muusikastiil, mis sai alguse Ameerika lõunaosariikidest. Jazz kujutab endast vabameelset muusikat, mis levis eelkõige Chicagos, New Orleansis ja New Yorgis. Esimene suur jazz'i keskus oli Punase laternate tänaval. Jazz'is olid segunenud mustade rütmi ja valgete meloodia tunnetus. Jazzmuusika kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. See muusikastiil oli paljudele vastukarva. Eriti vaimulikudele, pedagoogidele ja lapsevanematele. Nemad olid need, kes hakkasid kõige ägedamalt jazz'i vastu võitlema ja ütlesid, et see rikub ühiskonda ning õhutab vägivaldsust. Sellepärast oli lastel ja teismelistel jazz´i kuulamine ning nägemine keelatud. Ka Henry Ford´ile ei meeldinud jazzmuusika, kes samuti protesteeris selle muusika vastu. Ajakirjandus tegi ka jazzmuusikat maha ja halvustas. Üks põhjus oli kindlasti see, miks
Kuida s vltida koolis kiusamist ? Peaaegu kikides koolides le maailma esineb vgivald. See on suurim probleem koolimajas, mida tuleks vtta vga tsiselt ja teha kike, et seda ha rohkem vhendada. Vgivallaga ei kaasne mured ksnes ohvrile ja kiusajale, kuid ka pedagoogidele ja lapsevanematele. Kiusamise tekkimine ei sltu ainult kurjategijaist, vaid ka kannatajaist, vanematest, petajatest ja spradest. Lapsed ja noored, kes teisi kiusavad, satuvad tulevikus tsistesse raskustesse. Laps on kodu peegel ning pilase kitumine koolis sltub palju tema kasvatusest. Tihtipeale pole vanematel aega oma lapsega tegeleda ning nad isegi ei tea, kuidas tal koolis lheb. Kui aga vanemad kasutavad ksteise suhtes vgivalda, vivad lapsed arvata, et nii on ige. Sellega ei kaasne ksnes
Kuna Eestis on lapsevanemal valikuvabadus otsustada, kas tema erivajadusega lapsele sobib paremini tavakool või erivajadusega laste kool, keskendun on lühikeses arutluses vaegnägijate õpetamise eripäradele tavakoolis. Alates 2009.aastast tegutseb Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Õppenõustamissüsteemi arendamine" raames Tartu Emajõe Kooli Õppenõustamiskeskus, kus koostöös maakondlike keskustega pakutakse nõustamist nägemispuudega lastele ja õpilastele, nende vanematele ja pedagoogidele üle kogu Eesti. Esimeseks tingimuseks vaegnägija õpilase tavakoolis õpetamiseks võikski seada, et eripedagoogilise nõustamis- ja tugikeskuse asjatundjad juhendavad ning toetavad tavakoolide õpetajaid. Spetsialistid koostavad koostöös tavakooliõpetajatega õpilase individuaalsed arenguplaanid, annavad nõu õpetamise didaktika ja metoodika modifitseerimiseks tunnis ning muude koolitegevuste raames. Nõustamis- ja tugikeskuse spetsialistid juhendavad sobivate
(2009). Taasleitud käitumine. ( 259 lk) Unt, I.(2005). Andekas laps. Kirjastus Koolibri. ( 110 lk) Veisson, M.(2009). Lapsevanemale erivajadustega lastest II. Tartu: AS Atlex ( 61 lk ) Väärtused koolieelses eas. Väärtuskasvatus lasteaias. TÜ eetikakeskus, TLÜ kasvatusteaduste instituut. Tartu 2010. ( 189 lk) 1.Jaan Kõrgesaar ,, Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse" ( 85 lk) Tartu Ülikooli Kirjastus 2001 Raamat on mõeldud nii üliõpilastele, pedagoogidele, omavalitsustegelastele, haridusametnikele, aga ka lapsevanematele. Raamatust saab selge pildi probleemidest, teedest ja võimalustest, mis seostuvad vajadusega tagada hariduslike erivajadustega isikutele elus teistega võrdsed võimalused. Raamatus ei ole abimaterjali pedagoogiliste sekkumiskavade koostamiseks ning ei ole kirjeldatud kõiki võimalike diagnoose ega seisundeid, mis seostuvad hariduslike erivajadustega. Raamatus püütakse anda ülevaade järgmistes küsimustes:
Säästvat arengut toetava mitteformaalse hariduse edendamise tegevuskava (Haridus- ja Teadusministeerium. Kehtivad arengukavad ja strateegiad) 3.KOV JA HARIDUS Kohalik omavalitsus vastutab alg-, põhi- ja keskkooli ülalpidamise eest, kattes nende asutuste tegevuskulud. Lisaks munitsipaalkoolidele on Eestis riigi hallatavaid koole (mõned eriala-, huvi- ja keskkoolid), nende tegevuskulud katab üldjuhul Haridus- ja Teadusministeerium. Munitsipaalkoolide pedagoogidele maksab palka omavalitsus, kes saab selleks raha riigieelarvetest. Vatstavalt Eesti seadustele peab omavalitsus korraldama ka õpilastranspordi. (Kohaliku omavalitsus. Haridus.) KOV koordineerib ja reguleerib oma territoorial nii erasektori tegevused, kui ka kolmanda sektori tegevused. Ka kohalik omavalitsus vastutab toitumise eest koolis, sõitmise eest koolidesse ja koolidest koju ning tagavad koolikohustuse täitmise kotroll. Kohalik omavalitsuse
tunnustust, oluliste inimeste lähedust, mõistmist ning palju armastust ja tähelepanu. On oluline, et nii õpetajad kui ka lapsevanemad tunnustaksid üksteise pingutusi ja on üksteisele alati olemas. Kasutatud kirjandus: 1. Nõmme, A. (2005) Hüpi lasteaias. Soovitusi toimetulekuks hüperaktiivse lapsega. AS Atlex 2005 2. Susi, A., Roomeld, M., Haldre, L., Metsis, L.,Kõrgesaar, R.,(2003). Hüperaktiivne laps. Abiks lastevanematele ja pedagoogidele. Tartu Ülikooli Kirjastus 3. Leino, M. (2009) Kui koolis on halb. AS Ajakirjade Kirjastus 4. Nõmme, A. (2009) Iga laps tuleb oma õnnega. AS Altex 5. Jegorova, I., Veisson, M. (2009) Hüperaktiivne laps. Rmt. Veisson, M.; Vesiko,M. 6. AS Eesti Lastefond. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) http://www.ath.ee/est/info/pohjused 7. Inimene.ee terviseportaal. Hüperaktiivsuse sündroom.
Tallinn 2010 Sissejuhatus Referaat keskendub hüperaktiivsetele lastele koolieelses eas, sest lapseeas on see üks olulisemaid psüühikahaigusi, millele tuleb pöörata koheselt tähelepanu. Selle teema valisin sellepärast, et saada ise täiendavat informatsiooni oma tulevases töös. Kuigi ATH e. aktiivsus- ja tähelepanuhäire juured ulatuvad 20 sajandi algusesse, oli veel aastal kakstuhat see sõnapaar suhteliselt tundmatu nii pedagoogidele kui ka lapsevanematele. Nüüd, mil sellele on hakatud pöörama rohkem tähelepanu, seisame silmitsi probleemiga, kus osad vanemad ei julge seda tunnistada vaid põgenevad selle eest, arvates, et nii probleem kaob. ATH vajab märkamist ning seda just vanemate poolt, kes on siiski esmased vastutajad lapse arengu eest, õpetaja osa on lasteaias lapsevanema teadvustamine ja suunamine. Valikuid saavad oma lapse heaks teha vaid lähiringkond. Hüperaktiivseid lapsi ei tohiks eirata, vaid
mille jooksul palk võidakse maksta. Tõõaja tingimused: Töölepingus ei pruugi näidata tööaja alguse ja lõpu kellaaega, sets need peavad olema näidatud töö sisekorra eeskirjades. Tööajanorm näitab, ka sinimene töötab täis või osa ajaga. Üldine riiklik norm täistööajaga töötamis ekorral on 8h päevas ehk 40 h nädalas. Kuid allmaatöödel, tervist kahjustavatel töödel, eriiseloomuga töödel, samuti alaealistele ja pedagoogidele on kehtestatud lühendatud tööaeg. Tööandka on kohustatud pidama kõigi töötajate tööaja arvestust. (summeritult mingi perioodi jooksul või päeviti iga päev 8h päevas). Tööaja summeritud arvestused leitakse arvestutöö jooksul tööaja norm, üldjuhul sellesse perioodi jäävad kalendi järgsete tööpäevade liitmised ja saadud summa korrutamisel kaheksaga. Need normtunnid jagatakse tööaja kavades nii, et ühel päeval/vahetuses ei kestaks tööaeg
kasvukeskkond. Inglismaa õppekava on palju põhjalikum ja seotud just konkreetsete näidete- ja juhistega. Millised on põhilised õppekavasid puudutavad erinevused? Õppekavade puhul on näha mitmeid erinevusi. Üks erinevustest mis mulle kohe silma jäi on see, et Eesti õppekavas pole üldse tähelepanu pööratud turvanõuetele, kuid Inglismaa õppekavas on see täiesti olemas. Samuti on ära toodud ka erinevaid nõudeid pedagoogidele, kuid Eestis on nõuded, mis puudutavad pedagooge esitatud pigem seaduse vormis. Inglismaa õppekava on oluliselt detailsem ja põhjalikum. Selles puudutatakse nii laste emotsionaalset kui ka sõnavaralist arengut. Õpetatakse kuidas kujundada laste suhtumist ümbritsevasse, kuidas luua laste enesehinnangut ja õpetada neid mõtlema. Eesti õppekava on üldisem, toodud on välja üksnes 6-7 aastaste laste oskused, aga Inglismaa õppekava puudutab erinevate vanusegruppide eeldatavaid oskuseid.
............................................. 8 1.6 Harjutusi pöiale..........................................................................................................9 KOKKUVÕTE................................................................................................................. 10 ALLIKAD.........................................................................................................................11 SISSEJUHATUS Koolieelse lasteasutuse seadus seab pedagoogidele suure vastutuse ja kohustuse mõelda ja tegutseda iga päev ja igas olukorras laste tervise huvidest lähtuvalt. Teadlik ja professionaalne personal peab enesestmõistetavaks aktiivset koostööd lastevanematega. Hea koostöö eeldab vastastikust usaldust ja partnerlust ühise eesmärgi nimel, st hoolitseda laste tervise ja turvalisuse eest. Laste tervise edendamiseks e kehalise arengu soodustamiseks lasteaias on olulisel kohal liikumiskasvatus
Seda lehte arendatakse pidevalt edasi. www.spass-oder-gewalt-de Tere tulemast mänguväljakule Tüdrukutele: mõnikord on minu sõber päris alatu minu vastu Partneritest Poistele: Kas pornod on ebatervislikud? - ma vaatan mõnikord pornosi ma pole veel kunagi pornosi vaadanud Kui cool peab üks mees olema? 2 Millal on tegu vägistamisega? Jne Gruppenarbeit Info pedagoogidele. Grupp vastab samadele küsimustele ja pärast tuleb kokkuvõte, mida saab arutada. Peale selle läbitöötamist oleks mõistlik panna paika reeglid enda grupis, kuidas teistega käituda. Seda lehte arendatakse pidevalt edasi. Abi Seksuaalsete kuritegude ohvritele (samavanuste hulgas) Siin kehtivad samad reeglid, mis teistegi seksuaalsete kuritegude puhul: (vanema käitumine) Säilita rahu Kuula Võta tõsiselt Kingi uskumust Ära pea mitteoluliseks
lihtsalt natuke rohkem. Kuid miski ei ole võimatu, kindlad piirid ja kindel rutiin abistavad palju, peab jätkuma jõudu, et seda päevast päeva järgida. Samuti sain aru, et hüperaktiivsuse peab kindlaks määrama arst, kui lasteaiast öeldakse, et laps on hüperaktiivne, siis ei tasu seda väga tõsiselt võtta. 11 Kasutatud allikad Neuhaus, C. (2001). Hüperaktiivne laps. Tallinn: Kunst Hüperaktiivne laps: abiks lapsevanematele ja pedagoogidele. (2003). Koost. Roomeldi, M. Haldre, L. Susi, A. Metsis, L. Kõrgesaar, R. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus 12 13 14 15 16
» Lastekaitse liit on aastaid edendanud laste teadlikkust oma õigustest, korraldanud vägivaldset käitumist ennetavaid koolitusi Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 1 Lk 5 lastele, lastevanematele ja pedagoogidele ning juurutanud toimivaid meetodeid, mille abil vähendada koolivägivalda. 7. Vali üks Eesti viimase aja poliitiline algatus (seaduseelnõu, kampaania vms) ja analüüsi järgmises raamistikus Toetavad Vastusta Toetavad Vastustava Toetav Vastustav meedia erakonnad vad huvirühmad d meedia
Psühhiaatriakliinik. Neuhaus, G. (2001). Hüperaktiivne laps. Tallinn: Kunst. Nõmme, A. (2005). Hüpi lasteaias. Soovitusi toimetulekuks hüperaktiivse lapsega. Tartu: Atlox. Rander, M. (1999). Hüperaktiivse lapse pedagoogiline iseloomustus. Haigestumist ja tervenemist soodustavad psühhosotsiaalsed tegurid. Tallinn: TPÜ Kirjastus. Roomeldi, M., Haldre, L., Susi, A., Metsis, L., Kõrgesaar, R. (2003). Hüperaktiivne laps. Abiks lapsevanematele ja pedagoogidele. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Sousa, D. A. (2001). How the special needs brain learns. Thousand Oaks: Corwin Press. U.S. Department of Education. (2004). Teaching Children with Attention Deficit Hyperactivity Disorder: Instructional Strategies and Practices. [On-line]. http://www.addresources.org/article_strategies_classroom.php. (10.03.2010). Wong, B. Y. L. (1998). Learning about learning disabilities. Academic Press: San Diego. , . . (2005). .
vaheldust (Värnik 2003: 105). Üldiselt saab ka ühiskond kaasa aidata suitsiidijuhtumite vähenemisele, tugevdades psüühikahäirete ravimisvõimalusi, parandades puudustkannatavate kogukondade heaolu, võimaldades ööpäevaringselt konsultatsiooni psühhiaatriga ja pakkudes paremaid ravivõimalusi mürgitusjuhtumite korral (Persaud 2007: 270). Veelgi enam -- tuleks korraldada spetsiaalseid kursusi meditsiinitöötajaile ja pedagoogidele, et nad oskaksid käituda olukordades, kus neil tuleb tegemist teha suitsidaalse noorega (Värnik 2003: 104). Lisaks on olemas näiteks ,,Eluliin", kuhu suitsiidile kalduv noor võib alati helistada ja emotsionaalset abi saada. Telefonile vastavad vabatahtlikud, kellest mõned on samu tundeid ise kunagi kogenud ja mõistavad abivajajat ehk veelgi paremini (Värnik 2003: 100). Kindlasti ei tohiks noor karta pöörduda ka kooli psühholoogi või oma perearsti poole, sest
Omaette mängimine soodustab süvenemisvõime arengut. 6. Loo lapsele kindlustunnet, tasustades teda hästi tehtud asja eest. Samas ei tohiks vanem kõhelda last distsiplineerimast kui see on vajalik. Väga oluline on pereliikmete ühesugune arusaamine. 7. Väldi võistlusmänge teiste lastega. See on frustratsiooniallikas ja tekitab agressiivsust. Soodusta lapse tegevusi, kus ta võistleb iseendaga. Muuda lapse elukorraldust, et frustratsioonid oleksid minimaalsed. Soovitusi pedagoogidele: 1. Oluline on teada hüperkineetilise häire olemasolust ja väljendustest, mitte segada seda ära kasvatamatusega. 2. Võimalda lühemad õppimisajad. Tee rohkelt pause, aga mitte liiga pikki, et laps saaks puhata. 3. Vähenda lapse tähelepanu kõrvalejuhtimise, hajumise riske. 4. Anna võimalusi liikumiseks. Vajadusel pea tuned õues värskes õhus. Seda aga mitte väga sageli, sest see hajutab ka tähelepanu. 6 Wikipeedia andmebaas, http://et.wikipedia.org/wiki/Frustratsioon 25
16 14 Soonets, R.,Kutsar, D. Meediku tööst väärkoheldud lastega. Lapse väärkohtlemine II. Tartu: AS Atlex. 2007. lk 102-104. 15 Sealsamas, lk 102. 16 Sealsamas, lk 105. Kui väärkahtlus lapse puhul on tekkinud, siis saadetakse ta psühholoogi juurde, kes täpsustab probleemi olukorda ja tõsidust. Ta tegeleb lapse ja ta perekonnaga individuaalselt ning suunab neid vajadusel psühhoteraapiasse. Lisaks annab psühholoog ka nõuandeid pedagoogidele olukorras orienteerumiseks.17 Tegelikult on väga raske eristada väärkohtlemisest ja halvast kasvukeskkonnast tulenevaid mõjusid. Seega on iga juhtum individuaalne ning iga juhtum nõuab spetsialistidelt põhjalikku kaalumist, et kui suur on lapsele tekitatud kahjustuse määr. Lapse seisundi hindamine on väga tähtis, et rakendada lapsele kõige efektiivsemat ravi ning saada aimu, kui kaua võtaks aega lapses püsiva muutuse esilekutsumine
. Õpetajatelt eeldatakse põhjalikku tegelemist antroposoofiaga, loomulikult ei nõuta seda aga lapsevanematelt. Õpetajad saavad selleks muuhulgas võimaluse täiendaval waldorfkoolide 7 õpetajate koolitusel. Aga ka vanemad võivad ennast antroposoofia ja waldorfpedagoogika alustega kurssi viia koolides korraldatavatel tutvustavatel üritustel. 3.6 Waldorfkoolid ei ole maailmavaatelised koolid Suurtele pedagoogidele, näiteks Eduard Sprangerile, oli enesestmõistetav, et ei ole olemas pedagoogikat ilma maailmavaatelise seisukohata. Küsimus on ainult selles, kas sellest maailmavaatelisest hoiakust ollakse teadlik või mitte. Materialismil põhineva hoiaku puhul ei saa sellest muidugi juttu olla, kui ta peab ennast ise maailmavaate seisukohalt neutraalseks. Maailmavaadete - ükskõik milliste - vahendamine oleks waldorfpedagoogika pedagoogiliste eesmärkidega vastuolus
