.. Æ Margins Æ · ülal 2,5 3 cm top Æ 2,5 cm või 3 cm Æ · all 2,5 3 cm bottom Æ2,5 cm või 3 cm Æ · vasakul 4 cm left Æ 4 cm Æ · paremal 2 cm right Æ 2 cm Æ ÆOK · Kui lehekülg algab struktuuriühiku Vasakpoolse joonlaua järgi (sissejuhatuse, peatüki jne) pealkirjaga, siis jäetakse lehe ülaserva vaba ruumi 5 6 cm 3. Nõuded trükitekstile MS Word NB! Vormindatav tekst eelnevalt märgistada! · kirja suurus 12 pt Format Æ Font... Æ Size Æ 12 Æ OK · reavahe 1,5 Format Æ Paragraph... Æ Spacing Æ
Mis võib olla selle erinevuse põhjuseks? [töövihik lk 9] Keelekasutus Uued mõisted Uued mõisted märgitud rasvaselt ja paistab tekstis hästi silma Mõiste on tekstis ka lahti kirjutatud Maailmavaadet, mis seab esiplaanile inimese ühes kõigi tema vooruste ja puudustega ning näeb maailma inimese vaatekohast, nimetatakse humanismiks (ladina keeles humanus inimlik). Samuti on peatüki olulised mõisted koos seletusega välja toodud eraldi kastikeses peatüki alguses Humanism inimest väärtustav maailmavaade, mis sai alguse hiliskeskajal Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas Võõrsõnu vähe Kasutatakse tuntud sõnu, mis muudavad teksti mõistmise lihtsaks. Illustratsioonid Lihtsad ja värvilised Iga illustratsiooni juurde on lisatud ka lühike jutuke, seostades pilti tekstiga.
• Pealkirjad kindlasti suuremalt kui tekst • Teksti suurus, font läbi kogu esitluse peab olema ühesugune Aktuaalsus, suunatus ja läbiv teema • Sport on oluline • TKG õpilastele • Keskkond ja jätkusuutlik areng Töö eesmärgid: • Töö eesmärgiks oli vaadelda Lasnamäel elutsevaid linde • Valmistada puidust linnumaja • (Need on lihtsalt näited, lähtu oma tööst!!!!) Allikad • NB! Siia ei pea kirjutama kõiki kasutatud allikaid Töö jagunemine • Esimese peatüki nimi • Alapeatükk • Alapeatükk • Teise peatüki nimi • Alapeatükk • (NB! See võib ka olla mitmel slaidil) Peatüki nimi • Kirjutad märksõnadega millest sa seal peatükis räägid • Iga peatükk pane eraldi slaidile! • Lisa pildid, joonised, diagrammid NB! Kui valmistasid midagi praktilist, siis kindlasti lisa foto. (Kõik tuleb allkirjastada!!! Nagu tööski) NB! Kõik pildid,
Samuti on märgitud, et uusi sõnu peaks tekstis korduvalt kasutama, sest iga esinemine avab sõna uusi seoseid, mida tunnetades lugeja kujundab sõna tähenduse. Lisatud on ka, et kontekst aitab sõna tähendust mõista. Sellest lähtuvalt pole otstarbekas uusi sõnu sisse tuua kohe teksti algul, vaid hiljem, kui lugeja on tekstisse sisse elanud. Sõna muust tekstis esiletoomiseks on kasutatud tumedat trükki, mis võimaldab õpilasel tervet teksti lugematagi aru saada selle peatüki olulisemast sõnavarast. Lihtsa keele reegleid järgitakse ka sisseelamisaja andmisega, mõiste tuuakse sisse alles hiljem. See seletatakse lahti nii tekstis endas (2) kui ka peatüki alguses olevas mõistekastikeses (1), mis viitab peatüki olulisematele omandatavatele mõistetele. Seega on uusi sõnu tekstis korduvalt kasutatud, soodustades nende parema omandamise, meeldejätmise ja arusaamise. Näide 2.
Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Lehekülje numbrit ei kirjutata ka sisukorrale, mida alustatakse põhijaotise pealkirjaga. Sisukorra näidis SISSEJUHATUS ................................................................................................4 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega)................... ....................5 1.1. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri ......................... .................5 1.2. Esimese peatüki teise jaotise pealkiri ............................... ...............8 2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) ........................................ .10 2.1. Teise peatüki esimese jaotise pealkiri ............................... .... ..........10 2.2.Teise peatüki teise jaotise pealkiri ....................................................14 2.2
kohustatud otsima tundmatuid mõisteid teistest allikatest või õpiku tagant. Sellest hoolimata on tähtsamad mõisted siiski õpiku taga kirjas. Näide 5. Tekstis on seletatud mõiste veeda:"Aarjalaste ühiskonnakorraldusest saab ülevaate nende pühade raamatute ehk veedade vahendusel. ,, Õpiku taga on sama mõiste seletatud aga järgmiselt: veedad (sanskr veda teadmine) Vana-India usutekstide kogumikud. II.Religioon ja kultuur Iga peatüki juures on kas eraldi õppetükina või mingi teksti osana tutvustatud antud kohaga seonduvat religiooni. Muidugi on religioonil iseenest väga tähtis osa ajaloos. Kuid samuti aitab õpikus selline tihe erinevate usundite eksponeerimine/tutvustamine õpilastes tolerantsuse väärtushinnanguid sisendada. Näide 6. Antud õppetükis on Indiaga seonduvaid, Indias levinud usundeid tutvustatud. Mõned neist on järgnevad: brahmanism, hinduism, budism.
