Tartu Ülikool EESTI III SAMBA PENSIONIFONDID Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Eestis on kolmesambaline pensionisüsteem: I sammas ehk riiklik pensionikindlustus, II sammas ehk kohustuslik kogumispension ja III sammas ehk vabatahtlik kogumispension. Vanaduspensioni saamiseks peab isik olema vähemalt 63- aastane(hetkel naistel 61,5) ning isikul peab olema vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaazi. Kohustuslik kogumispension põhineb eelfinantseerimisel. 2011. aastast maksab riik pensionifondi 2% töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt ja inimene ise 1% oma brutopalgast. (Varem maksis riik 4% ja inimene ise 2%.)
PENSIONISÜSTEEM EESTIS *Pensionifond on vara kogum, mis on kogutud eesmärgiga tagada fondis osalevatele isikutele sissetulek pensionieas või töövõimetuse korral. Fondidesse sissemakseid tegevad inimesed koguvad endale ise pensioni. Isikliku osaluse suurust pensionifondis kajastavad pensionifondi osakud. Pensionifondid jagunevad kohustuslikeks ja vabatahtlikeks. Kolme samba pensionisüsteem ...jaguneb kolmeks erinevaks, omavahel hästi haakuvaks osaks I sammas riiklik pensionikindlustus Tuluallikaks on sotsiaalmaks ja peamiseks eesmärgiks tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase. Riiklik pensionsiüsteem jaotab tulusid ümber (tugineb "solidaarsus põhimõttel"). Pensionsüsteemi I samba rakendamine toimub
kohustusliku kogumispensioni makse), kaudne aga selline, mida võetakse kõikidele töötajatele makstava palga üldsuuruse pealt. Sotsiaalkindlustust iseloomustab asjaolu, et siin luuakse kohustuslikus korras kindlustatud isiku liikmetasude ja/või riigi täiendavate rahaliste toetuste baasil individuaalsest vajadusest sõltumatu riisiko- ja sotsiaaltasakaalustussüsteem, mis kindlustab elus ette tulevate sotsiaalsete riskide, nagu haigus, tööõnnetus, vanadus jne vastu. Kindlustusandja on kohustatud kindlustusjuhtumi saabudes välja maksma kindlustushüvitise. Väljamaksed erinevatest sotsiaalkindlustuse skeemidest on hüvitised, mida kindlustatul on õigus saada seoses sissetuleku kaotamisega või vähenemisega kindlustuslepingus (seaduses) ettenähtud kindlustusjuhtumi saabumise tõttu, olenemata selle isiku ainelisest seisundist (tegelikust abivajadusest).
Vanemad Ülekulu I NE B IM Kompensatsioo- – TAR nimehhanism (?) – Ülekulu Sünd Lapsepõlv Tööiga Pension Surm Vanaduspõlve kindlustamiseks on 2 teed: Kulude kahandamine a TULU Tulu tõstmine TA RB b
tulevikus. Eestit kummitab rahvastiku vähenemine ja vananemine. Prognoosi kohaselt on aastal 2040 iga pensionäri kohta veidi üle ühe töötava inimese. Et võimaldada maksulaekumiste arvelt korralikku pensioni, tuleb tõsta kas pensioniiga, töötavate inimeste makse või tuua mujalt Eestisse võõrtöölisi. Lahendusena on Eestis käivitatud kolmeastmeline pensionisüsteem, mis koosneb pensioni I, II ja III sambast. Pensioni I sammas. Riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt. Hetkel on sotsiaalmaksu suuruseks 33% brutotöötasust, millest 20% läheb pensioniteks ja 13% ravikindlustuseks. I samba riiklik pension koosneb kahest osast: 1. Rahvapension – ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse. 2. Vanaduspension – sõltub töötamisest ja inimese eest makstud sotsiaalmaksust ehk ametlikult teenitud töötasust eluea jooksul. Pensioni II sammas.
