Sõjategevus 1915-1917 (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

12 kl aj -tööleht � 6-sõda 1915-17

Sõjategevus 1915-1917 Tööleht õpiku Lähiajalugu I 6. peatüki juurde I Miks kujunes Esimese maailmasõja rinnetel välja positsioonisõda? Kuna kaitserelvad olid ründerelvadest tugevamad ei olnud mõistlik edasi liikuda. Iseloomusta (kirjelda) positsioonisõda! Positsioonisõda- Tähendab, et kellegi jaoks ei ole suuri same sõjalises progressis. Osapooled sõjas on paigal ja kaitsevad endit, et vastane ei saaks neile lähmale aga samas and ise ka ei liigu vaenlasele lähemale. Kas Sinu arvates on positsioonisõda sõduritele kergem või raskem kui manööversõda? Põhjenda oma vastust! Minu arvates on sõdurite jaoks raskem olla manööversõjas, kuna positsioonisõjas ei toimu palju muutusi ja pikki rännakuid. Manööversõjas seevastu on palju manöövreid nagu seda selle nimigi ütleb. Peab olema koguaeg valvas vastaste järgmiste sammude juures. II Nimeta sõjatehnilisi uuendusi, mida tõi kaasa Esimene maailmas

Kategoriseerimata

3

docx

Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping

Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi murda, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Mõlemad pooled kaotasid lahingus 1,3 miljonit meest. 4) Ypres’i lahing (aprill 1915.a.)- Sakslased kasutasid mürkgaasi, üritades selle toetusel inglaste kaitsest läbi tungida. Inglased kandsid küll raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa. 5. Mille poolest erines sõjategevus idarindel läänerindest? Läänerindel algas esmakordselt positsioonisõda(kaevikusõda), esmakordselt kasutati mürkgaasi. 6. Kuidas muutusid Esimese sõja ajal?: • riigi roll majanduses- Suurenes riigi osa majandusse, majanduselu hakati reguleerima, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassase, väikeettevõtted laostusid. Riigi käes kontroll ressursside jaotamise üle, suurenes maksukoormus, suurenesid sotsiaalsed pinged ja vastuolud.

Ajalugu

8

docx

Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping

Inglise- Prantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi murda, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Mõlemad pooled kaotasid lahingus 1,3 miljonit meest. 4) Ypres'i lahing (aprill 1915.a.)- Sakslased kasutasid mürkgaasi, üritades selle toetusel inglaste kaitsest läbi tungida. Inglased kandsid küll raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa. Marne'i lahing (1914) - Sakslaste edasiliikumine pandi inglaste poolt seisma. 5. Mille poolest erines sõjategevus idarindel läänerindest? 6. Kuidas muutusid Esimese sõja ajal?: · riigi roll majanduses- Suurenes riigi osa majandusse, majanduselu hakati reguleerima, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassase, väikeettevõtted laostusid. Riigi käes kontroll ressursside jaotamise üle, suurenes maksukoormus, suurenesid sotsiaalsed pinged ja vastuolud. Riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast. · inimeste väärtushinnangud- Traditsiooniline peremudel sattus tõsisesse kriisi

Ajalugu

24

docx

Esimene maailmasõda ehk rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul

1914 Bosnias, Sarajevos Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Lõe õ lk 27, miks sooritati atendaat? Sõdivad pooled: · Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria · Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia · Peagi 34 sõdivat riiki · Sõjad kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ning kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid SAKSAMAA · Saksa sõjaplaani nim Schlieffeni plaaniks · 39 päevaga, sõda tuli võita 3-4 kuuga · st Prantsusmaa kiiret purustamist ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu · Plaani teostamiseks viidi väed Belgia ja Luksemurgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda. Eesmärk Pariis ja Pr armee ümber piirata. PRANTSUSMAA

Ajalugu

8

doc

Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed

ja üks Inglise armee olid sunnitud taganema. Sakslased jätkasid pealetungi ning jõudsid Pariisi lähistele. Septembris alustasid Prantsuse armeed ülemjuhataja kindral Joffre`i juhtimisel Marne`i lahingu nime all tuntud vastupealetungi. Saksa väed paisati tagasi ning sellega nurjati lõplikult Schlieffeni välksõja plaan. Läänerindel algas positsioonisõda. 8. Mis on positsioonisõda? Mille poolest on ajalukku läinud Ypres? Mis oli nn Piirilahing? - Positsioonisõda ­ kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud. Ypres lahingus kasutati esmakordselt gaasi. Piirilahing ­ augustilõpp 1914a, kus prantsuse ja inglise armeed oli sunnitud taganema. Sakslased jätkasid võimsalt ja jõudsid Pariisi lähistele. 9. Iseloomusta läänerinde tähtsamaid sündmusi 1916. ja 1917.a? - 1916. aastal otsustas Saksa väejuhatus vältida sõja venimist ja vaenlase kiiresti hävitada. Seega tuli rünnakuks valida selline objekt, mida prantslased kaitseksid lõpuni ega taganeks. Enim sobis

Ajalugu

8

doc

Ajalugu - esimene maailmasõda

AJALUGU ­ ESIMENE MAAILMASÕDA Üldine: · 28.07.1914 kuni 11.11.1918 · sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria, Itaalia) · kaevikusõda · katsetati esimest korda keemiarelvi · toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt · tomusid 20. saj. esimesed tsiviilelanike massimõrvad · põhjuseks oli suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspodi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast · Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad, vallutada Baltimaad, Poola, Ukraina · Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat · Türgi soovis endale Taga-Kaukaasiat · Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia · Prantsusmaa tahtis vallutada Saarimaa, saada tagasi Alsace-Lorraine · Venemaa tahtis Galiitsiat, Musta mere väine, Kons

Ajalugu

6

docx

RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. sajandi ALGUL. ESIMENE MAAILMASÕDA. KORDAMISKÜSIMUSED.

RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. sajandi ALGUL. ESIMENE MAAILMASÕDA. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kaart. 1) Sõjaliste blokkide kujunemine Esimese maailmasõja eel (Antant, Kolmikliit). Kujunemise aeg ja põhjused. 2) Antandi ja Saksamaa liitlased (Keskriigid/Nelikliit) Esimeses maailmasõjas. Muutused, põhjused. 3) Neutraalseks jäänud Euroopa riigid Esimeses maailmasõjas. 2. Sarajevo atentaat, selle mõju rahvusvaheliste suhete arengule. 3. Riikide eesmärgid I maailmasõjas. 4. Riikide sõjaplaanid. Schliffeni plaan. 5. Esimese maailmasõja sündmused:  Esimese maailmasõja algus  Jüüti merelahing  riikide sõttaastumine (riigid,  Bresti rahu 03.03.1918 aasta, sõdiv pool) ja kujunenud  Revolutsioonilised pöörded rinded Venemaal 1917  Maginot´ liin

Ajalugu

4

docx

Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November)

Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõdivad pooled: Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Sõjas kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid: Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning

Ajalugu

Kommentaarid (0)