Rahvastiku ränded (1)

Rahvastiku ränded
Valisin selle teema kuna rahavstiku ränded on üha sagedasemad ning inimesed, kes rändavad võivad kaasa tuua palju probleeme ja küsimusi näiteks nagu inimeste rahvus, arvukus jne. Rahvastiku ränded puudutab kõiki inimesi ja riike.
Migratsioon ehk rahvastiku ränne on inimeste ümberasumine riigi sees või väljas, kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Rände võib jagada välis- ja siserändeks, sõltuvalt sellest, kas inimesed liiguvad mandrilt mandrile, riigist riiki või elukoha vahetamine kodumaal. Migratsioon on mõjutanud rahvastiku paiknemist ning erinevate maade rahvaarvu.
Migratsiooni tõukejõuks loodusgeograafiliselt on kehvad mullad , sobimatu kliima, mägine pinnamood , loodusvarade nappus, sagedased looduskatastroofid ning geograafiline eraldatus. Ühiskondlikult on tõukejõuks üleasustus, sallimatus, terrorism ja sõjad, madal elatustase, tööpuudus jne. Migratsiooni tõmbejõuks on soodne kliima, tasane pinnamood( maastik ), viljakad mullad, loodusvarad, sobilik piirkond ja hõivamata maad. Ühiskondliku tõmbejõuks on võimalus saada maad, sotsiaalne sallivus, vajadus tööjõu järele, kõrgem elatustase, arenenud infrastruktuurid jne.
Riigist, kust välja rännatakse nimetatakse emigratsiooniks ning, kes välja rändab on emigrant. Emigratsiooni ehk väljarände põhjusteks ja probleemideks on sagedased looduskatastroofid, sõjategevus, usulised konfliktid, inimõiguste rikkumised aga ka sotsiaalmajanduslikud tegurid. Nendeks võivad olla halvad tingimused ja tööpuudus kodumaal. Näiteks perioodil 1820-1930 a. siirdus Euroopast teistele mandritele üle 60 mln inimese. Riigist, kuhu rännatakse sisse nimetatakse immigratsiooniks ehk riiki sisseränne. Sisserändaja on immigrant . Immigratsiooni probleemiks on algselt hõredalt asustatud maa ja tööjõu nappus. Riigid nagu Austraalia , Kanada ja Uus- Meremaa on erinevatel perioodidel soodustanud immigratsiooni. Suur sisseränne mõjutab riigi elanikkonda mitte ainult rändest tuleva nn. mehaanilise iibe tõttu, vaid muudab ka loomuliku iibe rahvuslikku struktuuri.
Tänapäeval on emigratsioon ja immigratsioon peaaegu kõikides maades range kontrolli all. Peamiseks rändesuunaks nüüdismaailmas on ikka emigratsioon. Põhjuseks on paremad majanduslikud väljavaated välismaal või soov vältida valitsuse repressioone kodumaal. Lõuna riikides on emigratsioon väga suureks probleemiks, püütakse takistada hästi koolitatud inimeste väljarännet. Rikastes riikides aga pakutakse teadlastele, arstidele jne kõrgemaid palku. (nt. USA lõikas suurt kasu paljude teadlaste põgenemisest Euroopast).
Sisserändes oli Nõukogude Eesti puhul iseloomulik see, et sisserändajad olid suhteliselt nooremad ja nende seal oli suur osakaal naistel, mille tagajärjel vastsündinute rahvusstruktuur nihkus muulaste kasuks. Taasiseseisvunud Eesti reguleeritakse välismaalaste Eestisse saabumist, Eestis viibimise, elamise ja töötamise ning välismaalase õigusliku vastutuse aluseid Riigikogus võetud välismaalaste seadusega. Läbi aastate on olnud peamised sisserände allikas Venemaa ja tänapäeval SRÜ riigid. Eestlaste väljaränne on seotud eelkõige paremate õppimise-, elamis - ja töötingimuste otsingutega ning perekonna loomisega. Põhilised sihtmärgid väljarändes on Soome, Rootsi, USA ja Saksamaa.
Hiiumaal on peamiseks rändeks pendelränne. Pendelränne tähendab seda, et elukoht on mujal töökohast ning selle vahel n.ö pendeldakse ehk minnakse hommikul tööle ja õhtul töölt koju. Hiiumaal rännatakse põhiliselt linna kuna seal on rohkem töökohti ning suurem õppimisvõimalus(koolid, haridus ).
Rände ehk migratsiooni põhjusteks on peamiselt paremad võimalused õppimiseks, elamiseks, töötamiseks jne. Rände puhul eristatakse sisse- ja väljarännet. Migratsioon võib olla kas vabatahtlik või pealesunnitud. Rännete positiivseks mõjuks võib olla tööjõu suurenemine, rahvastiku kasv jne. Rännete negatiivseks mõjuks võib olla autokraatia , tööpuudus, poliitiline ebastabiilsus jne.

Kasutatud kirjandus:

1. Sulev M. Maailma Ühiskonnageograafia, I.osa. Avita , Tallinn, 2003

http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/ranne_triinvillem.ht m