Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Peoteenindus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
veekann, küpsised, peoteenindus, paigutus, laudlina, suhkrutoos, koogitaldrikud, salvrätikud, menüü, kevadlill, koogid, vahukoore, kringel, puuviljad, viinamarjad(eelroog, pearoog ning järelroog). Eelroaks valisin krevetisalati, mis koosneb kooritud krevetidest, külmutatud hernestest, värskest kurgist ja salatikastmest. Pearoaks valisin kanafilee küüslaugu-võikastmega, mille lisandiks tuleb keedukartul ning hiinakapsa-ananassisalat. Järelroaks valisin tiramisu, mille ma serveerin pokaalis. Töösse on lisatud ka veinisoovitus. Lõputöö tegemise hulka kuulub ka sobiva laualina ning nõude valik ja laua katmine. Lauale koostan suveniir menüü, et mu kutsud külalised ja komisjon saaksid aimu sellest, mida ma neile söögiks pakkuma hakkan. Töös toon välja toiduainete vajaduse terve menüü ulatuses ja loetlen kõik vahendid, mida läheb vaja toitude valmistamisel ja serveerimisel. Lõputöö eesmärgiks on näidata oma kolme aasta jooksul õpitud teadmisi ja oskusi ning lõpetada kool positiivse tulemusega. 4
enne üritust otsida sobiv ansambel, vajalikud materjalid, tarbed ning tellida kaup köögile. Menüü Tervitusjook Eelroog: Kalafileerull musta kastmega Pearoog: Kanatasku mustade ploomide ja sinihallitusjuustuga Vahepala: Vabariigi tarretis Dessert: Sokolaadikook valge kastmega Desserdi kõrvale pakutakse kohvi või tee 1.4. Sündmuse programm 19.00 Saabumine, külaliste vastuvõtt, tervitusjoogi pakkumine, lauda juhatamine 19.15 Peakoka ja peo perenaise kõne ning menüü tutvustus 19.30 Eelroog: Kalafileerull musta kastmega 20.00 Ansambel alustab kontsertiga Pearoog: Kanatasku mustade ploomide ja sinihallitusjuustuga 20.30 Vahepeala: Vabariigi tarretis 20.45 Ansambel jätkab kontserti 21.00 Dessert: Sokolaadikook valge kastmega 3 21.15 Ansambel lõpetab kontserti 21.30 Õhtusöögi lõpp. Klientide ära saatmine Menüüs olevate toitude ja jookide kirjeldus 1
ajastul. · Peamiseks materjaliks oli puuvill ja pidulikel juhtudel damast(materjal). · Kasutati väga erinevaid ja keerukaid voltimisi. · 18. sajandil salvrättide kasutamine taandus vaid pidulikele pulmalaudadele · Uusklassitsism (19. saj.) tõi vanad kombed tagasi ning pidulikud lauakatted muutusid traditsiooniks. · Kasutati enamasti kahte tüüpi voltimist; keerukam ja uhkem naistele, lihtsam meestele. · 20. sajandil olid moes lihtsad, laudlina kaunidust esiletoovad voltimisviisid. Materjalid · Paberist salvrätid on ühekordseks kasutamineks · Erinevad suurused on mõeldud erinevatele katetele ja toidukordadele: * 20 x 20 cm (kohvilaud) * 24x 24 cm (kohvilaud, suupisted) * 33 x 33 cm (külmkapid, selvelaud) * 40 x 40 cm (lõunalaud) · Paberist salvrätid sobivad argipäevasemate ning vabas õhus aset leidvate lauakatete juurde.
