Lydia Koidula (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Lydia Koidula

sündis 24. detsembril 1843 Vana- Vändra vallas
nende peres oli 8 liiget (vanemad ja 6 last)
kodanikunimi Lydia Emilie Florentine Jannsen
kõrgeim haridus mis oli võimalik naistel saada
Koidula nime andis C. R. Jakobson , sest see tähendab koiduaega
laulupeoga
põhižanriks isamaaluule , luuletused, proosa
kõige väärtuslikum on isamaaluule
luulet iseloomustab tunderõhulised laused , apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked võrdlused ja metafoorid
„ Emasüda “- ema on meile alati kõige kallim.

„Mu isamaa on minu arm“- isamma jääb meile alati armsaks,
„Tee lahti!“- armastatu peab oma südame avama, et tõelist armastust tunda.
„Ei ma jõua“- kui armastus on väga suur, on raske sellest lahti lasta.

1. üldlaulupeol lauldi laulu „Mu isamaa on minu arm“
Laul on populaarne , sest see laul oli NSV ajal Eesti hümn
Kirjavahetus F. R. Kreutzwaldiga
Eesti teater sündis 1870. aastal Tartus, kui etendati Lydia Koidula näidend „Saaremaa onupoeg “
Näidendid „Saaremaa onupoeg“, „Kosjaviinad“, „Kosjakased’’,„Säärane mulk “
Koidula stiil arenes jutukirjanikuna, sest ta lapsed surid

Ta abiellus ja tal sündis kaks tütart ning kaks poega
Koidula suri 11. august 1886 Kroonlinnas
Kirjanik maeti algselt Kroonlinna, kuid 1946 aastal toodi ta põrm Tallinna, sest Eesti oli kirjaniku kodumaa

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

karittuusla Õppematerjali autor

florentine Lydia Koidula luule kirjandus luuletus

Sarnased õppematerjalid

doc

Koidula referaat

Sissejuhatus Ma valisin Lydia Koidula sellepärast, et on oli üks eesti kuulsamaid ja armastatumaid luuletajaid ning ma tahan temast rohkem teada saada, mida ta teinud on. Ma loodan temast teha pika referaadi, kus on temast palju infot. Mu eesmärk on temast palju teada saada. Lapsepõlv vändras Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (ta sai oma kirjanikunime Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) oli meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja. Peale nende oli ta ka ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Väga suur väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks

Ajalugu

doc

Lydia Koidula

Lydia Koidula, kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ta sündis 24. detsembril 1843 Vändra lähedal. Isa: Koidula isa Johann Voldemar Jannsen nimeks oli esialgu hoopis Jaan Jensen, mille ta hiljem ära muutis. Jannsen oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda. Kui ta varakult vaeslapseks jäi, pandi noor Johann valla kulul kihelkonnakooli. Seal hakkas ta huvi tundma muusika vastu ning tal endal oli ka lauluanne. Hiljem sai ta ka koolis õpetaja koha. Johann Voldemar Jannsen on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti

Eesti keel

doc

Lydia Koidula "Elu ja looming"

CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL LYDIA KOIDULA ,,ELU JA LOOMING" Referaat Koostaja: Jaak Raud 8. klass Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2011 2 Sisukord CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL............................... 1 LYDIA KOIDULA ,,ELU JA LOOMING"......................................................................1 Referaat..............................................................................................................................1 Koostaja: Jaak Raud 8. klass............................................................................................. 1 Juhendaja: Toomas Aavasalu............................................................................................ 1 Torma 2011....................

Ajalugu

doc

Lydia koidula

Lydia Koidula Referaat Juhendaja: Siiri Meidla Koostas: Annie Leesment Abja 2008 Sissejuhatus Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres

Kirjandus

rtf

Lydia Koidula

LYDIA KOIDULA (18431886) Lidia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras köstri ja kihelkonnakooli õpetaja Johann Voldemar Jannseni perekonnas. Koidula ema oli sakslanna ja seetõttu räägiti Jannsenite perekonnas enamasti saksa keeles ja Koidula eesti keele oskus oli lapsepõlves kesine. 1850 kolisid Jannsenid Pärnusse. HARIDUS Enne Pärnusse kolimist õpetas Koidulat kodus isa. 18541861 õppis ta saksakeelses Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. 1862 sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. Koidula sai kõrgeima hariduse, milleni naised sel ajal võisid jõuda. 1857 hakkas J. V Jannsen välja andma ajalehte Pärnu Postimees ja õige pea sai Koidulast isa

Kirjandus

pdf

Eesti kirjandus: Lydia Koidula

Lydia Koidula (1843-1886) III kursus 2014 Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Elukäik ● Lydia Emilie Florentine Jannsen sündis 24. dets 1843 Vändra köstrimajas

Eesti kirjandus

docx

Lydia Koidula eluloo kokkuvõte

Lydia Koidula Lydia Koidula sündis 24. dets. 1843. Vana - Vändras ja suri 11. aug. 1886. Kroonlinnas. Tema põrm ümbermaetud Tallinna metsakalmistul 1949. 11 .aug. 21.juuli 1945. avati Pärnus Ülejõe Kooli, Lydia Koidula nimeline muuseum. Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vana-Vändras. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus- maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus

Kirjandus

doc

L.Koidula elulugu ja näidend "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola"

Lydia Koidula (1843-1886) Luuletaja, jutu- ja näitekirjanik, eesti teatri rajaja, eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju. Sündis 24. detsembril 1843 Vändras J. V. Jannseni esimese lapsena (kodanikunimi ongi Lydia Emilie Florentine Jannsen, abielus Michelson). Tema elusaatus kujunes omas ajas erandlikuks. Koidula lõpetas Pärnus saksakeelse tütarlastekooli ja sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. Juba noorelt asus isa kõrval tööle ajalehtede "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" juures, saades nii praktiliselt eesti esimeseks naisajakirjanikuks. Papa Jannseni eestvõttel avaldas Koidula juba 1863 oma esimese raamatu, tõlkelise jutukese

Kirjandus

Rohkem sarnaseid