PEREPLANEERIMINE MIDA TÄHENDAB PEREPLANEERIMINE? Tavaliselt mõistetakse pereplaneerimise all laste sündi ja nende arvu, kuid tegelikult pereplaneerimine tähendab hoopis muud. See hõlmab inimese elu paljusid tahke - soovimatut rasedust ja suguhaigustest hoidumist, elustiili, toitumistavasid, alkoholi ja teiste kahjulike ainete tarbimise kultuuri. MIDA ON PEREPLANEERIMISEL VAJA TEADA? Pereplaneerimisel mõeldakse kõigepealt laste sünnile, sest igal lapsel on õigus sündida soovituna. Vanemate ülesanne on otsustada, millal ja mitut last nad soovivad. Sellest oleneb perekonna õnn ja lapse tulevik. Tavaliselt, kui pere ei mõtle selliste asjade peale tõsiselt, võib tekkida soovimatu rasedus ja selles situatsioonis on kaks lahendust: sünnitamine ja abort. Inimestele, kes on oma tunnetes kindlad ja teavad, et on võimelised last ülal pidama, lapse sünd ei tekita probleeme, kuid on ka peresid, kus
Uurimistöö Kirsti Kapp 12A klass Juhendaja: Mati Ilmjärv Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 1. ABORTIDEST ÜLDISEL 1.1. Abort mis see on? 4 1.2. Abordi põhjused 5 1.3. Abordi mõju 6 1.4. Abordi ajalugu ja tänapäev 8 1.5. Mida teha? 9 2. ABORDID EESTIS 10 2.1. Abortide koguarv 11 2.2. Abortide vähenemise mõjutegurid 12 3. NOORTE ABORDID EESTIS 14 3.1. Abordid kuni 19-aastaste Eesti noorte seas 15 3.2. Noorte seas tehtavate abortide põhjused ning nende vähenemise põhjused 16 KOKKUVÕTE 18 KASUTATUD KIRJANDUS 19 LISAD Lisa 1. Raseduste lõppemine 2010 21 Lisa 2. Abord ei mõjuta rinnavähki haigestumist 22
Mis on abort ? Mis on siis abort ? Suurem osa naisi, kes teevad aborti ei tea tegelikult, millega on tegu. Neile on jäetud mulje, et nende ihust lihtsalt eemaldatakse "midagi" ja sellega on nende probleem lahendatud. Enamus aborti tegevaid naisi ei tea midagi sellest, et nende ihus on täiesti elav inimene, kelle süda juba lööb 21. päevast pärast eostumist. Ta on väike inimene, kes peab veel arenema. On hämmastav, kuidas inimesi on hoitud teadmatuses sellest, mis toimub. Selle lehekülje eesmärk on anda edasi infot abordi kohta ilma fakte varjamata ja ilustamata. Alates 1956. aastast, kui meil seadustati vaba abort, on Eesti Statistikaameti (mittetäielikel) andmetel VABA ABORDI * TEEL HÄVITATUD VÄHEMALT 1,4
Abort kas lahendus või mõrv? Kas abort on mõrv, sõltub sellest, mida mõrvaks pidada. Abort ehk raseduse katkestamine on loote eemaldamine emakaõõnest kirurgiliselt või ravimite manustamisel. Teadagi on iga rahvusriigi keskne funktsioon ja kohus kaitsta oma kodanike kõige kallimat vara, milleks osutub elu. Iga inimese elu algab viljastumise hetkel, on esile kutsutud abort on lahendus või vabandus soovimatu loote alanud elu lõpemine. Abort on iga inimese jaoks väga isiklik teema ja kõigil on õigus erinevale arvamusele. Abordi kohta on mitmeid arvamusi. Kolm kõige levinumat on et: abort on täiesti vastuvõetamatu, abort on legaalne ja normaalne, abort on aktsepteeritav, kuid isiklikult seda ei teeks. Tänapäeva Eesti ühiskonnas on abort väga laialdaselt levinud probleem, kuid siiski suur tabu, millest ei tohiks nagu kusagil rääkida. Probleem seisneb selles, et on inimesi, kes siiralt usuvad, et hinge olemas ei ole
