Peamõte: Inimene on kõige kahjulikum elusolend looduses oma harjumuste tõttu. Ei lähe kokku. Probleemis kirjutatakse liigsest tarbimisest ja selle mõjust inimesele ja keskkonnale aga peamõttes hoopis inimesest. Peaprobleem: Millised on 21. sajandi sotsiaalsed probleemid Eestis? Peamõte: Eestis on 21. sajandil mitmeid sotsiaalseid probleeme, mis vajavad lahendamist, kuid mille lahenduste leidmine on keeruline. Ei lähe kokku. Peamõte ei vasta peabrobleemi küsimusele vaid pigem kordab seda. Peaprobleem: Kas inimene saab astuda 21. sajandi ühiskonna probleemide vastu? Peamõte: Inimesel on võimalik muuta 21. sajandi ühiskonnas valitsevaid probleeme, kui on olemas piisavalt motiveeritust ja kannatlikkust. Ei lähe kokku. Peaprobleemis küsitakse kas inimene saab astuda, aga peamõttes kirjutatakse, et inimene võib muuta probleeme, kui on motiveeritust ja kannatlikkust.
1995. aastal enesetappu. Ja otsides sobivat luulekogu sobivaks kontrolltööks, leidsingi, et see enesetapu sooritanud mees oli Juhan Viiding. See äratas minus huvi tema luule vastu. Tahtsin ka lugeda midagi just Jüri Üdi nime alt, et valisin luulekogumiku „Selges eesti keeles“. b. Kümnele luuletusele määratle teema(d), püüa sõnastada korrektse sisutiheda väitlausega peamõte ning luuletaja sõnum. 1) Nõmme – linnake Tallinna lähedal (lk 14) Teema: Tähendusetus suures universumis ja võlukunsti puudulikus. Peamõte: Autor mõtiskleb, et kui väike on ta võimsa universumi ees ja kuidas ei ole elus mitte midagi enamat – ei gnoome, ei haldjaid, ei mingit võlukunsti. Sõnum: Me oleme maailmas tegelikult nii väikesed ja see paneb meid mõtlema kõigele tühjusele, mida me enda sees tunneme
Seda saab järeldada autori kirjutatud lausetest. ,,Berta T. mees lasti sõja lõpul, kui ta oli teel haiglast koju, metsavendade poolt Kramerde metsas maha.". On rõhutatud, et tegemist oli sõja lõpuga. Metsavendlus toimus Teise maailmasõja ajal ning lõpul. ,,Sest pea kohal laius kodutaevad, pea all hingas kodumuld.". Nii kirjutas autor novelli lõppu. Selle põhjal võib väita, et teksti tegevus lõppeb Eesti ajal. 4. Sõnasta novelli peamõte, lähtudes mõistetest ,,ootus" ja ,,lootus". J. Kruusvalli novellis ,,Berta T. mees" kirjeldatakse inimeste vahelisi suhteid hoolimata toimunud sõjast ja õnnetustest. Lühijutus on rõhk pandud Berta ootustele ja usule, et ta mees siiski naaseb sõjast, ent kõik peale tema enda teavad, et seda ei saaks enam juhtuda. Kuigi Bertal on kõigi- nii külarahva, mehe kui ka laste- suunas ootusi, peab ta pettuma. Novelli peamõte on pigem
Seda saab järeldada autori kirjutatud lausetest. ,,Berta T. mees lasti sõja lõpul, kui ta oli teel haiglast koju, metsavendade poolt Kramerde metsas maha.". On rõhutatud, et tegemist oli sõja lõpuga. Metsavendlus toimus Teise maailmasõja ajal ning lõpul. ,,Sest pea kohal laius kodutaevad, pea all hingas kodumuld.". Nii kirjutas autor novelli lõppu. Selle põhjal võib väita, et teksti tegevus lõppeb Eesti ajal. 4. Sõnasta novelli peamõte, lähtudes mõistetest ,,ootus" ja ,,lootus". J. Kruusvalli novellis ,,Berta T. mees" kirjeldatakse inimeste vahelisi suhteid hoolimata toimunud sõjast ja õnnetustest. Lühijutus on rõhk pandud Berta ootustele ja usule, et ta mees siiski naaseb sõjast, ent kõik peale tema enda teavad, et seda ei saaks enam juhtuda. Kuigi Bertal on kõigi- nii külarahva, mehe kui ka laste- suunas ootusi, peab ta pettuma. Novelli peamõte on pigem
