Tootmismasinate amortisatsioon (tegevusmahupõhine meetod) 4 400 kr Kontoritehnika amortisatsioon (lineaarne meetod) 2 000 kr /kuu? tulemuspalk: 100 kr/kummut ((9000kr 4000kr) / 50tk) Arvutada: 1.1 esmaskulud ühe kummuti kohta, kui kuus toodetakse 60 kummutit 1.2 konverteerimiskulud ühe kummuti kohta, kui kuus toodetakse 60 kummutit; 1.3 piirkulu; 1.4 perioodikulud kui toodeti 50 ja müüdi 45 kummutit; 1.5 turustuskulud tööpäeva kohta (ülesande algandmete põhjal), kui tööpäevi on kuus 20; 1.6 jätkuvad kulud ja lõplikud kulud, kui toodeti 45 kummutit ja müüdi 40 kummutit. Kõik arvutused esitada kirjalikult! 1.1. Esmaskulud: 800 kr / kummut (materjal 600 kr/kummut + tööliste töötasu 200 kr/kummut) Muutuvad tootmise lisakulud: 343 kr/tk (6650 kr + 8500 kr + 2000 kr) / 50 tk)
· Tootmismasinate amortisatsioon (tegevusmahupõhine meetod) 3 500 kr Arvutada: 2.1 esmaskulud ühe kummuti kohta, kui kuus toodetakse 60 kummutit 600kr/tk (puit) + 200kr/tk (töölise palk) = 800kr/tk 2.2 piirkulu(ühe ühiku tootmiseks täiendavad kulud) 3 500kr / 50tk = 70kr/tk 600kr/tk (puit) + 200kr/tk (töölise palk) + 70kr/tk = 870kr/tk 2.3 perioodikulud, kui kuus toodeti 50 ja müüdi 45 kummutit Müügipersonali palk 180kr/tk 180kr/tk x 45 = 8100.- 8500kr (rmtp palk) + 6650kr (reklaam) + 8100kr + 2000kr (amort) = 25 250kr 2.4 turustuskulud tööpäeva kohta (ülesande algandmete põhjal), kui tööpäevi on kuus 20; müügipersonali palk 9000.- müügi.per auto amort 2000.- reklaam 6650.- 17 650.-
analüütilised kontod 4. Kulude klassifikatsioone- Raamatupidamises kajastamise alusel (ilmutatud ja ilmutamata) – ilmutatud ntks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raamatupidamises kajastatud raudteeinfrastruktuuri kulud. Ilmutamata- ntks rendikulu EVR omanduses oleva maa eest. Kajastatuse alusel aruandluses (jätkuvad ja lõplikud, inventeeritavad ja perioodikulud, kapitaliseeritavad ja mittekapitaliseeritavad)- Jätkuvaid ehk perioodilisi kulusid kajastatakse bilansis ja lõplikuid ehk regulaarseid kulusid kajastatakse kasumiaruandes. Näide: Infrastruktuuri investeeringuteks võetud laenu tagastamata osa vs intressid laenujäägilt. Toote- ehk inventeeritavad kulud kajastatakse bilansis ja perioodikulud kajastatakse kasumiaruandes. Näide: Aruandlusperioodi lõpul laos olevate materjalide soetuskulu vs
-_____ __ 150 000 JT - 40% EBIT 100 000.- NK= 375 000.- MK= 375 000- 150 000= 225 000 3. Missugust arvestussüsteemi kasutab finantsarvesus ja missugust juhtimisarvestus? Finantsarvestus kasutab kahekordset kirjendamist, juhtimisarvestus kasutab mitme-suguseid erinevaid süsteeme (nii ühekordne- kui ka kahekordne kirjendamine) 4. Tootmiskulud on: a) perioodikulud b) tootekulud c) põhimaterjali ja töötlemiskulud d) esmaskulud 5. CM suhtarv on: a) brutorentaablus b) jääktulu c) jääktulumäär d) müügirentaablus 6. Millega võrdub jääktulu, kui on teada ärikasum ja püsikulude summa? JT- PK= EBIT > JT= EBIT + PK 7. Kui netokäive suureneb 10% ja muutuv kulu suureneb 10%, siis a) jääktulu suureneb ja jääktulumäär ei muutu b) jääktulu suureneb ja jääktulumäär suureneb c) jääktulu väheneb ja jääktulumäär ei muutu
Küte 100 100 100 100 Prügivedu 10 10 10 10 marketing 70 40 40 40 Telefon 30 30 25 40 Komendeering 0 0 0 0 Raamatupidamine 400 400 400 400 Masinahooldus 70 80 100 100 Kontoritarbed 60 50 65 55 Muud perioodikulud 20 30 30 40 Laenuprotsent % 20 20 20 20 Maksud 50 50 40 50 Investeeringud 100 100 150 150 Laenude tagasimaksed 500 500 500 500 Majade ehitus 30000 500 200 200 Kalastus 1500 100 100 100 tarbed(paadid,ridvad) Muud kulud 1000 1000 1000 1000
19. (2p)Järgnevas vastab tõele? a) Toote kulu = esmakulud + konverteerimiskulud b) Esmakulud alati võrduvad konverteerimiskuludega c) Konverteerimiskulud = otsene töö + tootmise lisakulud d) Kulum arvestab otsekulusid e) Ükski ei ole õige 20. (2 p)Otsustamise seisukohalt on eriti tähtis silmas pidada järgmist kulude klassifikatsiooni: a) olulised, alternatiiv- ja pöördumatud kulud b) muutuvad, püsi- ja segakulud c) ilmutatud, ilmutamata ja perioodikulud Juhtimisarvestus Üliõpilane Õpperühm3 Kontrolltöö 1.1 d) asendus- ja eelarvestatud kulud e) ükski ei ole õige 21. ( 2 p)Järgnevast ei arvestata tootmiskulude aruandes: a) kasutatud otsesed materjalid b) lõpetamata toodangu algjääk c) tootmise lisakulud d) valmistoodangu algjääk e) kõik ülaltoodud lülitatakse tootmiskulude aruandesse 22. (2 p)Toote X valmistamise kulud on:
f. Bilansiskeem ja põhiseosed Aktiva : vara Passiva: kohustused, omakapital Tulud ja Kulud Põhiseosed: Vara=Kapital Vara= Võõrkapital+omakapital Vara=Vara soetamise allikad Investeerimine=finantseerimine g. Ilmutatud kulude liigendamine kasumiaruande skeemides 1 ja 2, sünteetilised ja analüütilised kontod 5. Kulude klassifikatsioone a. Raamatupidamises kajastamise alusel (ilmutatud ja ilmutamata) b. Kajastatuse alusel aruandluses (jätkuvad ja lõplikud, inventeeritavad ja perioodikulud, kapitaliseeritavad ja mittekapitaliseeritavad) c. Ajalisest aspektist (soetus-, asendus- ja kavandatud kulud) kulumiarvestusmeetodid, eelkõige lineaarne meetod ja tegevuspõhine meetod Kulum (amortisatsioon ja depretsiatsioon) – vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul. Depletsioon – maavarade kaevandusõiguse kulukskandmine. - Maad ei amortiseerita
d. ruumide rent 8998 8998 9520 9520 10012 101453 101453 102035 102125 103267 BRUTOKASUM 178547 254547 276965 287875 291733 3. Turustskulud 860 860 895 895 980 4. Üldhaluskulud a. admin.töötajate palk 34558 34558 34558 35000 36000 b. muud perioodikulud 5965 6200 6300 6400 6500 (koolitus,kontorikaup jne) c. muud ärikulud laen 4652 4652 4652 4652 4652 d. küte 2505 2505 3110 3210 3900 48540 48775 49515 50157 52032 Ärikasum(karjum) 130007 205772 227450 237718 239701 5
Kapitaliseeritav kulu enne kasumiaruandes kajastamist on bilansis varana, nt siis võidakse kuluks kanda jupi kaupa. Mittekapitaliseeritav kulu otse kasumiaruandesse peale kulu tekkimist. Tootmis- ja kaubandusettevõtte kapitaliseeritavad kulud: Inventeeritavad kulud ehk tootekulud. Toorme, materjali ja edasimüügiks mõeldud kaupade soetuskulud ja toodangu valmistamiskulud on varudena bilansis. Mitteinventeeritavad kulud kõik muud kapitaliseeritavad kulud (ettemakstud kulud) Perioodikulud on kulud mis kajastatakse kasumiaruandes sõltumata sellest kas aruande perioodi jooksul soetatud kaubad või valmistatud tooted ära müüakse või mitte, (nt kõik turundus- ja halduskulud) Kulukäitur mingi sündmus või toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude muutumise. Kapasiteedikulu püsikulu, mis võimaldab saavutada soovitava toodangu või teenuste mahtu eeldusel, et kõik vajalikud tingimused on täidetud.
