Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvastik (0)

1 HALB
Punktid
Rahvas – ühe riigi piires elavad inimesed
Rahvus – Ühtset keelt ja kultuuri omavad inimesed
Migratsioon – rahvaränne – emigratsioon – sisse , Immigratsioon – välja
Remigratsioon – tagasipöördumine , naasmine kodumaale
Rahvastiku paiknemise mõjutegurid –
  • Kaugus merest (merel tavaliselt lähemal)
  • Kliima – soojas elatakse aga mitte kõrb
  • Reljeef- tasastel aladel
  • Majanduslik olukord riigis

Sündimuse mõjutegurid
Arenenud riik
Arengumaa
Naiste vanus kõrgem, pereplaneerimine tähtsam,
Majanduslikud võimalused suuremad,
Vanus madalam, pole erilist planeerimist
Demograafilised ülemineku etapid .
Traditsiooniline rahvastiku tüüp
Kõrge sündmus ja suremus , Keskmine eluiga 35 a. haigused , näljahädad , rahvaarv ei kasva
  • demograafiline plahvatus 2.sündimus väheneb 3.kaasaegne etapp , sünnib ja sureb vähe
    Rahvastiku püramiidi iseloomustus
    • Kui suure osa moodustavad lapsed (kuni 15 aastased)
    • Kui suure osa moodustavad tööealised (16-65)
    • Palju on vanureid , kui suur osa(66+)
    • Kas see rahvastik on vananev
    • Kas toimub dem. Pahvatus
    • Suremuse ja sündimuse näitajad
    • Milline on viimase 5a. sündimussuge (kuni 5 a lapsed)
    • Millist dem. Ülemineku etappi iseloomustab

    …………………………………………………………………………………………………
    Linnastumine e urbaniseerumine 3 etappi
  • dratitsiooniline ajastu linnastumine (linna südamesse koontund ülemkiht )
  • Linnastumine tööühiskonnas
    • Maal tekkis tööjõu ülejääk
    • Linnas rohkem töökohti
    • Tööstus ja kaubandus vajas rohkem tööjõudu
    • Linnastumine seotud dem. Plahvatusega

    3.suburmaniseerumine – eeslinnastumine (linna ääres eramurajoonides)
    Kontraurbaniseerumine – linnade seest kolivad ettevõtted äärelinnadesse
    INFOAJASTU LINN
    Tootmisettevõtted kolivad linnast välja
    Inimesed töötavad kodudes
    Pendelränne ja transpordi intensiivsus väheneb
    KESKONNA PROBLEEMID – tihe liiklus –heitgaasid , prügi , müra, tolm
    Tegur
    Arenenud linn New York
    Arengumaa linn Mumbai
    Kasvutempo
    Üldjuhul kõrge eriti noored(vanemad kolivad maale tagasi )
    Linnade kasvutempo on kiire ja emaühtlane
    Kasvutegur
    Linnastumine on jõudnud infoajastu linnade järku , väiksematest linnadest suurematesse
    Rahvaarvu suur kasv , elanike suundumine maalt linna , sündimuse tagajärjed
    Religioonilised erinevused
    Linnade kokkukasv megalopolisteks
    Eriti kiiresti kasvavad pealinnad ja üldse linnad
    Sotsiaalne- ja majandusolukord
    Linnades on transport sujuv
    Ülelinnastumine , moodustuvad slummid , tekib suur töökohapuudus ja elektripuudus
    Keskkonna probleemid
    Prügimäelt õhusaaste
    Nakkushaiguste levik , õhusaaste –prügi
    Arenenud linnad peavad sammu infrastruktuuriga .
    Iive arvutamine : Linnas elas 70 000 inimest sündis 150 inim. Aasta jooksul suri 200
    200-150 = 50 70 000: 100 = 70 50:70 = 0,7 %o negat . 70 0000- 50 = 69 950
    80 000
    Sündis 300 320-300 = 20
    Suri 320 2: 8 = 0,23%o
  • Rahvastik #1 Rahvastik #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kristi56 Õppematerjali autor
    Kuidas arvutada iivet ,arenenud ja arengumaade plussid ja miinused , mõisted

    Sarnased õppematerjalid

    Rahvastik ja rahvaarv
    6
    doc

    Rahvastik ja rahvaarv

    aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) . 4. Nimeta tagajärgi, mis on kaasnenud maailma rahvaarvu kiire kasvuga 20.sajandil.

    Geograafia
    Rahvaarv
    3
    rtf

    Rahvaarv

    madalamaga ning inimeste keskm eluiga tõuseb.2. Rahvaarvu kasv maailmas ja erinevates regioonides. Rahvaarv hakkas märgatavalt kasvama siis, kui inimesed olid muutunud paikseks, hakanud põldu harima, koduloomi kasvatama. 1650. aastaks oli maailma rahvaarv suurenenud ligi 50 korda: 10 miljonilt 500 milj-le. Umbes 1800. a. paiku elas maailmas juba miljard inimest. Iga järgmine miljard on täitunud järjest lühema aja jooksul. Maailma rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Juba ammusest ajast on tihedamini asustatud ida-ja lõuna-aasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega jaava saar, samuti jaapani rannikualad. Lääne- euroopas kulgeb tihedama asustusega vöönd kagu-inglismaalt põhja-itaaliani. Ameerika ja austraalia maailmajagudes on tihedamini asustatud rannikualad ja mitmed saared. 3.Rahvastiku

    Geograafia
    RAHVASTIK JA ASUSTUS- kordamine
    6
    doc

    RAHVASTIK JA ASUSTUS- kordamine

    erinevates regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi; Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (demograafilise plahvatuse etapp- meditsiini kiire areng, kuid samas ka suur sündimus). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne (sündimus on väike ning rahvastik on vana, mistõttu on suremus suurem). Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (ka demograafilise plahvatuse etapp). 3

    Ühiskond
    Pedagoogika ülddidaktika tunniettevalmistus
    13
    doc

    Pedagoogika ülddidaktika tunniettevalmistus

    b) Miks põhjustel uuritakse rahvaloendusel nii elanikkonna vanust kui soolist koosseisu? Analüüsi ja võrdle kaht järgmist rahvastikudiagrammi. Missuguse riigi/piirkonna rahvastikudiagramm see võiks olla? Miks? Analüüsin sündimust ja suremust, soolis-vanuselist koosseisu. Kas rahvastik vananeb? Missuguse riigi/piirkonna rahvastikudiagramm see võiks olla? Miks? Analüüsin sündimust ja suremust, soolis-vanuselist koosseisu. Kas rahvastik vananeb? MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Õpetajale Käia läbi mõisted: demograafiline üleminek ­ rahvastiku tüübi üleminek järgmisesse etappi

    Ühiskond
    Rahvastik - kordamine
    8
    docx

    Rahvastik - kordamine

    RAHVASTIKU KT KORDAMISKÜSIMUSED (õpikust lk.25-70) "Geograafia gümnaasiumile I osa" autor Ülle Liiber 1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti, suurema rahvaarvuga riigid maailmas. ~7 miljardit; Hiina (1.39 mld), India (1.25 mld), USA (0.32 mld), Indoneesia (0.25 mld), Brasiilia (0.2 mld), Pakistan (0.18 mld), Nigeeria (0.17 mld), Bangladesh (0.16 mld), Venemaa (0.14 mld) ja Jaapan (0.13 mld) 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid (sündimus, suremus, iive, migratsioonisaldo). (Sündimuse kasv,) suremuse langemine, migratsioonisaldo positiivne <-- iive kasvab 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet ‰-des, nende võimalikud suurused maailmas. Tuhande elaniku kohta Sündimus=sünnid : rahvaarv*1000 ; arenenud maades ~10‰, mahajäänud maades ~30‰ Suremus=surmad: Rahvaarv*1000 ; arenenud maades ~10‰, mahajäänud maades ~15‰ Iive=(sünnid-surmad) : rahvaarv*1000 ; arenenud maades 0

    Rahvastik ja majandus
    Ühiskonna areng ja globaliseerumine
    16
    doc

    Ühiskonna areng ja globaliseerumine

    ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE a) Agraar-, industriaal- ja infoühiskonnale iseloomulikud jooned: b) Riikide arenguastet isel. näitajad: Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. Arengutaseme järgi eristatakse rikkaid, keskmisest rikkamaid ja keskmisest vaesemaid ja vaeseid riike. Riikide arengutaseme hindamisel kasutatakse ÜRO inimarengu indeksit, mis koosneb SKT, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. Riikide arengutaseme iseloomustamisel kasutatakse veel teisigi näitajaid: energia tarbimine ühe elaniku kohta, keskmine eluiga, sündimuse, suremuse ja imikusuremuse näitajat jt. Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI – inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase

    Ühiskonnageograafia
    Rahvastik
    10
    doc

    Rahvastik

    1. Looduslikud tegurid a) kliima b) pinnamood c) mullastik d) veekogud e) loodusvarad 2. Majanduslikud tegurid a) kapitali olemasolu b) infrastruktuuri olemasolu (teed) c) teenindusasutused, elumajad, töökohad, sotsiaalsed tegurid 3. Poliitilised tegurid a) sõjad b) poliitiline ebastabiilsus c) riigitoetused Maailma tihedamini asustatud piirkonnad: Lõuna-, Ida- ja Kagu-Aasia; Lääne-Euroopa, USA ida osa. Miks paikneb rahvastik maakeral ebaühtlaselt? Sest erinevates riikides on erinevad looduslikud, majanduslikud ja poliitilised tegurid. Riigi rahvastiku iseloomustus riik vali ise · Rahvaarv + aastaarv + kas rahvaarv kasvab/kahaneb · Sündimus, suremus, loomulik iive · Keskmine eluiga · Migratsioon e. ränne · Sooline koosseis (püramiidilt) · Vanuseline koosseis (arvutan ­ 0-14 a; üle 65) Tabel ja rahvastiku püramiid: www.census.gov/ipc/www/idbpyr.html sealt valid: Data Access

    Geograafia
    Rahvastik
    4
    doc

    Rahvastik

    m.a., kui inimesed jäid paikseks. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia jne. Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade. Head kaubandus- ja suhtlemisvõimalused. Kaasajal: tihedamini asustatud alad on jäänud ajalooliselt samaks. Tihedaim asustus:

    Geograafia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun