Migratsioon/Ränne-alaline inimeste ümberasumine ühest riigist teise või elupaiga vahetamine sama riigi piires. Migratsioon/Ränne-alaline inimeste ümberasumine ühest riigist teise või elupaiga vahetamine sama riigi piires. Immigrant-sisserändaja. Emigrant-väljarändaja. Rahvaloendusi on vaja, et teada kui palju inimesi mingis riigis Immigrant-sisserändaja. Emigrant-väljarändaja. Rahvaloendusi on vaja, et teada kui palju inimesi mingis riigis elab.Loomulik iive-sündide ja surmade vahe. Positiivne iive-rohkem sünde kui surmasid.Negatiivne-rohkem elab.Loomulik iive-sündide ja surmade vahe. Positiivne iive-rohkem sünde kui surmasid.Negatiivne-rohkem surmasid kui sünde.Imikusuremus-näitab,mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. surmasid kui sünde.Imikusuremus-näitab,mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. Sündimuse muutumist mõjuta...
bruotpalk väiksem kui seni kõrgeim 2008. aastal. Brutopalk tõusis enamikus maakonades, keskmine brutopalga langus oli kõige suurem Raplamaal( -7,0%) ja tõus kõige suurem Jõgevamaal (samas) 3.1.1 Inimeste valikud See näitab, et inimesed liikusid nendesse piirkonadese, kus oli majanduslikult tõhusam elada. Inimesed olid harjunud kõrge palga ja üle keskmiste elamistingimustega üle Eesti, kui valitses majandustõus. Peale majanduskriisi hakkas inimeste seas toimuma intensiivne pendelränne, sest tihti kodukoht, kus nad elasid ei suutnud pakkuda enam nii täisväärtuslikku elu, kui mõni teine. Tallinna Ülikool 4. Pendelränne Pendelränne on toimunud läbi aegade, eriti hakkas siis intensiivistuma, kui algas majanduskriis. Pendelränne toimus enamasti linn-linn ja maa-maa suunal. Pendelrändajate hulk sõltub üldjuhul keskasula suurusest. Kõige enam toimus see Tallinna ja lähivaldade ning
ning välismaalase õigusliku vastutuse aluseid Riigikogus võetud välismaalaste seadusega. Läbi aastate on olnud peamised sisserände allikas Venemaa ja tänapäeval SRÜ riigid. Eestlaste väljaränne on seotud eelkõige paremate õppimise-, elamis- ja töötingimuste otsingutega ning perekonna loomisega. Põhilised sihtmärgid väljarändes on Soome, Rootsi, USA ja Saksamaa. Hiiumaal on peamiseks rändeks pendelränne. Pendelränne tähendab seda, et elukoht on mujal töökohast ning selle vahel n.ö pendeldakse ehk minnakse hommikul tööle ja õhtul töölt koju. Hiiumaal rännatakse põhiliselt linna kuna seal on rohkem töökohti ning suurem õppimisvõimalus(koolid, haridus). Rände ehk migratsiooni põhjusteks on peamiselt paremad võimalused õppimiseks, elamiseks, töötamiseks jne. Rände puhul eristatakse sisse- ja väljarännet. Migratsioon võib olla kas vabatahtlik või pealesunnitud
3) remigratsioon ehk tagasiränne · Migrant on korraga nii immigrant kui emigrant, sõltuvalt riigist, mille suhtes teda vaadeldakse 3 Rändesaldo · Rändesaldoks ehk rändeiibeks nimetatakse sisse ja väljarände vahet · Rändesaldo immigrandid emigrandid · Rändesaldo üldkordaja immigrandid - emigrandid ×1000 rahvaarv Pendelränne Liigutakse iga päev või iga nädal ühest asulast teise (tööle, õppima). Pendelrände tulemusena rahvaarv ei muutu, st siseränne. Kuidas mõjutab pendelränne piirkonna majandust? 5 Migratsiooni põhjused Põhjuste järgi jagatakse ränne kaheks: 1. Vabatahtlik ränne 2. Sundränne 6 1) Vabatahtliku rände põhjused
Demograafia mõisted (rahvastikuteadus) Rahvastik mingil suuremal territoorimul alaliselt elavate inimeste kogum e elanikkond Iive rahvaarvu suurenemine ja vähenemine Migratsioon inimeste ränne Emigratsioon väljaränne Emigrant kodumaalt lahkunud võõrsil elav isik, väljarändaja Immigrant sisserändaja, kes on asunud riiki elama alaliselt või pikemaks ajaks Remigratsioon tagasiränne Rändesaldo sisse-ja väljarändajate vahe (rändeiive) Immigratsiooni kvoot absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaks määratud välismaalaste arv, kellel on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rännata Pendelränne inimeste igapäevane liikumine oma alaliselt elukohast teises ausas paiknevasse töö-või õppimiskohta ja tagasi Pagulusränne sundränne; sunnitud kodumaalt lahkuma Loomulik iive sündide ja surmade vahe mingis riigis või piirkonnas Demograaf rahvastikuteadlane ...
Mõisted Aglromeratsioon e. linnastu inimeste ja ettevõtete koondumine väikesele maa-alale. Demograafiline plahvatus kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule. Demograafiline üleminek rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga. Eeslinnastumine inimeste elama asumine suurlinnade lähiümbrustesse. Geograafiline segregatsioon elanikkonna kontsentratsioon tunnuste alusel. Megalopolis suur linnade ala, mis moodustav linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku demograafiline arengu etapp, mida iseloomustav madal sündimus ja suremus. Kvoot Rändajate sisse või väljarändel kehtestatud kindel piirang. Linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Marginaalne rahvastik mingi tunnuse poolest ülejäänud rahvastikust erinev inimeste rühm. Perepoliitika riigi või kohaliku omavalitsuse meetmed, mis toe...
Rahvastik ehk elanikkond mingil suuremal territooriumil alaliselt elevate inimeste kogumik Ränne ehk migratsioon inimeste liikumine elu- või töökoha vahetamise eesmärgil Loomulik iive rahvaarvu muutumine Absoluutne iive mitme inimese võrra muutus rahvaarv Suhteline iive mitme inimese võrra muutus rahvaarv tuhande elaniku kohta Sisseränne ehk immigratsioon Väljaränne ehk emigratsioon Rändeiive ehk rändesaldo sisse- ja väljarändajate vahe Tagasiränne ehk remigratsioon varem väljarännanud inimeste tagasipöördumine oma endisesse elukohta Pendelränne ehk pendelmigratsioon inimeste päevane liikumine oma alalisest elukohast teises asulas paiknevasse töö- või õppimiskohta ja tagasi Imikusuremus näitab, mitu last sureb esimese eluaasta jooksul 1000 lapse kohta Suhteline iive L.iive(in)×1000%. rahvaarv(in) Absoluutne iive Rahvaarv - surmadearv = ..(in) Loomulik iive sünnid-surmad=..(in) Kõrge suremise põhjused: ...
Demograafia ehk rahvastikuteadus , mis tegeleb mitmesuguste rahvastikuga seonduvate küsimustega ( nt vanuseline ,sooline, rahvuslik koosseis; rahvastiku liikumine; hõive jnee.) Demograafiline kriis- olukord, kus suremus ületab sündimuse ning rahvaarv kahaneb. Demograafiline plahvatus demograafilise ülemineku periood,kus rahvaarv kasvab kiiresti, sest suremus langeb, sündimus on kõrge ja lapsi palju. Rahvastikupüramiid rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav diagramm Absoluutne loomulik iive sündide ja surmade vahe teatud ajaperioodi jooksul Suhteline loomulik iive- sündimuse ja suremuse vahe 1000 elaniku kohta (promill), või 100 elaniku kohta(protsent) Suhteline loomulik iive : Iga 100 inimese kohta: Sündimus suremus x 100 = suhteline loomulik iive ( % ) Rahva arv Iga 1000 inimese kohta Sündimus suremus x 1000 = suhteline loomulik iive ( ) Rahva arv L...
Demograafia- rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikku selle suuruse, koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid, demograaf- Rahvastikuteadlane, demograafiline plahvatus- rahvaarvu kiire kasv migratsioon- ränne, püsiv elukoha vahetus, pendelmigratsioon-pendelränne on inimeste regulaarne liikumine oma alalise elukoha ja töökoha või haridusasutuse vahel, emigratsioon- välja ränne teise riiki.(ntks vanemad leiavad parema töö, õppimise eesmärgil, ) Milliseid andmeid kogutakse rahvaloendusega- riigi elanike arvu ja paiknemise kohta, inimeste soo, vanuse, haridustaseme, elatusallikate, milleks neid andmeid on vaja riigil teada-EITEA demograafiline plahvatus, millisel sajandil toimus see Eestis-19 saj keskpaiku kuidas perepoliitika on mõjutanud rahvaarvu muutusi 21. saj-l-EITEA Isikukoodi koostamine etteantud andmete alusel-2 ja 3-sünniaasta, 4-5 sünnikuu, 6-...
Milliseid demograafilisi sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme tekitab rahvastiku vananemine riigile? Riigi koormus suur, kuna peab maksma pensionitoetusi, vajatakse palju haigla kohti, tööjõudu jääb vähemaks, ühiskonnas vanureid liiga palju, keda tuleb ülal pidada. 1.3RÄNNE EHK MIGRATSIOON Rahvastiku liikuvus Ränne Pendelränne Rahvusvaheli Riigisisene Igapäevane ne Perioodiline Tõuketegurid: Väike töökohtade või õppimisvõimaluste valik Väike palk Halvad elamistingimused Inimestevahelised lahkhelid Ebameeldiv, üksluine sotsiaalne keskkond Ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid Tõmbetegurid:
Rahvas ühe riigi piires elavad inimesed Rahvus Ühtset keelt ja kultuuri omavad inimesed Migratsioon rahvaränne emigratsioon sisse ,Immigratsioon välja Remigratsioon tagasipöördumine , naasmine kodumaale Rahvastiku paiknemise mõjutegurid · Kaugus merest (merel tavaliselt lähemal) · Kliima soojas elatakse aga mitte kõrb · Reljeef- tasastel aladel · Majanduslik olukord riigis Sündimuse mõjutegurid Arenenud riik Arengumaa Naiste vanus kõrgem, Vanus madalam, pole pereplaneerimine tähtsam, erilist planeerimist Majanduslikud võimalused suuremad, Demograafilised ülemineku etapid . Traditsiooniline rahvastiku tüüp Kõrge sündmus ja suremus , Keskmine eluiga 35 a. haigused , näljahädad , rahvaarv ei kasva 1. demograafiline plahvatus 2.sündimus väheneb 3.kaasaegne etapp , sünnib ja sureb vähe Rahvastiku püramiidi iseloomustus · Kui suure osa moodustavad lapsed ...
demograafia e. rahvastikuteadus- uurib rühmade vaheliste porpotsioonide kujunemist ja muid seonduvaid nähtusi. demograafiline plahvatus- rahvastikuprotsess, mil suremus väheneb ja sündimus säilib, rahvaarv kasvab. rahvastiku iive- rahvaarvu muutumine rahvastikuregister- andmekogu, kus on inimese olulisemad andmed migratsioon e. rahvastiku ränne- pikaajaline ümberasumine riigi sees või üle selle piiri. inimarengu indeks(HDI)- suhtarv mida ÜRO kasutab riikide võrdlemiseks. 31.10.11 - nn seitsme miljardi päev. sündimus- sündide arvu suhe rahvaarvu. suremus- surmade arvu suhe rahvaarvu. loomulik iive- sündide ja surmade vahe absoluutarvuna sündimuse üldkordaja- mingi piirkonna sündide arv 1000 inimese kohta aastas loomuliku iibe üldkordaja - sündimuse ja suremuse vahe 1000 elaniku kohta aastas() imikusuremuskordaja- kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinu kohta rahvastiku vananemine- vanemaealiste inimeste osatähtsuse kasv rahvasti...
