Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Epiteet on omadussõna, kirjeldav poeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Haiku on jaapani klassikaline väike luulevorm. See koosneb kolmest reast, 17 silbist. Teemaks loodus ja inimtunded. Isikustamine ehk personifikatsioon on elututele objektidele või loodusesemetele inimlike omaduste ülekandmine. Luule ehk poeesia on värss-ehk seotud kõne. Metafoor on ülekanne sarnasuse alusel, peidetud võrdus. Ood on pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul. Pastoraal on karjaseluuletus. Selle kirjutatakse maaelu looduslähedases, enamasti ka ilustavas laadis. Poeem on pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtetuse teemaga.
4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania) 5) ,,Rolandi laul" (prantsuse) 6) ,,Lugu Igori sõjaretkest" (vene) · Rüütlikirjandus kujutab daamikultust. Rüütlikirjandus oli ilmalik. · Daamikultus kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidle- matult allub. · Trubaduurideks nimetatakse Euroopa esimesi kunstilüürikuid pärast antiiki. · Personifikatsioon isikustamine, looduesemetele või loomadele antakse inimlikud omadused. (maa tukub, reha magab, luisk puhkab) · Allegooria mõistukõne milles on üheaegselt kaks tähendustasandit: see mida jutustatakse ja see mida selle all mõeldakse. (rebane-kavalus, vikatiga luukere-surm). Allegoorilised on valmid, piibli tähendamissõnad, loomamuinasjutud jne. Keskaja olulisus: *uued keeled *kaubanduslikud linnad *kapitalistlik majandus *tuuleveskid, kompass.
Lüürika ehk luule. Luulet iseloomustab rütm: Värss luule rida Stroof salm Riim sarnaste sõnade kordus realõpus. A A A A B A B A A B B B B B A C (Ristriim) (Paaris riim) (Süliriim) (Segariim) Vabavärsiline riim on vabavärsiline luuletus, kus puuduvad riimid ja salmid ning read on erineva pikkusega. Luule peamised teemad on: armastus, loodus, kodu, kodumaa, isiku- ja mõtteluule. Lüürika zanrid: Haiku on kolme realine jaapani luuletus, kus esimeses reas on 5 silpi, teises 7 silpi ja kolmandas on 5 silpi. Sonett on luulevorm, mis koosneb 14 värsi reast. Värsid jag...
Lydia Koidula Lydia Koidula sündis 24. dets. 1843. Vana - Vändras ja suri 11. aug. 1886. Kroonlinnas. Tema põrm ümbermaetud Tallinna metsakalmistul 1949. 11 .aug. 21.juuli 1945. avati Pärnus Ülejõe Kooli, Lydia Koidula nimeline muuseum. Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vana-Vändras. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus- maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni-ja kreegipuid. " Meil aiaäärne tänavas" sündis ilusale Vändra loodusele mõeldes. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (ehk Jaan Jenseni) esiva...
keskse, teemaga. Klassikaline novell põhineb kindlal süzeeskeemil. 32. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. 33. Pastoraal - karjaselaul või muu karjase- ja maaelu idülliliselt kujutav kirjandusteos. Pastoraali tegelased elavad muretus õnnes ja armastuses kauni looduse rüpes. 34. Personifikatsioon - on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Personifkatsiooni kasutatakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja mõistete hingestamiseks ja lugejale lühendamiseks 38. Poeem - lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis. 39. Puänt - üllatav kuid loogiline novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti lõpplahendus. 40
"Eleegia" (1915, pastell, Tartu Kunstimuuseum)) kohta.“ (Wikipedia) (http://et.wikipedia.org/wiki/Eleegia) 20.10.14 Teos esineb palju kurbust ja kurdetakse selle üle, et ollakse üksi ning soovitakse kogeda, et ollakse armastatud. Meeleolu on luuletues kurb. Riimitüüp on paarisriim. Luuletuses esineb ka kujundeid. Näiteks „kell mu käel aeglaselt käib“ on personifikatsioon, sest antakse eluta esemele elusa inimese tunnused, kell ei saa aeglaselt käia käel. Teine personifikatsioon on näiteks see „ õnn ei kohta mind mu eluteel“ õnn ei ole eluolend ja ei saa reaalselt kedagi kohata kuskil. Luuletus kuulub eleegia zanrisse. Sisu on kurb ja sügavamötteline.Esineb nutulaulu terve luuletuse vältel. Luuletus räägib inimesest, kes soovib leida endale hingesugulase, kuid kiire elutempo tõttu on tal selle kaaslase otsmisega raskusi. Kasutatud Kirjandus Wikipedia artikkel „Ellegia“ http://et.wikipedia.org/wiki/Eleegia (20.10.14)
Alliteratsioon- sama kaashääliku kordumine assonants- täishääliku kordumine sõna alguses onomatopöa- helijäljendus, loodushäälte initatsioon anafoor-alguskordus, sama sõna kordumine lause(te) alguses Lausekujundid: Kordus-teadlikult mõtete kordamine Retooriline kujund- Tunderõhu saavutamiseks kasutatav lause mis ei vasta sisule Kliimaks- astmeline tõus, milles reastatakse pingeliselt tugevnevaid sõnu Ellips- kergesti juurdemõeldav sõna või sõnade väljajätt lausest ilma et teksti tähendus muutuks. Inversioon- ebatavaline sõnajärg lauses või poeesis Kõlakujundid: Epiteet- kirjeldav ja kaunistav lisandsõna, poeetiline täiend Võrdlus- kõrvutatakse erinevate olendite omadusi Metafoor- Peidetud võrdlus, ühele nähtusele omaste tunnuste ülekandmine teisele Metonüümia- Tähenduse ülekanne, sõna asendus mingi suhte alusel. Ühe nähtuse või isiku asemel nim teist kes meie teadvuses on lahutamatud Allegooria- Mõistukõne, miles on 2 tähendustasandit (...
ei näe, on ühus tunda juba kevadehõngu. Luuletusel on kaks stroofi, esimeses on seitse, teises aga kuus värsirida. Metafoorid: päike võimutseb küll ja hirmutab lund mustade tüvede ümbert- päike muutub juba soojemaks ning hakkab lund sulatama; väljadelt põrkub tagasi ta võim- suuri lumevälju päike veel ei mõjuta; vahtraladvas süttib esimene võbelev täht- öö saabub ning tähed paistavad eredalt. Epiteedid: mustade tüvede, lõhnavat ihku, sulavate metsade, võbelev täht. Personifikatsioon: päike võimutseb küll ja hirmutab lund, väljadelt põrkub tagasi ta võim, süttib esimene võbelev täht. Aime Hansen Oma luulekogus "Kalade kuninga maa" väljendab autor maailma tundmaõppimist läbi oma kogemuste ja tajumuste, püüdes seda väljendada sõnade läbi. Kuu vee peal veereb ja hüppab hilise sõudja paati, kes kummargil aerude kohal
1. Mis on lüürika? Lüürika on üks kirjanduse põhiliike, mida iseloomustab kujundlikkus. Alguse sai Antiik- Kreekast 7.saj eKr. Iseloomustab vahetu elamuslikkus autori mõtete, tunnete ja meeleolu eristamisel. Tunnused : riim, rütm, salm. Lüürikat iseloomustab a) seotud kõne b) jagunemine värssideks c) jagunemine stroofideks d) riim, rütm Lüürika lüüra saatel esitatav pala (kunagine tähendus) Riim sarnase kõlaga sõnade kunstkavanduslik kordamine värsirea lõpus Värss kõne rütmiline ühik, mis moodustab luuletuse rea Stroof ehk salm kindlakujuliselt (2,3,4,5 jne kaupa) rühmaks ühendatud värsid. Luuletusi, kus puudub reeglipärane värss, nimetatakse vabavärsilisteks. Vabavärsiline luule ei jagune tavaliselt stroofideks, selles pole kindlat värsimõõtu ega riimi. Kui need omadused siiski esinevad, siis ilma kindla korrata. Lüürilise luule põhilised teemad on armastus, loodus, isamaa. 2. Zanrid Lüürika zanrid on sonett,...
5) ,,Rolandi laul" (prantsuse) 6) ,,Lugu Igori sõjaretkest" (vene) · Rüütlikirjandus kujutab daamikultust. Rüütlikirjandus oli ilmalik. · Daamikultus kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidle- matult allub. · Trubaduurideks nimetatakse Euroopa esimesi kunstilüürikuid pärast antiiki. · Personifikatsioon isikustamine, looduesemetele või loomadele antakse inimlikud omadused. (maa tukub, reha magab, luisk puhkab) · Allegooria mõistukõne milles on üheaegselt kaks tähendustasandit: see mida jutustatakse ja see mida selle all mõeldakse. (rebane-kavalus, vikatiga luukere-surm). Allegoorilised on valmid, piibli tähendamissõnad, loomamuinasjutud jne.
nende peres oli 8 liiget (vanemad ja 6 last) kodanikunimi Lydia Emilie Florentine Jannsen kõrgeim haridus mis oli võimalik naistel saada Koidula nime andis C. R. Jakobson, sest see tähendab koiduaega laulupeoga põhižanriks isamaaluule, luuletused, proosa kõige väärtuslikum on isamaaluule luulet iseloomustab tunderõhulised laused, apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked võrdlused ja metafoorid „Emasüda“- ema on meile alati kõige kallim. „Mu isamaa on minu arm“- isamma jääb meile alati armsaks, „Tee lahti!“- armastatu peab oma südame avama, et tõelist armastust tunda. „Ei ma jõua“- kui armastus on väga suur, on raske sellest lahti lasta. 1. üldlaulupeol lauldi laulu „Mu isamaa on minu arm“ Laul on populaarne, sest see laul oli NSV ajal Eesti hümn Kirjavahetus F
rõhulibistus sõnad ja värsirõhk ei lähe kokku skandeerimine värsirõhku arvestades esitamine · arhailine keel · sisekadu toimumata - lõpukadu toimumata · viisid on retsitatiivsed ühetoonilised · kujunditerikas: kõnekujundid: - epiteet - metafoor - võrdlus (võrdlusalus, võrreldav, võrdlussõna (kui, nagu)) - sünekdohh (osa on terve asemel või vastupidi) - eufemism (peitemini) - personifikatsioon - hüperbool (lõputu suurendamine) - litootes (lõputu vähendamine) - metonüümia (peidetud võrdlus sarnasuse alusel) lausekujundid: - kordus (sõna, lause või värsi täpne kordamine) - inversioon (sõnade ebatavaline järjekord) - gradatsioon (pinge järk-järguline tõus või langus) - antitees (vastuväide kõrvutatakse eitavaid mõisteid või omadusi) - retooriline küsimus RIIMILINE RAHVALAUL
17 Kirjakeel riigis üldkasutatav korrastatud keelevorm Murdekeel teatud piirkonna eripärane keelekuju Aduma aru saama; almus armuand; asine hinnatav, tähtis; hajuma laiali valguma; heituma kartma hakkama; hubane koduselt mugav; hubisema võbisema; hulpima vees õõtsuma; hõikama (hõikega) kutsuma; irduma eralduma; kulles konnapoeg; kümblema suplema; lõngus ekstavagantselt riietatud; läitma süütama; mainima esile tooma; nugiline - teiste organismide kulul elav olend; orb vanemateta laps; pälvima midagi ära teenima; remmelgas puukujuline paju; räämas määrdunud; siug uss, madu; susi hunt; vagel ussike, tõuk; valla lahti, avatuks; õnar lohk, süvend 18 Kirderannikumurre sõnadel puudub palatalisatsioon, puudub vältevaheldus. Paiguti puudub sise- ja isegi lõpukadu ning on säilinud vokaalharmoonia. Erinevad ainsuse ja mitmuse osastavad vormid. P-Eesti murderühm jaguneb neljaks: 1) Saarte...
2.Mis on luuletuse tunnused? Riim, salm, rida, rütm 3.Mis on stroof? Salm 4.Mis on värss? Rida 5.Milline on paarisriimi skeem? AABB 6.Milline on süliriimi skeem? ABBA 7.Milline on ristriimi skeem? ABAB 8.Mis on vabavärss? Luuletus, mis ei riimu. 9.Mis on epiteet?Too näide! Omadussõna, mis tõstab esile midagi olulist nt. katkine trepp, käänuline tee. 10.Mis on metafoor?Too näide! Tähenduste ülekandmise sarnasuse alusel nt. jääpurikad nutavad 11.Mis on isikustamine ehk personifikatsioon? Elutule antakse elusa võimed. 12.Mis on võrdlus?Too näide! Üht asja, olendit, nähtust võrreldakse teisega nt. loll nagu saabas. 13.Mitmest osast koosneb valm? Kahest 14.Mitu värssi on sonetis? 14.värssi 15.Kuidas jaguneb inglise soneti värsiskeem? 4+4+4+2 16.Kuidas jaguneb itaalia soneti värsiskeem? 4+4+3+3 17.Mis toimub soneti nelikutes? Esitatakse peateema. 18.Mis toimub soneti kolmikutes
Luule jaguneb lüüriliseks (hingestatud, emotsionaalseks), eepiliseks (jutustavaks, nt eepos) ja nende vahepealseks-lüroeepiliseks (emotsionaalsus, tunnete ning meeleolude väljendamine on põimitud sündmustest jutustamisega, nt ballaad, värssromaan). Sisu järgi jaotatakse luulet loodus-, armastus-, isamaa-, mõtte-, tundeluuleks jm. Riim-sarnasekõlaliste sõnade kordumine Asendi järgi stroofis jagunevad riimid paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimiks (abab). Rütm-põhineb sõnarõhul ja häälikute pikkusel Värss-luuletuse rida, värsiread jagatud stroofideks Stroof-salm, mida iseloomustab sisuline terviklikkus Vabavärss-ei riimu omavahel, luuleread erineva pikkusega, ei jagune stroofideks Piltluuletus-selline luuletus, mille eesmärk on eelkõige vorm. Luuleridade paigutus lehel kujutab mingit kujundit. See on luuletuse sisuga seotud. Luulezanrid: Haiku-koosneb kolmest värsireast, milles on kokku 17silpti. Esimeses värsireas on 5, teises 7 ja k...
Lydia Koidula Referaat Juhendaja: Siiri Meidla Koostas: Annie Leesment Abja 2008 Sissejuhatus Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus- maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus ...
palk(töötasu), tall(väike lammas), tall(hobuste kodu). Polüseemia- nähtus, kus ühele tähistajale vastab mitu tähistatavat. Nt klaas. Klaasist majas on laual klaas. Sünonüümia-samatähenduslikud sõnad, kuid erineva kirjapildiga. Nt: Kamp-jõuk, pood-kauplus jne. Antonüümid- vastandsõnad nt: pikk-lühike, paks-peenike, suur-väike jne. 5) Keelemärkide tähendusülekanded: sümbol, metafoor, personifikatsioon, allegooria. Näited! Sümbol-võrdkuju varjatud tähenduses nt valge tuvi on rahu märk, punane süda on armastuse sümbol jne. Metafoor-ülekantud tähenduses varjatud võrdlus, nt sinitaeva silm-päike. Personifikatsioon- isikustamine, st elutule elu andmist, nt tuul puhub, pilv nutab jne. Allegooria- mõistukõne, räägitakse piltlikult, nt: ta on kullast kätega mees, siis st et ta on hea töömees või oskab hästi erinevaid majapidamisasju teha.
Lüürika olemus "Luuletus- see on sõnadega valtsi tantsimine" Johannes Aavik "Luule on viista jäänud laul" Hando Runnel "Luule on elamine keeles" Keeleteadlaste grupp Lüürika põhitunnus on rütm. Lüürika on kirjanudse vanim põhiliik. Luuletus on väga elitaarne. Luule on individuaalne ja annab edasi individuaalseid elamusi. Luuletuses mängivad tähtsat rolli kõik komponendid- sõna, kujundus, esitus, aeg. Stiilikujundid Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Retooriline pöördumine Allinteratsioon Võrdlus Kordused Assonants Metafoor Parallelism Riim Metonüümia Kliimaks Anagramm Hüperbool Antitees Onomatopoeetilised sõnad Li...
2. Kristlus on lunastusreligioon- Jumal lõi inimese ja määras talle osaks igavese õnne, sõnakuulmatuna rikkus inimene aga loomupäralt vahekorda Jumalaga ning sattus seejärel kurjuse ja surma võimusesse. Inimene ise ei suutnud patust vabaneda ja Jumal sai Jeesuse Kristuse isikus inimeseks ning lunastas oma kannatuste ja usuga inimkonnapatud ning lepitas ta nii endaga. 3. Allegooria on keskaja kirjanduse iseloomulik joon, mille tüüpilisemad võttes olid personifikatsioon, kadunud armastuse otsimine ning üleloomulike paikade külastmine unes. 4. Kirjeldan keskaja eeposeid, rüütlikirjandust ja trubaduuride lüürikat. Keskaja eeposed toetusid säilinud suulisele traditsioonile ja rahvapärimusele. Siiamaani tuntud kangelaslood on nt: ,,Nibelungide laul" (vanagermaani) ,,Vanem Rolandi laul" (prantsuse) ja ,,Lugu minu Cidist" (vene) Rüütlikirjandus on ilmalik, kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga,
) - Koosneb kahest osast: loost ja moraalist - Tegelasteks on loomad - Ivan Krõlov ,,Rebane ja viinamarjad" Kõnekujundid: · Epiteet - omadussõna, mis iseloomustab talle järgnevat nimisõna sinine pluus, ilus tüdruk · Metafoor - piltlik väljend kadus kui tina tuhka, kihutas tuhatnelja · Võrdlus - kahte asja võrreldakse ühiste tunnuste alusel (kui, nagu, olev kääne) säras nagu päike, eit paistis eemalt poolkuuna · Personifikatsioon - elutule on antud elusa omadused päike piilub pilve tagant, lill kiikus tuule käes · Eufenism - peitenimetus (hunt-võsavillem) · Metonüümia - tähenduse ülekanne (kuningas kroon - kroonitud pea) vs metafoor (peatänav - tuiksoon ühiseid tunnuseid pole) · Perifraas - seotud ajalooga ümberütlev väljend (apteek - ladina köök) · allegooria - mõistujutt · hüperbool - liialdamine (ääretu meri)
ei näe, on ühus tunda juba kevadehõngu. Luuletusel on kaks stroofi, esimeses on seitse, teises aga kuus värsirida. Metafoorid: päike võimutseb küll ja hirmutab lund mustade tüvede ümbert- päike muutub juba soojemaks ning hakkab lund sulatama; väljadelt põrkub tagasi ta võim- suuri lumevälju päike veel ei mõjuta; vahtraladvas süttib esimene võbelev täht- öö saabub ning tähed paistavad eredalt. Epiteedid: mustade tüvede, lõhnavat ihku, sulavate metsade, võbelev täht. Personifikatsioon: päike võimutseb küll ja hirmutab lund, väljadelt põrkub tagasi ta võim, süttib esimene võbelev täht.
Päikesejumal Ra Esimene ja vanim kosmilist päritolu jumalus on valguse personifikatsioon -- Ra , ta oli kõige tähtsam jumal muistses Egiptuses. Ta on keskpäevase päikese kehastus, päikeseketas tähistab Ra Päikesekummardamine oli Egiptuses iidne tava. Vahel samastati teda Amon-Re, "nähtamatu" jumalaga, keda hüüti nõnda teda ümbritseva salapära tõttu. Samuti usuti, et Re on maailmaruumi looja. Ra on kõikide jumalate isa. Vaaraosid samastati just temaga. Ra kultuse keskus oli Heliopolis. Rad kujutatakse tavaliselt inimese keha ja kulli
seisundid · parataks (parataxic mode) - lapsel kuni 3 eluaastani - põhjuslike seoste omistamine sündmustele, mis toimuvad üheaegselt; irratsionaalne ja maagiline mõtlemine · süntaks (syntaxic mode) - kooskõlastatud sümboolne aktiivsus (kommunikatsiooni alus) nii verbaalne kui pildiline; loogiliste põhjuslike seoste tuletamine; järelduste kontroll c. personifikatsioonid (personifications) kujutlused endast ja teistest ema personifikatsioon - good mother (vajaduste rahuldaja) - bad mother (ärevuse tekitaja) rakendub suhtumises teistesse seos keha ja mina vahel (my body) - hea mina (good-me): ärevust vähendavad omadused, suhete kogemus - halb mina (bad-me): ärevust suurendavad omadused, suhete kogemus - mitte-mina (not-me): parataks, primitiivne personifikatsioon, teiste ambivalentsed emotsionaalsed reaktsioonid lapsele. stereotüübid IV. Psühhoteraapia.
seisundid · parataks (parataxic mode) - lapsel kuni 3 eluaastani - põhjuslike seoste omistamine sündmustele, mis toimuvad üheaegselt; irratsionaalne ja maagiline mõtlemine · süntaks (syntaxic mode) - kooskõlastatud sümboolne aktiivsus (kommunikatsiooni alus) nii verbaalne kui pildiline; loogiliste põhjuslike seoste tuletamine; järelduste kontroll c. personifikatsioonid (personifications) kujutlused endast ja teistest ema personifikatsioon - good mother (vajaduste rahuldaja) - bad mother (ärevuse tekitaja) rakendub suhtumises teistesse seos keha ja mina vahel (my body) - hea mina (good-me): ärevust vähendavad omadused, suhete kogemus - halb mina (bad-me): ärevust suurendavad omadused, suhete kogemus - mitte-mina (not-me): parataks, primitiivne personifikatsioon, teiste ambivalentsed emotsionaalsed reaktsioonid lapsele. stereotüübid IV. Psühhoteraapia.
pilved, tuuled. Kui vtta kokku kik Koidula luuletused, siis on nha, et nende vlisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavrsilisi stroofe, kusjuures vrsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Luuletuste snastuses valitseb romantiline stiil sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega, nagu tunderhulised laused, apostrofeerimine, kigi heakla vahendite rhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked vrdlused ja metafoorid. lesehitus on sageli kontrastiprintsiibiline ning tihti avaldub ka patriotismi. Isamaalrika krval on Koidula luule teiseks thtsamaks alaks looduslrika, mida luuletuste arvult vib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle krval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid thelepanekuid, mis juavad mnikord vlja ka filosoofilist ldistusteni.
pärast. · "Väga väike värsiraamat" (1973) · "Mul on vaid sõnad" (1977) · "Veel üks võimalus" (1982) · "Hiiumaa" Neis luulekogudes tõuseb esile temperamentne ja väljakutsuv tundelüürika, mille keskmeks on inimolemise kahetisuse taju, loodusliku ja naiseliku poetiseerimine. Ilmunud proosateosed · "Autopatoloogiline romaan kirjades" · "Kes meist on Napoleon?" Luulekogu "Laulud vanaemaga" Kõnekujundid 1. Personifikatsioon: Luuletus "Murtud rukkililles": "Nii kestid küla selle õudse aja. Ja järgmised. Ja tuksub praegu veel." 2. Võrdlus: "Kuulata, muusika": "...ta on nagu ta on nagu loom elab nagu lill õitseb nagu leht langeb..." 3. Metafoor: Luuletus "Kuulsusest": "...Helged ajud lahkuvad ja hallid jäävad maha..." 4. Epiteet: Luuletus "See hetk":
Kalju Lepik (1920-1999) Kalju Lepik sündis 1920.aastal Järvamaal Koeru alevikus 7. oktoober kontoriametniku pojana Ta oli eesti luuletaja. Ta isa oli kontoriametnik. Alghariduse sai Kalju Lepik Aruküla algkoolist. Pärast seda läks ta õppima Tallinna Kaubanduskooli ja Tartu Kommerts Gümnaasiumi. 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus ta õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kir...
kohalolu.Taevajõudude mõnikordne raevutsemine kohutas meie esiisasid. Samal ajal õpiti tundma aastaaegade vaheldumisest tingitud muutusi ja loodusrütme; ei saanud märkamata jääda, kuidas kõik olev ringlemisi liigub ja iseendale ruumi teeb. Elukeskkond oli mütologiseeritud ja ümbritsev elutu aineski hingestatud ja kaasa elav. Maapinna viljastava toime avastamine lõi viljakuskultuse, sellest ajast loodi ilmselt füsioloogilise analoogia põhjal Maa-Ema personifikatsioon (Egiptuses küll hoopis meessoost maajumalus Geb, jumal teab miks), mis tasakaalustas stiihilist looduse omavoli. Tsivilisatsioonide tekkega eemaldasime ennast vähehaaval looduse ülemvõimust ja suutsime seda enam imetleda iseeneste kätetööd - kerkisid suured linnad, inimene kehtestas ennast üle kõige ja tundis võimu enesel olevat üha rohkem. Mõistuse väega tegime valmis masinad ja ehitasime üles filosoofia suurejoonelise lossi. Tundsime, et eestleitud maailmas suudame ka
Pelgulinna Gümnaasium Sjuzana Solonenkova 12. K klass Kalju Lepik referaaat Tallinn, 2009 SISUKORD Autorist 1. Kalju Lepik..................................................................................... ..................... 3 2. Looming................................................................................ ............................... 3 3. Valik luulekogusid.......................................................................... ................. 4 Luuleanalüüs 4. Mets...................................................................................... ................................. 5 2 Kalju Lepik (1920-1999) Kalju...
Komöödia – lõbus näitemäng, mille eesmärk on vaatajaid naerma ajada Näit. William Shakespeare ,,Suveöö unenägu“, Eduard Vilde ,,Pisuhänd“ Kordus – stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises. Kujund – konkreetses vormis üldistus, kirjandusteose detail; markeeritud keelend Kulminatsioon – teose kõike pingelisem koht Kõnekujund – ülekantud tähenduses sõna või väljend Näit. Kasutatavamad kõnekujundid on epiteet, võrdlus, metafoor, personifikatsioon, sümbol ja reooriline küsimus Kõnekäänd – piltlik ütlus mingi olukorra, olendi, omaduste iseloomustamiseks Näit. Sajab kui oavarrest. Lausekujundid – tavapärasest erineva ehitusega laused, kus kasutatakse tavapäratut sõnajärge Näit. Kes ees, see mees Lugulaul – jutustav luuleteos Lõik – teksti osa taandreast taandreani, milles olevad laused on tihedalt üksteisega seotud
EESTI ROMANTISM Klassitsism - 16.19. sajandikunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis jamuusikas. Sentimentalism - 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Romantism - kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal- poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Lüürika - (kr. keelest 'lüüra saatel lauldav') on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Eepika - on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus,novell, lühijut...
see olla võib, seega ei saaks isamaalisuse temaatikale rõhudes ei Betti Alveri ega ka Jüri Kolgi luuletus eesti luulekaanonisse kuuluda. Pidades silmas luule sotsiaalsuse kriteeriumit ning hukkamõistvat hoiakut tarbeluulele, peab tõdema, et mõlemad luuletused sellegipoolest luulekaanonisse kuuluksid. Alver on oma teoses keskendunud luule olemusele. Ta kirjeldab luule kustumatust ning tähendust lugejale. Kolgi luulet iseloomustab personifikatsioon. Ta on luule muutnud sotsiaalseks elusolendiks, kelleta sõnadest maailmas elamine võimalikuks ei saa. Ta on silmnähtavalt rohkem rõhku pannud luuletuse sisule, jättes luuletuse vormi tagaplaanile. Mõlemad luuletused on sisuliselt tugevad ja sügavad, täites enamus kuid mitte kõiki põhinorme luulekaanonisse kuulumiseks. Seega ei ole võimalik ainuüksi luule sisulisele küljele keskendudes hinnata luuletuste kuulumist luulekaanonisse.
Juhan Liivi luule analüüs Andrea Ärmus 10B 1. I isamaaline- „Kui tume veel kauaks ka sinu maa“ II autobiograafiline- „Helin“ III armastus- „Lilled“ IV loodus- „Tuisk“ 2. I „Kui tume veel kauaks ka sinu maa“- räägib sellest, kuidas sul on tume maa ja raske koorem kanda ning täht süttib su üle ja kõik su mõtted ja meel korduvad su rahva südames. II „Helin“- räägib sellest kuidas oli üks väikene poiss, kellel helin helises südames. See kasvas tal koguaeg suuremaks ja lõpuks ei mahtunud tal see maapeale ära. III „Lilled“- räägib sellest, et on üks imeilus lilleleid ja see lilleleidja on ise sama ilus. IV „Tuisk“- räägib talveilmast, tuisust ja loodusseadustest, et tuisk jookseb võidu tuisuga, aga teine iial teisest mööda ei saa, meeleolu on ühteaegu mõtlik ja ka rahulik. 3. I „Kui tume veel kauaks ka sinu maa...
keelepeksmised jm. Näiteks Theokritose idüll "Naised Adonise peol". inglise sonett vt sonett. inversioon ebatavaline sõnade järjekord lauses. Oluline sõna asetatakse lauses tavatule kohale, tuues selle niiviisi esile. Näiteks: Jäi igatsus, vallutav, võimas, jäi mälestus, ilus ja suur. (Juhan Smuul.) Võrdle: Jäi vallutav võimas igatsus, jäi ilus suur mälestus. irdriim vt riim. isikustamine vt personifikatsioon. itaalia sonett vt sonett. jamb värsimõõt skeemiga + / +. Jamb on kahesilbiline värsijalg, mis koosneb lühikesest ja pikast silbist ning milles rõhk langeb teisele silbile. Eesti luules esineb puhast jambi harva, sest eesti keeles on pearõhk traditsiooniliselt esisilbil. Eesti luules saadakse jamb tavaliselt eeltakti ehk anakruusi abil trohhelisest värsist. Näiteks: Mil tuled sa +/+ Sind ootan ma, mu päikene, mu kevade. (Anna Haava.)
nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. Ilukirjandus - üks kirjanduse põhiliik publistika ja teaduskirjanduse kõrval. Ilukirjandus rahuldab inimese esteetilisi vajadusi. Pakub kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei kujutata tegelikku maailma vaid esitatakse selle tõlgendusi. [Romaan, jutustus, novell, näidend, luuletus] Intriig - põhitegevuse arenemine romaanis või draamas; tegelaste avalik või varjatud võitlus oma eesmärgi saavutamise eest. Isikustamine - personifikatsioon on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Jutustus - novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse kujutamisele ega ole sedavõrd pingestatud nagu novellis. Tegelasi kujutatakse arengus. Jutustaja pidev kohalolek on üks jutustuse põhitunnus ning muudab süzee aeglaseks. [Anton Tsehhov, Mark Twain, Eduard Vilde ja Mati Unt.
Eesti keele lõputöö Sõnaliigid Sõnaliigid on käändsõnad, pöördsõnad ja muutumatud sõnad. Käändsõnad on sõnad mida saab käänata kõigis 14 käändes. NT: poisid, punane, hääl, koer... Pöördsõnad on sõnad mida saab pöörata: ma, sa, ta, me, te, nad. NT: töötavad, teevad, õppima... Muutumatud sõnad on sõnad mida ei saa käänata ega pöörata, kuid paljudes kohamäärsõnades on äratuntav 3 kohakäänet(alla,all,alt). NT: hästi, ohtrasti, mossis, alla... Õigekiri Käändsõna tüvi, tunnus ja lõpp Tüvi on sõna kõige tähtsama osa, mis jääb järgi peale tunnuse ja lõpu eraldamist. Käändsõna tunnus näitab, kas sõna on ainsuses või mitmuses. Ainsusel tähistus puudub, mitmusel on d, -de, -te Käändsõna lõpp näitab, mis käändes sõna on, tähistuseks on käände lõpud. Käändsõna lõpus võib esineda ka rõhuliide gi/-ki. NT:Võluri|te|ga, ranna|ni, kaunitari|lt|ki Laadivaheldus Laadivahelduses muutub sõna erivormides häälikute koosseis. La...
Eesti keele lõputöö Sõnaliigid Sõnaliigid on käändsõnad, pöördsõnad ja muutumatud sõnad. Käändsõnad on sõnad mida saab käänata kõigis 14 käändes. NT: poisid, punane, hääl, koer... Pöördsõnad on sõnad mida saab pöörata: ma, sa, ta, me, te, nad. NT: töötavad, teevad, õppima... Muutumatud sõnad on sõnad mida ei saa käänata ega pöörata, kuid paljudes kohamäärsõnades on äratuntav 3 kohakäänet(alla,all,alt). NT: hästi, ohtrasti, mossis, alla... Õigekiri Käändsõna tüvi, tunnus ja lõpp Tüvi on sõna kõige tähtsama osa, mis jääb järgi peale tunnuse ja lõpu eraldamist. Käändsõna tunnus näitab, kas sõna on ainsuses või mitmuses. Ainsusel tähistus puudub, mitmusel on d, -de, -te Käändsõna lõpp näitab, mis käändes sõna on, tähistuseks on käände lõpud. Käändsõna lõpus võib esineda ka rõhuliide gi/-ki. NT:Võluri|te|ga, ranna|ni, kaunitari|lt|ki Laadivaheldus Laadivahelduses muutub sõna erivormides häälikute koosseis. La...
patukahetsejatele, kes paljajalu ja vastavas rüüs ilmusid kirikuuksele. Hiljem, kuna patukahetsejate hulk üha kasvas, hakati tuhka riputama üksnes oma koguduse liikmetele. Algselt ei kuulunud tuhkapäev ja sellele järgnenud päevad suure paastu hulka, kuid umbes aastal 700 pikendati paastu, et saada selle pikkuseks 40 päeva ehk Kristuse paastu pikkus. Algselt pühapäeviti ei paastutud. Laisknaine Lääne-Eestis ja saartel tuntud personifikatsioon. Usuti, et laisknaine liigub tuhkapäeva õhtul ringi ja vaatab akendest sisse. Kellel põleb toas tuli ja kes teeb tööd, sellele ta viskab töökoti selga - aasta jooksul tuleb töid aina juurde ja nendega on võimatu hakkama saada. Tuhk Tuhka on väga laialdaselt kasutatud mitmesuguste riituste juures ja viljakuse taotlemiseks, samuti ravimisel. Tuntud maagilise tõrjevahendina kaitses tuhk igasuguse nõiduse ja kahjustamise eest, mistõttu teda on riputatud metsloomade
rahvalaulud, rahvajutud ja rahvaluule lühivormid. Fraseologism- mitmesõnaline, kindla ülesehituse ja tähendusega terikväljend. Homonüümid- samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. N: kangur-kuduja. Humoresk- lühijutt, mida iseloomustab huumor, heatahtlik nali. Idee- kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Iluskirjandus- üks kirjanduse põhiliik publistika ja teaduskirjanduse kõrval. Intriig- põhitegevuse arenemine romaanis või draamas. Isikustamine- personifikatsioon on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Jutustus- novelli ja romaane vahepeale zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse kujtuamiesle, ega ole sedavõrd pingestatud nagu novellis. Tegelasi kujutatakse arengus. Jutustuse miljöö võib hõlmata piki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti. Karakter- kirjandusteose tegelane.
joonte võimatuseni suurendamine, mingi otsustuse, väite või tunnusega ülepakkumine. Eesmärgiks eriti tugevate tunnete väljendamine. Surmigav, hirmkallis, pole teda sada aastat näinud. Litootes- ehk vähendus on hüperbooli vastand, kus eituse kaudu väljendatakse jaatust, rõhutatakse olulist vähendamise kaudu. Imepisikene, teosammul käima, alla meetri mees. Allegooria- ehk mõistukõne esitab abstraktse mõiste piltlikul, asjastatud kujul. Isikustamine- ehk personifikatsioon on mingi loodusnähtuse, eseme või abstraktse mõiste kujutamine hingestatuna, sellele isiku omaduste omistamine. Isikustamise kaudu saab tegelikkuse nähtusi kuulajale lähendada. Tuul ulub, ajalehed kirjutavad. Sümbol- võrdkuju, pilt, märk või ese, millega tinglikult tähistatakse midagi abstraktset (ankur-lootuse, rist usu ja kannatuse sümbol), asendatakse mõnda mõistet, sõna või suhet. Paradoks- vastuoluline ja ebaloogiline, isegi absurdne väide, lühike, tuumakas ütlus,
see, mida nemad "teavad" või usuvad maailma ja teiste inimeste suhtes, on see õige. Satanismi kiputakse pidama negatiivseks, halvaks, kurjaks. Satanism provotseerib stagnatsiooni, mille kohta on ka Saatana Kiriku poolt tulnud vihje, et nimetus satanism valiti puhtalt piirkonna kultuuri eripäradest lähtuvalt. On inimesi, kes ütlevad, et satanistid ei tea, millega nad mängivad. Et maailmas on tegelik, reaalne Kurjus. Et Saatan on reaalselt olemas, et tema ongi Kurjuse Personifikatsioon. Kuid millise taustaga on needsamad üliveendunud kuulutajad? Ilmselt vähem või rohkem kristliku, seega nende jaoks ongi Kurjusel vaid üks ülim nimi- Saatan. Satanist ei eita kurjust, satanist ei eita ka headust, nende mõlema eksistentsi inimeses eneses. Mõiste satanism ja tähendused selle mõiste taga on satanistide endi loodud, see kuulub satanistidele ja nemad määravad, kas see on positiivne või negatiivne mõiste. Satanistid iseloomustavad satanismi nii : Satanism on..
lugeja saab omamoodi tõlgendada. Tunnuslik on kolm värssi, mis koosnevad kokku 17-st silbist (5+7+5), samuti on tunnuslik aastaajale osutav sõna, nt kirsiõied-kevad, kägu-suvi jne. Jaapani haikumeister Matsuo Basho, Eestist Mats Traat, Jaan Kaplinski jt Jaan Kaplinski Sipelgas ronis kõrtpidi päikesesse ja tuul jäi vakka KÕNEKUJUNDID: epiteet (rauged lained), võrdlus (lugu nagu muinasjutt), metafoor (elutee), isikustamine ehk personifikatsioon (tuul hingab, vihm naerab). 5. DRAMAATIKA ehk näitekirjandus. Tunnused lavalisus, sündmustiku tihendatus, dialoog ehk kahekõne, ramrk ehk autoripoolne märkus, tegevuse olevikulisus. Näidendid jagunevad vaatusteks ja/või piltideks ning stseenideks. Tähtsamad zanrid komöödia, tragöödia ja draama. Eriliigid ja telelavastus ja kuuldemäng. TRAGÖÖDIA ehk kurbmäng on dramaatika vanimaid liike, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane hukkub ebavõrdses võitluses
nähtavasti ka Diana, Minerva, Herculese, Venuse ja teised, vähemad jumalused, kellest mõned olid itali jumalused, teised algselt pärit Vana-Kreekast. Tähtsad rooma jumalused samastati lõpuks antropomorfsemate kreeka jumalate ja jumalannadega, kellelt võeti üle ka atribuudid ja müüdid. Et mõned templid olid pühendatud Roomale, siis on oletatud, et oli olemas Roma-nimeline jumalus. Tegelikult on see üksnes retooriline allegooria, riigi sümboolne personifikatsioon, mis ilmus kõigepealt Rooma müntidele (nummus) (269 eKr) ning hiljem Locris (Calabrias) 204 eKr. 7 Rooma kalendripühad Rooma pühadekalender andis tunnistust külalislahkusest vallutatud alade kultuste ja jumaluste vastu. Iidseid pühasid oli vähe. Mõned kõige vanemad säilisid siiski paganliku impeeriumi lõpuni, kandes edasi mälestust algelise põllundusrahva viljakus- ja lepitusriitustest. Uute jumalate auks hakati pidama uusi pühasid. Lõpuks oli
sidesõnadega kui, nagu. Võrdluse ülesanne on midagi iseloomustada või anda sellele hinnang. Sügisetuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike! Metafoor on tähenduse ülekanne sarnasuste alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Metafooridega taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Looja minemas, looja minemas kullase valgusega oled sa, sinitaeva silm! Personifikatsioon ehk isikustamine on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Isikustamist kasutakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja mõistete hingestamiseks ja lugejale lähendamiseks. Mis sa nutad lillekene, nupud sul täis pisaraid? Kas su rasket hingevalu, hellake, ka tunda said? Sümbol on võrdkuju, mis tekib abstraktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga. Nii on näiteks koit nooruse ja vabaduse, loorber kuulsuse sümbol. Ei siin haljast loorberipärga
linnud, pilved, tuuled. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavärsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega, nagu tunderõhulised laused, apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked võrdlused ja metafoorid. Ülesehitus on sageli kontrastiprintsiibiline ning tihti avaldub ka patriotismi. Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid tähelepanekuid, mis jõuavad mõnikord välja ka filosoofilist üldistusteni.
· Epifoor Anagramm · Parallelism · Refrään Riim Troop Retoorilised vahendid Eufoonia · Ret küsimus · Metafoor · Ret hüüatus Kakofoonia · Personifikatsioon · Ret pöördumine · Perifraas · Sümbol · Allegooria Anakoluut · Metonüümia Ellips · Sünekdohh · Hüperbool Antitees · Litootes · Oksüümoron Kalambuur Kiasm Troop on kõnekujund, milles sõnu ja väljendeid kasutatakse ülekantud tähenduses. Metafoor ühe olendi, eseme või nähtuse omadused omistatakse teisele sarnasuse põhjal.
siiski järgnes talle. Enne lahkumist ei rääkinud nad sellest enam kordagi. Sonja meeldis Siberis kõikidele. Nii külaelanikele kui ka teistele vangidele.Temast sai õmblejanna ning ta hoolitses oma armastatu eest. Ta oli valmis ohverdama 8 aastat, et olla vaid koos Raskolnikoviga, keda ta armastas. Sonja uskus tulevikku. Kõik tundub armastuse mõjul kergem- ka võimalus veel kunagi tõeliselt õnnelik olla. Sonya (Sofya Semyonovna) Marmeladov tütar Marmeladov ja prostituut. Sonya on personifikatsioon puhtuse ja süütuse, hoolimata asjaolust, et ta pidi defilee ise füüsiliselt saades prostituut toetada oma vaesed perekond. Me kuuleme teda läbi tema isa ammu enne näeme teda, tema Kuolinvuode. Kui Raskolnikov annab pere raha matustel, ta läheb oma korter kutsuda teda, ja seal algab nende kummaline suhe. Nad on selgelt huvitatud üksteist, võib-olla, sest nad on nii erinevad: Rodion hing on heitlik, samas Sonya on kinnitatud tema usu
Kirjandus! 1)Kirjanduse põhiliigid:Eepika, Lüürika, Dramaatika 2)Eepika: eepilised teosed kirjeldavad enamasti sündmusi, ent esineb ka tundekirjeldusi. Põhitunnuseks on jutustaja ja jutustatava olemasolu. Kirjeldatakse päriselt asetleidnud sündmusi, kui ka väljamõelduid. Jutustava(eepilise) teose 3 põhitunnust: Süzee-tegevustik Karakter-inimloomust ja ajastut esindav kirjanduslik kuju Miljöö-keskkond Eepika= Romaan-palju probleeme, mitu süzeeliini, palju tegelasi Eepos-ulatuslik jutustav värssteos Novell-tiheda sisu ja väheste tegelastega jutustus, millel enamasti on vaid 1 keskne teema. Jutustus-novelli ja romaani vahepealne. Novellist laiem sündmustik ja vabam vorm, romaanist lühem ja lihtsama ülesehitusega Muinasjutt-rahvajutu peamine liik, oma seadustega:kindlad algus-ja lõpulaused(elas kord jne), sümboolsed arvud:3, 7, 12 Miniatuur-lühipala Valm-õpetliku või pilkava sisuga lühiteos kas värssi...
Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. Mehed julged, õilsad, ausad ja vaprad. Naised naiivsed, õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed. Salapärane loodus. Hinnatakse abielutruudust, voorust, loomulikkust. Keskuseks kujuneb Saksamaa. Stiilitunnuseid-sõnavaras rohkesti ilusaid ja tundepäraseid sõnu, kõnekujundites epiteedid ja personifikatsioon, lemmikvärv sinine. Sügis, õhtu, kuuvalgus, igatsus, mäletsused. Põgenemine olevikust. Byron-mõjutas reisimine, rikkad vanemad, Kreeka-Türgi sõda, parlamendi ülemkojas, reisimees -luulekogu Jõudetunnid, värssromaan Don Juan,18 Stiil: annab edasi tunnete, öö, muusika-merelained ning vahendiga, mis aitab tundeid väljendada! Heine- luulekogu ,,Laulude raamat", luulekogu ,,Romanzero". ; eeskujudeks olid Cervantes, Swift, Shiller, Hoffman ja SPR; lahkub loomingu tõttu Pariisi
Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase, kuid tuntud nähtusega. Algab tavaliselt sidesõnaga kui, nagu. (Ta oli paljas nagu porgand). epiteet kaunistav lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnustest esile mõnd autori seisukohalt olulist joont. Enamasti on epiteetideks omadussõnad (sinkjas taevas). metafoor tähenduse ülekanne sarnasuse alusel, sisult on see peidetud võrdlus(sinitaeva silm (päike). Personifikatsioon e isikustamine elusolendi tunnuste ülekandmine elutule (lill nutab).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
