Filipiinid (0)

.
Enamikel mägistel saartel on troopilised vihmametsad , ja aktiivsed vulkaanid (18tükki) . iga aasta tuleb u 19 taifuuni, mis on hävitavad . Kõige pikeim jõgi on cagayan’i jõgi lusonist põhjas. Filipiinidel on paljudel aladel metsandus ,põllundus ja mineraal ainete tootmine. Filipiinid on mineraali rikkad saarstik kus rannikualased kohad on kallid.
Maavarad : kuld , hõbe , koobalt, sool, vask ja nikkel , merest pärlid , seal on ka palju mitte medallseid maavaru, ntx : silikooni tootmiseks vajalik.
On ka palju koski , leidub veel 2 hõimu : ifugao ja T’ boli hõim .
Loomad :
üle 2400 kalaliigi , korallid , vähid, krabid ja muud meremolluskid, vihmametsades üle 530 linnuliigi, 25000 putuka sorti ,
Loomadenimed :
oranz klounkala, tontkandlane, filipiinide kotkas, vaalhai , varaan, toko sisalik, carabao, merikilpkonn, lendkoer, lemur, vesi pühvel, murene kala , filipiinide kakaduu ,
Taimed :
800 erinevat orhidee liiki ja 8500 muud erinevat taimeliiki, troopilised vihmametsad,
Puuviljad :
suhkru õunad, banaanid , kookos, sidrun ,mango, papaia , ananass , ja paljud teised troopilised puuviljad .
Kliima ;
troopiline vöönd, tavaliselt soe ja niiske. Kaks peamist kliima tegurit ongi : kõrge atmosfääriline niiskus ja kõrge kuumustase,
Aasta keskmine temp. 26.5 kraadi. 3 aastaaega , a) märtsist maini soe suvi, juunist novembrini vihmane ja detsembrist veebruarini külm aastaaeg .
Maist oktoobrini kagumussoon, ning külmad kuivad tuuled põhja mussoonist novembrist aprillini .
Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem mai. Niiskus ja kuumus jõuavad maksimumini aprillis ja mais.
Madalamad piirkonnad on kuumad ja tolmused märtsist maini, kuniks pole vihma sadanud . temperatuur tõuseb siis üle 37 kraadi. Merevee temperatuur on ka 27 kraadi ümber.
Sademed jäävad 5000-.1000 mm . enamus torme ja suuremaid vihmasademeid toimub juulist oktoobrini.
Turism : pakub vulkaanidele ronimist , hõimude külastust , haivaalade kõrval ujumine, vihmametsade matkad,
Manila on filipiinide vabariigi pealinn.
Räägitavad keeled : inglise, filipiini,
Riigikeel : filipiini keel
Maa suurus : 300 000 km2( ruudus )
Vee soolasuse protsent : 0.61 %
Rahvaarv 2008 aasta registris : 90.5 millionit
Rahaühik : peeso
Aeg : +8 tundi .
Sõidusuund paremal.
Filipiinid
Lipp :
 
Vapp :
 
Filipiinid moodustavad Vaikse ookeani ja Hiina vahel ulatusliku saarestiku. See riik paistab silma kultuuri mitmepalgelisusega, sest kogu pika ajaloo jooksul on riik saanud väga erinevaid mõjutusi.
Filipiini saarestik on Jaapanist Indoneesiani ulatuva ookeanilise mäestiku osa. Filipiini saarestikus on saari umbes 7107. Need võib ühendada nelja suurde rühma: põhjas Luzon (kõige rahvarohkem, seal asub ka Manila); Mindoro ja teised, keskosas Visaya rühma kuuluvad suuremad saared Samar, Negros, Panay, Mindoro, Leyte, Bohol, Cebu ja Masbate lõunas; Mindanao ja sellega külgnevad saared ning läänes kõige tihedamalt asustatud Palawan. Need üksteist saart moodustavad 95% riigi pindalast. Kõik saared on mägised ja neil asub palju vulkaane . 2594 meetri kõrgune Apo tulemägi on riigi kõrgeim tipp.
Jõed on lühikesed. Suurematel saartel voolavatest tuleks nimetada Cagayani, Agno ja Pampanga jõge Luzonil ning Agusani jõge Mindanaol.
Filipiinidel valitseb troopiline kliima. Aasta keskmine temperatuur on 27 plusskraadi. Vihmane aastaaeg kestab maist novembrini.
Filipiinide taimestik on rikas ning koosneb rohkem kui 12 000 liigist, millest 3000 kuulub endeemsete ehk päriskoduste hulka.
Loomastik Filipiinidel on kesine, kuid kohata võib selliseid imetajaid nagu arnid ehk vesipühvlid, hirved ja metssead. Maal elutseb umbes 760 linnuliiki, hulgaliselt roomajaid ja mereloomi.
Filipiinlased , kes on malai päritolu, on eri saartel erinevad. Suurem osa rahvastikust on ristiusku (katoliiklased) ja filipiinlased moodustavad 90% elanikest. Suurimad rahvad on visaiad, tagalogid, ilokod jt.
Mindanaol ja selle läheduses saartel elab palju islami usku morosid. Üle kogu maa paikneb mitusada animistide ahk hingeusklike suguharu. Filipiinide ühiskeel on tagalogi keelele tuginev filipino, kuid kokku räägitakse riigis umbes 80 keelt. Zamboangas kõneldakse tšabakanot, üht hispaania keele kreooli murrakutest.
Natuke üle poole filipiinlastest elab linnades, põhiliselt Manila linnastus .
Hispaania pärandus:
Filipiinid olid 333 aastat Hispaania võimu all ja see on piisavalt pikk aeg jätmaks jälgi maa arhitektuuri ja kultuuri. Hispaaniast ja Ladina- Ameerikast Filipiinidele sõitnutele tulevad tuttavad ette koloniaalajast pärit vanad ehitised, eriti kirikud.
Hispaania keel, mis oli kunagi olnud Filipiinidel riigikeel, on sellest staatusest nüüdseks taandunud.
Põhiandmed:
Pindala: 300 000 km2
Rahvaarv: 70 724 000
Pealinn: Manila
Keeled: filipino (riigikeel), inglise ja hispaania keel
Rahaühik: peeso
Inimesi ruutkilomeetri kohta: 243
Suurimad linnad:

Manila - 1 601 000

Quezon City - 1 670 000

Davao - 844 000
Filipiinide kõrgeimad tipud :

Apo - 2954 m

Rulog - 2929

Mount Tabayok - 2842
Filipiinid impordivad:

• Naftat
  
• Masinaid
  
• Veondusseadmeid
  
• Metalle
  
• Keemiatooteid
  
• Toiduaineid
  
• Tekstiili
  

Filipiinid ekspordivad:

• Elektrimasinaid
  
• Rõivaid
  
• Kookosõli
  
• Metallmaake
  
• Suhkrut
  
• Koprat
  
• Banaane
  
• Karploomi