· Sündimus ja suremus madalad · Rahvaarvu väga aeglane kasv Ränne · Migratsioon-inimeste alalise elukoha vahetus · Emigratsioon-väljaränne · Immigratsioon-sisseränne · Rändeiive ehk saldo-sisse ja väljarände vahe · Riigisisene · Liigutakse enamasti linnadesse või eeslinnadesse · Rahvusvaheline · Lõuna riikidest Põhja riikidesse · Immigrantide osakaal rahvastikust Kestvus · Alaline · Ajutine (nt.õppima) · Pendelränne (elu ja töökoht erinevates piirkondades) Valglinnastumine · Madaltiheda linnakeskkonna planerimatu laialivalgumine linna tagamaale. · Transpordivajaduse kasv · Loodusalade hävimine · Kuritegevuse kasv Tõmbetegurid · Suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik · Kõrgem palk · Head elamistingimused · Sugulased, sõbrad, tuttavad Tõuketegurid Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik Madal palk Halvad elamistingimused
Rahvastiku(elanikkond) moodustavad kõik riigis alaliselt elavad inimesed. Varasemate aegade rahvaarvu kohta on ajaloolased saanud teha ainult oletusi ajalooallikate põhjal. Rahvaloendusega saab täpselt kindlaks teha kus kui palju inimesi elab. Rahvaloendusi korraldatakse 10 aasta tagant. Vahepealne arvestatakse perekonnaseisuasutuste järgi. Eestis on rahvastikuregister kust rikk saab vajalikku infot leida. Viimane rahvaloendus 2000.a. muudatusi rahvastikus jälgib statistikaamet. Loomulik iive sündide ja surmade vahe Imikusuremus mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. Sündimust mõjutavad rahvastiku vanuselise koosseisu muutumine, pereplaneerimine, linnaline eluviis, ühiskonna suhtumine lastega peredesse, toetused lasterikastele peredele. Beebibuum sündimus kasvab hüppeliselt ja ootamatult ja siis normaliseerub jälle. Eesti rahvaarv väheneb, sest suremus ületab sündimuse ja sisseränne s...
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid Demograafia Rahvastikuteadus uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, kujunemist ja muutumist. Rahvastiku kell Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeeri Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Rahvaarvu kasv 2000 a. e.kr 25-30 miljonit 2000 a. tagasi 150-200 miljonit Tänapäeval 7 miljardit 2150 11,5 miljardit Klõpsake juhtslaidi teksti laadide red Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Rahvastiku paiknemi...
Rahvastik 1. Defineeri mõiste: Demograafiline kriis- rahvaarvu järsk langus ehk iive negatiivne Demograafiline plahvatus- rahvaarvu järsk tõus ehk iive positiivne Immigratsioon- sisseränne (immigrant) Emigratsioon- väljaränne (emigrant) Remigratsioon- tagasipöördumine kodumaale Pagulane- sunnitud kodumaalt lahkuma Rändekvoot- sisserännet piirav määrnumber (0,5 hetkel) Pendelränne- igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula/piirkonna/riigi vahel Assimilatsioon- vähemusrahvuse sulanemine enamusrahvusse kas loomulikul või vägivallapoliitika tulemusena Ränne- migratsioon- püsiva elukoha muutus Urbaniseerumine- linnastumine Suburbaniseerumine- valglinnastumine/eeslinnastumine Aglomeratsioon- linnastud 2. Nimeta rahvastiku tihedust ja paiknemist mõj...
EESTI RAHVASTIK Eesti rahvaarv ja selle muutumine Rahvastik e kindlal territooriumil alaliselt elavad inimesed.(elanikkond) Rahvaarvu mõjutavad: 1. Sünd surm 2. Ränne e migratsioon 3. Eesti ala asustati 9500 a tagasi, elati hõredalt veekogude ääres; 6000-5000 a tagasi hakati tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. Alepõllundus selle arenedes rahvaarv tõusis. Al 13.saj algas rahavarvu arvamine. 13.saj 150 000, 16.saj 300 000, 16.saj 400 000, 18-20.saj jõuti 1 milj, peale seda juurdekasv aeglustus. Mõjutab sõjad, nälg, katkud. Pärast 2 MS asus siia elama NL eri paikadest 1,57 milj inimest. HETKEL RAHVAARV VÄHENEB ! Rahvastiku andmeallikad: 1. Oletus 2. Kirikuraamatud, talude arv 3. Personaalraamatud 4. Taani hindamisraamat( 1 konkreetne rahvaloendus Eestis 1219) 5. 17.saj meetrikaraamat (hävis Põhjasõjas; ristimised, laulatused, matused ) 6. 18-19.saj ( Eesti oli Tsaari- Venemaa all ) hingederevis...
Ebameeldiv, üksluine sotsiaalne Meeldiv, mitmekülgne sotsiaalne keskkond keskkond Ebasoodne looduskeskkond Soodne looduskeskkond Väike töökohtade/koolide valik Suur töökohtade/koolide valik 10.2 Rände liigid Vabatahtlik – vabatahtlik elukoha vahetus Sundränne – inimesed on sunnitud elukohta vahetama (sõjad vms) Pendelränne – liikumine alalise elukoha ja töökoha vahel. 11. Linnastumine Linnastumise tase on kõrge, kuid linnastumise tempo on aeglane ehk linnad suurenenud ainult sisserändavate inimeste tõttu. Samuti on iive väga väike või negatiivne. 11.1 Linnad infoajastul Info- ja teadussektoris töötavate inimeste osakaal suureneb; tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse; uued töökohad tekivad; vanad
40%, aastal 2009 u 32%. Teise haridustasemega töötuid oli aastal 1991 50% ja aastal 2009 60%. Kolmanda haridustasemega töötuid oli aastal 1991 10% ning aastal 2009 8%. Töö-alase pendelrände suundumused ja selle põhjused Eesti maakohtades Elanike töö-alane liikuvus (pendelränne ja töölkäimise kaugused) on Eestis viimasel kümnendil kiiresti kasvanud. Põhiliseks geograafiliseks suunaks on pendelränne maalt linna, samas on pendeldajate kasv olnud kiirem linnast maale (seotud linnapiirkondade laienemisega). MAARAHVASTIK (L9) Maakohtade rahvuslik koosseis. Eestlaste vähemusega vallad. Rahvuslikult koosseisult elavad maal enamasti eestlased. Eestis sündinud mitte-eestlasi ning mujalt pärit rahvast on vähe (u 10%). Eestlaste vähemusega vallad on nt Peipisiääre vald (eestlasi 10%), Piirissaare vald (eestlasi 17%).
Lisapunktid: sündimust, suremust mõjutavad tegurid maksimaalselt 2p. Mõisted 38. osata seletada või lauseid teha järgmiste mõistetega: demograafia, demograafiline siire, traditsiooniline rahvastiku tüüp, nüüdisaegne rahvastiku tüüp, demograafiline plahvatus, rahvastiku vananemine, sündimuse üldkordaja, suremuse üldkordaja, loomulik iive, suhteline iive, rahvastiku soolis vanuseline koosseis, valglinnastumine, migratsioon, immigratsioon, emigratsioon, remigratsioon, pendelränne, rändesaldo, migratsiooni tõmbe ja tõuketegurid, rahvastikupüramiid, pagulane, rahvastikupoliitika
42. sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri & tavadega, tekivad konfliktid; 43. suurem surve sotsiaalfäärile, tervisehoiule ja haridusele; 44. sageli on tegemist illegaalsete migrantidega. Mõisted Immigratsioon - sisseränne; Emigratsioon - väljaränne; Remigratsioon - tagaspöördumine kodumaale; Pagulane - sunnitud kodumaalt lahkuma; Rändekvoot - sisserännet piirat määrnumber; Pendelränne - igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula vahel 4. Rahvastiku paiknemine Eestis, mõjutavad tegurid. Mis mõjutab Eestis asustustihedust? Suured linnad ehk tõmbekeskused 45. paremad haridusvõimalused, huviharidus, ülikoolid; 46. paremad vabaaja veetmise võimalused; 47. rohkem teenuseid (kabandus, arstiabi, ...); 48. rohkem ettevõtteid - mitmekesisemad töökohad. Soised & metsased alad Keeruline ühendus teiste Eesti piirkondadega
● Vähem arenenud riikides umbes 40-50% rahvastikust. ● Kõige vähem arenenud riikides isegi alla 30% rahvastikust. LINNASTUMISE TASE ERINEVATES MAAILMA PAIKADES ^ LINNASTUMISE ETAPID: LINNASTUMISEGA SEOTUD MÕISTED. 1) EESLINNASTUMINE e. SUBURBANISATSIOON - protsess, mille jooksul inimesed kolivad keskuslinnast kaugemale, selle tagalasse või eeslinnadesse. Selle tagajärjel linnakeskuse rahvaarv väheneb, aga toimub n.ö - pendelränne, ehk inimesed käivad siiski linna lähedastelt aladelt linnakeskusesse tööle. (nt inimesed käivad Lähtelt Tartusse tööle). 1960-1970. aastatel ● LINNASTUMINE - inimeste liikumine maalt linna. 2) VASTULINNASTUMINE e. KONTRAURBANISATSIOON - protsess, mille käigus inimesed lahkuvad linnast ja linna-lähedastelt aladelt kaugemale (maakohtadesse). 3 TAASLINNASTUMINE e. REURBANISATSIOON - protsess, mille käigus inimesed kolivad
• 15-20 % emigrantidest on illegaalid; • Kõige aktiivsem emigreerumine toimub Ladina- Ameerika piirkonnas. • Emigrantide rahalähetused kodumaale olid 2005. aastal u. 134 miljardit eurot. MÕISTED • Immigratsioon – sisseränne (immigrant). • Emigratsioon – väljaränne. • Remigratsioon – tagasipöördumine kodumaale. • Pagulane – sunnitud kodumaalt lahkuma (sundränne). • Rändekvoot – sisserännet piirav määrnumber. • Pendelränne – igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula vahel. RÄNDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS • Umbes 3,2% maailma rahvastikust elab väljaspool oma kodumaad; • Igal aastal vahetab elukohta 5-10 miljonit inimest; • Suurem osa migrante on pärit arengumaadest; • Ränne lõuna riikide vahel on suurem kui Lõunast Põhja riikidesse; • Suurim migratsioonikoridor on Mehhiko – USA vahel; • Suured rändevood on ka Ukraina ja Venemaa ning India ja Bangladeshi vahel.