● Näitab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri ● On töö alguses, tiitellehe järel Kuidas sisukorda teha? ● Töö pealkirjad vormista põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1 või 2) ● Vali INSERT menüüst Index and tables ● Iga peatükk algab uuelt leheküljelt ● Lisad on sisukorras ühekaupa Sisukord on selline ● Esimese peatükikiri (suurtetähtedega) ● Esimesepeatüki osa pealkiri ● Esimese peatüki sa teise osa pealkiri ● Teise peatükki pealkiri ● 21 ● 22 ● Kokkuvõtte ● Kasutatud kirjandus ● Lisad ● Sissejuhatuses on ● Teema valiku põhjendus ● Töö eesmärgi ehk põhiprobleemi sõnastamine ● Ülevaade peamistest allikatest ● Ülevaade töö alaosade jaotamise põhimõtetest ● Heaks tooniks on kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine (mitte juhendaja)
Sisukorra näidis SISSEJUHATUS ..................................................................................... ..........4 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega)................... ....... ..............5 1.1. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri .......................... ...............5 1.2. Esimese peatüki teise jaotise pealkiri ............................... ...............8 2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) ........................................ 10 2.1. Teise peatüki esimese jaotise pealkiri .............................. .... ..........10 2.2.Teise peatüki teise jaotise pealkiri ....................................................14 2.2
Sisukorrast eespool olevaid lehti võetakse nummerdamisel küll arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei lisata. Kõik lisad tuleb nummerdada alates number ühest ja need paigutatakse lehekülgede jalusesse, keskele. (Insert-Page number-design-Different First Page/Lisa-Leheküljenumber-Jalus) 1.4 Peatükke ja alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti vähemalt kolm rida. 1.5. Peatüki pealkirja, sellele eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse nn plokkstiilis vahe 24 pt (kaks tähekõrgust). Pikema töö korral kasutada pealkirjade vormindamisel Heading/Pealkiri-stiili (peatükk Heading1-Pealkiri 1; alapeatükk Heading2-Pealkiri 2 jne need valikud stiili Style nupu loendist nupp, millel on tekst Normal, stiili muutmine Home-Style-Front/Avaleht-Fondi suurus ja vastav valik). 1.6. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse trükitähtedega ja alapealkirjad ning nende
Kõikidele lõpus ära toodud autoritele peab olema referaadis viidatud (vt lisaleht Viitamine). * Lisad (vajadusel) KUIDAS REFERAAT VALMIS KIRJUTADA? Referaadi kirjutamisel arvutil kasutatakse kirja Times New Roman, tähemärgi suurust 12 ning reavahet 1,5. Vabade servade laius on 2,5 cm. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse veidi suuremalt (tähesuurus 14 ) Iga uus peatükk võiks alata uuelt lehelt. Enne pealkirja jäetakse 2 tühja rida. Peatüki pealkiri käib vasakusse serva. Uus alapeatükk võib alata samalt lehelt, kui lehekülje lõppu mahub vähemalt 2 rida peatüki teksti. Alapeatüki pealkiri on vasakus servas. Esimese ja teise taseme pealkirja järel punkti ei ole, kolmanda (vaid viimase) järel on. Põhiosa peatükid tuleb nummerdada. Peatüki number peab olema pealkirja ees nii sisukorras, kui põhiosas. Alapeatükid eralda lisanumbritega, näiteks 1.1.
Samas tuli nende kõrvale ka kunstsiid, mis leiutati 1910. aastal. Raskemaid materjale kasutati päevaste riiete puhul, kergemaid õhtu- ja vabaajakleitide puhul. Chanel, kes oli juba ka siis tegev, kasutas ka teksariiet vabaaja rõivaste puhul, ammu enne kui teksariide õitseaeg kätte jõudis. (Vintagevixen.com) 5 1.2 Esimene maailmasõda Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.fashion- era.com/1914_1920_towards_dress_reform2.htm. Kuna mehed oli mujal sõdimas, pidid naised tegema meeste töid. Sellest tulenevalt hakkasid naised kandma ka pükse ning univorme. Ehteid ei kantud enam ning isegi teatris käimiseks ei pidanud kandma kleiti. Kadus ka silmapaistev klassiline erinevus, kuna materjalide puuduse tõttu kandsid nii rikkad kui ka vaesed sarnaseid riideid.
hemofiilia. Need inimesed peavad igati hoiduma vigastustest, sest tühisemgi haav võib neil põhjustada eluohtliku verekaotuse. Hemofiiliahaigete verre viiakse doonorverest eraldatud ühendeid, mis tagavad hüübimise." 3. Materjali omandavus · Materjali kerge omandada · Tekst liigendatud · Tekst ei moodusta 100% õpiku leheküljest, mis meelitab rohkem lugema · Mõisted arusaadavalt lahti seletatud; negatiivne, et mõisted alles peatüki lõpus · Faktid igapäeva elust aitavad õpitut paremini meelde jätta nt: "Pidevatel arvutikasutajatel on täheldatud häireid pisaravedeliku moodustamises. Põhjus on selles, et arvutiga töötav inimene pilgutab silmi vähem kui tavaliselt, mistõttu on häiritud pisaravedeliku laialiuhtumine silmamunal" ja "Iga 45 minuti järel peaksid silmad arvutiekraani jälgimisest 15 minutit puhkama" · Peatüki lõpus ülevaatlik kokkuvõte, võimaldab tekstist paremini aru saada
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Vaku KM12-PE Referaat Shokolaadi tooted juhendaja: AnnelyKallo Tallinn 2012 Helen Vaku shokolaadi tooted SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TEHNILISED NÕUDED............................................................................................ 4 2. TÖÖ OSAD................................................................................................................. 5 2.1 TIITELLEHT ....................................................................................................... 5 2.2 SISUKORD.......................................................................................................... 5 2.3 SISSEJUHATUS.......
c – õppevormi tähis (1 – päevaõpe, 2 - tsükliõpe), dddd - õpilaspileti number. 2.2. Sisukord Sisukorras (vt. lisa 2) näidatakse kõigi töö üksikute alajaotiste täielikud pealkirjad koos alguslehekülgede numbritega. Sisukorra lõpus tuuakse ära ka kõikide lisade pealkirjad ja nende alguslehekülgede numbrid. Töö põhiosas on soovitav kasutada mitmeastmelist peatükkide järjestussüsteemi (nt peatükk 1., peatüki jaotis 1.1., selle alljaotis 1.1.1. jne). Sissejuhatus, kokkuvõte, resümee, kasutatud kirjandus ja lisad on ilma järjekorranumbriteta. 2.3. Sissejuhatus Sissejuhatuse koostamise aluseks võiksid olla järgmised märksõnad: teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus; töö tegemise eesmärk; probleem; käsitletavad ülesanded selle probleemi lahendamiseks. 2.4. Töö põhiosa Töö põhiosa eesmärgiks on anda ammendav ülevaade probleemi püstitusest kuni lahendus-
U. Kala Tallinn 2002 Lisa 2 Sisukorra näidis SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................3 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega)....................................5 1.1. Esimese peatüki alapealkiri.........................................................7 2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega).......................................10 2.1. Teise peatüki esimene alapealkiri................................................10 2.2. Teise peatüki teine alapealkiri.....................................................14 2.2.1. Teise peatüki teise alapealkirja esimene alapealkiri.....................16 3. UURIMISTÖÖ METOODIKA (suurte tähtedega).
leheküljelt, peatükke ja alapeatükke jooksvalt leheküljelt. Seejuures leheküljele peab mahtuma vähemalt kaks rida teksti. Kirjavahemärk käib kohe pärast sõna lõppu, järgneb üks tühik. 10 Pealkirjad peavad olema korrektsed, sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata. Pealkirja lõppu ega järjekorra numbri järgi punkti ei panda; sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ees peatüki numbrit ei ole. Pealkirja ja teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Pealkirjad: põhipealkiri Heading 1 (Times New Roman16, bold, suur algustäht); alapealkiri Heading 2 (Times New Roman 14, bold, suur algustäht); punkt Heading 3 (Times New Roman 13, bold, suur algustäht). Tekstilõigud eraldatakse lõiguvahega (6 pt). Sõnastuses kasutatakse umbisikulist tegumoodi, nt Käesolevas töös antakse ülevaade...
Second level "Inimene, ühiskond, Third level Fourth level kultuur II KESKAEG" Fifth level Autorid: Mait Kõiv, Mati Laur Ilmumisaasta 2007 eesti keeles, 247 lk Analüüsisin esimese peatüki "India" kahte esimest õppetükki "Riiklus ja Ühiskond" ja "Religioon ja Kultuur" Õpik on mõeldud gümnaasiumile Uus tekst seotud eelnevaga Näide 1. "Nagu Mesopotaamias ja Egiptuses, nii kujunes ka Indias tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. ,, Õppetükk jaotatud pealkirjastatud osadeks Näide 2. Õppetükk jaotatud osadeks järgmiselt: Induse tsivilisatsioon Aarjalased veedade ajajärgul Kastikord Kuningriigid Samuti esineb kahe viimase osa vahel vastuolu. Motivatsioon.
Nimeta vaimseid väärtusi? Nimeta materiaalseid väärtusi? NB! Ühiskonnaõpetus käsitleb eelkõige poliitilist kultuuri: - teadmised, hoiakud, tavad, mis on seotud poliitika ja kodanikuosalusega. Eraelu Indiviidi isiklik elukorraldus Kodu Perekond Kombed ja uskumused Eraelu on kaitstud seadusega Eraelu probleemide lahendamisel on võimalik abi saada korrakaitseorganilt Iseseisev töö Küsimused 1.1. peatüki lõpus. 1.2. Kommunikatsioon ühiskonnas Kommunikatsioon ehk suhtlemine on vajalik ühiskonnaliikmete vahel, sest suheldes vahetatakse infot ja levitatakse arusaamu ja hinnanguid Kommunikatsiooni vormid (1) 1. vahetu ühe paikkonna inimesed, kullerid, heeroldid - regulaarne postiühendus käivitus Eestis 1683. aastal 2. Vahendatud - 20. saj alguse tehnika arenemine mõjutas info levikut
Põhiseaduse lugemine I Peatükk - Üldsätted Põhiseaduse I peatükk sätestab Eesti riikluse ja riigi õigusliku ülesehituse põhiprintsiibid ning normid. Neil on oluline tähtsus kõigi teiste PS sätete suhtes. Juba peatüki pealkiri “Üldsätted” viitab asjaolule, et seal sisalduvatel sätetel on teiste PS normide suhtes üldine tähendus, need haaravad endasse osa PS teiste peatükkide sätteid. II Peatükk - Põhiõigused, vabadused ja kohustused PS II peatükk hõlmab 48 paragrahvi, moodustades rohkem kui veerandi PS mahust. Niivõrd põhjalik sätestus annab tunnistust PS teksti autorite kindlast sihist tagada Eesti Vabariigis
8.b klass Juhendaja: Mari Vall Tallinn 2014 SISUKORD LISA 2 SISSEJUHATUS ..........................................................................4 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega..............................5 1.1. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri .........................................5 1.2. Esimese peatüki teise jaotise pealkiri ....................................8 2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega)............................... 10 2.1. Teise peatüki esimese jaotise pealkiri............................................10 2.2. Teise peatüki teise jaotise pealkiri .................................................14 2.2.1
8.b klass Juhendaja: Mari Vall Tallinn 2014 SISUKORD LISA 2 SISSEJUHATUS ..........................................................................4 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega..............................5 1.1. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri .........................................5 1.2. Esimese peatüki teise jaotise pealkiri ....................................8 2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega)............................... 10 2.1. Teise peatüki esimese jaotise pealkiri............................................10 2.2. Teise peatüki teise jaotise pealkiri .................................................14 2.2.1
tunnused Karistusseadustik • Süütegude temaatikat käsitlev Eesti seadus • Seadustik vastuvõetud 6.juunil 2001 ning jõustunud 1.septembril 2002 • Enne karistuseadustikku kehtis Eestis kriminaalkoodeks • § 1. Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala • (1) Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse käesoleva seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. • (2) Karistusseadus käesoleva peatüki tähenduses on käesolev seadustik või muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest. KarS§118 • Raske tervisekahjustuse tekitamine kuulub KarS§118 9.nda peatüki alla,mis käsitleb isikuvastaseid süütegusid. Mis omakorda jaguneb 2.jagu “Tervisevastased süüteod”,mis veel omakorda jaguneb alapunktiks 1. Jaotis “Tervist kahjustavad süüteod” • KarS §119 Raske tervisekahjustuse KarS § 118 koosseisu tunnused
ka keelpillikvartett, mis koosnes koolmeistritest. Aleksander oli väga huvitatud väikesest ansamblist, sest see andis ka etteasteid. Võibolla oli just keelpillikvartett asjaks, mis ajendas Lätet muusikat edasi õppima. Selleks astus ta Valga Cimze seminari, mille ta lõpetas 1879. aastal. Pärast seda suundus Läte õpetama Puhja (1879-1883) ning Nõkku (1883-1895, 1897- 1900). Viimases töötas ta ka köstrina. Läte moodustas mälemas koolis ka 1 Seda allikat on kasutatud kogu peatüki vältel, kui just ei ole lõigu lõppu muud viidet pandud. 2 orkestri ning kooli. Juna ta tundis, et muusikalisest haridusest jääb nende juhtimiseks ja laulude kirjutamisest väheks, siis hakkas ta Tartus eratunde võtma. Seal käimine kandis vilja, sest juba 1891. aastal IV üldlaulupeol oli Läte üks korraldajatest ning üldjuhtidest. Sellel laulupeol kanti ette ka üks tema laul
Riigikogus vastu võtta riigikogu koosseisu häälteenamusega • Riigikogu koosseisu häälteenamust nõuab põhiseadus veel §-des 76, 85, 97, 101, 103, 129, 138, 145, 153 ja 165 sätestatud juhtudel Rahvahääletus • Rahvahääletuse toimumise otsustab ainult Riigikogu (PS § 105, lg 1) • Hääletamise objektiks võib olla: - seaduseelnõu - muu riigielu küsimus. • Ainult rahvahääletusel saab muuta: - PS I peatüki – „Üldsätted“ ; - PS XV peatüki - „Põhiseaduse muutmine“ muutmine • Rahvahääletusele ei saa panna (PS §106, lg 1): - eelarve; - maksude; - riigi rahaliste kohustuste; - välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise; - erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise; - riigikaitse küsimusi. • Seadused kuulutab välja Vabariigi President (§ 107) • Vabariigi Presidendi seadlused • Vabariigi Valitsuse ja selle liikme õigusaktid Rahandus ja riigieelarve Eesti Pank
1.1.). Sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse, lisade ette numbrit ei kirjutata. Töö peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega, ülejäänud pealkirjad väikeste tähtedega paksus kirjas. Pealkirja lõppu punkti ei panda, erandiks on pealkiri, mis koosneb mitmest lausest. Töö iseseisvaid osi alustatakse uuelt leheküljelt, alapunkte samalt leheküljelt. Tuleb jälgida, et lisaks alapealkirjale mahuks leheküljele ka vähemalt kaks järgnevat rida. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse vähemalt kaks tühja rida. Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva. 1 Uurimistöö struktuur Uurimistöö koosneb järgmistest osadest: Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Töö põhisisu oma peatükkide ja alajaotustega (Teoreetiline osa ja uurimuslik osa) Kokkuvõte Kasutatud kirjandus
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Eesnimi Perenimi II C 2 KÕ Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Korrektse vormistuse näidis Näidistöö Juhendaja: Eesnimi Perenimi Mõdriku 2009 SISUKORD .....................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.PEATÜKI PEALKIRI..............................................................................................................4 1.1 Alapeatüki pealkiri...........................................................................................................4 1.1.1 Punkti pealkiri........................................................
paberil arvutikirjas kirjasuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Tekst tuleks paberile ühtlaselt paigutada. Tavaliselt jäetakse lehekülje vasakule servale 3-4 cm, paremale servale 1-2 cm, üla- ja alaserva 3 cm vaba ruumi. Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parem serv jääks sirge. Lõikude vahele jäetakse tavaliselt 6 punktine vahe. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kui lehekülg algab struktuuriühikuga (sissejuhatuse, peatüki jne) pealkirjaga, siis jäetakse ülaserva 5 6 cm vaba ruumi. Leheküljele paigutatakse 28 - 35 rida. Kõik leheküljed nummerdatakse. Lehekülje number trükitakse ülaservast 1 cm allapoole tekstiosa keskele. Välistatud pole ka numbrite paigutamine lehekülje allaäärde. Kui lehekülje numbrid pannakse ülaäärde, siis numbrit ei trükita tiitellehele, sisukorra esimesele leheküljele ja neile lehekülgedele, mida alustatakse pealkirjaga
Referaat koosneb järgmistest osadest: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, sisulised peatükid (nummerdatud), kokkuvõte, kasutatud materjalid, lisad. Referaadi maht on 10 lehekülge, millest 5 lehekülge on sisulisi peatükke, ülejäänud 5 on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud materjalid. Lisasid mahu sisse ei arvestata. Kõik kirjalikud tööd esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Kiri Times New Roman. Tähemärgid peatüki sees võivad olla 12 punkti suured, reavahe 1,5 punkti. · Peatükkide pealkirjad on kirjutatud suurtähtedega. Alapealkirjad on kirjutatud väiketähtedega (va esitäht). · Esile tõstmiseks võib kasutada rasvast kirja, selleks ei kasutata allajoonimist. Terminite lahtikirjutamiseks võib kasutada kaldkirja. · Pealkiri algab joondumisega vasakult, pealkirja lõppu punkti ei panda. · Peatükk algab uuelt leheküljelt, alapeatükk samalt leheküljelt
· töö eesmärk ja ülesanded (mida tööga tõestatakse või kummutatakse, kuivõrd ja kelle poolt on antud teemat uuritud); · valdkond ja uurimisobjekt (uurimisülesannete piiritlemine); · töö ülesehituse selgitamine ja meetodite tutvustus; · peamiste lähtematerjalide ja allikate tutvustus. Sissejuhatuses võiks autor juhtida tähelepanu olulisematele nüanssidele, mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini mõista. Sissejuhatus ei täida peatüki ülesandeid, sisukorras ja põhitekstis seda ei nummerdata, see ei tohiks sisaldada liigseid andmeid ega ületada kümnendikku töö põhiosa mahust. Töö põhiosa Töö põhiosas tehakse ära kõik oluline alates probleemi püstitamisest kuni lahenduste, tulemuste ja järelduste esitamiseni. Teoreetilise ja empiirilise analüüsi vahekord sõltub käsitletavast teemast ja eesmärgi püstitusest.
Ülevaatele on iseloomulik teema põgus selgitamine, kusjuures kasutatakse mitte formaalset kirjutamisstiili, et teema sisu oleks võimalikult kiirelt eristada. Esimene peatükk kannab nimetust definitons and mechanisms, mis eesti keelde tõlkides tähendab definitsioonid ja mehhanismid. See peatükk annab ülevaate sellest, mis on vandenõu ning disskusseerib sellest, mida on peetud vandenõuks, kelle või mille poolt on see loodud ning räägitakse vandenõu mehhanismidest. Esimese peatüki alapeatükkidest tuuakse välja teooriaid ja arvamusi, kuidas mõnda teatud sündmust peetakse vandenõuteooria viljaks (mainitakse 9/11 juhtumit Ameerika Ühendriikides ja ka Philadelphia eksperimenti). Teine peatükk kannab nimetust governmental responses, mis eesti keelses tõlkes tähendab valitsuse vastused. See peatükk ning selle peatüki alapeatükid annavad ülevaate lugejale sellest, kuidas valitsus reageerib rahva küsimustele vandenõu kohta. Üldiselt valitsus nii-
Analüüsige kolme arhiivindusega seotud seadusandlikku akti ja võtke lühidalt kokku nende sisu, nendest arusaamine (hästi arusaadav või ei ole hästi arusaadav ja miks) ja tähtsus Avaliku teabe seadus Koosneb 7 peatükist Kõik seadused on ilusti üles ehitatud ja selgelt iga peatükk jaotatud omaette teemadesse. Tuleb ainult teada kaudselt, mis teemad mis peatüki alla käivad. Eelnõu ülesehitus on optimaalne ja lähtub õigustloovate aktide väljatöötamisel rakendatavast põhimõttest üldiselt- üksikule. Eesmärk on igaühe õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni ja riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ning nende ametiisikute kohustuse anda seaduses sätestatud korras Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta. Seadusel on järgmised positiivsed mõjud:
Fullan, M. 2006. Uudne arusaam haridusmuutustest. Tartu: AS Atlex. Kidron, A. 2000. Ärijuhtimise psühholoogia. Mondo Kahe autori raamat: Autori nimi, Initsiaal(id). & Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi. Kokku lepitud töörühma koosolekul 21.09.2011. Nõmm, E. & Valgmaa, R. 1995. Grupiprotsessid ja nende juhtimine. Tõravere: Tõru Artikkel kogumikust: Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Artikli või peatüki pealkiri. Toimetaja eesnime initsiaal(id). Toimetaja perekonnanimi. (Toim), Raamatu nimi. Linn: kirjastuse nimi. Vapra, A. 1988. Vananemine ja eaka inimese tervishoid. H. Jänes (Toim), Tervise teejuht I. Tallinn: Valgus. Ühe autori artikkel ajakirjast: Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, ajakirja number, lehekülgede numbrid, millel artikkel asub, ajalehe puhul kuupäev. Pener, R. 2003. Koolijuht ärijuhiks, õppealajuhataja tootmisjuhiks
