse ülekanne sarnasuste alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Metafooridega taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Looja minemas, looja minemas kullase valgusega oled sa, sinitaeva silm! Personifikatsioon ehk isikustamine on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Isikustamist kasutakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja mõistete hingestamiseks ja lugejale lähendamiseks. Mis sa nutad lillekene, nupud sul täis pisaraid? Kas su rasket hingevalu, hellake, ka tunda said? Sümbol on võrdkuju, mis tekib abstraktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga. Nii on näiteks koit nooruse ja vabaduse, loorber kuulsuse sümbol.
linnud, pilved, tuuled. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavärsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega, nagu tunderõhulised laused, apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked võrdlused ja metafoorid. Ülesehitus on sageli kontrastiprintsiibiline ning tihti avaldub ka patriotismi. Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid tähelepanekuid, mis jõuavad mõnikord välja ka filosoofilist üldistusteni.
Lahenduseni võib jõuda sündmuste käigus või mingi välise jõu sekkumise abil ( nn deus ex machina ehk jumal-masinast-lahendusprintsiip). Klassikalises draamas esineb sageli ka epiloog. Tegelase analüüs Tegelaskontseptsioon tähendab tegelase olemust. Millise tegelase / inimesega on tegemist? Tegelase olemust võib hinnata järgmistel skaaladel ning nende lõikumispunktis moodustubki tegelaskontseptsioon. Personifikatsioon tüüp karakter Personifikatsioon on mingi abstraktse mõiste isikustamine ja illustreerimine. Nt keskaegses moralitees ,,Igamees" on tegelased Surm, Sugulus, Rikkus, Tarkus, Hääd Teod jt. Tüüp on üheplaaniline tegelane, kes esindab mingit sotsiaalset gruppi (pintsaklipslane, kuntsnik, laps) või inimtüüpi (introvert, ekstravert, intrigant, kehkenpüks). Tüübi puhul domineerib grupile omane isikupäraste omaduste üle. Teatriajaloost on tuttavad commedia
siiski järgnes talle. Enne lahkumist ei rääkinud nad sellest enam kordagi. Sonja meeldis Siberis kõikidele. Nii külaelanikele kui ka teistele vangidele.Temast sai õmblejanna ning ta hoolitses oma armastatu eest. Ta oli valmis ohverdama 8 aastat, et olla vaid koos Raskolnikoviga, keda ta armastas. Sonja uskus tulevikku. Kõik tundub armastuse mõjul kergem- ka võimalus veel kunagi tõeliselt õnnelik olla. Sonya (Sofya Semyonovna) Marmeladov tütar Marmeladov ja prostituut. Sonya on personifikatsioon puhtuse ja süütuse, hoolimata asjaolust, et ta pidi defilee ise füüsiliselt saades prostituut toetada oma vaesed perekond. Me kuuleme teda läbi tema isa ammu enne näeme teda, tema Kuolinvuode. Kui Raskolnikov annab pere raha matustel, ta läheb oma korter kutsuda teda, ja seal algab nende kummaline suhe. Nad on selgelt huvitatud üksteist, võib-olla, sest nad on nii erinevad: Rodion hing on heitlik, samas Sonya on kinnitatud tema usu
armastus-, isamaa-, mõtte-, tundeluuleks. Põhizanrid: ood, haikud, sonetid, Rütm-korrapärane vaheldumine Stroof-vormiliselt tihedalt seotud värsiread luuletuses värss-luulerida riim-sarnased ehk riimuvad sõnad luuletuses (kana-vana, koll-loll-toll-moll) epiteet-nimisõna iseloomustav sõna (nt ilus päike) võrdlus-konkreetne võrdlus, sa oled ilus kui päike, sa laulad kui siidisaba metafoor-kõnekujund, ühe nähtuse omaduste edasikandmine teisele sarnasuse näol personifikatsioon-elutule objektile elusolend tunnuste edasikandmine (pada sõimab katelt) sümbol-märk/elusolend/ese mis tähistab tunnet/iseloomuomadust vm. nt kui luuletuses on 'valge tuvi mu aknalaual' siis see sümboliseerib rahu. Sonett-14värsiline kindla riimiskeemiga luulevorm Haiku-3värsiline Jaapani loodusluuletus, Ballaad-jutustav luuleteos Piltluule-nt luuletus on toolist , siis luuletus on toolikujuline Värssromaan-romaan värsivormis 4)Dramaatika: ehk draamakirjandus ehk näitekirjandus
Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. Mehed julged, õilsad, ausad ja vaprad. Naised naiivsed, õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed. Salapärane loodus. Hinnatakse abielutruudust, voorust, loomulikkust. Keskuseks kujuneb Saksamaa. Stiilitunnuseid-sõnavaras rohkesti ilusaid ja tundepäraseid sõnu, kõnekujundites epiteedid ja personifikatsioon, lemmikvärv sinine. Sügis, õhtu, kuuvalgus, igatsus, mäletsused. Põgenemine olevikust. Byron-mõjutas reisimine, rikkad vanemad, Kreeka-Türgi sõda, parlamendi ülemkojas, reisimees -luulekogu Jõudetunnid, värssromaan Don Juan,18 Stiil: annab edasi tunnete, öö, muusika-merelained ning vahendiga, mis aitab tundeid väljendada! Heine- luulekogu ,,Laulude raamat", luulekogu ,,Romanzero". ; eeskujudeks olid Cervantes, Swift, Shiller, Hoffman ja SPR; lahkub loomingu tõttu Pariisi
Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase, kuid tuntud nähtusega. Algab tavaliselt sidesõnaga kui, nagu. (Ta oli paljas nagu porgand). epiteet kaunistav lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnustest esile mõnd autori seisukohalt olulist joont. Enamasti on epiteetideks omadussõnad (sinkjas taevas). metafoor tähenduse ülekanne sarnasuse alusel, sisult on see peidetud võrdlus(sinitaeva silm (päike). Personifikatsioon e isikustamine elusolendi tunnuste ülekandmine elutule (lill nutab).
annaabi.ee 