rolliküündimatus rollimotivatsiooni puudumine ebaadekvaatne rollitaju - rolliootusi nähakse teistest erinevalt rolli tagasitõrjumine - abiellub küll, aga ei hakka abikaasaks rollihülgamine - ükskõiksus rollitäitmise vastu ebapiisav ettevalmistus rolli täitmiseks 6 rolli täitmise puudulikkus ressursside puudulikkuse tõttu : raha, seadused, partnerid rollisisene konflikt - vastukäivad nõuded rolli enda sees rollidevaheline konflikt interpositsiooniline rollikonflikt - pereliikmete positsioonid ei ole komplementaarsed, ei täienda teineteist, vaid kattuvad või ristuvad rollide segunemine - ei suudeta erinevaid rolle lahus hoida kokkusobimatud rollid - sama isiku erinevad rollid ei sobi kokku ja seetõttu ei saa neid täita
.......................................................................... 37 Lisad .............................................................................................................. 38 3 Sissejuhatus Demograafid kurdavad, et naised lükkavad esiklapse sündi aina edasi. Selle kõrval jääb tähelepanuta, et 1519aastaste tütarlaste seas on Eestis sünnitajaid ligi kolm korda rohkem kui Soomes. Seetõttu on teistmeliste rasedus ja sünnitamine Eestis aktuaalne teema ja ehk ka probleem. Küsitluslehed olid suunatud Paide Ühisgümnaasiumi 10.-12. klassi tüdrukutele seetõttu, et selles vanuses on kõige tõenäolisem, et ollakse kokku puutunud suguelu puudutavate küsimustega või vähemalt on viimane aeg selle kohta midagi uurida. Küsitluses osalesid ainult tüdrukud seepärast, et uurida nende seisukohti iseendast lähtuvalt, näiteks rasestumise puhul
2. Teoreetiline taust Käesoleva uurimustöö teemaks on abordi tegemine alaealiste seas. Et teema teoreetilist tausta avada töötasime läbi kümmekond ajakirjanduses avaldatud artiklit, mille teemaks oli teismeliste rasedusega seonduv. Ajakirjanduses avaldatud artikleid lugesime seepärast, et eeldasime, et see on noortele kõige kättesaadavam ja uuem info. Artiklis: ,,Rasedusest hoidumine - müüdid ja tegelikkus" (Põhjarannik, 02.08.2007) olid huvitavad müüdid aborti kohta, mis ei vasta tegelikkuses tõele. Näiteks nagu: abort on ohutum, kui suguühtejärgsed tabletid. Igasugune kirurgiline sekkumine on ohtlikum, kui mistahes rasestumisvastane meetod. Uurisime meie linna noorte suhtumist aborti ning kastutasime selleks just kohaliku ajalehte ,,Põhjarannik". Põhjaranniku artiklis: ,,Tervise Sotsioloog: Kõige kurvem pilt on rahvastiku tervisega oli samuti juttu abordit" (Põhjarannik, 22.10.2009)
TALLINNA ÜLIKOOL RASEDUSE KATKESTAMINE, KATKEMINE JA NENDE MÕJU VAIMSELE TERVISELE Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.RASEDUSE KATKESTAMINE EHK ABORT................................................................4 1.1.Abordi ajalugu............................................................................................... 4 1.2.Rasedusest teada saamine, partnerile teatamine ja edasise otsustamine....5 1.3.Hoiakud ja eelarvamused.............................................................................. 6 1.4.Abordi mõju psüühikale................................................................................. 7 2
bioloogilisi vanemaid, nad on vaid neid täiendavad isikud. Objektisuhte teooria alusel vabaneb laps edukalt esimeste aastatega intiimsest sõltuvusest vanematest. Eraldumist ei saa aga toimuda, kui hooldusele võtmise järel ei ole lapsel võimalust vanemaid kohata. Sellisel juhul jätkub kord lapses sündinud suhe vanematega tema sees "sisemise draamana". Vinterhedi arvates on laps üpris lojaalne bioloogilistele vanematele samastumisprotsessi tõttu. Kui laps eraldatakse vanematest kaotab ta ühenduse osaga iseendast. Lapsel tekib ebakindel identiteet ja kahesugusus areneb välja nii bioloogiliste vanemate kui ka neid täiendavate või asendavate täiskasvanute suhtes. Hooldusele võtmise tagajärjel jääb laps ilma psühholoogilistest vanematest ja sellele lisaks algab mure protsess. On oluline, et laps saaks siin professionaalset abi lahutuse üleelamiseks. Kui eraldamisega sügavamalt ei tegelda, ei ole lapsel võimalusi oma tunneteks ega liitmiseks
Plaaster räägitud Rasestumisvastane rõngas-hormonaalne vahend,kaitse kestab üks kuu üks rõngas.Sisaldab kahte hormooni: östrogeen ja kollaskeha hormoon. Tuppe asetuvad.Imenduvad tupe kaudu limaskesta. Sealt läbi limaskesta lähevad vereringesse. Tuperõnga ja kombineeritud rõnga . Toime-pärsib munaraku küpsemist ja ei lase tal munasarjast vabaneda. Munarakku ei vabane ja ei toimu rasestumist. Pärast sünnitust ja rasestumise katkemist,võib seda kasutada ainult arsti loal! Pärast aborti võib kohe paigaldada. Minipillid:Kollaskeha sees.Emakakeha lima ja limaskest muutuvad raskesti läbipääsetavaks. Võib mõjuda nii,et ovulatsiooni ei toimu. 1-hormooniga selle tõttu sobivad ka imetavale emale. Need kellele kombineeritud on vastunäidustatud.Aga kui on poisslaps,siis ei tohiks kasutada minipille,sest tüdrukuga on emal samasugune östrogeeni tase. Kui naine on üle 70kg, siis ei pruugi paksuse tõttu seda toimet saavutada. 99% tõhusus.
Tallinna Ülikool Abort Referaat Autorid: Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus 3 Mis on abort? 4 Ajalugu 5 Raseduse katkestamine medikamentoosse meetodiga 6–7 Raseduse katkestamine kirurgilise meetodiga 8–9 Abordid Eestis 10 Mille poolest ohtlik? 11 – 13 Abortide statistika 14 Ülevaated riigiti 15 - 16 Kokkuvõtte 17
võivad last vääriti kohelda (Fernandez-Ballesteros 2003). 7 Lapsel ei ole hea elada seal, kus koheldakse last vääriti. Väärkohtlemise all võib mõelda tegusid lapse suhtes, mis alandavad tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi (Edovald 2003). Ka füüsiline vägivald on väärkohtlemine. Lapsed, kes kogevad füüsilist vägivalda hakkavad pidama seda normaalseks elamisviisiks ja hakkavad seda ise kasutama (Heinla 2000). Autori arvates on parem kui laps kasvaks kuskil, kus tal on turvalisem elada ja tema eest hoolitsetakse. Autor nimetab oma töös erinevaid asenduspere liike, kus on lapsel võimalik väljaspool kodu elada ja need oleks: eestkoste, hoolduspere, perekonnas hooldamine, tugipere, adoptiivpere, lapsendamine, asendushooldus, lastekodu. 8 1.2 Erinevad asenduspere liigid
............................................................................................ 9 4.1.2.Laiendamine ja küretaaz......................................................................................10 4.1.3.Laiendamine ja tühjendamine............................................................................. 10 4.1.4.Soolalahuseabort................................................................................................. 11 4.1.5.Hüsterotoomia abort............................................................................................12 4.1.6.Menstruaalne väljavõtmine................................................................................. 12 4.1.7.Medikamentoosne abort......................................................................................12 4.1.8.Prostaglandiini abort............................................................................................13 4.1.9