suureks ei kasvaks (ühelapsepoliitika), et naistel oleksid õigused (abiellumisea sätestamine) ning et pered saaksid toetust (vanemahüvitise näol). 6) teab rände liike ja rahvusvaheliste rännete peamisi suundi ning analüüsib etteantud piirkonna rännet, seostades seda peamiste tõmbe- ja tõuketeguritega migratsioon, immigratsioon, emigratsioon, remigratsioon (emigreerunud inimese tagasipöördumine riiki kust ta välja rändas), pagulus, pendelränne (ühest kohast teise), siseränne, välisränne. RÄNDE SUUNAD: 15. Saj Eurooplased Põhja-Ameerikasse, Kaug-Idasse ja Siberisse. 19-20 saj Euroopast Ameerikasse, Kanadasse, Argentiinasse, Brasiiliasse (tööstuse areng, põllumajanduskriisid). 19. Saj ka Austraalia koloniseerimine. Teine rahvusvaheline rändelaine: algas esimese maailmasõja ajal ja kulmineerus pärast teist maailmasõda. Põhja-Ameerikasse Kariibi mere saartelt, Mehhikost, Lõuna- Ameerikast, Kagu-Aasiast
1) Ressursipõhised „vanad“ ettevõtted 2) Ressursipõhised uued ettevõtted 3) Oskuspõhised uued ettevõtted 4) Kolhoosidest väljakasvanud (abitöökojad, remont) 5) Endisaegsed suuremate ettevõtete filiaalid 7. Töötuse ja heitumuse määrad Eesti maakohtades: 8. Töö-alase pendelrände suundumused ja selle põhjused eesti maakohtades: • Elanike töö-alane liikuvus on Eestis viimasel kümnendil kiiresti kasvanud • Põhiliseks geograafiliseks suunaks on pendelränne maalt linna • Samas on pendeldajate kasv olnud kiirem linnast maale TÖÖ-ALASE PENDELRÄNDE KASVU PÕHJUSED: 1. Töökohtade kasv teenindussektoris, 2. Töökohtade kasv enam-kvalifitseeritud ametirühmade osas 3. Majandusarengu ja rahvastiku ning töökohade koondumine suurematesse linnadesse ja linnapiirkondadesse üldse Eeldatavad suundumused: • Toimub töökohtade ja tööjõu kontsentratsioon linnapiirkondadesse;
Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? Statistikas ei ole väljarändajate kohta võimalik väga täpselt arvet pidada, sest olgugi, et ÜRO alalise elukohavahetuse definitsiooni sõnul loetakse selgelt inimene uues riigis alaliseks elanikuks, kui ta on seal elanud või kavatseb seal elada vähemalt 12 kuud, ei ole siiski võimalik kindlaks teha, kas inimene läheb püsivalt minema, sest väga levinud on mitmes riigis paralleelselt elatav elu või mitme riigi vahel toimuv pendelränne. Väljarännet ei ole võimalik mõõta ka üheselt, sest selget piiri pendelrände, ajutise rände ja alalise rände vahele tõmmata on keeruline. Seda põhjustab inimese elu mitmekesisus. Olgugi et inimese püsielukoha määrab pere elukoht, võib inimesele endale olla kasulikum registreerida end uue riigi elanikuks, mis võib hõlbustada mitmeid asjaajamisi, sh töö saamist. 2. Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)?
Ning ainult arengumaade puhul on võib olla elukohtade puudus, haiguste kiirem levik ja joogivee puudus. 14. Mõisted: · Migratsioon ehk ränne on inimeste alalise elukoha vahetus. · Emigratsioon ehk väljaränne · Immigratsioon ehk sisseränne. · Remigratsioon tagasipöördumine oma ajaloolisele sünnimaale. · Urbaniseerumine ehk linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus · Pendelränne liikumine elukoha ja suhteliselt kaugel asuva töökoha vahel. · Demograafiline kriis - · Assimilatsioon sarnastumine · Pagulus · Demograafiline plahvatus kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub enamasti demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eelkõige inimeste eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest. · Aglomeratsioon inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa-alale, enamasti linna või linnastusse.
o Hõivatute ja töötute jagunemine Eesti maakohtades haridustase järgi ja selle muutused o Töö-alase pendelrände suundumused ja selle põhjused Eesti maakohtades o Suundumused: Toimub töökohtade ja tööjõu kontsentratsioon linnapiirkondadesse, mida "veab" teenindussektor, aga ka tööstus (uued tööstusalad linnalähialadel) "Arenguruumi" on: Eestis on pendelränne ca 2 korda väiksem võrrelduna nt Soome ja Rootsiga Võib eeldada vajadustest ja võimalustest tingitud mobiilsuse edasist kasvu ka Eestis Pendelrände osas on Eestis märkimisväärsed geograafilised erinevused vastavalt linnade suurusele ja maakohtade geograafilisele asendile, kaugusele eri suurusega linnadest Eelkõige eristuvad üheltpoolt suuremad linnapiirkonnad,
GEOGRAAFIA SUUR TÖÖ 1. Maa siseehitus. Maakoor, vahevöö, välistuum ja sisetuum. 2. Planeedi vanus? 4,5 miljardit ( 4,6 miljafrdit ) aastat. 3. Milline kiht puudub ookeanilisel maakoorel? Graniit. 4.Maakoore paksus + kuidas maakoor jaguneb? Maakoore paksus on umbes 35 - 45 km, jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. 5.Mis on laam, kuidas liigub + laamtetoonika? Laam on liikuv litosfääriplokk, mis võib liikuda - küljetsi nihkudes, üksteiselt eemaldudes, sukeldudes või kokku põrkudes. Laam tetoonika on geograafiline teooria, mis seletab Maa suurimate pinnavormide tekkimist laamade liikumisega. 6.Maa sisejõudude avaldumisvormid. ¤Murrangud ¤Vulkanism ¤Mäestike teke ¤Maavärinad ¤ Aeglased kõikuvliikumised. 7.Kivimid - teke, jagunemine + näited. Kivimid on kindla ehitusega ja koostisega mineraalide kogumid maakoores. Tardkivimid - On tekkinud sulanud materjali tardumisel sügaval maakoores või pärast seda, kui materjalid on vulkaani...
RÄNNE Ränne e. Migratsioon Inimeste alalise elukohta vahetus · Välisränne inimesed asuvad elama teise riiki · Siseränne kolitakse teise omavalitsusse · Rändeiive e. Saldo sisse ja väljarände vahe Rännete liigitus · Vabatahtlik · Kaasränne · Sundränne Rännete mõisted · Immigratsioon sise ränne · Emigratsioon väljaränne · Remigratsioon tagasiränne · Migratsioonisaldo sisse ja väljarände vahe · Pendelränne inimeste liikumine elu ja töökoha vaheö Lähtepiirkonna tõuke tegurid · Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik · Madal palk · Halvad elamistingimused · Inimestevahelised lahkhelid · Ebameeldiv, üksluine sotsiaalne keskkond · Ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid Barjäärid · Kaugus · Infopuudus · Rände maksumus · Sõbrad, sugulased jäävad maha Sihtpiirkonna tõmbetegurid · Suur töökohtade valik
1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti. Maailmas on ~6,8 miljardit inimest. Rahvaarvu jaotumine maailmajaoti: Aasia 61% Aafrika 13% Euroopa 1 2% Ladina- Ameerika 8% Põhja- Ameerika 5% Austraalia ja Okeaania 1% 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid: a) sündimus - sündide arv 1000 elaniku kohta aastas b) suremus - surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta aastas c) iive - sündimuse ja suremuse vahe(%o) d) migratsioonisaldo - sisse- ja väljarände vahe 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet(%o-des), nende võimalikud suurused maailmas. a)sündimus=sünnid*1000/rahvaarv väike 8%o Saksamaa, suur 48%o Afganistan b)suremus=surmad*1000/rahvaarv väike 4%o Alzeeria, suur 22%o Afganistan c) iive=sündimus-suremus ~2 - 45%o 4. Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitusel, religioon, pereplaneerimine, kooselu traditsioonid, väärtushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, võimalused ja vabadus elu korralduse...