5) Kuluobjektide vahetu kuuluvuse järgi- otsesed, vahetu seos, mida saab otse arvestada kuluobjektile ja kaudsed kulud, need kõik mis toetavad tootmise tegevust, nt abistav personal. Kõik mis ei ole otsesed on kaudsed. Kaudsed kulud põhitegevuse ja organisatsioonikulud. Otsekulud+kaudkulud=kogukulud 6) Varude hindamisel osalemise järgi- tootekulud, nt komponendid, millest toode valmib, materjalid; töötlemiskulud, tööjõukulud; perioodikulud, turustus ja üldhalduskulud. 7) Kulude käitumise järgi- muutuvkulud, kulud muutuvad proportsionaalselt toodangu mahu muutumisega, seotud tegevuse mahtudega, otsekulu ja püsikulud, ei ole seotud põhitegevuse toodetega, teenustega, fikseeritud kulud, sõltumata tegevusmahust need ei muutu. Telefoniarve- püsi kulu, igakuu võib muutuda, aga otsene mõju tegevusmahule puudub. Rendikulu, püsikulu, isegi kui tõstetakse, Amortisatsioonid-
= Kogukulud (kulud kokku) 40 Tunnus Kulude liigitus antud tunnuse järgi Varude hindamisel osalemise järgi Tootekulud ehk omahind ehk soetumaksumus ehk omamaksumus Töötlemiskulud Perioodikulud Tootekulud, töötlemiskulud ja perioodikulud Tootekulud ehk toote kulutus kulutused, mis on tehtud põhitegevuse protsessis seoses ostetud või müügiks toodetud varude soetamisega. Töötlemiskulud kulud, mida tehakse tootmisprotsessis soetatud sisendite muutmisel väljundiks. Sinna ei kuulu materjal, vaid tööjõud, põhivara kulum ja tootmise üldkulud. Perioodikulud kulutused, mida kajastatakse kuluna
f. Bilansiskeem ja põhiseosed Aktiva : vara Passiva: kohustused, omakapital Tulud ja Kulud Põhiseosed: Vara=Kapital Vara= Võõrkapital+omakapital Vara=Vara soetamise allikad Investeerimine=finantseerimine g. Ilmutatud kulude liigendamine kasumiaruande skeemides 1 ja 2, sünteetilised ja analüütilised kontod 5. Kulude klassifikatsioone a. Raamatupidamises kajastamise alusel (ilmutatud ja ilmutamata) b. Kajastatuse alusel aruandluses (jätkuvad ja lõplikud, inventeeritavad ja perioodikulud, kapitaliseeritavad ja mittekapitaliseeritavad) c. Ajalisest aspektist (soetus-, asendus- ja kavandatud kulud) i. kulumiarvestusmeetodid, eelkõige lineaarne meetod ja tegevuspõhine meetod Kulum (amortisatsioon ja depretsiatsioon) vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul. Depletsioon maavarade kaevandusõiguse kulukskandmine. - Maad ei amortiseerita - Levinuim meetod: lineaarne meetod (võrdsetes osades) Kulumi arvutamine:
otseselt seostada konkreetse tootega (nt tootmishoone kulum, remondikulud, tootmisjuhi töötasu jmt) Tootmiskulud arvestatakse bilansis kui vara ja kuludeks kasumi(kahjumi) selgitamisel arvatakse alles peale müüki. Tootmiskulud lülitatakse varude soetusmaksumusse (moodustavad valmistoodangu omahinna) (RTJ 4). Perioodikulud: Üldhalduskulud Perioodikulud Turustuskulud Arengu- ja uurimiskulud Laenuintressid Muud ärikulud Tulumaks 2
· Tulum 990 750 870 · Puh.k. 2 310 1 750 2 030 K ul ud On aruandeperioodi majanduslikud väljaminekud varade vähenemise või ammendumise või kohustuste suurenemisest tuleneva omakapitali vähenemise vormis (kasumina) va omakapitali jaotusmaksed aktsionäridele. Tootmiskulud · tootmise otsekulud materjal, elekter, töötasu jne · tootmise üldkulu kasutatud abivahendid, meistrite, inseneride palgad, tootmisruumide ja seadmete amortisatsioon jne Perioodikulud · üldhalduskulud kõik administratiivsed kulud, ruumide, seadmete amortisatsioon, täiendõpe jne · turustuskulud kalkuleeritav, kõik turustusega seotud kulud, müügimeeste palk, müügikulud, reklaam, valmistoodangu ladu, varade amortisatsioon jne · muud ärikulud kohalikud maksud, eelmiste perioodide kahjum, kingitused, annetused jm. 9 BILANSISKEEM · AKTIVA = PASSIVA · AKTIVA = VARAD
Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) Ülesanne 1 Otse- ja kaudkulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsekulud kokku on 130 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Organisatsiooni üldkulud on 30 000.- Leida: 1. Kogukulud (kulud kokku) 130 000 + 20 000 + 30 000 = 180 000 EUR 2. Ühiku kulu (ühe toote kogukulu) 180 000 / 1000 = 180 EUR Ülesanne 2 Tootekulud, töötlemiskulud ja perioodikulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsesed materjali kulud kokku on 90 000.- Otsesed tööjõukulud kokku on 40 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Leida: 1. Ühe toote otsekulud (ühiku otsekulud) 90 000 + 40 000 / 1000 = 130 EUR 2. Ühe toote tootmiskulud (ühiku tootmiskulud) 90 000 + 40 000 + 20 000 / 1000 = 150 EUR 3. Ühe toote töötlemiskulud 40 000 + 20 000 / 1000 = 60 EUR 4. Töötlemiskulud kokku 40 000 + 20 000 = 60 000 EUR 5
Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujubeb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks. ,,Normaalsete üldkulude hulka ületav osa üldkuludest kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele. Normaalsest suuremad tootmiskaod, laokaod (v.a kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus), turustuskulud, halduskulud, arengu- ja uurimuskulud ning laenuintress on perioodikulud, mida kajastatakse otseselt kasumiaruandes. Neid kulusid ei lisata materjali, tooraine, kaupade, valmis- ning lõpetamata toodangu jääkide maksumusse, samuti ei lisata neid lulusid realiseeritud toodangu kuludesse. Laenu kasutuse kulusinarvestatakse varude soetusmaksumusse ainult juhul, kui varude valmistamiseks on vajalik pike ajaperiood ja tootmist finanseeritakse laenu või muu intressi kandva võõrkapitaliga. (4, 45)
3. Sotsiaal- ja ravikindlustusmaks - 11 4.Töötuskindlustusmaks - jne Tootmise üldkulud 1. Tootmisjuhtide töötasu 2. Sotsiaal- ja ravikindlustusmaks - 3. Töötuskindlustusmaks - 4. Ruumide rent tasuta (MEKTORY) 5. Elekter - jne PERIOODIKULUD 1. 2. Kokku kulud Toote/teenuse omahind 5.4.2. Toote/teenuse müügihind Toote/teenuse nimetus Omahind Juurdehindlus Müügihind NFC kaart 0,69eur 1.31eur 2 eur NFC lugeja 60eur 2% igast ostust Tahvelarvuti tellimiseks 90eur 5.4.3. Kulu-maht-kasum (KMK) analüüs
- töötajate palgakulu (koos ettevõtte 300 000 500 000 500 000 700 000 maksukuluga) - liisingud 36 000 36 000 72 000 72 000 -seadmete/masinate hoolduskulud (remont, 15 000 45 000 60 000 60 000 hooldus) 3. Turustuskulud: - reklaam 35 000 40 000 30 000 20 000 Üldhalduskulud: - muud perioodikulud: laenu intress (4%) 0 800 800 800 elekter 3000 3000 3200 3200 kontorikulud 3500 4000 4000 4000 vormiriietus 1600 1600 2400 3200 PUHASKASUM 20 260 73 960 256960 466 160