Vabadus seisneb meeste ja naiste õiguses omada ligipääsu ohututele, efektiivsetele, vastuvõetavatele viljakuse kontrolli meetoditele ning omada sellekohast teavet, samuti õiguses kasutada meditsiiniteenuseid, mis võimaldaksid naisele ohutult kulgeva raseduse ja sünnituse ning lapsevanematele terve lapse (WHO 1994). Erinevad aspektid: 1. "terve" seksuaalelu 2. võime lapsi saada 3. vabadus otsustada järglaste muretsemise üle 4. teave viljakuse kontrolli meetoditest 5. ohutu rasedus ja sünnitus 6. terved järeltulijad Kooskõlas eelpool toodud reproduktiivtervise definitsiooniga, määratletakse reproduktiivset tervishoidu kui meetodite, võtete ja teenuste kooslust, mis toetab reproduktiivtervist ja heaolu probleemide ennetamise ja lahendamise kaudu. Teismeliseiga ja reproduktiivtervis: 1. kehaline areng: sootunnuste väljakujunemine 2. kaalu- ja kasvukõver 3. menstruaalfunktsiooni väljakujunemine 4. menstruaalfunktsiooni häired 5. õige toitumine, söömishäired 6
Isiklikud/usulised tõekspidamised (nt laps piirab isiklikku vabadust või on abielu eesmärk) Riiklik poliitika (nt sotsiaalsed garantiid lastega peredele või raskused lapsepuhkuselt tööturule naasmisel) Majanduslik olukord (nt toimetulekut tagav sissetulek või ebastabiilne majanduslik olukord) Väärtused ja normid ühiskonnas (nt emade- ja isadepäeva tähistamine või lastega tegeleva mehe alavääristamine) 6.2. Rasedus ja viljastumine Rasedus on füsioloogiline seisund naise eostumise ja sünnituse vahel. (Teiste imetajate puhul räägitakse raseduse asemel tiinusest.) Rasedus algab eostumisega ehk viljastumisega ja lõpeb sünnituse või iseenesliku või kunstlikult esilekutsutud abordiga. Viimase menstruatsiooni esimese päeva ja sünnituse vahele jääb ligikaudu 40 nädalat. See aeg jaotatakse kolmeks kolme kuu pikkuseks trimestriks. Esimesel trimestril on
Otsem viis, kuidas vanavanem on lapse puhul mõjutajaks, on see, kui ta käitub kui surrogaatema. On leitud seos vanavanemate koolieelse hoolitsuse ja paremate õpitulemustega koolis. Vanavanemad on isikud, kes saavad lastele edasi anda informatsiooni ja väärtushinnanguid. Samuti on nad suureks emotsionaalseks toeks. 4.3.3. Õed ja vennad Õdesid ja vendi on 20. protsendil lastel. Kuna tavaliselt on õdede ja vendade vanusevahe ainult paar aastat, siis on nad üksteisele küllalt sarnased huvide ja arenguastme poolest, et olla ideaalsed suhtluspartnerid. Tavaline on ka, et esmasündinu tunneb imiku suhtes armukadedust ning osad neist võivad isegi ilmutada vaenulikkust. Üldine emotsioon on siiski armastus. Lk 136-139 4.3.4. Eakaaslased Eakaaslastega suhet võib olla raske märgata. Selle jaoks on lihtne, kui lapsi on filmitud, kuna
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko ABORT referaat õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 1.Aborti tüübid. ...................................................................................................................................5 2. Kas abort on mõrv?.................
2. Asendusemadusega seotud mõisted, nõuded ja näidustused Näiteid päriselust 3. Asendusemaduse plussid ja miinused 4. Asendusemadus eetika ja hea tava Näiteid päriselust · Asendusemaduse poolt ja vastu argumente näidete põhjal 5. Asendusemadusega kaasneda võivad probleemid 6. Asendusemadusest Eestis Kokkuvõtte Kasutatud kirjandus Pereplaneerimine, sündimata laste moraalne staatus, ema ja loote vahekord, sünnieelne diagnostika, abort ja kunstlik viljastamine on peamised probleemteemad, mis seostuvad elu algamisega. 1. Kunstlik viljastamine asendusema aspektist Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele kehaväliselt viljastatud munarakk. Erinevaid meetodeid ühendab see, et järglaste saamine on eraldatatud seksuaalvahekorrast.
Tegelikult on tsirkulaarsuses see kontrollimõte tühi, sest kõik on vastasmõju protsess (kontroll sõltub sellest, kui palju teine seda mõju on nõus vastu võtma - ema suudab last mõjutada vaid siis, kui laps mõju vastu võtab). Mõjutaja on pigem see, kelle peal tahetakse kontrolli rakendada. Ka ajaloosündmusi tuleks vaadelda tsirkulaarse mudeli kontekstis (nt diktatuurid – ühiskonnal oli mingil hetkel sellist lahendust vaja). Tagasiside Igapäevakeeles tagasiside = ütle mulle, mida sa minust arvad Süsteemiteoorias: iga süsteem on nagu must kast (perekonnad ei saa ise aru, kuidas nad toimivad). Süsteemi toimimise väljundist sidestatakse tagasi infot, kuidas süsteem toimib (kas peab midagi muutma või mitte). Ümbritseva keskkonna tagasiside tajumine tagab, et perekond kohaneks mingis sotsiaalses kontekstis paremini.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Soovitud lapse puhul tajub tulevane isa ülimat rõõmu, vastutustunnet ja hirmu ning kirjeldab raseduse kulgu umbes samade sõnadega nagu lapse ema. Isa kiindub lootesse ja satub vaimustusse, kui näeb teda ekraanil, kuuleb tema südamelööke või tunneb liigutusi. Need mehed aga, kes ise last ei tahtnud, kannatavad sügavate hingeliste kriiside käes. Alateadvuses tunnevad mehed ebakindlust oma viljakuse pärast. Rasedus on ilmne tõend sellest, et nad on võimelised järglasi saama. See aga on kinnitus nende mehelikkusele. Nad väljendavad rõõmu seoses pereloomisega ja on õnnelikud võimaluse üle isikut arendada läbi isaduse. Algul tekitab uudis naise rasedusest ärevust ja ebakindlust, kuid see asendub peagi võimsa energiasööstuga. Kuna naise rasedus ja mehe isakssaamine on täiesti uued ning ainulaadsed kogemused, millega kaasnevad vastutus ning
· Laps naudib seda,kui teda silitatakse,võetakse sülle ja talle naeratatakse.kui laps ei ole imikueas kogenud piisavalt hoolitsust ja armastust,võib tal olla hiljem raskusi suhete loomisega. Seksuaalsuse avastamine ja sooline enesemääratlemine: · Umbes aastane laps hakkab ennast teiste lastega võrdlema. · Lapsele meeldib vaadata teisi kehaosi. 2-3 aastaselt märkab laps ,et on olemas kahesuguseid inimesi ,poisse ja tüdrukuid. · Kõigepealt uurib nägu ja seejärel teisi kehaosi. · Lapsed hakkavad mängima rollimänge. Suguküpsus ja kehataju: · Alates varajasest murdeaest hakkab nooruki keha kiiresti muutuma ja kasvab tema teadlikkus oma kehast,võib tekkida ebakindlus ja informatsiooni puudus. · Vastuolulisi tundeid võivad tekitada va seksuaalseid fantaasiaid ning erootilisi unenägusid. Igatsus kaaslase järele: · Kui 7-7 aastased lapsed mängivad veel meeleldi koos siis 10-12 a
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokk Viljastumine ja sünnitamine Referaat Triinu Nööri Juhendaja: Astrid Sinisalu 2009 Sisukord 1.Viljastumine 2.Loote areng 3.Rakkude diferentseerumine 4.Rase 5.Sünnitus 6.Millega algab sünnitus? 7.Millal siis ikkagi haiglasse minna? 8.Mida sünnitama minnes kaasa peaks võtma? 9.Sünnituse keskkond 10.Mis toimub kehas sünnituse ajal? 11.Kas sünnitus on valus? 12.Sünnituse valutustamine ravimitega. 13
· Germinaalstaadium- viljastumisest kümnenda päevani · Embrüonaalne staadium- 10. Päev- 8.rasedusnädal · Looteline staadium- 9. Rasedusnädal- 38.rasedusnädal. Lootevesi on sama maitsega, kui rinnapiim. 11. Rasedusnädal ta neelab juba vett. Imemahakkamine ongi seotud sellega, et lõhn ja maitse on samad. 5.nädalast hakkab loode tundma valu. 12.rasedusnädal- organsüsteemid on välja arenema. Keha hakkab küpsema ja süsteemid arendavad tööd. Naise soovil enam aborti teha ei saa. Platsenta kaitse on praktiliselt olematu. Kahjustab suitsetamine, halb toitumine, alkohol- ei ole ohutut doosi, kohvi südame vereringele, negatiivsed mõtted (tekitavad hormoone- kilpnäärme kahjustus), liigne vibratsioon, olmemürgid, ravimid- aga kasu peab ületama kahjumid, viirusinfektsioonid (punetised), mikroobidega seotud haigestumised, protseduurid (hambaravi ja diagnostika, röntgen), narkootikumid. 16
lapsendamissoov ja lõpp- lapse hoidmine. Adoptsioon on positiivne kui beebipalavik on tugev ja suhted abikaasaga head. Lapsendamisega kaasnevad ka omad ohud nimelt perekonnas tuleb ette probleeme mida ei suudeta õigesti lahendada või laps ei täida vanemate poolt püstitatud ootusi. Nii jääb laps taas ilma vanemlikust armastusest ja muutub pigem lihtsalt tülikaks objektiks. Lisaks võivad lapses välja lüüa jooni tema bioloogilistest vanematest ning need ei sobi teda lapsendanud vanematele. Kui laps siiski lapsendatakse tuleb sellega arvestada ja mõelda ka lapse tulevikule, mis sisaldab lapse kasvatamist ja koolitamist. 9. ALKOHOLISM JA KODUKAHJUSTUS Kodukahjustuse külgi ei saa me vaadelda käsitlemata alkoholismi. Alkohol muudab inimeste käitumist erinevalt, kes muutub lõbusaks kes hoopis agressiivseks eriti oma pere suhtes. Alkoholikuid käituvad nii, sest neil on isiklik painaja, mille
SISUKORD 1 ABORDISEADUSE ARENG...........................................................................3 1.11976. aasta abordiseadus............................................................................. 3 1.2Loote õigused.............................................................................................. 5 2 ABORDI FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED MÕJUD..........7 2.1 Abort ja selle füsioloogiline mõju..............................................................7 2.2 Abordi psühholoogilised tagajärjed............................................................8 3 Abordi tegemine Eestis................................................................................... 11 KOKKUVÕTE...................................................................................................12 SISSEJUHATUS
süüdistamine. Kõige selle tagajärjeks on sagedased konfliktid. Kõik lapsed käituvad aeg-ajalt halvasti, vinguvad, ajavad toa sassi, lähevad endast välja ja vaidlevad vastu. Sellest, kuidas vanemad taolisele käitumisele reageerivad, sõltub, kas lapse probleemne käitumine kaob või läheb hoopis aja jooksul hullemaks. 1.6.3 Positiivse käitumise mittemärkamise lõks Sellisel juhul kaldub vanem head käitumist pidama iseenesest mõistetavaks ega pane seda lihtsalt tähele. Seega ignoreerib head käitumist, ei tunnusta selle eest ning laseb lapsel lihtsalt vaikselt omaette olla, arvates, et see ei väärigi tähelepanu. Selle tulemusena kaldub positiivne käitumine, mis ju eriti ära ei tasu, tulevikus lihtsalt vähenema. Suureneb aga negatiivne käitumine, millele järgneb alati tähelepanu. 1.6.4 ,,Ta ongi selline võimatu laps" lõks
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
teised lähedased sugulased ja sõbrad. (Vaher, 2008, 42) 1.1.2 Lahutuse põhjustatud tunded Iga laps reageerib vanemate lahutusele oma unikaalsel moel, kuid on välja toodud tunded, mis esinevad lahutusprotsessis osalevatel lastel kõige sagedamini: Kurbus ja viha Ärevus, rahutus ja segadus Süütunne, häbi, piinlikkustunne Hirm tuleviku ees ja hirm teistest erineda Igatsemine teise vanema järele ja hirm olla vanematest eraldatud Üllatus Ebakindlus Kergendus Üksildus, abitus, tõrjutus Hüljatus, kaotusetunne Ärevus, puutudes kokku armastuse, seotuse või abieluteemadega Usaldamatus (Vaher, 2008, 43,44) 1.1.3Laste mõtted, uskumused ja käitumuslikud reaktsioonid seoses lahutusega Lapsed võivad olla arvamusel, et teine vanem on ta hüljanud. Mõnikord aitab seda arvamust