puhata igapäevaelust. Tema romaanid viivad lugeja vapruse ja suuremeelsuse maailma. Dumas' kõige populaarsemaks romaaniks on tema ajalooline seiklusromaan «Kolm musketäri». Romaanile on iseloomulik kiiresti arenev sisu ning pingeline tegevus. «Kolme musketäri» pidi alguses ilmuma ajalehes. Sellepärast pidi iga peatükk olema tervik, kuid olema seotud kogu sündmustikuga. Dumas kirjutas iga peatüki nii, et eelneva peatüki lõpp kujunes alguseks järgnevale peatükile. Põhiallikaks «Kolme musktäri» kirjutamisel oli ühe vähetuntud autori poolt kirjutatud teos «Härra d'Artagnani, kuninglike musketäride esimese roodu kapten- leitnandi memuaarid, mis sisaldavad hulgaliselt Louis Suure valitsusaja era- ja salaasju».D'Artagnan ja tema kolm sõpra, Athos, Porthos ja Aramis on päriselt kunagi olemas olnud. Nad pärinesid aadliperekondadest ja nad kõik olid musketärid. «Härra d'Artagnani memuaarid ..
Ma ei ütle, et kõik töövihikud tuleks asendada e- vihikutega, sest kujutan ette, et näiteks joonestamisülesandeid tuleks lahendada paberkandjal, aga enamustes ainetes oleks e-töövihikud palju mugavamad ja praktilisemad. E-õpikuid on erinevaid. Osad on sellised, kus on lihtsalt materjal kirjas peatükkide kaupa ja õpilane saab ise valida mis peatükist ta midagi lugeda tahab. Mõned on ka sellised, kus õpilane peab hakkama järjest lugema ja õpik ei lase tal enne järgmise peatüki juurde asuda, kui eelmise peatüki ülesanded on kõik lahendatud. Selline variant mulle väga ei meeldiks, sest vahel on vaja vaadata materjali ka järgmistest peatükkidest. Osad õpetajad võtavad peatükke ka teises järjekorras kui see õpikus antud on ja selliste e-õpikutega poleks see võimalik. Veel üks eelis paberkandjate ees on see, et koolid kasutavad tavaliselt ühte õpikut 4-5 aastat.
teadmisi igast vallast, ning balle, ilusaid naisi, kelle huulile suutis ta alati naerutuse võluda. Kuna ta rääkis soravalt prantsuse keelt ja oli saanud hea hariduse, siis peeti temast seltskonnas väga lugu. Harva viibib Onegin kodus ning kui see juhtus, siis ta kas magas või sättis end parajasti taas väljumiseks. Ta luges ka palju, kuid ainus, mida ta siin ilmas ei mõistnud, oli lüürika, seega luges ta vaid proosat. I peatüki keskpaigus hakkab Jevgeni suurilmaüritustest tüdinema. Teda tüütavad naised, kes on truudusetud ja kahepalgelised, samuti väsib ta pidutsemisest ning Peterburi kärarikkast elust. II peatüki algul kolib Jevgeni maale. Esialgu paelus teda maaelu, ta tundis end hästi, kuid paari päevaga tüdines ta ka sellest ning vajus taas oma spleeni. Ta ei usu siiani armastusse, on üsna skeptiline maaelu koha pealt. Igal võimalusel väldib ta kohtumisi naabritega, sest otsib
trükita. Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse, soovitavalt hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1 . 1 , punkt1 . 1 . 1 ) . NB! Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata ja pealkirjade lõppu ei panda punkti. Töö iseseisvad osad (peatükid, sisukord jt) algavad uuelt lehelt. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, alustatakse trükkimist järgmiselt lehelt. Töös jaotatakse tekst lõikudeks. Kirjutusmasina käsutamisel eraldatakse lõigud taandreaga, arvutil eelistatakse aga plokksüsteemi, kus tekstilõigud eraldatakse laiema vahemikuga (6 pt. kuni 12 pt.). Lõik
) kogemused, mis autori poolt sujuvalt teksti sisse on sulatatud. Siiski ei saa rääkida Eesti osaluse täielikust puudumisest teooria vallas, Vadi on oma raamatu kirjutamisel kasutanud ka kohalike teoreetikute teadmisi (Bachmann, Elenurm, Kidron, Krips, Lauristin, Mereste, Mikkin, Saksakulm, Toim jt.). Üheks “Organisatsioonikäitumise” plussiks on üsna hea struktureeritus. Sisukorda uurides võib kergesti leida vajamineva peatüki. Kasutatud on palju alapealkirju, mis üsna täpselt kajastavad ka kirjutatut (IV. Grupp ja organisatsioon, 4.4. Grupisisesed protsessid, 4.4.4. Otsustamine grupis, 4.4.4.2. Otsustamise tehnikad grupis. Võrdluseks Dale C. pealkirjad stiilis “Kui teil on üks sidrun, tehke sellest limonaadi” või “Pidage meeles, et surnud koera ei lööda”). Struktuuri osas võib siiski ka midagi ette heita, nimelt aineregistri puudumist. Raamatut
Sõjategevus 1915-1917 Tööleht õpiku Lähiajalugu I 6. peatüki juurde I Miks kujunes Esimese maailmasõja rinnetel välja positsioonisõda? Iseloomusta positsioonisõda! Kas Sinu arvates on positsioonisõda sõduritele kergem või raskem kui manööversõda? Põhjenda oma vastust! II Nimeta sõjatehnilisi uuendusi, mida tõi kaasa Esimene maailmasõda! * * * III Kirjuta punktiirile, millised uued riigid astusid maailmasõtta 1915. aasta jooksul! Antant Keskriigid ................... .