NÜÜDISAEGNE · Sündimus väike · Suremus väike (loomulik iive 1-2 promilli · Eluiga pikk · Vanuseline koosseis noored = vanad · Näited Taani, Suurbritannia, USA, Jaapan, Saksamaa Migratsioon e. ränne Emigratsioon - väljaränne Immigratsioon - sisseränne Rände saldo aasta jooksul sisse- ja väljarännanute vahe Liigitatakse: a) iseloomu järgi vabatahtlik ja sundränne b) ulatuse järgi riigisisene e. pendelränne ja riikide vaheline c) kestuse järgi sesoonne (nt. maasikate korjamine Soomes), alaline ja ajutine ränne d) põhjuste järgi perekondlikud, majanduslikud, poliitilised, kultuurilised, usulised, loodusõnnetused Igal aastal läheb palju türklasi Saksamaale. Mis on Saksamaal ja Türgil positiivset ja negatiivset? SAKSAMAA Positiivne odav tööjõud maksude maksmine riigile
RAHVASTIKU KT KORDAMISKÜSIMUSED (õpikust lk.25-70) "Geograafia gümnaasiumile I osa" autor Ülle Liiber 1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti, suurema rahvaarvuga riigid maailmas. ~7 miljardit; Hiina (1.39 mld), India (1.25 mld), USA (0.32 mld), Indoneesia (0.25 mld), Brasiilia (0.2 mld), Pakistan (0.18 mld), Nigeeria (0.17 mld), Bangladesh (0.16 mld), Venemaa (0.14 mld) ja Jaapan (0.13 mld) 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid (sündimus, suremus, iive, migratsioonisaldo). (Sündimuse kasv,) suremuse langemine, migratsioonisaldo positiivne <-- iive kasvab 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet ‰-des, nende võimalikud suurused maailmas. Tuhande elaniku kohta Sündimus=sünnid : rahvaarv*1000 ; arenenud maades ~10‰, mahajäänud maades ~30‰ Suremus=surmad: Rahvaarv*1000 ; arenenud maades ~10‰, mahajäänud maades ~15‰ Iive=(sünnid-surmad) : rahvaarv*1...
ja veresoonkonna haigused, töötavad rohkem Millised demograafilise, sotsiaalseid, ja majanduslikke probleeme tekitab rahvastiku vananemine riigile? Riik peab rohkem pensione maksma, riik jääb vaesemaks. Vähem tööjõudu, riik saab vähem makse, rahvaarv väheneb. 4. Ränne ehk migratsioon On on püsiv elukoha vahetus. Rahvastiku liikuvus: Ränne -Rahvusvaheline ränne (immigratsioon, emigratsioon, remigratsioon) -Riigisisene ränne Pendelränne -Igapäevane -Perioodiline (nt. 5 päeva Tallinnas, 2 päeva oma põhikohas) Lähismineviku peamised rändesuunad (õp. lk 40 joonis 2.16) Rändel on rida tõmbe ja tõuketegureid ning ka barjäärid (õp. lk 39, joonis 2.15) Rändesaldo võib olla negatiivne, positiivne või tasakaalus (rahvaarv ei muutu) Rändel on alati nii positiivne ja negatiivne mõju lähtepiirkonnale ja sihtpiirkonnale (õp. lk 39 joonis 2.15) Rände põhjused: Vabatahtlik migratsioon
2.Rahvastik Demograafia-teadus,mis tegeleb rahvastiku uurimisega. 2.1.RAHVAARV a) Rahvaloenduse abil tehakse kindlaks rahvaarv.Viiakse läbi 10a tagant.Jaanuari seisuga. b) Rahvastiku registri abil saadakse ka infot. c) Mahajäänud riikides RV org.määravad hinnanguliselt rahvaarvu.(ÜRO) Rahvaarv on ligikaudu 6,3 mld inimest.Rahvaarvu muutumine maal. Vt diagramm lk 38. Rahvastiku poliitika-riigi poolsed abinõud rahvaarvu muutuste reguleerimiseks. 2.2.RAHVASTIKU PAIKNEMINE TERRITOORIUMIL Iseloomustatakse keskmise tiheduse ja asula tüüpide järgi. Keskmise tihedusega iseloomustatakse üldist iseloomu, sest tegelikult inimesed elavad ebaühtlasemalt. Paiknemist mõjutavad tegurid: 1) Looduskeskkonna tingimused(temp,sademed,pinnamood,veekogu lähedus) 2) Maavarade ja teiste looduvarade esinemine(puit, muld, mets, magevesi) 3) Teedevõrk Maailma tihedamini ja hõredamini paiknevad piirkonnad lk 39. 2.3.RAHVAARVU MUUTUM...
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA I KURSUS Muutused ühiskonnas. Maailma rahvastik. 1. Põhimõisted: Inimgeograafia e ühiskonnageograafia sotsiaalteadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. Majandus hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Majandussubjektid majanduses tegutsejad Maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria kaubanduslik või sõjaline tugipunkt. Globaliseerumine e üleilmastumine kujuneb välja terviklik, kogu maailma hõlmav majandussüsteem, toimub järjest süvenev spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus), ...
Rahvastik Maret Vihman. RAHVAARV *Eesti elanike arv ületas 1 milj. ................ aastal *Eesti elanike arv ületas 1,5 milj. ................. aastal *Eesti suurim elanike arv oli 1990.aastal – 1,572 miljonit. *praegu on elanike arv Toompuu, T., Taits,T. Eesti maakonnad ja linnad. Töövihik. 1997 järgi *Miks vähenes E.rahvastiku arv 17,sajandi lõpus, 18.saj.alguses? - - - *Miks vähenas E. rahvastiku arv ajavahemikus 1934- 1945? - ...
RAHVASTIK 1. Millal jõudis nüüdisinimene Euroopasse? Millal Eesti aladele? V: Homo sapiensid jõudsid Euroopasse umbes 40 000 aastat tagasi. Eestisse umbes 13 000 - 11 000 aastat tagasi. 2. Kus asusid esimesed Eesti alal elanud inimeste elupaigad? V: Pulli asula (Pärnu jõe ääres) ja Kunda Lammasmägi (Põhja-Eesti). 3. Iseloomusta muutusi Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandil. V: Esimese maailmasõja tagajärjel tekkis Ida-Euroopas seniste suurriikide lagunemise teel palju uusi riike. (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Tšehhoslovakkia ja Jugoslaavia iseseisvusid) Pärast teist maailmasõda jäid Lääne-Euroopas piirid samaks, aga idapool muutusid piirid palju. NSV annekteeris Eesti, Läti ja Leedu. Nõukogude Liidu alad laienesid ka Soome, Tšehhoslovakkia ja Rumeenia arvelt. Saksamaast sai kaks eraldi riiki. 1991. aastal said Eesti, Läti ja Leedu taas iseseisvateks Jugoslaaviast eraldusid Sloveenia, Horvaatia ja Makedoonia. Venemaast sai Venem...
Alaline Usulised, Ajutine Kultuurilised Sesoonne Loodusõnnetused 37 MÕISTED Immigratsioon – sisseränne (immigrant). Emigratsioon – väljaränne. Remigratsioon – tagasipöördumine kodumaale. Pagulane – inimene, kes on sunnitud kodumaalt lahkuma (sundränne). Rändekvoot – sisserännet piirav määrnumber. Pendelränne – igapäevane edasi- tagasi ränne kahe asula vahel. 38 Rahvastiku ränne IV-VII sajanditel 39 Interaktiivne migratsiooni kaart peamiste voogudega http://www.bbc.co.uk/scotland/education /geog/population/migration_map.shtml 40 Migratsiooni tõuke-ja tõmbepõhjused ning barjäärid Tõuketegurid põhjustavad inimeste lahkumist
Demograafiline kriis - sündimus on madalam kui suremus - negatiivne iive - rahvaarv kahaneb - vanurite osatähtsus on suurem - Eesti Kaasaegne põlvkondade vaheldumine - madal suremus - sündimus madal - iive nullilähedane - vanuseline koosseis tasakaalus - keskmine eluiga rohkem kui 70 - Prantsusmaa, Jaapan, Kanada, Suurbritannia RÄNDED Rahvastiku liikumine: ränne rahvusvaheline välisränne - riisisisene siseränne pendelränne igapäevane - perioodiline 1)Miks minnakse vabatahtlikult - majanduslikud põhjused - õppima - paremad elutingimused - maa puudused - seiklushimu - töökoht parem - perekondlikud põhjused 2)Miks minnakse sunniviisiliselt - loodusõnnetused - sõjad - küüditamised - põgenike voolud - usuline kiusamine - haigused - orjakaubandus 3) Mis on rännete tulemusteks? - rahvusliku koosseisu kihistumine - rahvastiku kasv - tööturg kahaneb - ülerahvastus
kuuluvad sellesse mõned hõimud. (Sierra Tsaad, Mosambiik, Kongo riigid, Kesk-, Ida- Prmaa, Saksamaa, arengujärku praegu Leone) DV Euroopa riigid Põhjamaad 4. Rahvastikupüramiid Saab välja lugeda vanuselist ning soolist koosseisu 5. Ränne e. migratsioon Rahvastiku ümberpaiknemine koos alalise elukoha vahetusega. Ränne Pendelränne igapäevane või ajutine Siseränne Välisränne Rännet võib kvalifitseerida mitmel alusel: Põhjused vabatahtlik (abiellumine, parem kliima, õppimine) sundmigratsioon (sõjad, küüditamine, orjad kolooniates, looduskatastroofid) Rände tõuke- ja tõmbepõhjused: Rände mõju lähte- ja sihtpiirkonnale: 6. Rahvastikupoliitika Riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ning paiknemise mõjutamine
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid Mõisted ja andmed Demograafia ehk rahvastikuteadus on rahvaarvu, rahvastiku koostist, rahvastiku rühmadevaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid küsimusi uuriv teadus. Asustus on mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste. Ravastik on mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik on mingi maa-ala asulate kogum. Veel viimasel jääajal (umbes 40 tuh aastat tagasi) elas maailmas kaks inimliiki (Euroopas ja Aasia lääneosas Homo sapiens neandertalensis ja Aafrikas ning sealt välja rändamas Homo sapiens sapiens) 2000 a eKr elas maailmas (Vana-Babüloni ja Egiptuse keskmise riigi ajal) umbes 25-30 mln inimest. Kristuse sünni ajal (keiser Augustus) elas ligikaudu 150-200 mln inimest, neist neljandik Rooma riigis ja teist sama palju Hiinas. Sanitaarolude ja elutingimuste paranemine tõi kaasa oodatav...