SISUKORD KOKK I KUTSEKVALIFIKATSIOON............................................................................ 1 SISUKORD.................................................................................................................................2 1. KOLMEKÄIGULINE ROMANTILINE ÕHTUSÖÖK.........................................................3 1.1 Äriidee põhjendus ja kliendid......................................................................................... 4 1.2 Menüü.............................................................................................................................. 5 2. KALKULATSIOONIKAARDID JA TÖÖKÄIGUD............................................................ 6 2.1Eelroa kalkulatsioonikaart ja töökäik.................................................................................6 2.2Pearoa kalkulatsioonikaart ja töökäik................................................................................ 8 2
Rasvad 58 Magusained 61 4. Joogid 63 Mittealkohoolsed joogid 63 Alkohoolsed joogid 65 5. Menüüde koostamise alused 74 Menüü mõiste ja terminid menüüdes 74 Menüüde koostamise põhimõtted 80 Menüüde tüübid 82 Toidukorrad, toidukordade menüüde koostamine 85 Toidukaart, selle koostamise põhimõtted ja tööbid 92 Toidukaartide ja menüüde koostamine erinevatele klientidele 93 6
Laua ümber paneme punase lauaseeliku või ümmarguse lauale punase aluslina. Lauale paneme alati SIRGE lina. Valgeid ümmargusi linu on kahte sorti: suuremad ja väiksemad. Buffeedel kasutame vaid väikeseid linu. Suuremad valged linad on banketikatteks. Kohvilaual peavad alati olema järgnevad esemed: Vee-/mahlaklaasid. Kohvitassid Alustassid Kohvilusikad Hõbevaagen suhkru ja koorekannule Koorekann Suhkrutoos Suhkrutangid Teevalik Salvrätikud Vee/mahlakannud koos alustaldrikuga Termosed koos alustaldrikuga NB! Jälgida alati, et lusikad, tassikõrvad, kannusangad oleksid õigetpidi ning loogiliselt. Buffee Buffee ehk nn. rootsi laud on menüüvalikult väga sarnane fourchette lauaga. Erinev on vaid toitude serveerimise viis. Toit võib olla asetatud pealauale efektselt kujundatud lahtilõikamata praena (nt. porsapraad, seakints, taidetud kala jne
Kui toodi kondiitri osakonnast saiaksed kui ka koogid, panime nad eraldi alusele kastist või panime kohe sama alusega müüki(oleneb mis alusega toodi). Otsisime leti alt kassast sildid ja sildistasime saiakesed ja koogid. Ja panime kohe müüki. Ning siis tulidki esimesed kliendid. Esimesed kliendid ostsid tavaliselt kohvi või teed ja saiakesi. Õpilased käisid ostmas hommikuti sealt peamiselt saiakesi ja karastusjooke. Enne lõunat panid kokad sooja kui ka külma söögi menüü välja, uurisime, mis söögid need on, kui ka millest osad söögid koosnesid. Supp toodi alti eraldi lauale välja, kuhu tõime suppinõud ja kaasavõtmiseks termokausid. Lõuna ajal läks kiireks, sest pidime nii kliente teenindama, kui ka erinevaid kohvisid tegema( latte, kakao, must kohv, kannukohev, cappuccino). Enamasti oli meil töö jaotatud. Ühel päeval olin kassas, kus teenidasin kliente ja kirjutasin tsekkide peale lauanumbreid, selle järgi teadsid teenindajad, kuhu viia
Näkileivad niisutatakse puljongiga. Igale viilule määritakse paksult kattesegu ja rullitakse see siis kokku nagu rullbiskviit. Rullid keeratakse kõvasti tsellofaani või pärgamentpaberisse ja asetatakse külmikusse. 3-4 tunni pärast võetakse külmikust välja ning lõigatakse viiludeks, serveeritakse kohe. Väikesed võileivad: Väikesi võileibu serveeritakse kohvi- või teelauale või külmalaual. Väikeste võileibade alustuseks sobivad kõik saia- ja leivaliigid, samuti küpsised ning väikesed pannkoogid. Samuti sobivad aluseks ka mitmesugused vahvli- ja tortillatükid, soolane biskviit. Leib või sai peaksid olema 1-2 päeva vanad, et neid oleks hõlpsam lõigata. Viilu paksus on 0,5 1 cm paksune ja lõikamisviise mitmeid. Viilud määritakse või röstitakse ning võib ka köögikombainis jahvatada kuivikleivapuru, millest on zelatiinilahuse või sulatatud rasvaine abil moodustunud põhi. Võileivapõhjale asetatakse rikkalikult katet ja kaunistatakse. Menüüsse
püsiklienti. Kohvik Mahedik pakub kiirelt ning tervislikult kättesaadavat toitu. Tootevalikust leiab toite mahe- ja toortoidu austajatele. Lisaks leiab menüüst tooteid allergikutele, inimestele, kes ei talu kas gluteeni või laktoosi. Samuti on kohviku sihtturuks toitumisteadlikud inimesed, kes teevad oma igapäevaseid toiduvalikuid puhta ning vitamiinirikka toidu kasuks. Kohviku tugevused konkurentsis püsimiseks on mitmekülgne ja vitamiinirohke menüü ning kodune ja hubane atmosfäär. Üheks suureks konkurentsieeliseks on see, et ettevõte kasutab vaid mahetoorainet ning hetkel ei ole turul ühtegi teist sarnast kohvikut Saaremaal, kus pakutakse toortooteid. Üheks lisaväärtuseks on ka see, et kohvik pakub võimalust kliendil kiirelt endale sobivatest koostisainetest panna kokku tervislik salat ning see kas siis kaasa võtta või kohapeal süüa. Planeeritud stardikapitali suurus on 30 132,91 €. Investeeringu
Süüa tuleks korraga vähem, et kergendada toidu seedmist ja imendumist, mis võivad olla häiritud rasedusajale iseloomuliku seedetrakti motoorika ja sekretsiooni pidurduse tõttu. Seega on soovitav toituda 5-6 korda päevas. Hommikusöök peaks andama 30% üldisest kalorsusest, lõunasöök (30%) ja õhtusöök (20%,) nende vahele peaks jääma lõunaoode ja õhtuoode. (Kaarma jt., 1992). Töö juurde on lisatud raseda naise ühepäevase menüü näidis (vt. lisa 1). 5 1.3 Toidu keemiline koostis 1.3.1 Süsivesikud Süsivesikud peaksid andma üle poole raseda üldisest energiavajadusest. Tähtis on asjaolu, et kasvav loode vajab arenemiseks piisavas koguses glükoosi. Uuringute tulemusena on leitud kindel seos süsivesikute tarbimise ja loote kaalu vahel. Arvestades ülaltoodud peaks süsivesikute
Kirjelda külmtöötlemismeetodid lehekülg 12-13 Selleks, et toiduaineid saaks kas toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid pesta, koorida sellist tegevust nimetatakse toiduainete külmtöötlemiseks. Külmtöötlemisel toiduainete mass enamasti väheneb. Külmutatud toiduainete sulatamine: Külmutatud liha- ja kalatoodete sulatamine. Külmutatud pooltoodete sulatamine. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine: Köögiviljade sorteerimine. Köögiviljade pesemine. Köögiviljade koorimine. Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine. Erineva toiteväärtusega osade eraldamine: Kontide eraldamine lihast. Kõõluste eraldamine lihast. Kalade fileerimine. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine: Toiduainete tükeldamine. Toodete vormimine. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti: Vahustamine. Hakkliha valmistamine. Toiduainete või pooltoodete paneerimine. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid lehekülg 14-19 Toiduainete kuumtöötlus põhivõtted on keetmine ja praadimi
VESI Pakutakse mineraal, allika ja lauavett. Puhas kraani vesigi võib osutuda õigel serveerimisel väga tulusaks müügi artikliks (sidrunivesi). Euroopa standardite kohaselt peab mineraalne naturaalne vesi olema püsiva mineraalide koostisega, pumbatud looduslikult kaitstud maa-alusest allikas, mille juures toimub ka villimine. Villitud vett, mis ei vasta nendele nõuetele, kuid peab samuti olema puhas ja bakterioloogiliselt ohutu, tuleb Euroopa standardite kohaselt nimetada allikaveeks (springwater) või laua veeks (table water). Naturaalse mineraalvee koostis sõltub pinnasest, läbi mille vesi filtreeritakse. Soola sisalduse järgi jaotatakse mineraalveed kolme rühma: 1. väga madala mineraalide sisaldusega (mineraal soolade sisaldus alla 50 mg 1 liitri kohta. 2. madala mineraalide sisaldusega (oligo mineral) (mineraal soolade sisaldus alla 500 mg 1 liitri kohta. 3. kõrg
kamatahvel, piimatahvlid jm. 8. Serbett - idamaise päritoluga maius, valmistatakse piimast (või kondenspiimast), suhkrust, glükoosisiirupist, margariinist (või taimerasvast), lisatakse pähkleid või seemneid. 9. Lukum - Türgi päritolu maiustus, põhikoostisaineteks maisitärklis ja vesi, tihke marmelaaditaoline, üle puistatud tuhksuhkruga. KÜPSISED 1. Biskviittainast küpsised - koostises suhkur, melanz (lahtilöödud munad), jahu. 2. Võibiskviittaina küpsised - sisaldab ka rasvainet 3. Beseeküpsised - koostises on munavalge ja suhkur, lisandina kakao, pähklid, mandlid, kookoshelbed jm 4. Liivatainaküpsised - koostises on suhkur, rasvaine, jahu, munad ja küpsetuspulber 5. Muretainaküpsised - koostises vähem suhkrut ja rasvainet kui liivatainas, samas sisaldab vedelikku (vett, piima, kohupiima, keefirit või hapukoort) 6. Piparkoogid - vürtsika maitsega küpsised, võivad olla pehmed või krõbedad, kaunistatud või kaunistamata.
Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused III 1. Puuviljanduskultuuride liigitus (kasvukoht jne alusel). Puuviljakultuurid jaotatakse kasvukõrguse ja agrotehnika alusel: - viljapuudeks, - marjakultuurideks. Kasvukoha kliima põhjal jagunevad puuviljakultuurid: - arktilised, - mõõduka parasvöötme kultuurid, - subtroopilised, - troopilised Eluvormide põhjal neli erinevat tootmistehnoloogiaga kultuuride rühma: - puud ja põõsaspuud (puuviljakultuurid), - põõsad ja poolpõõsad (enamik marjakultuure), - puhmikud (maasikad), - liaanid (viinapuu) Vilja ehituse põhjal liigitatakse kultuurid nende kasutuslikku külge arvestades: - seemneviljalised (õunviljalised õunapuu, pirnipuu, küdoonia,
Otsisime leti alt kassast sildid ja sildistasime saiakesed ja koogid. Ja panime kohe müüki. Ning siis tulidki esimesed kliendid. Esimesed kliendid ostsid tavaliselt kohvi või teed ja saiakesi. Õpilased käisid ostmas hommikuti sealt peamiselt saiakesi ja karastusjooke. Enne lõunat panid kokad sooja kui ka külma söögi välja, uurisime mis söögid need on, kui ka millest osad söögid koosnesid. Kui ka uurisime mis magustoiduks on ning ka supiks. Kirjutasime menüü tahvlile. Tõime kausse, praetaldrikuid, keskmise ja väikese suurusega taldrikuid ette, kui ka klaase. Külm ja soe toit kaalutakse eraldi, et neil on erinevad hinnad. Lõuna ajal läks kiireks, sest pidime nii kliente teenindama, kui ka jälgima, kas kohvi, tee vett kui ka kohvitasse on valmis pandud või mitte. Kui ka pidime jälgima taldrikuid, klaase ja kausse. Päeva lõpus oli vaikne, et eriti kliente ei käinud, kui olid siis mõned üksikud ainult. Sel ajal
Liigne pidev valk toidus koormab maksa ja kiirendab organismi vananemist. Inimene peab oma toidus tarbima rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida organism ei suuda ise sünteesida. Rasv toitainena aitab üles ehitada rakke ja lahustab mitmeid vitamiine. Loomsed rasvad sisaldavad palju küllastunud rasvhappeid, mis tõstavad vere kolestoroolitaset. Seda leidub võis, searasvas, margariinis, juustus, täispiimas ja muudes ainetes, mis sisaldavad eelnimetatuid. Ka koogid, küpsised ja muud pagaritooted sisaldavad küllastunud rasva. Küllastunud rasv tekitab südamehaiguse riski. Küllastunud rasv leidub taimsetes allikates peamiselt ja see on hea alternatiiv küllastunud rasvale. Seda leidub seesamis, päevalilles, sojas, oliivides ja mujal. Üle 60% rasvadest toidus on varjatud rasvad, mida silmaga ei ole näha. Neid leidub palju vorstis, juustus, munas ja kondiitritoodetes. Kui me ei saa rasvas leiduvaid rasvhappeid kätte, siis kaasneb sellega organismi
Rukki nisusegujahust leib. Erinevate teraviljasegudega leib. Kuju järgi jagatakse: · Vormileib; · Põrandalei; · Koorikleib; · Näkileib. Sai - Saia põhikoostisosaks on nisujahu, joogivesi, presspärm, keedusool, toiduõli, suhkur ja jahuparandaja. Kvaliteetne sai on suure mahu ja ühtlase poorsusega. Saiatoodeteks on: · Magedad saiad; · Röstsaiad; · Täisterasaiad; · Krõbeda koorikuga saiad; · Kuklid ja pirukad. Kondiitritoodeteks on küpsised, präänikud, vahvlid, koogid ja tordid, keeksid ning rullbiskviidid. 3. PIIM, PIIMATOOTED JA JUUST. 3.1 Piim. Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse piima all lehmapiima. Piim koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev.
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ............................................................................................................................................. 7 Visiitkaardid ja nende kasutamine ....................................................................................................
KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST E-AINED TOIDUS Üha rohkem eestlasi on hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti tuleb aga valik teha suurpoodides müüdavate toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid. Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks. Kui valmistoitude pakenditel peenes kirjas koostist lugeda, siis selgub, et lisaks tavapärastele toiduainetele sisaldub enamuses neist ka mingi võõrapärase nimega ühend või E-täht koos numbrikoodiga. E ja numbrikoodiga tähistatakse Euroopa Liidus toidu lisaaineid, kuid toidu lisaaine võib pakendil olla välja kirjutatud ka täispika nimetusega (nt E 621 või naatriumglutamaat). Toidu lisaainei
Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused IV 1. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega : - hakkavad vara saaki andma - viljakandvus püsiv - saagid ühtlased - kerge paljundada - leplikumad kasvutingimuste suhtes - suurema kohanemisvõimega - kannatavad vähem ilmakahjustuste all - lihtsam hooldada - ebaõnnestumise korral kahju väiksem - marjakasvatus võimalik taastada lühikese ajaga 2. Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid on: - punane - must - valge sõstar 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Majanduslikult tasuv kandeiga: - mustal sõstral kuni 12 aastat - punasel ja valge
Nooruse allika iidne saladus (II raamat) Taassünni Pärl Peter Kelder 6. peatükk Toiduainete omavaheline sobivus ja õige dieet. Doktor Stanley S. Bass Arutlustes tervisest, pikaealisusest ja viiest rituaalsest toimingust, annab polkovnik Bredford mõned soovitused, mis puudutavad dieeti ja toitumist ning toidu olulist rolli inimese elus üldiselt. Bredfordi sõnul aitab õige dieet kaasa füüsilise seisundi paranemise sümptomite ilmnemisele. Vaadakem siis tema dieedialaseid soovitusi. Järeleproovitud aja jooksul veendus polkovnik, et hea tervise saladus peitub lihtsas toidus. Ta kirjutab, et Tiibeti laamad tegid rasket füüsilist tööd ning toitusid peamiselt omaenda kasvatatud viljadest järgisid enamasti taimset dieeti, lisanditena muna, või ja juust. Seejuures, ühe toidukorra ajal sõid laamad tingimat
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi
ja munarooga, mis võivad gaase tekitada. · enne lühiajalist pingutust süüa kergesti seeditavaid süsivesikurikkaid toite või juua spordijooki, enne pikemaid pingutusi enam tahkemat toitu. · Kuna kohvi ja alkohol mõjuvad diureetiliselt, ei soovitata neid juua. · sportlane peaks 15 30 min. enne võistlust veel 300 400 ml vedelikku jooma. · sportlane peaks omale sobiva stardieelse menüü ise leidma. Toitumine võistluspäeval enne starti (järg2) · Kui nälgida 12 6t enne starti, siis glükogeenivarud on piiratud · 6t enne koormust aitavad 200-350g kiiresti imenduvad süsivesikud (glükoos, fruktoos) · Stardieelne toitumine 120min varem süsivesikukontsentraadid või banaanid · Vahetult enne starti nn. energiabatoonid (5080g süsivesikuid) Arvestada tuleb toidu edasiliikumise kiirusega maost
vajadusi ainult osaliselt. Adekvaatse toitumise teooria põhiseisukohad on järgmised: · Organismi vajaduste katmisel toiduga kaasneb suure hulga bioloogiliselt aktiivsete ainete sekkumine toidu seedimisse ja omastamisse; · Toidu mõju pingeseisundis ja rahulikus olekus on erinev; · Seedimise käigus moodustuvad vaheproduktid võivad ajutegevust ergutada või pärssida. Neid kolme seisukohta oleks mõistlik oma menüü koostamisel arvestada. Ratsionaalse e tasakaalustatud toitumise teooria käsitleb probleemi lihtsustatult. Adekvaatse teooria kohaselt tekib seedimise käigus kahjulikke aineid ja nende hulk tõuseb inimese vanuse tõustes. Haiges organismis suureneb bakteriaalsete metaboliitide hulk. Joonis 3. Ratsionaalse ja adekvaatse toitumise skeemid 7. Peatükk. INIMTOIDU KOMPONENDID 7.1 Süsivesikud Toidu peamisteks süsivesikuteks on: · glükoos (viinamarjasuhkur);
Diabeet Referaat 2006 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 2. MIS ON DIABEET?...................................................................................................................... 2.1 I-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.1.1 RAVI..................................................................................................................................... 2.1.2 RISKIFAKTORID................................................................................................................ 2.2 II-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.2.1 TEIST TÜÜPI DIABEEDI RAVI........................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola leidub: Merevees,soolajärvedes,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Liina Maasik, MA Mõdriku SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1KAUBAMÄRK.................................................................................................................5 1.1Ajalooline taust ja areng.............................................................................................5 1.2Kaubamärgi kaitse.......................................................................................................7 2KAUBAMÄRK LEIBUR..................................................................................................8
Küpsemine kestab paarist aastast 40 ja enamani, optimaalseks loetakse kuus aastat, tamme päritolu pole sealjuures määratletud. Asjatundmatu võib arvata, et inimmõistus mõjutab vaid minimaalselt selle protsessi kulgu, ka tipptootjate kinnitusel on õige kalvadose sisuks vaid looduse viljad ja aeg, ei midagi enamat. Ometi on see suisa meistrikunst, mille puhul saab oluliseks kõik millisest materjalist tünne kasutatakse, nende suurus, vanus ning paigutus keldris, ruumi ventilatsioonisüsteem, suhteline õhuniiskus ning temperatuur. Vanad kogenud tegijad, kelle arvates tapab noor tamm kõik õuna imepärased maitse- ja lõhnanüansid, eelistavad kasutada sissetöötatud vanu Limousini päritolu serri-, konjaki- ja portveinitünne. Mitmetest laagerdunud, kuid vanuse, päritolu, maitse- ja lõhnaomaduste poolest erinevatest destillaatidest segatakse kokku majastiilile vastav kalvados. Noorematele neist on iseloomulik
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega TALURAHVA TOIDUD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................... 5 TOIDUSSE SUHTUMINE....................................................................................................................... 6 VANAD SÖÖGITRADITSIOONID.......................................................................................................... 7 TERAVILJATOIDUD.................................................................................
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Igal külastusel arsti või ämmaemanda juurde kaalutakse rasedat, et avastada õigeaegselt liigse kaalu lisandumine, mis võib olla ebakorrektse dieedi või ülemäärase vedeliku kudedesse kogunemise tagajärjeks. Seega võib öelda, et toitumine raseduse ajal on omamoodi kaalujälgimine, mille eesmärk on hoida kehakaalu tõus ootuspärastes piirides ning tagada tervislik toiduvalik. Tavaliselt piisab sellest, kui mõeldakse läbi oma toitumisharjumused ning püütakse muuta oma menüü enda ja beebisõbralikuks. 2 Raseduse ajal kogunenud rasvavarud on füsioloogiliselt mõeldud rinnapiima tekkeks. Rinnapiima süntees tervikuna vajab umbes 650-700 kcal lisaenergiat, millest 500 kcal peab tulema juurde toiduga ja 200 kcal võetakse organismi rasvadepoodest. Nendel emadel, kelle kehakaal tõusis raseduse ajal väga vähe või kes juba enne rasedust olid
manustada, kuna insuliini tõus veres tõstab ka veresuhkrutaset ja tekib enneaegne töövõime langus. Treeningu ajal oleks optimaalne tarbida 40-75 g glükoosi tunnis, mis on soovitavalt vedelal kujul koos veega tarbitav, sest siis on omastamine kõige parem. Arukas tarbimisrziim aitab ennetada väsimust, soojemas kliimas tuleks tarbida rohkem. Pärast trenni tarbida nii palju kui võimalik aga selliseid kergesti seeduvaid toiduaineid nagu nt banaan, rosinad, riistoidud, küpsised. Kõige parem taastumine toimub kui tarbida kahe tunni jooksul pärast treeningu lõppu. Ööpäevas tuleks ära tarbida 10 g ühe kg kehakaalu kohta. Glükeemiline indeks on funktsionaalne näitaja, mis iseloomustab, seda kui kiiresti tõuseb veresuhkru tase pärast toidu söömist. Väljendatakse %-des glükoosi suhtes, kui kiiresti taastub endine tase. Tähtis hüpoglükeemija ja suhkrutõve haigetel. Glükeemiline indeks sõltub: *tärklise ja valgu suhtest toidus
annaabi.ee 
