Tšiili vabariik (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Tšiili

Tsiili Tsiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar ja Juan Fernándeze saarestik Vaikses ookeanis. Tsiili pindala on 756 950 km², pealinn Santiago, riigikeel hispaania keel, rahvaarv 16 970 000 inimest ja president on Sebastian Piñera. Indiaanlased asustasid tänapäeva Tsiili ala umbes 10 tuhat aastat tagasi. Tuntuim indiaanihõim Tsiilis oli maputsed. Oma riiki Tsiili indiaanlastel ei tekkinud.

Ajalugu

56

docx

Hispaania uurimustöö

kehtestati majoraat. · 1837 a. võeti vastu uus konstitutsioon, suleti enamik kloostreid. Kiriku maavaldused müüdi mõisnikele ja kodanlastele. · 1840 a. algas manufaktuuride asendamine vabrikutega tekstiili-, mäe- ja metallurgiatööstuses. · 1848 a. valmis esimene raudtee riigis. · 1854- 1856 a. IV kodalik revolutsioon Hispaanias. Võimule sai progressistid juhituna kindral B. Esparteroga. · 1868- 1874 a. V kodalik revolutsioon Hispaanias. · 1873 a. kuulutati välja Hispaania Vabariik. · 1874 a. monarhistidel õnnestus troonile seada Alfonso XII (1874- 1885 a.). · 1870 a. kujunes välja Hispaania riigis kaks suunda töölisliikumises: sotsialistlik ja anarhistlik. · 1890 a. said mehed üldise valimisõiguse. · 1898 a. Hispaania- Ameerika sõda. · 1899 a. Hispaania- Ameerika sõjas kaotas Hispaania USA- le Kuuba, Puertoriiko, Filipiinid, ja Guami. · 1899 a. Hispaania oli sunnitud müüma Saksamaale oma valdusaladest Mariaanid ja Karoliinid. · 19

Geograafia

28

docx

Riikide kokkuvõte

km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevvõimu teostab Riiginõukogu, kes vastutab parlamendi ees. Peaministri valib parlament ja kinnitab president. Soomes on mitmeparteisüsteem. Soomes kehtib 2000

Maailma majandus ja poliitiline geograafia

21

rtf

Hispaania ja kunst

1812 Cortes võttis vastu konstitutsiooni, millega kehtestati konstitutsiooniline monarhia. 1808 ja 1814-1833 Fernando VII, kelle surma järel puhkes võimuvõitlus ta venna Don Carlose pooldajate (karlistide) ja lese Maria Cristina toetajate (kristiinoste) vahel. 1833-68 kuninganna Isabel II - kaotati inkvisitsioon, senjööriõigused, suleti kloostrid. 1868-74 V revolutsioon, Isabel II pidi lahkuma. 1873 kuulutati välja vabariik, kuid Alfonso XII (1874-85) taastas monarhia. 1876 konstitutsioon, mis jäi kehtima 47 aastaks. Pärast I maailmasõda süvenesid sotsiaalsed vastuolud. 1923 kehtestas kindral M. Primo de Rivera sõjaväelise diktatuuri. 1931 võitsid vabariiklased ja kuningas põgenes välismaale. Kukutati monarhia ja kuulutati välja vabariik. 1936-39 Kodusõda, mida alustasid parempoolsed jõud kindral F. Franco y Bahamonde juhtimisel

Kunstiajalugu

42

doc

Referaat - Jaapan

GEOGRAAFIA Avinurme Gümnaasium 10.klass JAAPAN Koostaja : Rahel Pihlak Õpetaja : Ene Lüüs  Sissejuhatus Mina valisin Jaapani, sest sellest riigist ei teadnud ma varem suurt midagi. Uurimise käigus sain teada palju, nii geograafia vallast, põllumajandusest, energeetikast, metsandusest, riigi valitsemisest, majandusest, haridusest, kultuurist ja religioonist, spordist, muusikast, keraamikast, pühadest, nende igapäevaelu korraldusest, kliimast, usunditest, suurematest linnadest, kalandusest, haridusest, Jaapani ja Eesti suhetest ja ajaloost. Samuti ka uutest uudistest, mis seal aasta jooksul juhtusid.  JAAPAN Jaapan (jaapani keeles (Nippon, Nihon 'tõusva päikese maa') on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõ

Geograafia

32

docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

vanurid täitsid jõukohaseid ülesandeid. 2.Ususõjad Holland, Belgia, Luxemburg ­ Hispaania liin ­ Habsburgide võimu all Vastuolude teravnemine Madalmaades ­ hispaania vastane vastaseis 1565 pildirüüste Madalmaadesse saadeti Hispaania sõjavägi 100 000 meest + Hertsog Alba 60 000 kalvinisti põgenes Saksamaale 1576 kuulutasid end iseseisvaks Holland ja Zeeland + 5 provintsi 1581 loodi ühendatud provintside vabariik Madalmaade võitlus hispaania vastu = Madalmaade kod revolutsioon 1572-1581 Inglise kod rev 1540 Prantsusmaa SPR 1789 Paneb aluse turumajandusele Tekivad uued klassid: Kodanlus = tootmisvahendid ­ puuduvad poliitilised õigused ­ hakkavad võitlema poliitilise võimu pärast, et juhtida ühiskond Belgia kujunes Madalmaade lõunaosast 19 saj esimesel poolel Hispaaniale jäänud aladest 4 okt 1830 *Inglismaa: Edward VI (1547-1553) Mary Tudor (1553-1558) Katoliikluse taastamine

Ajalugu

34

doc

Uusaeg

Saadeti laiali kuninga ihukaardivägi. Kuningas aladab end rahva ees, mis päästab ta elu u veel kuuks ajaks. 10 aug. 1792 Sankülotid (alamrahvas, nimetus tuleneb pikkadest pükstest, mida nad kandsid) kukutavad kuninga. Louis XVI Bourbonist saab Louis Capet. Järgmisel päeval ostsutas legistlatiiv, et on vaja koostada uus konstitutsioon. 21. sept 1792 tuleb kokku Rahvuskonvent. Monarhia kuulututakse lõplikult kukutatuks. 22.sept 1792 kuulutatakse välja vabariik. Uus ajaarvamine. 21. jan 1793 Louis XVI kaotab pea. Kuninga naine Marie Antoinette kaotas oma pea hiljem oktoobris. Prm-lt põgenenud vana aristokraatia kihutas Austriat üles midagi toimuva suhtes ette võtma. 20. apr 1792 Prm-Austria sõja algus. Claude J Rouget de Lisle ­ Marseljee e pr hümn. 1793. a suurenes koalitsioon Austria ja Preisimaa poolel. Prm oli sunnitud kuulutama sõja SB, Hollandile ja Hispaaniale. Ka venemaa katkestab suhtes Prm-ga. Prantslased

Ajalugu

320

doc

Majanduspoliitika

Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat

Akadeemiline kirjutamine

Meedia

Kommentaarid (0)