2. trahvikulud, leppetrahvid, viivised (ka maksuviivised) ja mitmesugused muud nõuded; 3. kohalikud maksud; 4. selgunud eelmiste aastate kahjum; 5. koondiste ja assotsiatsioonide ülalpidamiskulud, ühingute ja liitude liikmemaksud; 6. looduskeskkonnale tekitatud kahjude kompenseerimine; 7. kahjum valuutakursside muutustest ostjatelt saadaolevate ja hankijatele makstavate summade osas; 8. kingitused ja annetused; 9. mitmesugused muud ärikulud. PERIOODIKULUD ehk mittetootmiskulud on turustuskulud, üldhalduskulud, muud ärikulud, finantskulud ja erakorralised kulud. Neid kulutusi ei lülitata varude soetusmaksumusse (omahinda), vaid need kajastatakse perioodikuluna: (a) Normaalsest suuremad tootmiskaod; (b) Laokulud, v.a juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus; (c) Mittetootmislikud üldkulud, mis ei ole vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse;
-taksode hoolduskulud (remont,kindlustus, 25 000 70 000 100 000 100 000 ülevaatused) 3. Turustuskulud: - reklaam 26 000 40 000 30 000 20 000 - trükised 3 680 5 680 5 680 5 680 4. Üldhalduskulud: - administratiivtöötajate palk 144 000 468 000 588 000 660 000 - muud perioodikulud: laenu intress 0 59 000 59 000 0 elekter 1 200 2 400 2 400 2 400 kontorikulud 6 000 7 000 7 000 7 000 koolituskulud 6 000 15 000 20 000 20 000 vormiriietus 10 000 12 000 14 000 16 000 5
KOKKU 87 420 89 536 96 446 5.4. TOOTE/TEENUSE HINNAKUJUNDUS 5.4.1. Omahinna arvutus (1 kuu kaupa) Kulu liik Toote/teenuse nimetus 1. PVC aken (m2) 2. Aknalaud (m) 3. Veeplekid (m) 4. TOOTMISKULUD Tootmise otsekulud 1. Tellimus tootjafirmalt 90 000 24 000 4000 PERIOODIKULUD 1. Kontoripinna rent 2800 800 400 2. Kommunaalmaksed 700 200 100 3. Palgakulud 20 300 5800 2900 4. Sotsiaalmaks 33% + 7308 2088 1044 töötukindlustus 3% 5. Amortisatsioon 703 201 100 6
Müügitulu ja müüdud toodangu kulu vahe on brutokasum, mis näitab ettevõtte kasumlikkust põhitegevusest. Kuna äriühingute eesmärk on teenida kasumit omanikele, siis kasumiaruande suur brutokasum on eduka ettevõtte eelduseks. (Tikk, 2016, lk 265) Brutokasum = Müügitulu − müüdud toodangu kulu (2) 18 Peale brutokasumi kirjet kajastatakse kasumiaruandes perioodikulud: • turustuskulud; • üldhalduskulud; • muud äritulud; • muud ärikulud. Kulud, mida ei lisata tootmisomahinda, kajastatakse perioodikuluna. Mittetootmiskulud ehk perioodikulud on põhitegevuse (tootmise või teenuse osutamise) protsessiga mitteseotud kulud. Siia alla kuuluvad turustuskulud, üldhalduskulud, abitegevuse kulud, finantskulud ja muud ärikulud (Karu, 2008, lk 115). Tootmise üldkulud ehk lisakulud on kulud, mis on seotud lõpptoodete valmistamisega, kuid
Kulukohtade arvestus – millistes ettevõtte osades tekkisid kulud Kulukandjate arvestus – Millele ja kui palju kulutati Järgnevalt on toodud ülevaatlik tabel kulude liigitamise võimaluste kohta lähtudes kuluarvestusele seatud erinevatest ülesannetest.. 3 Kulu objektid Võimalikud klassifikatsioonid 1. Kulud laovarude hindamiseks Perioodikulud ja tootmiskulud Tootmiskulude elemendid 2. Kulud otsustusteks Kulude käitumise alusel Olulised ja ebaolulised kulud Välditavad ja mittevälditavad kulud Pöördumatud kulud Alternatiivkulu e. loobumiskulu