diskussioon, funktisonaalne kirjutamine 1-2 Loovtegevused, Eneseanalüüs, cv Õ lk 24 Eneseanalüüs, õpitu Elukestev õpe peatüki kokkuvõte Tv lk 17 h 1-3 analüüs, rühmatöö, funktsionaalne kirjutamine 2
autor ise, mida on öelnud arvustajad) Teos on autori üks esimesi ilmunud teoseid. Raamatut on arvustajate poolt rohkelt kiidetud. 3. Teose probleemistik ja ideestik (Too välja teose peaidee ja 3–4 probleemi teosest) Teose peaideeks on Eesti olukord Nõukogude okupatsiooni ajal ning nimitegelase püüe taastada iseseisev Eesti Vabariik. Teosest käis läbi palju probleeme ning enamik neist lahendati ühe peatüki jooksul. Püsivamateks probleemideks olid koputajad, keda mainti teoses korduvalt, reeturlikud kaasmaalased ning nimitegelase suutmatus tuua tagasi vana eestiaja kord. 4. Teose peategelase iseloomustus Tegelase suhe loo jutustajaga Selles teoses on tegelane ja jutustaja üks ja sama isik. Jutustaja kirjeldab oma isiklikust vaatepunktist kõiki teoses olevaid sündmusi. Lugeja kohtub tegelasega esimese
kirjutatakse nende andmed esimese juhendaja andmete alla. Kui juhendaja/konsultant on väljapoolt kõrgkooli, tuuakse nime ees ära ka töökoht ja amet). · Töö tegemise koht ja aasta (all keskel). Sisukord pane sel juhul, kui sinu referaadil on mitu peatükki. Sealt saab vaadata, millisel leheküljel üks või teine neist paikneb. Kui sinu referaadil peatükke ei ole, siis ei ole vaja ka sisukorda teha. Sisukorras märgitakse ära ainult peatüki alguslehekülg. Sissejuhatus on lühema referaadi korral lõik töö alguses ja pikema puhul eraldi lehel. Sissejuhatusest saab lugeja teada, millest sinu referaat on kirjutatud ning miks seda on tehtud. Sissejuhatuses tuuakse välja eesmärgid mida töö kirjutaja soovib referaadi kirjutamisega saavutada. Referaadi põhiosa jaotatakse teemakohasteks peatükkideks. Mahukama teemakäsitluse puhul võivad peatükid omakorda olla jagatud alapeatükkideks.
ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Sisukorra näidis SISSEJUHATUS 4 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) 5 1.1. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri 5 1.2. Esimese peatüki teise jaotise pealkiri 8 2 2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) 10 2.1. Teise peatüki esimese jaotise pealkiri 10 2.2. Teise peatüki teise jaotise pealkiri 14 2.2.1
kaneelikoort võib tihti leida ka marinaadidest Muud huvitavat Kaneel on üks vanemaid vürtse. Ta on tuntud iidsest ajast. Seda mainitakse Vana-Hiinas vürtsina kasutatud juba umbes 2800 eKr keiser Shennongi vürtside raamatus. Vana-Egiptuses kasutati kaneeli lõhnaainena. Vanaajal oli kaneel nii hinnatud, et teda peeti sobivaks kingituseks valitsejatele. Kaneeli mainitakse ka Piiblis. 2. Moosese raamatu 30. peatüki 23. ja 24. salmis. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Kaneel
Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid? Winterhoff, Michael 2010 Sissejuhatus Referaadi eesmärgiks on anda Winterhoff´i raamatu teise peatüki ülevaade. Teises peatükis räägitakse mis meie lastel viga on ehk kas psüühika areneb iseenesest. Raamatu autorist Raamatus on kirjutatud vestlusest Sebastiani ema ja psühhiaatri vahel. Ema vastustest jääb kõlama aga päris mitu sellistes olukordades levinud arvamust: · Lapse õpiraskuste eest vastutavad õpetajad. · Tegelikult on laps teistsugune, ainult ta ei näita seda välja. · Laps ei näita oma võimeid, kuna tal pole huvitav.
Kordamisküsimused füüsika 4. peatüki KT-ks. 1. Defineeri elektrivoolu töö. Juurde valem ja valemi selgitus. Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevus ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. A=U*I*t Elektrivoolu töö = pinge * voolutugevus * kulunud aeg 2. Defineeri elektrivoolu võimsus. Juurde valem ja valemi selgitus. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. N = U*I
Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida. Viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Teksti sees märgitakse sulgudes töö autor ja ilmumisaasta ning leheküljenumber. Andrus Kivirähk alustab romaani “Rehepapp”esimest peatükki novembrikuu esimese päeva lörtsise ilma kirjeldusega (Kivirähk 2000: 3), teise peatüki esimene lõik kirjeldab 2. novembri haruldaselt koledat ilma (Kivirähk 2000: 8). Viidata võib ka numbriga joonealusele märkusele. Andrus Kivirähk annab iroonilise pildi eestlaste iseloomust romaanis “Rehepapp”¹. __________________ ¹ Andrus Kivirähk. Rehepapp. Tallinn: Varrak, 2000. Kasutatud kirjanduse nimekiri Kasutatud kirjanduse nimekirjas järjestatakse infoallikad tähestikuliselt perekonnanimede järgi. Raamatutel märgitakse töö autor ilmumisaasta
Eneseanalüüs Oleksin raamat: „Üksilduse kummalised teed.“ Tihti mind ei mõisteta ja raske on leida uusi tuttavaid, kuna olen omaette hoidev. Raamatus on palju halle toone, kurba ning raamatu lõpu poole positiivset juttu. Raamatus on sellised pealkirjad: enda paremini mõistmine, oma mina leidmine, olevikus elamine, terviklikuma elu elamine, rahu leidmine, kuidas teistega kergemini suhelda, julguse leidmine ja üksildusega võitlemine. Igaüks meist on loodud ühtekuuluvuse jaoks ja kõigil on õigus täisväärtuslikule elule. Kui kirjutaksin raamatut, siis teemad, mida välja tooksin oleks oma kogemuste kirja panemine ja enda sisemiste deemonitega võitlemine ning lahenduste leidmine. Kõige raskem oleks kirjutada teemadest: kuidas teistega kergemini suhelda ja julguse leidmine, kuna nendes pole kogemusi ja pole nendele teemadele keskendunud. Kustutaksin ära peatüki- olevikus elamine, kuna elan olevikus ja o...
Asukoht nt (Tartu) 2007 Uurimustöö vi referaadi vormistatakse arvutil: lehe formaat A4, reavahe 1,5, tähekõrgus 12 punkti. Kõik lk, välja arvatu tiitelleht, nummerdatakse. LK nr paigutatakse lk allääre keskele. Töö iga osa algab pealkirga (kirj. Suurte tähtedega ja poolpaksult esimese rea vasakusse serva). Tekstis ei kasuta taandrida. Teksti võib jaotada tühja reavahega lõikudeks. Tühi reavahe on ka põhiosa iga peatüki pealkira ees ja järel. Tekstis ei kasutada sõrendusi ja allajoonimist. Pealkirjad ja märksõnad kirjutatakse poolpaksult, oskussõnad (taimede ja loomade ladinakeelsed nimetused) kirj. Kursiivis. Tekst kirj. Lehe ühele küljele. Töö esitatakse lihtsas köites. Kokkuvõtte lõppus on autori allkiri.
Peale valdkondade rahalise turumahu hinnangu on vaja hinnata ka tarbitud ühikute arvu, sest ilma selleta ei saa järeldada turupotentsiaali. Kui valdkonnas on vähe tegijaid, on võimalik turumaht välja arvutada ka valdkonna ettevõtete majandusaruannete kaudu, mis on äriregistris kõigile kättesaadavad. Äriplaani sellesse osasse koondage kogu informatsioon, mida te oma tegevusala, turu ja kliendi kohta kogunud olete. Ideaalis kujuneb selle peatüki lugejal värvikas pilt kliendist, kes kannatamatult ootab just sinu poolt pakutavat kaupa või teenust olles selle eest valmis ka piisavalt raha maksma. Samas ei tohi lugejale pildi loomine piirduda vaid üldsõnalise teksti kokkukirjutamisega. Tegemist peab olema analüüsiga, mida toetab usaldusväärne hulk arvandmeid: statistikat piirkonna ja klientide kohta, turu-uuringuid, spetsialistide ja analüütikute hinnanguid ja prognoose jne.
On teemasid, mille puhul on vajalik ka empiirilise (kogemustel, katsetel põhineva) uurimistöö läbiviimine (proovitunnid, katsed, prooviprotsess jms). Siis võiks olla põhiosa struktuur järgmine: teema teoreetiline analüüs ja arendus; empiirilise uurimistöö läbiviimise ja meetodite kirjeldust, saadud andmete analüüs ning tulemuste interpretatsiooni. Iga peatükk algab uuelt lehelt (alapeatükkide kohta see ei kehti).. Iga peatüki alguses võiks olla väike sissejuhatav, lugejat ettevalmistav osa selle peatüki temaatikale (3-... lauset). Peatüki lõpus võiks selle peatüki peamised järeldused üldistada ja kokku võtta. Kokkuvõte peab vastama sissejuhatuses püstitatud eesmärgile, toob (veel kord) üldistatult välja töö tulemused ja lahenduse probleemile. Pärast kokkuvõtet järgneb allikate nimestik ja kirjanduse nimestik. Allikad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
