Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Peipsi madalik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
peipsi, madalik, madaliku, sibula, ader, maakonda, lõunast, kalapüük, värska, lämmijärvEESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Peipsi madalik Juhendaja: teadur Are Kaasik Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti üks tasasemaid piirkondi jääb kagu-Eestisse. Peipsi järve lõunapoolne osa külgneb madalikuga, mis on nime saanud just järve enda järgi. Järve järgi nimetatud madal ala on Peipsi madalik. Alates sellest ajast, kui esimesed inimesed selle kaldad asustasid, on põhiliseks toiduhankimisviisiks kalastus, kuna sealsed mullad on veel noored, et mitte eriti viljakad. Peipsi madalikust on suur osa soine, kuid populaarne rändlindude seas. See raskesti ligipääsetav koht on inimese poolt peaaegu puutumatuna säilinud. Tänu mitmetele kaitsealadele pakub ta varjupaika paljudele ohustatud taime- ja loomaliikidele. Samuti on Peipsi äärsed alad Natura
Palumaa Rait Rehemets 11. A Asend Üldine info ● Pindala: 287 km² ● Asub Kagu-Eesti piirkonnas ● Põhjast ja läänest piirneb Peipsi madaliku ja Ugandi lavamaaga, kagust Irboska lavamaa ja lõunast Võru- Hargla nõoga. ● Maastiku eripära tuleneb peamiselt sellest, et lavamaa moreenkate on Palumaal umbes 40%-l alast kaetud jääjärveliste liivakate setetega. Lõunaosas Eesti suurim (9,3%-line) orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line metsaalade osatähtsus maakattes Pinnamood ● Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt devoni ajastu liivakivid,pinnakatte aga kvaternaari punakaspruun liivsavimoreen.
Peamiselt moodustavad aluskorra Proterosoikumi moondekivimid, mille sees on kohati nooremaid tardkivimite intrusiive. Aluskord on põhja-lõuna suunas kaldu, kus kivimite kaldenurk on u. 15° Lääne – Virumaal lasub aluskord 200-300m sügavusel (joonis 1) [3] ’ Joonis 1 Aluskorra ja pinnakate joonis . [4] Lääne-Virumaa aluskord Lääne-Virumaa ida- ja kaguossa ulatuv Alutaguse madalik on suurte soode ja metsade ala. Sinna kuuluvad ka Pedja ja Põltsamaa jõe ülemjooksu piirkonnas paiknevad sood. Kõrvemaast ulatub Lääne-Virumaa alale vaid selle kitsas kirdenurk. Tasast ja laialdaselt soostunud (Tuksmani soo, Laukasoo) maastikku ilmestavad mandrijäätekkelised pinnavormid (Tapa–Pikasaare ja Ohepalu–Viitna oosistik, Uku–Viitna mõhnastik). [6] Pealiskord Mis on pealiskord
Kaali järve vanust on korduvalt dateeritud ning saadud erinevaid tulemusi. Üks viimaseid dateeringuid annab järve vanuseks umbes 2400-2800 aastat. Varem on kraatri vanuseks pakutud 3500 ja isegi 7500 aastat. Siiski on viimased analüüsid määranud kraatri vanuseks 700-200 aastat 4 eKr. See dateering sobib paremini kajastustega naaberrahvaste kultuuris, religioonis ja muistendites. Peipsi järv Peipsi järv on Euroopas suuruselt viies järv. Peipsi kõrgus merepinnast on 30 meetrit. Peipsi järve pindala on 2611 km2. Järve suurim pikkus on 72 kilomeetrit ja suurim laius on 50 kilomeetrit. Peipsi suurim sügavus on 12,9 meetrit. Peipsi on Lämmijärve kaudu ühenduses Pihkva järvega. Peipsi läbipaistvus on umbes 2-3 meetrit. Peipsi järvest voolab ka välja eesti suurima vooluhulgaga ja ka ühtlasi Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piirijõgi Narva jõgi. Peipsi järv kuulub Venemaale, Eestile ja
maakonda (Järva, Viljandi ja Pärnu maakond). Enne Ürgvõrtsjärve väljavoolu avanemist Peipsi järve oli Navesti jõgi Ürgvõrtsjärve väljavooluks. Esna jõgi on jõgi Kesk-Eestis, üks Pärnu jõe ülemjooksul olevatest vasakpoolsetest lisajõgedest. Esna jõgi on 25 km pikk ja tema valgala on 241 km², jõgi voolab enamikus soisel alal ja vähese inimasustusega piirkonnas. Kaladest leidub jões jõeforelli, haugi, särge ja lutsu. Võrtsjärve madalik on Eesti maastikurajoon. Madaliku pindala on 1747 km2 ja sellest üle kolmandiku (37,1%)on soostunud. Võrtsjärve madalik hõlmab selle keskmes oleva Võrtsjärve kaldalähedasi alasid ning põhja pool lõikub sügavalt mandrisse, piirnedes Kesk-Eesti lavatasandikuga. Võrtsjärve madaliku kujunemine algas Holotseeni algul ning see hõlmab suurt osa tollasest Suur-Võrtsjärvest. Maastikurajooni ilmestavad mitmed loogelised jõed, mille kallastel kasvab haruldane lammimets, samuti jääb siia Emajõe ülemjooks. Suhteliselt
[http://www.rmk.ee/metsa- majandamine/metsamajandus/metskonnad/jogevamaa-metskond] Hoiumetsi on Jõgevamaal umbes 7,1% (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 18). 2. Ressursside ja nende kasutusvõimaluste hindamine Jõgeva maakond on suhteliselt hästi erinevate maavaradega varustatud. Maakonna põhja- ja edelaosas asuvad suured soomassiivid turbavarudega, lääneosas on küllalt suured kvaliteetse lubjakivi- ja dolomiidivarud. Keskosas Vooremaa ümbruses leidub moreense tekkega kruusavarusid ja Peipsi ääres jääjärvelise tekkega liivavarusid. Majanduslikus mõttes omab Jõgevamaal pemist tähtsust turba, paekivi, liiva ja kruusa kaevandamine. (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 27,28) Jõgevamaa lääneosa põllustatud lavamaal ja voortel valdavad leostunud, leetjad ja kahkjad mullad, idaosa moreenitasandikel ja Ugandi lavamaal leetjad ja kahkjad mullad [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%B5gevamaa3]. Jõgeva maakonna veevarustus põhineb põhjaveel. Ühisveevärgiga varustatus jääb
Aluspõhja pealispinnal olevaid vorme võib jagada: · Mikrovorm näiteks jääkriimud · Pisivorm · Väikevorm · Keskvorm · Suurvorm klindiesine tasandik. Suurvormidel eristuvad 80 m samajoonest kõrgemale ulatuvad kõrgustikud ja neist mõnevõrra madalamad kõrgendikud ning lisaks orgudele on neisse kulutunud väiksemad nõod. · Hiidvorm Eesti aluspõhja suurvormid: Balti klindi esine (Soome lahe nõgu), Lääne-Eesti madalik, Viru- Harju lavamaa (40-50-60 meetrit kõrgust), Devoni lavamaa Lõuna-Eesti ala Ugandi ja Sakala lavamaa, Peipsi nõgu, Kesk-Eesti Võrtsjärve nõgu, Põhja-Eesti paekallas, Piusa nõgu. Eesti aluspõhja keskvormid:Otepää kõrgustik, Pandivere kõrgustik, Pärnu nõgu, Kesk- Saaremaa kõrgustik. Lõuna-Eesti kõrgustikud on kuhjelised. Pärnu nõgu Aluspõhja reljeef on kuestalaadne (kulumisastanugiline) , mis on tingitud aluspõhjakivimite erinevast kulumiskindlusest ja kallakusest
............................................................................................. 13 2 Asend Otepää kõrgustik asub Lõuna-Eestis Tartu, Ötepää, Põlva, Võru ja Valga maakondade aladel, mille pindalaks on 1247km 2, läbimõõduga ligikaudu 40km. Kõrgustikku piiritleb usna hästi 88meetri samakõrgusjoon. Loode- põhja ja ida poolt piirab Otepää kõrgustikku Ugandi lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgusik ja Võru-Hargla nõgu. Samuti saab Otepää kõrgustikku hõlpsasti piiritleda ka sealt, kus ürgorud tähistavad kõrgustiku piiri või kulgevad sellega paralleelselt nagu Rõngu ja Elva org läänes, Voika-Tatra ürgorg põhjas, Reola ja osaliselt Ahja ürgorg idas. Keerukam on kõrgustikku piiritleda kagus, kus selgekujulist jalamit pole ning kus temaga liitub Karula kõrgustik. All on välja toodud Otepää kõrgusiku asend Eesti kaardil (http://entsyklopeedia
kaitsmiseks. Järve pikkus ida-lääne suunas on 4,6 km, laius ligi 1,7 km. Praegu on järve kõrgus merepinnast 69,2 m. Kõige sügavam ehk 11,5 m on järv keskosast kagu pool. Vagula kaldad on madalad, põhja, ida ja lääne pool enamasti liivased, kohati ka kruusased või klibused, lõunas ja kirdenurgas lubimudased. Põhja pool võib leiduda ka turbakallast. Valgalapõhiselt kuulub Vagula järv Ida-Eesti vesikonda ja Peipsi alamvesikonda. Vagula järv kuulub veepoliitika raamdirektiivi järgi keskmise karedusega kihistunud järvede hulka. Fütoplanktoni arvukus Vagula järves oli 2008. aastal madal. Rühmade osas esinesid kõrgeima biomassi väärtusega: maikuus neel- ja ränivetikad, juulis räni- ja sinivetikad, augustis vaguviburvetikad. (Eesti väikejärvede seire 2008) Suurtaimestiku seirel täheldati 2008. aastal 43 liiki makrofüüte, - 28 liiki kaldavee-, 5 liiki ujulehtedega ja 10 liiki veesiseseid taimi
Navesti jõgi on Pärnu 14 jõe veerohkeim lisajõgi (oma suudmes, ühinemiskohas, suuruselt umbes võrdväärne Pärnu jõega). Jõe pikkus 100 km, valgala 3000 km². Jõe ülemjooks paikneb Kesk-Eesti tasandikul, ühtlasi läbib ta kolme maakonda (Järva, Viljandi ja Pärnu maakond). Enne Ürgvõrtsjärve väljavoolu avanemist Peipsi järve oli Navesti jõgi Ürgvõrtsjärve väljavooluks. Navesti jões võib leiduda kuni 18 kalaliiki, nende seas jõeforell, haug, särg, teib, turb, säinas, latikas, luts, ahven ja kiisk. (vikipeedia.ee) 15 SOOD Viljandimaa suurimad sood (ha) Soosaare soostik 12 671 Kuresoo 10 847
Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi. Võrtsjärve suubub mitukümmend suuremat või väiksemat sissevoolu, mis koguvad oma vee järve pinda 12 korda ületavalt valgalalt Valga-, Viljandi- ja Tartumaal. Suuremateks sissevooludeks on Väike Emajõgi, Õhne, Tarvastu ja Tänassilma jõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Suur Emajõgi. Eestis ainulaadseks nähtuseks on mõnikord kevadise suurvee ajal Suure Emajõe ülemjooksul 5 km ulatuses tekkiv veepais. Veerohke Pede jõe veest hakkab osa voolama Peipsi poole, osa vastassuunas Võrtsjärve poole tagasi. Sel ajal, keskmiselt kahe nädala jooksul aastas, võib Võrtsjärvel väljavool puududa. Takistatud väljavoolu tõttu püsib kevadine suurvesi enamasti mitmeid kuid ja ka sügisene veetõus on märgatav. Aasta keskmine veetaseme kõikumine on 1,4 m, mis moodustab poole keskmisest sügavusest. Järve veemaht võib aga kõrge ja madala veeseisu ajal erineda ligi kolm korda. Püsivat hoovuste süsteemi järves ei ole.
piirid on rajoonimise eesmärgist tulenevalt kokkuleppelised. 4 Maastikulise liigestuse põhiüksused. Maastikuprovints ja allprovints, valdkond, rajoon ja paikkond. Eesti maastikuline asend Euroopas ja Ida-Euroopa lauskmaal, Baltikumi maastikuprovints. Madal-Eesti allprovints: 1) Põhja-Eesti valdkond (Soome lahe rannikumadalik, Harju lavamaa, Viru lavamaa); 2) Lääne-Eesti (Lääne-Eesti madalik, Hiiumaa (koos ümbritsevate saartega, sh Vormsi), Saaremaa (koos ümbritsevate saartega, sh Muhu), Liivi lahe rannikumadalik (koos Kihnu ja Ruhnuga); 3) Vahe-Eesti (Kõrvemaa, Soomaa, Võrtsjärve madalik). Kõrg-Eesti allprovints: 1) Lahkme-Eesti (Pandivere kõrgustik, Kesk-Eesti tasandik, Türi voorestik, Vooremaa); 2) Lõuna-Eesti (Ugandi lavamaa, Sakala kõrgustik, Hargla nõgu ja Võru orund, Valga nõgu ja Väike-Emajõe orund, Irboska lavamaa);
Koos saarte ümbermõõduga on rannajoone pikkus 3793 km. Suuremad poolsaared on Sõrve, Kõpu, Tahkuna, Noarootsi, Pakri, Viimsi, Juminda, Pärispea jt. Suuremad lahed on Soome, Liivi, Pärnu, Matsalu, Kolga ja Narva laht. Väinadest on tähtsamad Irbe väin (Kura kurk), Soela väin, Suur ja Väike väin, Hari kurk, Voosi kurk, Kurkse väin. Väinade kaudu on Läänemerega ühenduses saartevaheline Väinameri. Eesti suuremad järved on Euroopas suuruselt 5. kohal olev Peipsi järv (koos Pihkva järvega 3555 km2), Võrtsjärv (270 km2) ja Narva veehoidla (191 km2, sellest Eestis 40 km2). Siseveed hõlmavad Eesti territooriumist 4,8 %. Looduslikult kuulub Eesti Ida-Euroopasse, asudes ulatuslikul Ida-Euroopa lauskmaal. Parasvöötmelist kliimat kujundab vahetult Läänemeri ja kaudsemalt Atlandi ookean. Geograafilistest koordinaatidest on määrav tähtsus geograafilisel laiusel, millest oleneb päikesepaiste kestus
teisest saab alguse Emaläte. Viimase keskmine vooluhulk on 4 - 4,5 l sekundis. Ühtlasi toidab ka teisi lähedasi allikaid, sellest tulenevalt ka vastav nimi. Neitsikoopas elab legendi järgi kaunis linalakkjuustega neiu, kes koob kuldtelgedel kangast. Kes näinud, see teab. 6 http://www.ut.ee/BGGM/vaatamis/taevaskoja.html 7 Ilumetsa meteoriidikraatrid Ilumetsa meteoriidikraatrid asuvad Põlva Värska maantee ääres Ilumetsa raudteejaamast veidi lõuna pool. Kaatrid avastati geoloogilise kaardistamise käigus alles 1938. aastal. Kokku on teada 5 kaatrit (Põrgu-, Sügav-, Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud) millest kaks on vaieldamatult meteoriitse päritoluga. Suurim neist on 80-meetrise läbimõõduga 12,5 meetri sügavune Põrguhaud, mille kohal varem olla olnud kirik. See vajunud maa alla, kui sellesse sisenenud kolm jumalakartmatut venda. Seejärel saanud Põrguhaud
................................................................................................ KOKKUVÕTE............................................................................................................................. KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................ · Eesti Eesti Vabariik on maa ja riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti pindala on 45 227[5] km². Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks. Pealinn ja kõige suurem linn on Tallinn. 1,34 miljoni elanikuga on Eesti Euroopa Liidu üks kõige väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist 1921 Rahvasteliidu liige ja kuulub 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, 1
Jõgevamaa maastikke ilmestavad kõige rohkem liustikujää liikumise suunas (loodest kagusse) kujunenud pikliku põhikujuga kõrgendikud ehk voored, mis on andnud nime tervele maastikurajoonile Vooremaa (Kalda & Ilves 2008). Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas. Selle maastikurajooni pindala on 1050km 2 (Riiklik Looduskaitsekeskus), millest viiendik (20,3%) on soostunud (Arold 2008). Vooremaa on kujunenud Saadjärve voorestikul, mis ulatub Alutaguse madaliku lõunapiirilt Sadalast Tartu lähedase Kõrvekülani (55 km) ja ristisihis Siimustist Tormani (24 km). Voorestiku moodustavad ligi 100 voort ning nende vahel asuvad piklikud jääkündenõod (Arold 2008). 2 2.2. Tekkelugu Vooremaa kuulub Kõrg- Eesti maastikuprovintsi alla. Kõrg Eestis on maastikud saanud pärast viimast jääaega areneda pikema perioodi vältel kui Madal Eestis ja seejuures suhteliselt heades loodusliku drenaazi tingimustes, sest lisaks suuremale absoluutsele
4. Harrastuskalapüük.................................................................................................... 22 4.1. Ülevaade harrastuskalapüügi olukorrast ........................................................... 22 4.2. Harrastuskalapüügi SWOT ............................................................................... 25 4.3. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 26 5. Rannakalandus ja kalapüük siseveekogudest........................................................... 28 5.1. Sissejuhatus ....................................................................................................... 28 5.2. Hetkeolukord..................................................................................................... 29 5.3. Rannakülade olukord ........................................................................................ 31 5.4
Torustiku trass Amme jõe ääres on sügava turbaga alal, läbides Amme jõe allapoole põhja ja Lähte Vasula riigimaantee kahes kohas. Vihmutussüsteemi projektis ja algselt ehitatud teisaldatav alumiiniumtoru ¤ 250 mm ekspluatatsioonis ennast ei õigustanud. Kahe pumbajaama vaheline täitevee torustik koos siibrite süsteemiga on oletatavasti tänaseni säilinud. Undi veehoidla kuulub Ida-Eesti vesikonda ja Peipsi alamvesikonda (joonis 1). Veehoidla pindala on 3,1 hektarit, veepeegli pindala on sama, kuna antud veehoidlas saari ei ole. Järve suurim sügavus on 2,8 meetrit ja keskmine sügavus on 1,7 meetrit. Veehoidla mahutab 31 000 m³ vett. Kaldajoone pikkus on 1238 meeetrit. Valgala ehk veekogu valgla (maa-ala, millelt voolab vesi veekogusse) on pindala on 1,1 km². (http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPKWZOZwtoGgVsmuXuF1ACJgYY7 n4DMe)
( põhjast piirab Balti klindi järsk astang)(mõlemad lubjakivi platood, nende tasast pealispinda liigestavad jõeorud) Lõuna-Eestis asub Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa (liivakiviplatoo). Lisaks lavamaadele on Eestis veel kaks suhteliselt kõrget tasandikku: Kesk-Eesti tasandik ja Vahe-Eesti tasandik ehk Kõrvemaa. Madalikud: kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja järvede poolt üle ujutatud. (maakerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks) *Lääne-Eesti madalik: soostunud tasandik, mille reljeefi liigestavad lubjakivikõrgendikud. (Nt. Kirbla mägi, Mihkli Salumägi). *Pärnu madalik: soostunud, rannikut ilmestavad Eesti kõrgeimad luiteahelikud. Põhja-Eesti rannikumadalik moodustab: kitsas poolsaarte- ja lahtederohke kivine maariba Soome lahe ja Põhja-Eesti paekalda vahel. Nõod: keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt veekogu. Orund: piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud
MADALIKUD on kuni 50 m korgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üleujutatud. Maa kerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks korgustikest ja lavamaadest hiljem. Madalikud holmavad üle poole Eesti territooriumist ja suurimad neist asuvad Lääne-Eestis. Madalikud piirnevad kas suurimate veekogudega voi rannikumerega. Eesti suuremad madalikud on: Soome lahe (Pohja-Eesti) rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik, Läänesaarte madalik, Peipsi rannikumadalik, Vortsjärve ja Alutaguse madalik, Korgustike ja lavamaade vahele jäävaid madalamaid alasid nimetatakse nõgudeks või orunditeks. Nõod on keskelt madalamad ning servadest korgemad suletud pinnavormid, mille pohjas esinevad järved voi sood. Orundid on piklikud, laiapohjalised ja raskestipiiritletavad pinnavormid, millede pohjas voolasid kunagi hiigeljoed, millest tänaseks on säilinud vaid väiksed joed. 7. Pinnavormide teke, mandrijää roll pinnavormide kujunemisel.
..............20 1) Üldandmed: Madaliku pindala on 1747 km2 ja sellest üle kolmandiku (37,1%) on soostunud. Eesti territooriumist moodustab 3,68 %. Kõrgeim punkt on Idaranniku paikkonnas Trepimägi (12 m ) Põhjaranniku ehk Kolga-Jaani paikkonnas Soosaare lähedal asub Kolga-Jaani voorestiku kõrgeim koht, mis küünib 56 m üle merepinna. 2) Asukoht: piirneb Kesk-Eesti lavatasandikuga, Sakala kõrgustikuga, Otepää kõrgustikuga ja Vooremaaga. 3) Maastiku eripära: Võrtsjärve madalik on iselaadne ümberjärverajoon, mille sisse jääb maksimaalise osaga mõjususelt võrreldav Võrtsjärv kui veemaastik. Võrtsjärv (270 km2) on vee koondajana ja vee andjana tugev mõjur naaberaladele. Tasane ja soine Võrtsjärve madalik on osa samanimelisest järvenõost, mis oli pärastjääaegsel perioodil pikka aega veega üle ujutatud. Maastike areng on siin tänapäevani otseselt seotud Võrtsjärve ja Emajõega ning selle ülemjooksu lisajõgedega. Ala läbivad Põltsamaa, Pedja ja
1793 valitses Venemaa enamust tänastest Ukraina riigi aladest. 1918 kuulutas Ukraina välja oma iseseisvuse, aga see jäi lühiajaliseks. 1939 läks kogu Ukraina Nõukogude Liidu valdusesse. 24. augustil 1991 kuulutas Ukraina end iseseisvaks. Juunis 1996 võeti vastu Ukraina põhiseadus. Ukraina ajaloolised piirkonnad on Bessaraabia, Galiitsia ja Podoolia. Galiitsia on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel. Galiitsia piirneb lõunast Metsa-Karpaatidega, loodest Visla jõega, põhjast Sani jõe suudme ja Zbrutsi jõe lätte vahelise joonega ning kagust Zbrutsi, Dnestri ja Tseremosi jõega. Alates umbes 1800. aastast kuulub Galiitsia koosseisu piirkond Karpaatidest lõunas, Väike-Poolast idas ning Transilvaaniast ja Moldovast põhjas ja loodes. Ala moodustas terviku 17721918 Austria kroonimaana ja aastani 1939 Poola osana. Praegu ei kasutata Galiitsia nime ei Poolas ega Ukrainas.
Vooremaa maastikurajoon LU I Tartu 2014 Üldiseloomustus · Voorema maastikurajoon asub Jõgevamaal. Jõgeva, Palamuse, Tabivere ja Saare ning Tartumaal. Tartu vallas. · Vooremaa maastikukaitseala asub Jõgevamaal Palamuse ja Tabivere vallas ning Tartumaal Tartu vallas. · ... on osa Jõgevamaa imelisest loodusest. · Eesti suurim voorestik · Pindala 1050 km² · 20,3 % Soostunud http://opetaja.edu.ee/mallepeedel/veeb/eesti_turismigeograafia/images/vooremaa10.jpg Tekkelugu · Tekkinud küllaltki hilises geoloogilises minevikus. · Iga jäätumisega lisandusid uued settekihid. · Liustikud kujundasid Voored, künnised, voortevahelised nõod. · Kalevipoja künnivaod. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vooremaa2 Voored · Kirdeosas paiknevad voored hõredamalt · ...lamedad ja tunduvad suuremad tavalistest s
Kõrgustik asub nelja maakonna aladel: Valga-, Võru-, Tartu ja Põlvamaal. 3 1. GEOGRAAFILINE ÜLEVAADE Otepää kõrgustik on pinnamoe suurvorm ja maastikurajoon Kagu-Eestis, ulatudes põhjast lõunasse ja läänest itta umbes 40 km, moodustab kõrgustik 1247 km 2 ala, mis võtab enda alla 2,75% kogu Eesti pindalast. Loode-, põhja- ja idapoolt piirab Otepää kõrgustikku Ugandi Lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgustik ja Võru-Hargla nõgu (EE 2003 s.v Otepää kõrgustik). Arvutuslikult on kõrgustiku suhteline kõrgus kuni 130 m ning orograafiline piir 88 m kõrgusel (Hang 1979:56-61). Kõrgustiku jaotavad osadeks orud, vagumused ja nõod. Nii jaotub maastikurajoon Pühajärve vagumuse (115-130 m kõrgusel) ja sellega liituva Väikese Emajõe oruga kaheks kõrgemaks osaks, mida nimetatakse kõrgustikku uurinud Endel Hangi järgi lääne- ja idatiivaks (Arold 2005:188).
(neeldumiskoefitsient 400 nm juures 4 m-1, värvus 8) järved. 5. Tüüp V pehme veega (üldaluselisus <80 HCO3 mg/l, <165 µS/cm) heledaveelised (neeldumiskoefitsient 400 nm juures < 4 m-1, värvus < 8) järved. 6. Tüüp VI Võrtsjärv keskmise karedusega (kihistumata) madal heledaveeline järv (neeldumiskoefitsient 400 nm juures < 4 m-1, värvus < 8). 7. Tüüp VII Peipsi järv keskmise karedusega (kihistumata) madal heledaveeline järv (neeldumiskoefitsient 400 nm juures < 4 m-1, värvus < 8). 8. Tüüp VIII rannajärved (kaugus merest 5 km) keskmise sügavusega (1 m) heledaveelised järved (neeldumiskoefitsient 400 nm juures < 4 m-1, värvus < 8, kloriidide sisaldus >25 mg/l). (Andmed Riigi Teatajast, keskkonnaministri määrus, mis jõustus 25.11.2005). Joonis 1
ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes jamageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse tööstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on karekreatsiooniline ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteksakvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Millised on kodu maised kalad? Kui palju on Eestis kalu? Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda. Kus Eesti kalad elavad?
-TINGIMUSTEST LÄHTUVAT KASUTUSPOTENTSIAALIST Kõrvemaa on tuntud kui erakordse loodusmaastiku ja aktiivse looduspuhkuse piirkonnana (eriti Põhja-Kõrvemaa), mida kutsutakse Eestimaa Sveitsiks. Matkajatele ja loodushuvilistele on vaatamiseks suur hulk vaatamisväärsusi: rabad, sood, rabajärved, oosid, mõhnad, vaatetornid. Põhja-Kõrvemaal on võimalik läbida mitmeid kilomeetreid pikki matka- ja loodusradasi. Samuti on Kõrvemaal lubatud jahipidamine ning kalapüük, võimalik on liigelda ujuvvahenditega. Kõrvemaa matka- ja suusakeskus pakub spordihuvlistele aastaringselt mitmeid sportimisvõimalusi. Piirkonnas korraldatakse vastavalt aastaajale palju ratta-, jooksu- ja suusamaratone, ühiseid matkapäevi ja muid aktiivseid tegevusi. Kõrvemaa Terviserada ühendab endas erinevaid puhkekeskusi Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus; Aegviidu Puhkebaas, Nelijärve Puhkekeskus; Jäneda Turism koos Musta Täku talliga ning
2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused: aeglase kasvuga puud, kuiv- ja tuleohtlik, liivakiht on tüse, valgusküllased. Puu- ja põõsarinne: männid, üksikud arukased. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kanarbik, põdrasamblik, kõrrelised, nõmm-liivatee, porosamblik, palju seeni. Palumets- peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis. Üldised tingimused: tekivad pärast metsapõlengut, lubjavaesed. Puu- ja põõsarinne: männid, kuused, arukask, põõsarinne hõre
lagusaadused liiguvad koos laskuva veevooluga sügavamatesse kihtidesse. Mulla ülaosa vaesub mitmetest keemilistest ühenditest (Ca, Mg, Fe, K), suureneb mulla happesus ning mulda kujuneb leethorisont (E). Leetumine tekib siis kui taimkate on liigivaene ning temast tekkiv huumus on happeline, lähtekivim on alustest vaene ning vett hästi läbilaskev, veeliikumine on laskuv. Iseloomulik parasvöötme okasmetsaaladele. Eestis Lõunaosas, Peipsi ääres ja Vahe-Eestis. · Gleistumine toimub veega küllastunud hapnikuvaeses keskkonnas. Mikroobid saavad orgaanilise aine hapendamiseks vajaliku hapniku rauaühenditest. Moodustuvate rauaühendite reageerimisel mulla mineraalosaga tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid. Pealmistes mullakihtides toimub pinna-, ülaveetingimustes ülagleistumine, alumistes kihtides põhjavette sattunud orgaanilise aine osalusel süvagleistumine. Pidev
Pinnamood Valdav osa (üle 70%) Itaaliast on mägine, vaheldub rannikuäärsete tasandikega. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Po ehk Lombardia madalik on oma viljaka pinnase tõttu üks Itaalia tähtsamaid põllumajanduspiirkondi, kus kasvatatakse peamiselt riisi, nisu ja maisi. Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Alpid Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Itaalia kõrgeim punkt on Monte Bianco (Mont Blanc pr.k) Alpides, mis ulatub
Mart Reiniku Gümnaasium EUROOPA uurimustöö Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634) Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa. Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolseks jätkuks on Saksa-Poola madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast
maastikurajooni ulatuses kujunenud välja ka väga erisuguse mikrokliimaga paiku. (Linkrus 1998) 1.5. Vetevõrk Soome lahe rannikumadaliku veestiku moodustavad maismaaveed (jõed, ojad, järved), meri ning põhjavesi ja allikad. Maismaavetest peetakse olulisemaks tihedat vooluvete võrku, mille moodustavad Soome lahte suubuvate jõgede ja ojade alamjooksud (Linkrus 1998). Suurim rannikumadalikku läbiv vooluveekogu on Narva jõgi, mis moodustab koos Peipsi ja Pihkva järvega omaette vesikonna (Arold 2005). Rannikumadalikule on iseloomulikud väiksed 5 Soome lahe vesikonna jõed, mille sängi keskmine laius on 10-15 m (sh Vääna j, Loobu j, Selja j, Kunda j, Purtse j ja Valgejõgi jt). Laiema sängiga on vaid Jägala j, Pirita j ja Keila j. Soome lahe vesikonna jõgedel on rannikumadalikul üldiselt suur lang ja astmeline pikiprofiil,
vähenemisele. Mahepõllumajandus kogub hoogu. Viimasel kümnendil kasvanud metsauuendustööde maht (istutamine). Üks suuremaid probleeme on vee reostumine, kuid selle ohtu on vähendanud saastemaksude kõrge hind ja kanalisatsioonitorustike ning reoveepuhastite rekonstrueerimine. Vee seisundit halvendavad peamiselt eutrofeerumine ja maaparandus, paisude ehitamine ja veevoolu tõkestamine. Sisevete kalapüük on enamasti stabiilne. Maavarade kaevandamisega kaasnevad keskkonnale müra, tolm, veerežiimi muutused. Suurenenud jäätmete taaskasutus. Suurimad välisõhu saasteallikad on põlevkivi, järgmine on transport. Looduslikele ökosüsteemide elupaikade vähenemine. Rohealade suurendamine linnades. Joogivee kvaliteet ja suplusvee kvaliteet hea ja väga hea. Eesti jaoks on kõige olulisem otsida võimalusi põlevkivijäätmete taaskasutuse suurendamist.
annaabi.ee 