sundima. Paika tuleb panna reziimid magamine, söömine. Kui on juhtunud, et imik on raskelt haige olnud, tuleb varuda aega, et nii vanem ise kui ka laps sellest toibuksid. Haigused kurnavad kogu perekonda nii füüsiliselt kui ka hingeliselt. On oluline, et lapse kasvatamise küsimustes püüaksite abikaasaga tõsiselt koostööd teha. Samuti kandke hoolt, et te mõlemad olete valmis majapidamises kehtivatest reeglitest alati kinni pidama. Püüdke ajas ette mõelda ja arutage, mis piirangud tuleks kehtestada ja pidage neist vankumatult kinni. 10 Väikelaps Tema seesmine uurimis- ja katsetamisvajadus sunnib teid piire avardama ja seega teid kui lapsevanemat proovile panema. See aga ei tähenda, et väikelapse periood on ebameeldiv- lihtsalt teile esitatavad nõuded on kõrgemad. Heatahtlikud õpetussõnad ja
ARENGUPSÜHHOLOOGIA on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengu ja muutuste mustreid läbi kogu elu. on tihedalt seotud teiste psühholoogia harudega: üldpsühholoogia sotsiaalpsühholoogia õppimis-ja õpetamispsühholoogia suhtlemispsühholoogia MÕISTED ARENGUPSÜHHOLOOGIAS Terminitel kasvamine, areng ja küpsemine on mõningal määral kattuv tähendus KASVAMINE on aluseks igasugusele arengule sünnieelsest perioodist kuni täiskasvanuks saamiseni. Seostub eeskätt ( keha mõõtmete suurenemisega) füüsilise arenguga : keha välismõõdud, elundite, organite areng. Katariina Soo "Kui ma olin väike, vaatasin, kuidas kasvavad suured. Nüüd olen ma ise suur ja vaatan, kuidas kasvavad väikesed." ("Omalooming") ARENG osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes. Kasvamisega kaasnevad muutused ka organismi omadustes, funktsioonides või käitumises. Arenguga seonduvad muutused toimuvad kogu eluea jooksu Kolm arenguaspekti on:
Keskmiselt ligi 50% esimeses abielus olevatest paaridest lahutab. Sellest tulenevalt ligi 40% lastest kogeb vanemate lahutust. Ligi 75% lahutatud naistest ja 80% lahutatud meestest abielluvad uuesti. Lahutust võiks vaadelda kui arengulist sündmust, mis mõjutab pere struktuuri ja suhtlemismustreid. Lahutus ei alga selle legaalsest kinnitamisest, juba enne seda kogeb paar kriisi (probleemid jäävad lahenduseta, frustratsioon, viha, valu). Abielupinge(marital distress)- üks või mõlemad partnerid abielulaadses kooselus mõistavad, et suhe kannatab tõsiste, pikaajaliste probleemide küüsis, mis ähvardavad abielu stabiilsust. Lahutus tekitab peres aja (peale lahutust), mil kogetakse ambivalentsust, segadust ja ebakindlust. On ka neid paare, kes kogevad abielupinget, kuid ei lahuta. Lahutavad tavaliselt need paarid, kes: *on palju konfliktides *ei suuda oma probeeme ära lahendada *ei suuda teineteise muresid, tundeid ja mõtteid ära
Tavaliselt on see kas ema või isa perekonnanimi. Vastavalt nimeseadusele antakse lapsele ema perekonnanimi siis, kui lapse ei ole kindlaks tehtud või kui ema on abielus mehega, kes ei ole nimetatud last eostanud. Lapsele ei või anda perekonnanimeks vanemale abiellumisel antud kahest nimest koosnevat perekonnanime. Leidlapse ees- ja perekonnanime otsustab eeskosteamet. Rahvus: Põhiseseaduse § 8 kohaselt on igal lapsel, kellel üks vanematest on eestlane, õigus eesti kodakondsusele sünnilt ning seaduse kohaselt ei tohi kellelt võtta sünniga omandatud eesti kodakondsust. Samuti ei tohi kodakondsust võtta veendumuste pärast. Juhul, kui vanematel võetakse kodakondsus, ei mõjuta see lapse õiguslikku seisundit. Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused sätestab Kodakondsusseadus. Üldharidus: Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