Sotsiaalpoliitika ENSVs Sotsiaalabi ja sotsiaalkindlustus Eesti NSV kodanikel on õigus ainelisele kindlustatusele vanaduses ja haiguse korral, töövõime täieliku või osalise kaotamise, samuti toitja kaotamise korral. Selle õiguse garanteerivad: tööliste, teenistujate ja kolhoosnikute sotsiaalkindlustus ning ajutise töövõimetuse toetused; riigi ja kolhooside arvel vanuse-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionide maksmine; osaliselt töövõime kaotanud kodanikele töö muretsemine; hoolitsus elatanud kodanike ja invaliidide eest; sotsiaalhoolduse muud vormid. 1956. pensionireform üleüldine õigus riiklikule pensionile: Vanaduse; Invaliidsuse; Toitjakaotuse puhul 1965. aastal laienes pensioni õigus kolhoosnikele Sotsiaalkindlustus Pensioni suurus viimase aasta palgast ja tööstaazist, erinev arvutusvalem põllumajandustöötajatele ja linnatöölistele; Suhteliselt madal pensioniiga naistel 55 aastat, meestel 60 aastat;
ostmiseks ja müümiseks Väärtpaberite valik valiku tegemine erinevate aktsiate ja võlakirjade vahel Pikaajalise investeerimise edutegurid:Varade paigutus investeerimisportfelli jaotus erinevate varaklasside (näiteks aktsiate ja võlakirjade) vahel Regulaarse investeerimise strateegia väärtpaberite ostmine kindla summa ulatuses regulaarsete ajavahemike järel Pensioni I sammas Pensioni I sammas riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt Rahvapension ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse neile, kes ei saa tööpanusest sõltuvat pensioni Vanaduspension lisandub rahvapensionile ja koosneb kolmest komponendist: Põhiosa kõigi tööstaazi omavate inimeste jaoks võrdne summa Staaziosak lisa vanaduspensioni põhiosale, mis sõltub töötatud aastatest enne 31. detsembrit 1998
PENSIONI II SAMMAS SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kohustuslik kogumispension kui lepinguvabaduse piiramine....................................................4 Riigipoolsete maksete peatamine ...............................................................................................7 Kindlustusvõtja õiguste kaitse ................................................................................................. 10 Kokkuvõte.................................................................................................................................12
TOETUSED EESTI JA SOOMES Mari Mets RIIKLIK PENSION Soome Eesti 2 pensioni süsteemi: Vanaduspension Tööpension Töövõimetuspension Rahvapension. Toitjakaotuspensjon Tööpension jaguneb veel: Rahvapension Vanaduspension Töövõimetuspension Tagatispension TÖÖPENSION Teenitakse välja oma palagatööga ja ettevõtlusega. Kui ollakse vähemalt töötanud 1 aasta. Maksimum 1300 EUR. RAHVAPENSION Kellel pole tööpensioni või Rahvapensioni määr on 134,10 selle määr jääb väikeseks. eurot Saamiseks peab elama vaid Määratakse: mõne aasta Soomes 63- aastasele isikule kellel Maksimum on saada kuni puudub nõutav pensionistaaz
kulutustele ega võimalda nõuetele vastava kvaliteediga teenuste osutamist, spetsialistide töö on alatasustatud; · Teenuste sihtgrupid ühe KOV piires (eriti maal) on sageli nii väikesed, et teenuste väljaarendamine ilma KOV-te koostööta on majanduslikult ebaefektiivne. Kuid valmidus koostööks on väike. Pensionisüsteemid- ja skeemid · 1993.aastal soovitas Maailmapank riikidel kasutusele võtta 3-sambalise pensionisüsteemi. · P x N = (S + T) x Y x W P pension aastas N pensionäride arv S keskmine säästumäär T keskmine maksumäär Y tootlikkus (kaupade teenuste hulk) W palgasaajate arv 1 elaniku kohta Pensionisüsteemid- ja skeemid · Eesti pensionisüsteemi eesmärgiks on aidata inimesel pensionile minnes säilitada senine sissetulek ja elustandard Pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: · I sammas: Riiklik pension · II sammas: Kohustuslik kogumispension · III sammas: Täiendav kogumispension
Lastekindlustuse nime all pakuvad erinevad kindlustusseltsid väga erinevaid sisulisi lahendusi, mis üldjuhul ühendavad endas nii investeerimise kui elukindlustuse. See tähendab, et lapsevanem kogub lapsele raha koos enda elukindlustuskaitsega. Riiklikku pensioni makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% praeguste pensionäride pensionideks. Riiklik pension jaguneb kaheks: tööpanusest sõltuvad pensionid (vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) ning rahvapension. Ennetähtaegsele vanaduspensionile võib jääda kuni 3 aastat enne seadusekohast pensioniiga, kuid sel juhul vähendatakse pensioni suurust iga varem pensionile jäädud kuu eest 0,4% võrra. Ennetähtaegset vanaduspensioni ei maksta, kui jätkate samal ajal töötamist. Edasilükatud pensioni puhul
suure osakaaluga, et ennetada neid eelmainitud probleeme, sest meie ühiskonnas on palju erinevaid inimesi, kellel on omad soovid ja erinevad terviseprobleemid. Teatavasti on arenenud riikides kehtiv jooksva finantseerimisega PAYG pesnionisüsteem kriisiolukorras. Missugused küsimused kerkivad üles juhul, kui PAYG süsteem asendatakse täielikult eelfinatseerimisega süsteemiga? Selgitage, kasutage vastamisel M.Feldsteini "Transition to a Fully Funded Pension System"toodud viit küsimust. Arenenud riikides on toimumas rahvastiku vananemine, mis toob endaga kaasa pensionisüsteemidega kaasenevad probleemid - pensionisüsteemi kriisi fenomeni. PAYG- skeemi (ehk jooksva finantseerimisega pensionisüsteemi) puhul kasutatakse mingil kindlal perioodil hõivatutelt laekunud maksutulusid samal ajavahemikul pensionäridele pensionite maksmiseks, s.t tänaste töötajate poolt makstavad maksud lähevad tänaste pensionäride pensioniks
- tööandjad pensioniskeemid Erakindlustus vers. sotsiaalkindlustus - Erandjuhul kindlustuskohustus - Kaitse arvukate riskide vastu - Reeglina kulude hüvitamise põhimõte - Kindlustusandjad on eraõiguslikud juriidilised isikud Sots.kindlustusel on palju piiranguid. See on kohustuslik, ei ole valik võimalusi. Sots.kindl. kaudu kaitsvad riskid on piiratud. Sots.riskid tähendavad, et inimene kaotab sissetulekut, temast sõltumatutel põhjustel vanadus, haigus, tööõnnetus. Kaitsemehhanism on olemas, pakume kõigile, ei ole vahet, kas tööline või kontoritöötaja. Kuidas skeem on ülesehitatud? teenusepõhine arusaam või kulupõhine. Raviarst kirjutab arve haigekassale ja patsient summat ei näe. Erakindlustus kulude hüvitamine reisi kindlustus. Kui midagi juhtub, siis maksad ise. Kindlustus otsustab, kas kulud olid põhjendatud või mitte ja mis suuruses see kompenseeritakse.
