50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 45 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
chihuahua
Õppematerjali autor
Raha ja valuutakursid Turumajanduslikus ühiskonnas on rahaasjandusel esmajärguline tähtsus. Rahal on mitmeid funktsioone. Eeskätt vaatame rahale kui väärtuse mõõdule. Rahaga mõõdetakse kauba väärtust. Kauba väärtus mõõdetuna rahas on kauba hind. Raha ise on samuti kaup, mida saab osta, müüa ja vahetada. Igal iseseisval riigil on oma raha ehk valuuta (itaalia keelest valuta hind), kuid erinevate riikide rahaühikul võib olla üks ja sama nimetus. Nii näiteks on Taanis, Rootsis, Norras rahaühikuks kroon. Austraalias, Kanadas, Hong Kongis dollar. Sveitsis on rahaühikuks frank. Rahvusvahelise suhtlemise ja arveldamise lihtsustamiseks on iga riigi rahaühikule omistatud kindel rahvusvaheliselt kasutatav lühend. Näiteks Rootsi kroon SEK, USA dollar
2. Sissejuhatus 3 3. Eesti Panga ja krooni ajaloost 3-4 4. Eesti Pank tänapäeval 4 4.1 Eesti panga ülesanded 5 5. Isikud Eesti rahatähtedel, kes nad olid ning mida on kujutatud raha tagaküljel 5 5.1 Mündid 6 5.2 Turvaelemendid 2007. aasta 500-kroonisel 6-7 5.3 17. detsembrist 2008. aastal tollivormistustel kasutatav Eesti krooni kurss välisvaluutade suhtes 7-8 6. Kokkuvõte 8 7
aastase laenu igakuiseid makseid aastaintress argumendina per_arv 4*12. Kui teete sama lae PMT Tagastab aastamaksu perioodilise makse argumendina per_arv 4. PMT(määr;per_arv;praeg_väärtus;tul_väärtus;tüüp) Kõigi argumentide puhul on raha, mida maksat PV Tagastab investeeringu praeguse väärtuse Saadav raha, nagu dividendid, on tähistatud po PV(määr;per_arv;makse;tul_väärtus;tüüp) RATE Tagastab intressimäära aastamaksu perioodi kohta RATE(per_arv;makse;praeg_väärtus;tul_väärtus;tüüp;hinnang) Iga kuu on võimalik maksta 200 kr ja seda viie aasta jooksul. Panga aastaintress on 6%. Kui suurt summat on võimalik pan essimäär perioodi kohta. makseperioodide koguarv annuiteedis.
Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevv?
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid