Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Saatana muusika (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Saatana muusika
19. sajandi algusaastatel nime kandnud saatana muusika ehk tänapäeval jazzmuusika on muusikastiil , mis sai alguse Ameerika lõunaosariikidest.
Jazz kujutab endast vabameelset muusikat, mis levis eelkõige Chicagos , New Orleansis ja New Yorgis . Esimene suur jazz'i keskus oli Punase laternate tänaval. Jazz'is olid segunenud mustade rütmi ja valgete meloodia tunnetus. Jazzmuusika kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest.
See muusikastiil oli paljudele vastukarva. Eriti vaimulikudele, pedagoogidele ja lapsevanematele. Nemad olid need, kes hakkasid kõige ägedamalt jazz'i vastu võitlema ja ütlesid, et see rikub ühiskonda ning õhutab vägivaldsust. Sellepärast oli lastel ja teismelistel jazz´i kuulamine ning nägemine keelatud. Ka Henry Ford ´ile ei meeldinud jazzmuusika, kes samuti protesteeris selle muusika vastu.
Ajakirjandus tegi ka jazzmuusikat maha ja halvustas. Üks põhjus oli kindlasti see, miks jazz’i halvaks peeti, nimelt üritused toimusid klubides , kus tantsiti, suitsetati ja tarbiti ka alkoholi. Inimestele oli
Saatana muusika #1 Saatana muusika #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annu1708 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
rtf

''Saatana muusika''

New Orleansis ja New Yorgis.Esimene suur jazz'i keskus oli Punase laternate tänaval. Jazz'is olid segunenud mustade rütmi tunnetus ja valgete meloodia tunnetus. See muusikastiil muutus suureks kontrastiks teiste stiilide kõrval.Tähtsaimaks talaks uue stiili loomisel oli bluus, sest jazz toetub bluus'i heliredelile. Jazz'ile on iseloomulikeks erinevad sünkoogid, swing ja muidugi ka improvisatsioon. Jazz on selline muusikastiil, mida ei saa täpselt noodistada. Inimesed, kellele see muusika ei meeldinud hakkasid seda tol ajal maha tegema ja ütlesid, et see muusika on keelatu (tänu zz- idele). See aga ei kõigutanud eriti inimesi ja seetõttu 60 Ameerika osariiki keelustasid jazzi tegemise ja selle kuulamise. Uue muusikastiili vastasteks olid eelkõige vaimulikud, pedagoogid ja lapsevanemad. Nemad olid need, kes hakkasid kõige ägedamalt jazz'i vastu võitlema ja ütlesid, et see rikub ühiskonda ning õhutab vägivaldsust. Öeldi, et ''Elu rütm on jazz'i rütm.''

Muusika
thumbnail
1
doc

Jazz - Saatana muusika

Saatana muusika Saatana muusika sai alguse Usa-st. Saatana muusikaks kutsuti tol ajal jazz'i. Levimised toimusid Esimese maailmasõja ajal. Inimesed tegid muusikat maha ja arvasid, et jazz'il olevat halb mõju. Kindlasti ei tohtinud seda näha ning kuulata lapsed ja teismelised. Ajakirjandus tegi ka jazz muusikat maha ja halvustas seda. Üks põhjus oli kindlasti ka see, et miks jazz'i halvaks peeti, nimelt üritused toimusid klubides, kus siis tantsiti, suitsetati ja tarbiti ka alkoholi. Inimestele oli vastukarva ka

Muusika
thumbnail
9
doc

Jazz

........5 Kasutatud kirjandus .................................................................................7 Sissejuhatus Jazz ehk Jazzmuusika (inglise keeles jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Jazz kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime`i. Euroopasse levis jazz 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Jazzi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist jazzi, svingi ja nüüdisaegset jazzi. Jazzi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve. Jazzmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Jazzmuusika põhijooned: 1) Kindel põhirütm 2) Polürütmika 3) Improvisatsioon Omadused, mis on omased ainult jazzmuusikale:

Muusika
thumbnail
14
doc

Jazz muusika

20 17. Kaheksakümnendatest üheksakümnendateni lk. 21 18. Jazz 20 sajandi lõpul lk. 21 19. Jazz Eestis lk. 22 20. Kasutatud kirjandus lk. 23 1. SISSEJUHATUS JAZZMUUSIKASSE Tänapäeva popmuusika lähtub jazzist. Kõik see, mida me kuuleme teleseriaalides ja edetabelitest , hotellide vestibüülides, kinos, pleieriklappidest, muusika, mille järgi me tantsime-charlestonist rocki, funcki ja hip-hopini, helid mis meid iga päev enda alla matavadkõik see muusika pärineb jazzist. Jazz on esitajate kunst. Ta sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist. Seega on tegelik looja mängija. Jazzi esitamine nõuab suurt musikaalsust ja head pillimänguoskust. Jazzi ei saa täpselt noodistada. Oleme harjunud, et tavaliselt esitatakse helid muusikateoses nii, nagu noodis märgitud

Muusika
thumbnail
30
docx

JAZZMUUSIKA AJALUGU

Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker ei arvanud, et bebop on see õige sõna iseloomustamas seda, mida siis tol ajal mängiti. Tema jaoks oli see pigem lihtsalt jazz või muusika. Kui muusika on pidevas liikumises, siis see tähendab, et ta elab. Ingliskeelset ütlust kuulsa proge-rock-jazz-fusion kitarristi Frank Zappa suust, et Jazz is not dead, it just smells funny ei pea puhta tõena võtma. Jazz on elus ning lõhnab täpselt nii nagu artist või publikum seda soovib. Seda saab aga ka mitemeti mõista, nagu kõike siin ilmas. See aga võib siis jääda igaühe oma teha. 2 ARENGULUGU Ameerika avastaja au kuulub hispaania lipu all purjetanud CHRISTOPH

Muusikaajalugu
thumbnail
5
doc

Muusika

Kasutati silpidel improviseeritud laulu ­ scat. Kõige rohkem on Tema mängus oli vähem rütmi välist rõhutamist ­ seda asendas suur seesmine kontsentratsioon, seda scat-laulmist bebop-stiilis. Teksti osatähtsus on minimaalne. Meeleolu luuakse erinevate tämbrite, muusika meloodilise ja rütmilise liikumisprotsessi intuitiivne läbielamine, mille tulemusena iga nüanss karjumiste, sosinatega. saavutas vajaliku väljenduslikkuse ilma igasuguse rõhutatud emotsionaalsuseta. Ella Ftzgerald ­ orbudekodus üles kasvanud.

Muusika
thumbnail
32
pdf

Levimuusika

09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13

Muusika
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun