Eneseanalüüs (0)

Sarnased õppematerjalid

15

docx

Usaldus tööpostil

Tallinna Majanduskool Ametnikutöö osakond Mailis Mustikas USALDUS TÖÖPOSTIL Referaat Juhendaja: Siiri Tangens Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Kellegi innustamiseks peab olema ise siiralt motiveeritud. Inimesed tajuvad võltsi innustust ning näevad selle läbi. Selleks et liikuda, muutuda ja areneda, peame teadma oma väärtusi. Isiklike motivaatorite leidmiseks on vaja sõnastada oma väärtused ning teiste motiveerimiseks tuleks selgeks saada kõigi meeskonnaliikmete põhiväärtused ja uskumused. On ju kvantfüüsikudki avastanud, et fundamentaaltasandil toimib kõik koostöös - kui ühe elektroni laeng hakkab lõppema, tõttavad teised talle appi. Nad lihtsalt "teavad", et tervik saab eksisteerida ainult vastastikuse koostöö tulemusena, kus kõik indiviidid panustavad ühtse terviku säilimise nimel. Millest tunnevad inimesed töökohtadel kõige enim puudust? 1

Tööseadusandluse alused

8

doc

Sinu keha räägib sinuga. Mõtete ja tunnete mõju tervisele

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava Sinu keha räägib sinuga. Mõtete ja tunnete mõju tervisele Referaat Juhendaja:, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 Rahulolematus on muutumas inimese elustiiliks. Üsna loomulikult lubame end tema poolt meid valitseda, otsustada ja elada meie elu meie endi eest. Ometi on inimesele antud võime teha valikuid. Me võime valida hoolivuse, märkamise, tunnustamise, tänu, rõõmu, armastuse ja tervise. Meie võimuses on lahti lasta rusuvast minevikust ja seda põhjustanud valikutest. See on hinge, vaimu ja keha kasvamise uus võimalus, mis on tihedalt seotud meie mõtete ja tunnetega. Vabastava hingamise terapeut Binnie A. Dansby on öelnud, et valmidus tunda kõiki oma tundeid ei saabu, kui me end tagasi hoiame ja kui meie keh

Meditsiin

7

docx

Suhtlemispsühholoogia

Suhtlemispsühholoogia Suhtlemiskompententsus ­ oskus käituda erinevates sotsiaalsestes situatsioonides eesmärgipäraselt (loome endale kujutluse tulevastest seisundist, mis võiks olla saavutatud) adekvaatselt (vastab antud olukorrale ja inimesele) ja parterit arvestamata. Suhtlemine on tähendust omav ja omistav käitumine, mida väljendatakse märkidega. Suhtlemine toimub emotsioonide ajendil. Tunded on tähenduse käibemõõt. Ükskõiksuse taga on varjatud tunded. Suhtlemisel on 3 peamist aspekti ­ info, mõju ja taju. Info ­ antakse edasi vaid märgid (sõnad), ilma emotsiooni, hääletooni lisamata. Mõju ­ eelkõige mittesõnaline sõnum (intonatsioon, kehahoiak, zestid). Info kohalejõudmist mööravad filtrid. Filtreid parandavad 4,5 filtrit ­ suhe endaga (enesehinnang, milliseid kaitseid kasutan, kas ma tean, kes ma olen, eneseväärtustamine) , suhe loodusega/jumalaga, suhe teistesse, suhe ühiskonda. Mina tähtis OK+/tähtis Sina OK- Sin

Suhtlemispsühholoogia

46

doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................

Perepsühholoogia

19

docx

Religioonipsühholoogia kordamisküsimuste vastused õpiku põhjal

Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2020 Kordamisküsimused õpiku põhjal 1. Religioonipsühholoogia mõiste ja seos psühholoogiateadusega. Religioonipsühholoogia on psühholoogiaharu, mis uurib religiooni seost inimese hingeelu ja käitumisega. Psühholoogia uurib ja püüab seletada inimese hingeelu käitumist(mõtlemine, tahe, motiivid) ja uurib käitumist- Sealt tulebki seos. 2. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA- Ameerika psühholoogide assotsiatsioon, üks maailma mõjukamaid professionaalsete psühholoogide organisatsioone (36 divisioon spetsialiseerub religioonile ja spirituaalsusele) IAPR- Euroopa põhjaga psühholoogide organisatsioon, annab välja ka oma ajakirja ja tegeleb ka religioonipsühholoogiaga 3. Usulise kogemuse uurimisprobleemid. 1. Usuline kogemus on reeglina spontaanne nähtus, mis võib tekkida mistahes eluhetkel. Selle tulemus

Religioonipsühholoogia

60

pdf

Eesti keel ja kirjandus

Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujune

Kirjandus

130

rtf

Amundsoni raamat

4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise

Psühholoogia

21

doc

Kokkuvõte R.S Sharma raamatust

Kõik ebaõnnestumised nii äris kui isiklikus elus võib taandada juhtimisele. (48) Ka mõttes on võimalik end mingil alal tugevaks ja vilunuks teha (minu sõnastus). Hoia kujutlusvõime virgena! Vahetult enne suurt võitu kogetakse sageli mõnd raskust. Lahendus on siis säilitada keskendatus ja usk enesesse. (51). Vaimusilmas on kõike enne võimalik selgeks õppida ja ette mängida. Nt golfis saada läbi vaimutöö tulemusena profiks ilma et seda oled tegelikult praktikas harjutanud. Golf on vaimne mäng (52, minu sõnastus). Suured juhid näevad vaimusilmas selgelt ette oma liikumissuunda tulevikus. (Visioon!) Nad teavad üksikasjalikult, mis liiki edu poole nemad ja nende töötajad püüdlevad. Iga samm, mille nad teevad, peab neid viima lähemale nende elavalt kujutletud tulevikule. Visioon on see, mis innustab püüdlema tähtede poole.(52). Igal suurel juhil on julgeid unistusi. Kui oma visiooni järgid, leiab edu sind ise üles. Kokkuvõttes ei saa sa tegelikult edu poole p

Ühiskond

Meedia

Kommentaarid (0)