Põhiliseks eesmärgiks on siin kasulikkus. 8. Info esitamine Finantsarvestus korrapäraselt ja perioodiliselt, vastavalt seadusandlusele ja sise-eeskirjadele. Juhtimisarvestus vastavalt vajadusele või sise-eeskirjadele. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse erisused kulude liigitamisel Finantsarvestuse seisukohalt toimub kulude jagamine tootmiskuludeks (otsesed ja kaudsed e lisakulud) ja mittetootmiskuludeks e perioodikulud. Kulusid ettevõtte raamatupidamises võidakse kajastada nii lõpliku kuluna (kasumiaruandes) kui ka varana bilansis (näiteks ettemakstud rent). Tootmiskulud ja tootmise lisakulud moodustavad toote soetusmaksumuse (omamaksumuse e omahinna). Tootmiskulud (põhikulu) on seotud tootmisega (tooraine, materjal, põhitööliste palk). Need kulud transformeeruvad lõpptoodanguks. Tootmise lisakulud on seotud lõpptoodangu valmistamisega, kuid mida ei ole võimalik
- inventeeritavad kulud ehk tootekulud (toorme, materjali ja edasimüügiks mõeldud kaupade soetuskulud ning toodangu valmistamiskulud, mis kajastuvad bilansis varudena); - mitteinventeeritavad kulud (kõik muud kapitaliseeritavad kulud, näiteks ettemakstud kulud). Kulud, mis kajastuvad kasumiaruandes sõltumata sellest, kas aruandeperioodi jooksul soetatud kaubad või valmistatud tooted müüakse ära või mitte, on perioodikulud. Perioodikuludeks on mittekapitaliseeritavad kulud ja kapitaliseeritavate, kuid mitteinventeeritavate kulude see osa, mis on kajastatud kasumiaruandes. Perioodikuludeks on näiteks kõik turundus- ja halduskulud. --- 8 Kulud ajalisest aspektist: Ajalisest aspektist võib eristada soetuskulu, asenduskulu ja plaanilist ehk eelarvestatud kulu. Soetuskulu moodustavad varaobjekti soetamiseks tehtud väljaminekud, mis sisaldavad
· eraisikud · turismiettevõtted · veespordiorganisatsioonid. Väikepaatide turg vallutatakse isikliku müügitöö abil, toeks kasutatakse aktiivset avalikkuse informeerimist. Suurt rõhku asetatakse oma reklaammaterjalile. Aastaks 2007 laiendatakse oma tegevust nii riigi siseselt, kui ka väliselt. Majandusedu kindlustatakse süsteemse, plaanipärase tegevuse ja suhteliselt madala kulutustasemega. Palk sõltub tulemustest, perioodikulud hoitakse minimaalsed. Kutseoskusi arendatakse pideva väljaõppega. Kasutatakse personali vahetust oma partneritega Soomest. Keerulisematel töödel kasutatakse esialgu allhanketöö tegijaid. Algusest peale pööratakse põhitähelepanu kvaliteedile, püütakse saada klientidelt maksimalselt tagasisidet. Luuakse lepingulised sidemed teiste suuremate laevaehitusettevõtetega, kus osutatakse selliseid teenuseid, mida kohapeal täita ei ole tehniliselt võimalik. 3.2 Tootearendus ja kvaliteet
juhtimiskulud, teadus-ja arenduskulud jt) ei tohiks lülitada toodangu omahinda. Kindlasti peavad kõik kulud firma arvestussüsteemis kajastatud olema. Kuid omahinda lülitatakse neist vaid teatud osa. Vastavalt 1995.aastast kehtivale EV Raamatupidamisseaduse § 34 lõigetele 3, 4, 6 ja 7, tuleb toote omahinnana vaadelda just tootmislikku omahinda, mitte aga praegu veel laialdaselt kasutatavat täisomahinda, kuhu on sisse arvatud ka perioodikulud (ettevõtte üldkulud). Võib öelda, et oluline oleks määratleda või täpsustada, millisest omahinnast me räägime - tootmisomahinnast, realiseeritud toodangu omahinnast või täisomahinnast. Ükski nendest näitajatest ei ole halb, kui seda kasutada sobival kohal ja interpreteerida tulemust korrektselt. OÜ Õunake tooteühiku plaaniline omahinna kalkulatsioon on välja toodud tabelis 14. 14. Tooteühiku plaanilise omahinna kalkulatsioon
mõjutavate probleemide vältimiseks. 17. Kulude jaotuse alused ja kululiikide iseloomustus. Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadus defineerib kulu kui tulu tekkimiseks vajalikke väljaminekuid aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. Kulu kõige laiemas käsitluses tähendab majandusressursi loovutamist. Kulud (E.Linnaksi järgi) 1) Tootmiskulud o Tootmise otsekulud o Tootmise üldkulud 2) Perioodikulud o Halduskulud o Turustuskulud o Intressid o Areng- ja uurimine Kulude liigitus sõltub andmete vajalikkusest Üks ja sama kulu võib üheaegselt kuuluda mitmesse rühma Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad: o Otseseid materjalikulusid o Otseseid tööjõukulusid o Tootmise üldkulusid Mittepõhimaterjalid (määrded, õlid, seadmete hooldus, varuosad)
)/ühik 12 7 Tsehhi juhataja kuupalk 1500 8 Reklaamikulu kuus 6000 9 Komisjonitasu müügimeestele/ühik 10 10 Tootmishoone kulum kuus 1500 a) Liigitada kulud järgmise skeemi kohaselt põhipalk põhimaterjal tootmise üldkulud perioodikulud esmaskulud tootekulud konverteerimis(töötlemis)kulud b) Arvutada tsehhi kuu tootmiskulud Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Ülesanne 1.4 Kalkuleeritud (eelarvestatud) kulud 10000 toote valmistamiseks on järgmised, EEK/ühikule:
aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. 16 · Kulu kõige laiemas käsitluses tähendab majandusressursi loovutamist. · Kulud (E.Linnaksi järgi) · 1) Tootmiskulud o Tootmise otsekulud o Tootmise üldkulud · 2) Perioodikulud o Halduskulud o Turustuskulud o Intressid o Areng- ja uurimine · Kulude liigitus sõltub andmete vajalikkusest · Üks ja sama kulu võib üheaegselt kuuluda mitmesse rühma · Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad: o Otseseid materjalikulusid o Otseseid tööjõukulusid o Tootmise üldkulusid Mittepõhimaterjalid (määrded, õlid, seadmete hooldus, varuosad)
aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. · Kulu kõige laiemas käsitluses tähendab majandusressursi loovutamist. · Kulud (E.Linnaksi järgi) 16 · 1) Tootmiskulud o Tootmise otsekulud o Tootmise üldkulud · 2) Perioodikulud o Halduskulud o Turustuskulud o Intressid o Areng- ja uurimine · Kulude liigitus sõltub andmete vajalikkusest · Üks ja sama kulu võib üheaegselt kuuluda mitmesse rühma · Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad: o Otseseid materjalikulusid o Otseseid tööjõukulusid o Tootmise üldkulusid Mittepõhimaterjalid (määrded, õlid, seadmete hooldus, varuosad)
aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. 16 Kulu kõige laiemas käsitluses tähendab majandusressursi loovutamist. Kulud (E.Linnaksi järgi) 1) Tootmiskulud o Tootmise otsekulud o Tootmise üldkulud 2) Perioodikulud o Halduskulud o Turustuskulud o Intressid o Areng- ja uurimine Kulude liigitus sõltub andmete vajalikkusest Üks ja sama kulu võib üheaegselt kuuluda mitmesse rühma Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad: o Otseseid materjalikulusid o Otseseid tööjõukulusid o Tootmise üldkulusid Mittepõhimaterjalid (määrded, õlid, seadmete hooldus, varuosad)
Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks. «Normaalset» üldkulude hulka ületav osa üldkuludest kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele. ( 2 ) Normaalsest suuremad tootmiskaod, laokulud (v.a juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus), turustuskulud, halduskulud, arengu- ja uurimuskulud ning laenuintress on perioodikulud, mida kajastatakse otseselt kasumiaruandes. Neid kulusid ei lisata tooraine, materjali, kaupade, valmistoodangu ning lõpetamata toodangu jääkide maksumusse, samuti ei lisata neid kulusid realiseeritud toodangu kuludesse. Laenukasutuse kulutusi arvestatakse varude soetusmaksumusse ainult juhul, kui varude valmistamiseks on vajalik pikem ajaperiood ja tootmist finantseeritakse laenu või muu intressikandva võõrkapitaliga.
Nimetatakse ka kogukulu meetodil kasumiaruande koostamiseks. Skeemi 1 on üldjuhul lihtsam rakendada, kuna see ei nõua kulude jagamist ettevõtte erinevatele funktsioonidele. Seda rakendavad sageli väiksemad ettevõtted. Teine klassifikatsioon põhineb kulude funktsioonil ettevõttes, selle kasutamist nimetatakse ka käibekulu meetodil kasumiaruande koostamiseks. Siin vastandatakse aruandeperioodi müügitulule ainult müüdud toodetele langevad kulud ja eraldi perioodikulud. On tähtis kulude tekkimise (kasutamise ) koht (nt üldhaldus-, turustuskulud). Iga raamatupidamiskohustuslane on kohustatud oma raamatupidamise sise-eeskirjades detailselt kirjeldama, milliseid tulusid ja kulusid millistel kasumiaruande kirjetel kajastatakse, ning järgima järjepidevalt sama liigendust (RTJ 2 § 23). Rahvusvaheliselt on rohkem tunnustust leidnud skeem 2, kuna ta on oma sisult informatiivsem ja sobivam finantsaruannete analüüsimise seisukohalt. Suuremates firmades
saamiseks või kaupade soetamiseks st. kuni valmistoodangu müügiks valmisoleku hetkeni. Järelikult tootmisväliseid kulusid ( müügikulud, juhtimiskulud, teadus- ja arenduskulud jm. ei tohiks lülitada toodangu omahinda. Kindlasti peavad kõik kulud firma arvestussüstemis kajastatud olema, kuid omahinda lülitatakse neist vaid teatud osa. Seega tuleks toote omahinnana vaadelda vaid tootmislikku omahinda. Mitte aga täisomahinda, kuhu sisse on arvestatud ka perioodikulud ( ettevõtte üldkulud). Alati on vaja täpsustada kas me räägime tootmisomahinnast, realiseeritud toodangu omahinnast ( realiseeritud toodete kulu) või täisomahinnast. Üldjuhul kujuneb tooteühiku omahind järgmiselt: Muutuvad kulud Püsikulud Tooteühiku Tooteühikute .+. Tooteühikute omahind= kogus kogus
annaabi.ee 