Alaline Poliitilised Ajutine Usulised, Kultuurilised Sesoonne Loodusõnnetused 37 MÕISTED Immigratsioon sisseränne (immigrant). Emigratsioon väljaränne. Remigratsioon tagasipöördumine kodumaale. Pagulane inimene, kes on sunnitud kodumaalt lahkuma (sundränne). Rändekvoot sisserännet piirav määrnumber. Pendelränne igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula vahel. 38 Rahvastiku ränne IV-VII sajanditel 39 Interaktiivne migratsiooni kaart peamiste voogudega http://www.bbc.co.uk/scotland/education/geo 40 Migratsiooni tõuke-ja tõmbepõhjused ning barjäärid Tõuketegurid põhjustavad inimeste lahkumist Tõmbetegurid meelitavad inimesi uutesse
GEOGRAAFIA– RAHVASTIK JA MAJANDUS GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID 1. Mis on GIS? Mis valdkondades kasutatakse GISi? GIS e geoinfosüsteem e kohateabesüsteem- kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahelseostatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud nähtuste andmetabeleid. Kasutatakse riigikaitses, (loodus)õnnetuste ennetamisel ja tagajärgede likvideerimisel, transpordivõrkude rajamisel, keskkonnakaitses, tursimi ja kinnisvaraäris. 2. Mis on GPS? Kust saab GPS oma andmed? Ülemaailmsete asukohtade määramise süsteem. Andmeid saab ümber Maa tiirlevatest satelliitidest ja maapealsetest seirejaamadest 3. Mis praktilist kasu on GPS-seadmetest? Asukoha määramise seadmete sidumine arvutite ja mobiilisidevahenditega on loonud uued, nn asukohapõhilised teenused. Nt autofirma omanik saab jälgida oma sõidukite paiknemist; ühtlasi on võimalik käigu pealt lahendada tekkivaid teekonnaülesandeid(kus asub lähim sularahaautomaat, ben...
1. Veondus ja veerem Veondus on majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Veondus jaguneb: · reisijatevedu (ühistransport) kaug-, linnalähi- ja linnavedu; · kaubavedu rahvusvaheline (eksport-, import-, transiit-), kohalik (linnadevaheline ja linna-) ning tootmissisene vedu (viimane ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). Veoviisid: raudtee-, auto-, mere-, sisevee-, õhu-, toru- ja linna elektritransport; Liiklusteed: raudteed, teed ja tänavad, mereteed, siseveeteed, lennukoridorid, torujuhtmed, rööbasteed; Rajatised: jaamad, sillad, meresadamad, jõesadamad, lennuväljad, pumbajaamad, kontaktvõrk; Veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum, nt: · Autod · Haagised ja poolhaagised · Vedurid Nt elektri-, diisel- ja auruvedurid · Mootorvagunid ja vagunid · Maagiveo...
THE HYPOTHESIS OF THE MOBILITY TRANSITION WILBUR ZELINSKY Rändeülemineku teooria Tänapäeval on kasutusel kolm georgaafilist paradigmat. 1) georgaafiline aksioom- veendumus, et füüsiliste ja sotsiaalsete sündmuste mustril on tõeline tähendus 2) ruumiliste uuenduste levik, antropoloogide ja geograafide poolt hiljuti avastatud väga huvitavad tulemused 3) geograafid on laenanud printsiibi majandusteadlastelt ja on pookinud selle geograafilisse aksioomi. See hübriid on sünnitanud mitmeid hüpoteese teemal: majanduslikest tegevustest tulenevaid territoriaalseid ümberpaigutused. Demograafias saame tajuda ainult 2 punkti: üleminekuteooria ja rändeülemineku teooria. Üleminekuteooria- teatavate sotsiaalmajanduslike arengute saavutamiseks, iga kogukond möödub kaasajale eelnevast vormist, kus kõrge suremus suretab välja kõrget sündivust, kaasaegsesse vormi, kus on madal suremus ja madal sündimus, kuid sündide l...
mastaabisääst - tootmismahu suurenemisest tule ka teatud kontroll välismaise ettevõtte üle. 30 nev kulude vähenemine tooteühiku kohta, mis perepoliitika - riigi või kohaliku omavalitsuse tagab toote omahinna languse. 24 meetmed, mis toetavad lastega perede toimetu m eelelahutustööstus - meelelahutust - teatri-, lekut. 43 kontserdi-, kino- ning video- ja audiotoodangut pendelränne - liikumine elukoha ja suhteliselt massiliselt (tööstustootmise põhimõttel) valmis kaugel asuva töökoha vahel. 61 tav tootmissüsteem. 15 puidu keskmine aastane juurdekasv - puidu ko megalopolis vt. hiidlinn gus, mis teatud piirkonnas ühe aasta jooksul MERCOSUR - Lõuna Ühisturg ( Southern Common juurde kasvab. Mõõdetakse tihumeetrites (m3)
demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Hiina ühe lapse poliitika (ülerahvastus), Araabia poolsaare islamiriigid eitavad pereplaneerimist (usulised). 15. Ränne: liigid, peamised rändevoolud tänapäeval, peamised tõmbe- ja tõuketegurid, rändebarjäärid. Rände tagajärjed nii lähte- kui sihtriigile. Pagulase mõiste. Rände ehk migratsiooni liigid on väljaränne (migratsioon), sisseränne (immigratsioon) ja pendelränne (riigisisene ränne). Tänapäeva rändevoolud Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid on sisserändepiirkonnaks. Lõuna-Ameerika, Aafrika, Aasia - väljaränne. Tõuketegurid: väike töökohtade või õppimisvõimaluste valik, väike palk, halvad elamistingimused, inimestevahelised lahkhelid, ebameeldiv sotsiaalne keskkond, ebasoodne looduskeskkond/looduskatastroofid. Tõmbetegurid: suur
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika o Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise - Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) - Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv. Aga ka rutiin, ühekülgsus - Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad o Vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon - Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor - Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele - Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e ...
Isendite jaotumine ruumis põhjustab isendite ümberpaiknemise. Levik saab olla juhuslik, regulaarne või agregeeritav. Kitsamas mõttes on levimine ühe indiviidi ümberpaiknemine ruumis, laiemas mõttes migratsioon, see tähendab suure hulga indiviidide suunatud liikumine ruumis. Levimine on hädavajalik kohastumus. Migratsioon ( suure hulga indiviidide suunatud liikumine ruumis) o Perioodiline kohavahetus, nn pendelränne ehk lindude aastaaegade vaheldumisega toimuv ränne o Nn edasi-tagasi, toimub vaid üks kord elu jooksul. Vastsed ja valmikud o Üheotsa pilet rännatakse kuskile kaugele ja enam tagasi ei pöörduta. Nt liblikad 15. Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents; Liigisisese konkurentsi põhjustab ressursside puudus. Selle vähese eest tuleb võidelda samast liigist organismidel ja tugevam jääb ellu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