õnnelikult. Kodu ja lasteasutuse koostöö alushariduses lähtub lapsest ja on suunatud tema kasvukeskkonna kujundamisele. Hüperaktiivne laps vajab tunnustust, oluliste inimeste lähedust, mõistmist ning palju armastust ja tähelepanu. On oluline, et nii õpetajad kui ka lapsevanemad tunnustaksid üksteise pingutusi ja on üksteisele alati olemas. Kasutatud kirjandus: "Hüperaktiivne laps"- abiks vanematele ja pedagoogidele Koostanud: M. Roomeldi, A. Susi, L. Metsis, R. Kõrgesaar, L. Haldre
hariduse peaaegu et imettegevasse jõudu Vaatame lähemalt, kuidas mõistab loovust pole meid maha jätnud ka taasiseseisvunud ungari päritolu Ameerika psühholoog Eestis. Nii näitas Saar-Polli Mihaly Csikszentmihalyi. Csikszentmihalyi aastal 1995 tehtud küsitlus, et üle 90% loovusekäsitus sobib hästi just nii eesti kui ka vene keelt kõnelevatest pedagoogidele, sest talle nagu headele Eesti inimestest pidasid head haridust pedagoogidelegi pakuvad huvi inimeksistentsi esmatähtsaks nii majanduse arendamisel, positiivsed küljed ja sellised keskkonnatingimused, töökoha leidmisel kui ka endale mis soodustavad inimese uute võimaluste loomisel. Ent turumajanduslikus kõigi jõudude väljaarenemist ja Eestis muutus täiendavaks avanemist ning eluga rahulolu.
kööginurgaga, pesemisruumidest, WC-st ja personaliruumist. Igas peres on perepäevik, millesse tehakse iga päev märkmeid. Pere igapäevased toimingud tehakse võimalusel ühiselt (tehakse sisseoste, valmistatakse hommikusööki, koristatakse tube, töötatakse aias või õues jne) (Siplane 1997). Lastekodu ei tööta, töötavad inimesed lastekodus. Lastekodudel ei ole eesmärke, eesmärgid on inimestel, kes ei saavuta edu, edu saavutavad lapsed, kes tänu tarkadele pedagoogidele kasvavad tarkadeks, arukateks ja iseseisvateks kodanikeks. On hierarhia ja kord, mille arutamist peetakse enesestmõistetavaks. Selles hierarhias seatakse eesmärke, antakse ülesandeid ja kontrollitakse nende täpset ja tähtaegset täitmist (Vooglaid 1999). 14 Lastekodu on laste, aga ka täiskasvanute elu,- töö-ja kasvukeskkond. Keskkonnast sõltub, mida on vaja ja võimalik teha, kuidas on võimalik mõelda ja suhelda. Keskkonnast sõltub
tema jaoks puudulik ega paku võimalusi tema kõige tähtsamate vajaduste rahuldamiseks. (Metoodikast...). Üks Johannes Käisi meetodite kasutaja on Võrus Järve Kool. Võru Järve Koolis arendati välja hariduslike erivajadustega laste juhendamise meetodeid, võttes aluseks Käisi põhimõtteid, võime julgelt väita, et see ei ole mitte pelgalt ajalooline väärtus, vaid pakub sügavat huvi ka praegustele pedagoogidele, kes on otsimas uusi teid hariduselu uuendamiseks. 19 Täna on jõutud järelduseni ja rõhutatakse, et hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamine peab täitma õpilastele mõistetavat, võimalikult iseseisva toimetuleku õpetamise/arendamise eesmärki. Võru Järve Koolis lähtutakse õpilase arengust. Ja mis see muud on, kui Käisi valitavuse nõue.
riikliku koolitustellimuse mahu nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoriõppes. ÕPETAJA 1.Õpetajate töö vajab kõrgemat sotsiaalset väärtustamist. Ühtlustame õpetajate põhi koolituse erinevates ülikoolides ning taastame haridustöötajate täienduskoolituse süsteemi. 2.Rakendame õpetaja tervise- ja taastusprogrammi, mis võimaldab iga viie aasta järel kasutada ühe semestri enesetäienduseks ja taastusraviks. 3.Tagame pedagoogidele nii üldharidus- ja kutsekoolides kui koolieelsetes laste asutustes üleriigilised palga alammäärad, mis arvestavad riigi keskmist palka, õpetaja tööstaaži ja kvalifikatsiooni. HUVITEGEVUS 1.Toetame riiklikult huviharidust (sport, kunst, muusika, tehnika, infotehnoloogia jm), arendame piirkondlike avatud noortekeskuste tegevust, toetame koori- ja kooli-muusika, kooliorkestrite, rahvatantsu ja kooliteatrite programme. 2
midagi erinevat, siis ta jõuab kohaneda ja idee omaks võtta. 4) Muusika võib soodustada lapse uinumist. 5) Julgusta last üksi mängima. Vali lapse arengutasemele vastavad mänguasjad. 6) Loo lapsele kindlustunnet, tasustades teda hästi tehtud asja eest. 3 7) Väldi võistlusmänge teiste lastega. See on frustratsiooniallikas (pinge allikas) ja tekitab agressiivsust. Soovitusi pedagoogidele: 1) Oluline on teada häire olemasolust ja väljendustest, mitte segada seda ära kasvatamatusega. 2) Võimalda lühemad õppimisajad. 3) Vähenda lapse tähelepanu kõrvalejuhtimise, hajumise riske. 4) Anna võimalusi liikumiseks. 5) Oluline on tunni ülesehitus ja struktuur. 6) Vajadusel kasuta eripedagoogide abi. Tähtis on veel teada, et kuigi üliaktiivsed lapsed on püsimatud ja rahutud, ei tohi neile anda rahustava toimega ravimeid
turvalised suhed oluliste täiskasvanutega (ka 1 turvaline täiskasvanu, nt õpetaja) 5) võrgustiku perspektiiv: toetavad isikud lähikonnas, kes tagavad sotsiaalse toe ja on eeskujuks Seminar Ajurünnak: valmista ette komplimentide mäng kõige humoorikam, kõige sotsiaalsem, kõige arukam jne. Aga ole valmis ka sõnade tähendust seletama! ,,Hüperaktiivne laps. Abiks lapsevanematele ja pedagoogidele". M, Roomeli, L. Haldre, A. Susi, L. Metsis, R. Kõrgesaar Raamatud läbipõlemisest: ,,Aitaja vari" kui supervisioon, teraapiline nt kui aasta lõpus lugeda ja aastale tagasi mõelda Paul Wilson ,,Vaikus" Pane enda jaoks reeglid paika: nt töömõtted jäävad kabinetti/autosse/tänavanurgale või siis mingi kellaaeg võib jääda muretsemiseks. Lõõgastumine ise tunned enda keha. Teema tööintervjuudel: kuidas sina väldid läbipõlemist? Enda jaoks läbi
a hariduspreemiaga tunnustati programmi ja tema juhte Eesti Vabariigi president, peaminister, paljud ministrid ja välisriikide esindajad on käinud keskuses ja keelekümbluskoolides · Välispartnerite lisandumine Partnerlussuhted Kanadaga laienesid hiliskeelekümbluse programmile Programmi laienemist toetab ELi Phare programm Eesti ja Kanada keelekümblusspetsialistid on korraldanud koolitusi ning andnud Läti ja Vene pedagoogidele näidistunde Vene Föderatsiooni Mari Eli Vabariigis on alustatud Eesti kogemusel põhinevat keelekümblusprogrammi · Käsiraamatud õpetajatele ja haridusjuhtidele 225-leheküljeline käsiraamat ja teine 250-leheküljeline materjal koondab juhiseid ja koolitusmaterjale, mis toetavad kooli pidajaid, koolijuhte, pedagooge ja lapsevanemaid keelekümblusega seotud kooli arenduse, õppekava ning õppe ja kasvatuse küsimustes
erinevates ülikoolides ning taastame haridustöötajate täienduskoolituse süsteemi. 2. Ühtlustame õpetajakoolituse ja praktika õppekavad. 3. Loome noore õpetaja tugiprogrammi, taastame professionaalse ainealase nõustamise ja igale õpetajale kättesaadava õpetajate riikliku täiendkoolituse süsteemi. 4. Rakendame õpetaja tervise- ja taastusprogrammi, mis võimaldab iga viie aasta järel kasutada ühe semestri enesetäienduseks ja taastusraviks. 5. Tagame pedagoogidele nii üldharidus- ja kutsekoolides kui koolieelsetes lasteasutustes üleriigilised palga alammäärad, mis arvestavad riigi keskmist palka, õpetaja tööstaazi ja kvalifikatsiooni. Huvitegevus Hästi korraldatud huvitegevus aitab lastel ja noortel arendada oma andeid, järgida terveid eluviise ning on asotsiaalse käitumise efektiivne preventsioonivahend. 1. Toetame riiklikult huviharidust (sport, kunst, muusika, tehnika, infotehnoloogia jm),
alusel vastavalt riikliku pensionikindlustuse seadusele (RT I 1998, 64/65, 1009; 2001, 9, 42), 35 kalendripäeva; 3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikele 35 kalendripäeva; 4) koolieelsete lasteasutuste, lasteaed-algkoolide, algkoolide, põhikoolide ja gümnaasiumide, huvialakoolide, kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide, ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste juhtidele, õpetajatele, õppejõududele ja teistele pedagoogidele ning teadustöötajatele kuni 56 kalendripäeva; 5) raviasutuste, sotsiaalhoolekandeasutuste ja lastesanatooriumide pedagoogikaspetsialistidele kuni 56 kalendripäeva. (3) Ametikohtade loetelu, kus töötamisel antakse pikendatud puhkust kuni 56 kalendripäeva, ja puhkuse kestuse konkreetsel ametikohal kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. (4) Osalise tööajaga töötaja põhipuhkus on sama kestusega kui täistööajaga töötajal.
asjast huvitatud juriidiline isik (kas T ise või TA- kui tahab; nt keeltekool, autokool vms). Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust (nt puhkus algab esmaspäeval, arvele peab laekuma neljapäeval) Tervikuna! Kui puhkusetasu õigeaegselt ei makstud, on T- l õigus nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra. Avaldus, et pikendada, tuleb esitada kohe! Kui KL-s on sätestatud, võib pedagoogidele ja töötajatele, kellel on õigus lisapuhkusele maksta puhkusetasu kahes osas, kusjuures vähemalt pool tuleb maksta eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Üldjuhul võetakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kalendrikuu jooksul teenitud palga kogusumma ja see jagatakse sellesse perioodi jäänud kalendripäevade kogusummaga (arvates maha riigipühad ja tööpäevad, mil töötaja mõjuvatel põhjustel puudus töölt) ja nii saadakse ühe kalendripäeva puhkusetasu.
Arvutite valik: zrifti valik (mõni on nii väike, et ei näe lugeda. Operaatorite kõne peab hästi selge olema, et oleks arusaadav hästi. Kriminalistika: kuidas sõnastada seadused, et neid ei saaks mitmeti mõista, oleksid arusaadavad. Hääle järgi on võimalik inimest ära tunda +käekirja järgi. Meedia: Kuidas kuulajadi/vaatajaid mõjutada, kuidas toime tulla sellega, mis meile pähe määritakse (reklaamid). Sihtrühma arvestamine on oluline, kellele on reklaam mõeldud. Pedagoogidele (metoodikale) pakub huvi: *kõnetegevuse kui tervikmõiste ja tema põhikategooriate vahekord: Kuidas kujunda kõnevõimet, millal kui palju teadvustada keeleüksusi. *Kõneop-st sõltuvus konkreetsest keelest: rõhuasets silpidel, häälikute kestvus, morfeemide probleem (palju muutevorme , kui need puuduad, kuidas iis täpne tähendus edasi anda). Kirjutamine/lugemine sõltuvad konkreetsest keelest. Tekst sõltub keelest VÄHE. Hääldamise, sõnavara erisused, grammatika erisused
kogumise viise. Selles saavad keeleõpetajat aidata rühmaõpetaja ja lastevanemad. Õpetaja peab olema järjekindel nõudmistes ja kehtestama rühmas kindlad reeglid ning protseduuri, kuidas lapsed töölehti tunnis ja väljaspool seda kasutavad. Õpetaja peab alati teadma, missugused töölehed on lastel käes ja kus need asuvad. Keeleõpetaja teatab töölehtede kasutamise reeglid lastele, rühmaõpetajale, vane- matele ja teistele lasteaia pedagoogidele, kontrollib reeglite täitmist ja hoidlikku suh- tumist. Lugupidamist raamatu, vihiku ja õpiku vastu õpivad lapsed keeletundides oma esimesi õppematerjale kasutades. Töölehed on vaid üks abivahend, mis aitab tunde liigendada ja uut materjali süste- matiseerida. Juba omandatu kinnistamiseks saab nende juurde ikka ja jälle tagasi pöörduda. Töölehtedelt saavad lapse ema ja isa teada, mida laps on keeletegevustes
2) asutavad, reorganiseerivad ja sulevad õigusaktides ettenähtud korras munitsipaalharidusasutusi ning registreerivad oma halduspiirkonnas asutatud haridusasutusi; 3) tagavad oma halduspiirkonna munitsipaalharidusasutuste majandusliku teenindamise ja finantseerimise; 4) määravad ametisse ja vabastavad ametist neile alluvate haridusasutuste juhte; 5) prognoosivad vajadust pedagoogide järele, abistavad haridusasutusi töötajate leidmisel, 6) tagavad pedagoogidele eluruumi ning muud õigusaktides ettenähtud soodustused; 7) korraldavad laste õiguste kaitset õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras; 8) peavad koolikohustuslike laste arvestust ja tagavad koolikohustuse täitmise kontrolli, annavad lastele koolikohustuse täitmiseks ainelist jm abi, korraldavad sõidu haridusasutusse ja tagasi, tagavad meditsiiniabi ja toitlustamise õppetöö ajal;
Õhtuti väsib ta kiiresti, .on siis veelgi trotslikum, negativistlikum, ei kuuletu, meeleolu on väga .kõikuv, sageli haletseb ennast ja ütleb, et teda keegi ei armasta. Vahel .ma ei tea, mida teha või kuidas temaga käituda. Olen ka ise väsinud. Kas .ma olen teda valesti kasvatanud või on tal mingi psüühiline haigus?" .Ilmselt on see kirjeldus teatud variatsioonidega tuttav paljudele .lapsevanematele ja pedagoogidele. Diagnoos: Hüperkineetiline häire. .On veel mitmeid teisi nimetusi: . hüperdünaamiline häire . hüpermotoorne häire . tähelepanu puudulikkuse häire . üliaktiivse lapse sündroom . hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega ( attention deficit .hyperactivity disorder ADHD) Kellel häire esineb?
töölepingusse märkida ühe kohustusliku tingimusena ka sätted puhkuse kohta. Puhkuseseaduse kohaselt on minimaalseks puhkuse kestuseks 28 kalendripäeva. Pikendatud põhipuhkust (3556 kalendripäeva) antakse puhkuseseaduse § 9 lõige 2 järgi alaealistele, töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saavatele töötajatele, riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikele, õppe- ja kasvatustöö spetsialistidele (pedagoogid jms). Pedagoogidele ettenähtud pikendatud põhipuhkuse kestus on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 14.01.1997. a määrusega nr 7. Lisapuhkuse saamise õigus on: 1) allmaatöödel 2) tervistkahjustavatel töödel 3) eriiseloomuga töödel. Lisapuhkuse andmise korral viidatakse töölepingus lisapuhkuse andmise alusele, milleks võib olla õigusakt, kollektiivleping või tööandja sisedokument, samuti märgitakse töölepingusse lisapuhkuse andmise tingimus (nt tervistkahjustava töö eest,
annaabi.ee 