mille eesmärgiks on hüvitiste maksmine töötajale ja teenistujale töötuks jäämise, töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksujõuetuse korral. Töötuse probleemidega tegeleb Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakset maksavad: 1. kindlustatu (maksemäär 2,8%) 2. tööandja (maksemäär 1,4%) Kogumispensioni maksed: Kogumispensioni liigid on: 1. II sammas e. kohustuslik kogumispension: ise 2%+riik 4% 2. III sammas e. täiendav kogumispension. Makse tasumise kohustus on neil, kes on sündinud alates 1983. aastast. NB! Kõik töötanud saavad I samba pensioni e. riiklikku pensioni. NB! Maksumäärad võivad aasta jooksul muutuda. A/Ü liige maksab vastavat maksu Juba üle aasta korraldab Maksu- ja Tolliamet ümbrikupalga-vastast kampaaniat. Maksupettused (ümbrikupalk, arvevabrikud jms) halvendavad nii riigi haldamist kui mõjutavad ka palgasaaja heaolu (maksudest sõltub inimese tulevane pension, haigusraha,
Ülekandemaksed mõjutavad RAKENDAMINE algoritm: ning muud sotsiaaltoetused marginaalsed. indiviidide sissetulekuid ja selle kaudu ka Kindlustust võib määratleda kui: xtP = bt wt (1 + nt), Toodud sotsiaalpoliitilisi mudeleid tootmist. indiviididele riskide vastu kaitset pakkuva kus, xt - pension, mida indiviid perioodil t arvestades on enamuses Euroopa riikides AVALIKU SEKTORI OSA vahendina saab; kasutusel nn segasüsteem: lastetoetused, SOTSIAALKINDLUSTUSES. kindlustusstatistilise mehhanismina , mida bt - sotsiaalmaksumäär; töötutoetused, toitjakaotuspensionid ja Riigi sekkumine majandusse toimub avaliku saab korraldada erasektor
Viimastel aastatel on majanduse ja eelkõige tööturu olukord paranenud. sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna sotsiaalpoliitika avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, inimarengu edendamiseks ning ühiskonnaliikmete heaolu tagamiseks sotsiaaltagatis ~ sotsiaalne tagatis pension, toetus või muu abi, mis võimaldab ühiskonna liikmele toimetuleku riigi määratud tasemel sotsiaalne õigus inimese õigus saada oma põhivajaduste rahuldamiseks ühiskonnalt abi toimetulek füüsiline, psüühiline ja sotsiaalne suutlikkus igapäevaeluga toime tulla Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses inimestele ja seda maksab kohalik omavalitsus. Puuduse leevendamiseks kasutavad kohalikud omavalitsused sõltuvalt olukorrast
korral veteranipoliitika meede 4.3.2. Eelnõu kohaselt kaotatakse alates 1. aprillist 2013. a kehtiva ühekordse hüvitise ositi väljamaksmine ja see makstakse välja korraga. Senini kehtinud ositi maksmise regulatsioon demotiveerib haavatuid esimese kolme aasta ravikäitumisel, sest mida paremini nad ennast ravivad, seda vähem hüvitist nad saavad. Näiteks ei ole raske vigastuse puhul tihti lootust, et töövõime võiks täies ulatuses taastuda. Seega ei ole põhjendatud hüvitise ositi maksmine, kuna kaitseväeteenistuses tekkiv tervisekahjustus on tihti püsiva iseloomuga ja isiku võime tööga elatist teenida ei taastu endisele tasemele. Samuti tähendab iga-aastane püsiva töövõime kaotuse protsendi määramine täiendavaid arstivisiite, mis on haavatute suhtes ebasõbralik ja emotsionaalselt kurnav ning koormab ka tervishoiusüsteemi.
Kui suur on see hüvitis? Esimesed 100 töötuks olemise päeva makstakse kinni 30% töötaja varasemast töötasust, seejärel 40% (Arvesse lähevad viimasele 3-le kuule eelnenud 9-l kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmaks) Töötajateks ehk hõivatuteks loetakse palgatöölisi, ettevõtjaid, kes saavad oma töö eest tasu. Töötud on need, kes tahavad tööd teha, kuid ei leia. Eesti pensionisüsteem jaguneb kolmeks: I sammas riiklik pension II sammas kogumispension (kohustuslik) III sammas täiendav kogumispension (vabatahtlik) Riiklik pension tööpanusest sõltuvad pensionid (vanduspension,töövõimetuspension ja toitjakaotusp) rahvapension, tagab miinimumpensioni neile, kel ei ole õigust tööpanusest sõltuvale pensionile (rahvapension 128,45 ) Vanaduspension kujuneb kolmest näitajast: põhi ehk baasosa(114,6575), staasiosak (sõjavägi, lapsepuhkus) 4,343 iga aasta eest, kindlustusosak ( kui palju on pensioniaja palgast
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut Kadi Pihlak VÄLISRIIKIDEST PÄRIT TÖÖTAJATE DISKRIMINEERIMINE EUROOPA LIIDU RIIKIDES PENSIONI MAKSMISEL essee Juhendaja: lektor Kari Käsper Tallinn 2015 Sissejuhatus Antud teema on valitud kuna pension on tänapäeval väga aktuaalne teema tulenevalt Euroopa Liidu rahvastiku vananemisest, mille on põhjustanud madal sündimus. Lisaks siseriiklikele pensioniga seotud muredele on Euroopa Liidu kodanikel tekkinud probleeme eri riikides töötades diskrimineerimisega pensionimaksmisel, eriti kui pensionit saadakse mitmest riigist. Kuna globaliseerumine ja ka välismaal töötamine on muutunud üha tavalisemaks ning
kahjude hüvitamisele (nii materiaalse kui moraalse kahju tekkimise korral) keskkonnale (õigusele ohutule keskkonnale nii praegu kui tulevikus) Seadus kehtib 01.01.1994 34 Tarbijate õigused on kaetud järgmiste õigusaktidega Toote ohutuse seadus Konkurentsiseadus Kaupluste töö üldeeskiri Teeninduseeskiri 35 Pension Kaks olulist argumenti ise raha kogumise kasuks Pensionäride arv järjest kasvab. 2012. aasta alguses püstitas Eesti pensionäride osakaaluga rahvastikust rekordi: meil oli ligi 300 000 vanaduspensionäri ja pensionäre kokku (sh töövõimetuspensionärid) juba üle 400 000 inimese. Seega moodustavad meie rahvastikust üle 30% pensionärid. See tähendab, et aina vähemaks jääb tööealisi, kes pensionäridele pensioni maksavad. Riikliku pensioni osakaal väheneb
.....................................................51 5.6 Töötuskindlustusmakse maksmise kord .............................................................................................51 6 Pensionisüsteem Eestis ...........................................................................................................................53 6.1 baasosa, staazi- ja kindlustusosak .......................................................................................................53 6.2 kogumispension ehk II sammas ..........................................................................................................54 3 KASUTATUD LÜHENDITE LOETELU FI füüsiline isik FIE füüsilisest isikust ettevõtja JI juriidiline isik KM käibemaks KMD käibedeklaratsioon
1, 7.2, 7.3 Väljamaksete koodid 32 Tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud III samba sissemakse maksuvaba osa 8 Kinnipeetud töötuskindlustusmakse: veerg 9 x 2%, 4 Arvutatud sotsiaalmaks vanaduspensionieas isiku või isiku puhul, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension, null 5 Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed 9 Väljamaksed, millelt makstakse töötuskindlustusmakset 6 Kinnipeetud tulumaks 10 Kinnipeetud kogumispensioni makse ja arvutatud täiendav sissemakse 7 Väljamaksete summa koodi 01 järgi Märkused 1
23. Kuidas maksustatakse kohustusliku kogumispensioni ja täiendava kogumispensioni väljamaksed? §201 ja § 21 Tulumaksuga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, osakuomaniku pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavad väljamaksed. Tulumaksuga maksustatakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule või tema pärijale tehtavad väljamaksed, arvestades lõigetes 2–7 toodud erisusi. Samuti maksustatakse tulumaksuga § 28 lõikes 11 sätestatu kohane täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud eraldise negatiivne muutus. 24.Kuidas maksustatakse madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu? §22 Tulumaksuga maksustatakse madala maksumääraga territooriumil (§ 10) asuva
23. Kuidas maksustatakse kohustusliku kogumispensioni ja täiendava kogumispensioni väljamaksed? Tulumaksuga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, osakuomaniku pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavad väljamaksed. Tulumaksuga maksustatakse ka täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule või tema pärijale tehtavad väljamaksed, arvestades teatud erisusi. 24. Kuidas maksustatakse madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu? Tulumaksuga maksustatakse madala maksumääraga territooriumil asuva ning Eesti residentide kontrolli all oleva juriidilise isiku tulu. Sõltumata sellest, kas see juriidiline isik on oma kasumit maksumaksjale jaotanud või mitte. 25
20% Töötuskindlustus on sundkindlustus, mille eesmärgiks on: · kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine; · töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhete lõpetamise hüvitamine koondamise korral; · töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral Eesti pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: · I sammas riiklik pension · II sammas kohustuslik kogumispension · III sammas täiendav kogumispension Töötav inimene maksab kogumispensioni II sambasse 2% brutopalgast ja riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava sotsiaalmaksu arvelt 4% töötaja brutopalgast. RENTAABLUS VARADE RENTAABLUS = kasum/koguvara KÄIBERENTAABLUS = kasum/netokäive OMAKAPITALI RENTAABLUS = (puhaskasum eelisdividendid) / keskmine omakapital
eesmärgiga luua kogumispensioni sissemakseid teinud isikule võimalused pensionieas täiendavaks sissetulekuks lisaks riiklikule pensionikindlustusele. Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast: 1. sammas riikliku pensioni kindlustuse fond 2. sammas toimib isikliku kogumispensioni põhimõttel, finanseerimise aluseks on kindlustatu palgast kinnipeetav 2% makse, millele lisandub sotsmaksu arvelt 4 %. Mõlemad makseosad investeeritakse pensionifondi ning sellest rahast tehakse väljamaksed samale isikule, kes tegi sissemaksed 3. sammas täiendav kogumispension selline, mis peetakse kinni vabal tahtel palgast ja kantakse pensionifondi. See on tulumaksuvaba ning see tuleb iga-aastaliselt deklareerida tuludeklaratsioonis. 21.Kes on kohustatud isik ja mis eluaastast ? Kohustatud isik on kohustusliku kogumispensioni maksja, kes on vähemalt 18 aastane füüsiline isik. 22.Kus hoitakse penonifondi osakuid ?
36. Väärtpaberituru osalised • Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Näiteks börsiettevõtted. • Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d) • Väärtpaberituru kutselised osalised - investeerimisteenust pakkuvad asutused (muu hulgas investeerimisühing, krediidiasutus, börs). 37. Tagatisfondi olemus Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud varade kaitset. Hoiused on tagatud Tagatisfondi määratud summa ulatuses. Hoiused hüvitatakse 100% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 eurot hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. 38. Investeerimmishoiuse olemus, riskid Investeerimishoius on investeerimisriskiga tähtajaline hoius, mille intress sõltub osaliselt või täielikult väärtpaberi, hoiuse, valuuta, muu sarnase instrumendi või selle alusvara väärtusest või selle muutusest.
kuni 12 kuu jooksul tööle asumisest töötaja või ametniku puhul, kes 12 kuu jooksul enne tööle asumist on olnud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 alusel töötuna arvel vähemalt kuus kuud. Näide: Töötasu on alla sotsiaalmaksu kuumäära ehk alla 320 euro. Töötaja on riikliku pensioni saaja, kuid ei ole vanaduspensionieas. Priit on töölepinguga töötaja (osalise tööajaga), kelle töötasu on 128 eurot, ta on riikliku pensioni saaja (soodustingimustel pensionär, ei ole veel vanaduspensioniikka jõudnud isik), ta on esitanud avalduse maksuvaba tulu (144 euro) arvestamiseks, ta ei ole ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga. Arvutuskäik SM alampalgalt 128 x 33% = 42,24 eurot Kuna töötaja on riikliku pensioni saaja, siis ei ole tööandjal minimaalset sotsiaalmaksukohustust 320 eurolt, sotsiaalmaksu arvestatakse alati tegelikult makstud tasult (SMS § 2 lхige 2). Töötuskindlustus 2,8% 128 x 2% = 2,56 eurot Tulumaks
kogumispensioni väljamaksed? Tulumaksuga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, osakuomaniku pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavad väljamaksed. (TuMS § 201) Tulumaksuga maksustatakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule või tema pärijale tehtavad väljamaksed, arvestades lg-tes 2–7 toodud erisusi. Samuti maksustatakse tulumaksuga 10 TuMS § 28 lg-s 11 sätestatu kohane täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud eraldise negatiivne muutus. (TuMS § 21 lg 1) 24. Kuidas maksustatakse madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu?
suurematele autodele. 5. Aktsiisid- neg. mõjuga kaupadele/teenustele/toodetele, protsendid sõltuvad hetke olukorrast. Aktsiisid suurendavad riigitulu ja püüavad muuta tarbimist mõistlikumaks. Probleemina võib kasvada varimajanduse e. salakaubanduse suurenemine.( alko, tubakas, kütus, elektrienergia, pakendiaktsiis). Sihtotstarbelised maksud: 1. Sotsiaalmaks- tööandja maksab töötaja palgale juurde 33% (20% pension, 13% haigekassa). Laekub sihtotstarbelise maksuna riigi eelarvesse. 2. Töötuskindlustus makse- maksavad nii tööandja kui ka töövõtja, töövõtja palgale juurde. Sundkindlustusmakse(tööandka maksab 1,4% ja töövõtja 2,8% palgalt) Kohalikud maksud: Kehtestab KOV. Lubatud on kehtestada müügi, paadi, reklaami, teede ja tänavate sulgemise, loomapidamise, lõbustusmaks ja parkimistasu. Maks on rahaline kohustus, mille täitmine on seadusega ettenähtud
Töötuskindlustusmakset maksavad: 1) kindlustatu (maksemäär 0,6%) 2) tööandja (maksemäär 0,3%) Seaduse mõttes ei ole kindlustatud isik: FIE; notar, kohtutäitur, vandetõlk või mõni muu avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, samuti vabakutseline loovisik jt; vanaduspensioniikka jõudnud isik jt. Kogumispensioni maksed: Kogumispensioni liigid on: 1) kohustuslik kogumispension; 2) täiendav kogumispension. Kohustusliku pensionikindlustuse makset maksavad: 1) kohustuslikus korras liitujad; 2) vabatahtlikus korras liitujad. Makse tasumise kohustus on neil, kes on sündinud alates 1983. aastast. Enne 1983. aasta 1. jaanuari sündinud isikutel on õigus ja kohustus maksta makset, kui nad on esitanud vastava avalduse (vabatahtlikud liitujad). Kogumispensioniga liitunud isik maksab 2% maksustatavatelt tuludelt (peab kinni tööandja), riik lisab 4% makstava sotsiaalmaksu arvelt. NB
................................................9 2.2 Pensionifondide turuosad liitujate ja liitujate vanuse lõikes.......................................15 KOKKUVÕTE...............................................................................................................19 VIIDATUD ALLIKAD.................................................................................................21 2 SISSEJUHATUS Kohustuslik kogumispension ehk II pensionisammas kuulub Eestis kehtivasse rahvusvaheliselt tunnustatud kolmesambalisesse pensionisüsteemi. Kõigile kohustuslik teine pensionisammas põhineb asjaolul, et inimene kogub ise raha ajaks, mil ta on pensioniealine. Kohustuslik pensionisammas koosneb kahest osast: kogumisfaasist, mille vältel tehakse sissemakseid pensionifondi ja väljamaksefaas, mil sõlmitakse pensionileping ning makstakse selle alusel pensioni.
Mida maksudega edasi tehakse Käibemaks ettevõtja maksab müügi KM- ostu KM= riigile KM, Tulumaks-läheb kohalikule omavalitsusele 11,4 ja ülejäänud riigile. Maamaks- makstakse maksuametile, kannab vallale või linnale tagasi. Sotsiaalmaks koosneb kahest osast: 20% sotsiaalkindlustusse, 13% osa ravikindlustusse. Kogumispensioniga liitunud isikute 4% võrra vähendatakse sotsiaalkindlustuse osa. Maksud lähevad siis vastavalt sotsiaalkaitseks( peretoetused, pension, vanemahüvitis), tervishoiuks (perearst, traumapunkt, haiglaravi), kultuur, teadus ja haridus (lasteaed, kool, teater, sport), keskkond ja põllumajandus (jäätmekäitlus toetus), transport (teede ehitamine ), riigikaitse ja turvalisus (kaitsevägi, äärte, politsei), muud valitsemisekulud (vallad ja linnad, riigikogu, valitsus). 3. Millised seadused reguleerivad maksundust. Milline on maksunduse baasseadus-maksukorralduse seadus. Miks on vaja maksuseaduseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