algul oma elu siduda karjääriga retoorikas ja õiguses, kuid pühendas end lõpuks kirjandusele. Ta õppis retoorikat ja filosoofiat Roomas, Milanos ja Napolis. Tema tuntumad teosed on Eclogae, Georgica ja Aeneis. "Aeneise" "Aeneis" oli kirjutatud 29 - 19. aastas eKr, teose zanr on heroiline eepiline poeem, ta on üks tuntumaid ladinakeelseid kirjandusteoseid. Raamat on kirjutatud klassikalises ladina keeles. Poeemi peategelaseks on Aeneis, Veenuse poeg, Trooja sõja kangelane. Poeemi peamõte on Rooma impeeriumi ülistus. Poeem algab loo lõpust ning kõik järgnevad poeemi osad jutustavad tegelaste seiklustest. Vergilius soovis oma poeemiga luua rooma vastet kreeka eepostele, "Iliase" ja "Odüsseia" sünteesi. "Aeneis" idealiseerib Itaalia minevikku, kombeid ja uskumusi. "Aeneise" 1.6. laulus kirjeldatakse Aenease eksirännakuid teel Troojast Itaaliasse, teose 7.12. laulus on kirjeldatud Aenase võitlust Itaalia hõimude allutamiseks. Vergiliuse enese seisukoht oli, et teos on
tunneb suuri süümepiinu ja kindral ei taha temaga tegemist teha) 3) Sündmuste käigus tulevad esile tegelaste varjatud küljed (ametnik on väga alandlik ja selgrootu, kindral on tugeva iseloomuga ja ärrituv) 4) Olulisel kohal on sõlmitus (ametnik aevastab ja tatistab kindralile pähe) 5) Sündmuste käsitlus on objektiivne ja jutustav 6) Mingi objekt võib saada sümboolse tähenduse 7) Lõpus on puänt (ametnik sureb) 2. Sõnasta novelli peamõte. Inimene ei lasknud juhtunust lahti ja teda vaevanud süümepiinad said talle saatuslikuks. 3. Milline on novelli puänt? Kuidas see haakub Tšehhovi loomingupõhimõtetega? Ametnik sureb. Tšehhovile on iseloomulik surmaga lõppevad ja lahtise lõpuga novellid. Näitab, kuidas argpükslik ja alandlik lihtinimene jääb alla “kõrgemale” ja tugeva iseloomuga inimesele. “JONÕTS” Sissejuhatus: S. kubermangus elab tark, huvitav ning meeldiv
konservatiivne Theo jne. Romaan on tegelaskeskne, kuid nende ilmumine on näiliselt juhuslik, isegi maagiline ning seletamatu. Sellises süzheearenduses on Unt nähtavasti saanud inspiratsiooni Bulgakovi teostest. Sügisball lahkab eelkõige alateadvust, August Kase komplekse, tema kurjust, mis on tingitud keskkonna rõhuvusest. 2. Selgita pealkirja, kuidas mõista allegooriat? Sõnasta teose peamõte. Mina mõistan pealkirja iroonilisena. Ball peaks olema see koht, kus inimesed, kas lähedased või kauged, moodustavad seltskonna, suhtlevad palju, tantsivad, veedavad oma aega hästi. Sügis lisab pealkirjale veidi nukrat ja halli tooni. Seetõttu irooniline, et kuigi sügisball kõlab mingi uhke ja suurejoonelise inimesiühendava sündmusena, jutustab teos just inimeste eraldatusest. Teose peamõte ongi inimeste võõrandumine ja kaugenemine teineteisest. 3
JAAN TÄTTE „ RISTUMINE PEATEEGA. PIIRANGUTE LÕPP““ 1. Sõnasta teose peamõte ja selle põhjal uus pealkiri. Kommenteeri oma pealkirja sõnastust. Teose peamõte seisneb selles, et inimestele on esmatähtis raha ning nad ei hooli tagajärgedest, et raha kätte saada. Uueks pealkirjaks sobiks nt. „Õnn peitub rahas“, see sobiks paremini, sest reaalsest pealkirjast ei ole aru saada tegelikku teemat, kuid sellest saab aru, et teose teema käib raha ümber. 2. Kirjuta umbes 50sõnaline teose sisu kokkuvõte, millest oleks võimalik välja lugeda ka selle teose sõnumit.
Lugemisülesanne. 1.Sõnasta luuletuse peamõte. Luuletuse peamõte on see,et loodust peab hoidma ja puhastama.See ei ole vahet kelle prügi on ,aga oma maailma peab puhtana hoidma.Tänapäeval ei hinnata asju,ning tarbitakse liialt. 2.Kirjelda,missugune on luuletuse meeleolu.Kasuta väljendeid ja sõnu,mille abil luuletaja seda edasi annab. Luuletuse meeleolu alguses on masendav,kurb ja meeleheitlik.Luuletuse teises pooles meeleolu muutub positiivseks. Masendus:’’Korjan rannast pudelikilde ja voidexi-karpe,ammu nahka pandud
Sissejuhatus on nagu teretamine, kui ruumi sisened esmane sideme loomine. Hea, kui suudad endast kohe algul hea mulje jätta ning selgeks teha, mis on sinu kontaktiloomise eesmärk. Siis on kergem edasi suhelda. Kirjandit alustades on kasulik mõtelda, kas tegemist on laia või kitsa teemaga, kas probleem või peamõte on pealkirjas antud või pead need ise sõnastama, kas tahad koostada arutlust või jutustust. Võimalikud sissejuhatuse variandid: · Probleemi püstitamine (teemast lähtuva küsimuse esitamine); · Teema piiritlemine (oma vaatenurga leidmine); · Idee rõhutamine (peamõttest lähtumine); · Mingi mõiste avamine; · Vastupidine väide; · Teemakohane lühilugu, näiteks juhtum elust;
enda lapsepõlvekodus, need aastad mis ta seal elas lõpetasid ta lapsepõlve. Ta läks ülikooli hariduteaduskonda.Ta käis Sahhalini saarel, et õppida tundma elu pahupoolt. Seal elasid sunnitöölised ja väljasaadetud. Ta viibi seal 3 kuud ja nim seda paika talumatute kannatuste paigaks. Ta abiellus Moskva näitlejaga Olga Knipperiga, lapsi neil ei olnud, kuna Olga rasedus katkes. 2. Tsehhovi 2 pikemat jutustust ja 2 novelli. ,, Daam koerakesega" teema, peamõte. Tsehhovi tähtsus. jutustused: ,, Palat nr. 6" , ,, Daam koerakesega". teema on armastus. Gurov tutvub Annaga, kellest saavad lähema tutvuse järel armukesed. Gurov arvab et see on tühine armuseiklus, kuid tuleb välja et Anna on tema eluarmastus. Tsehhov oli see, kes mõistis et ,,väike inimene" pole üksnes elu ,,peremeeste ohver" vaid temagi kannav vastutust ebanormaalse elu eest. 3." Naer läbi pisarate" mis see tähendab? Millistes Tsehhovi teostes kajastub
Vähemmeeldisid stseenid, kus Rass pidi enda eluga riskima, et hakkama saada, sest see muutis sisimas mind kurvaks ja rahutuks. Puudu ei jäänud ka positiivsetest emotsioonidest, mis olid seotud inimsuhete ning esimese armastusega. Need emotsioonid tõstsid suunurgad ülespoole ning muutsid filmigi natukene rõõmsamaks. Just nendest positiivsetest emotsioonidest olid täis armastusavalduste stseenid, kus Rass avaldas Renitale oma siiraid tundeid. Filmi peamõte oli kindlasti see, et noored mõistaksid, kui oluline on hoida oma elu rööbaste peal ning edasi liikuda ainult mööda rööpaid. Kes korra rööbastelt maha sõidab, võib kindel olla, et sinna tagasi saada polegi nii kerge. Filmi peamõte suutis mind isiklikult mõtlema panna selle üle, et kas alati peab tegelema narkootikumidega, et elus hakkama saada. Kindlasti leidub ka muid viise, kuidas elus hakkama saada. Piisaks ka sellest, kui enne mõelda kui tegutseda
(luuletuskogu ,,Kaitseala", 2005) ja lahenda selle põhjal ülesanded. Ülesannete lahendamisel arvesta sellega, arvesta et iga vastuse oodatav pikkus on 50100 sõna. STEN KANGILASKI 1. Selgita, mis on luuletuse peamõte, kasutades selle avamiseks ka tsitaate luuletusest. (10 punkti) Vastus: Luuletuse peamõte seisneb selles, et inimesed risustavad maailma, tekitavad prahti, inimestest jääb maailma järele jälg nagu jääb jälg tornaadost, mis on kuskil asulas laastamistööd teinud ning midagi head sellest segadusest on väga raske leida. Samuti annab luuletus mõista, et peaks rohkem mõtlema ka tulevaste
· Vastandamist (ei-jah; hea-halb) · Analüüsi (nähtuse jagamine üksikosades) · Põhjuste ja seoste nägemist (miks? Küsimused) · Näidete toomist (faktid, statistika, juhtumid, elust, kirjandusest) Nõuanded arutleva kirjandi ettevalmistamiseks: Vali teema, koonda mõttet Märgi märksõnu, kasutades kõiki mõtteid mis pähe tulevad Süstematiseeri kogutud materjal, tee valik Püstita teemast lähtuv põhiprobleem ja peamõte Vastused põhiprobleemile olgu lõikude tuumaks Paiguta lõigud loogilisse järjekorda Otsusta milliseid argumente tood oma mõtete kinnituseks Vali sobivad arutluse võtted (analüüs,- vastandamine jt) Jälgi, et kirjandil oleks põhiidee, sõnum, mis jääb kokkuvõtteks kõlama Teksti ülesehitus Sissejuhatus · Probleemi püstitamine · Teema piiritlemine ( oma vaatenurga leidmine )
osutub Luigi omaks, kuna neil oli olnud varem armusuhe ja Joanna oli teda kunagi armastanud. Vahepeal näidatakse hetki ka helilooja lapsepõlvest, kui ta neid ise meenutab ning ka sündmusi Napoleoni sõja ajast. Filmi lõpus on üsna hästi näha seda, et Beethoveni nägemine jääb halvemaks, seda otse tema silmadest. Lõpuks leiab Schindler otsitud daami ja kogu tegelik tõde saab ilmsiks. Film oli väga dramaatiline ning küllaltki kurb. Kogu peamõte, kes oli tegelikult Beethoveni igavene armastus ja kuidas kõik tegelikult välja nägi, keerles koguaeg väiksemate detailide ümber ning tuli välja alles kõige lõpus. Beethoven oli kinnine, kalk, kuid ei saa öelda et südametu inimene. Temas oli palju tundeid peidus, mida ei tahtnud ta mittekellegile näidata. Beethoven oli helilooja, kes armastas kunsti ja elas läbi oma muusika paremini kui keegi teine.
Samas kirjeldatakse ka sõjasündmusi realistlikult. Ümbrus mõjutab tegelasi väga suurel määral. Ümbruse tõttu hakkavad noored mõtisklema elu üle ja see muudab oluliselt nende ellusuhtumist. Aeg. Teose sündmustiku ajaks on I maailmasõda. Psühholoogiline aeg tuleb ilmsiks selle läbi, kuidas tegelaste mõttemaailm sõja vältel muutub. Autor oli ise just sõjast tulnud. Teos põhineb autor sõja memuaaridel. Teema. Teose teema on sõda koos kõikide selle mõjudega. Peamõte on ehk see, et tuua vaatajani sõja tegelik olemus. Sõnum. Sündmustik on jutustatud peategelase Pauli vaatenurgast. Jutustajaks on kirjanik ise. Jutustaja on ka ise sündmuse osaline. Jutustaja muutmine muudaks oluliselt jutustust. Teose sõnum on see, et sõda on võimu näitamise viis. Teos ise loob sõja-kriitilise maailmapildi, kus autor leiab, et on palju teisi variante, kuidas konflikte lahendada. Keel ja stiil. Teose keeleks on igapäevakeel ilma otsese slängita
Lugemistest ,,pärast tormi" Kristiina Ehin 1. Luuletuse peamõte seisneb selles, et inimesed risustavad maailma, tekitavad prahti ja inimestest jääb maailma järele nn ökoloogiline jalajälg. Inimesed peaksid mõtlema jätkusuutlikumalt, et ka nende lapsed ja lapselapsed peavad siin maailmas elama ning sellest lähtuvalt muutma enda käitumist ning suhtumist maailma, sellest rohkem hoolima ning seda korras hoidma. Sellele viitavad read luuletusest luuletusest: ,,puhastan, et mu
realiseerimisel. Seega on kõik individuaalne. Näiteks eriti varasematel aegadel, kui pea iga riigi eesotsas oli ainuvalitseja, lähtus valitseja siiski mitte nii väga rahva huvidest, vaid pigem enda isiklikest vaadetest ja eesmärkidest. Näiteks fasismi esinemine Mussolini-aegses Itaalias. Minu maailmavaade poliitilise ideoloogiana oleks segu mitmest ideoloogiast. Kuid kui määratleda väga üldiselt, oleks see ilmselt liberalism. Liberalismist kõlab minule kõige hingelähedasemalt nende peamõte: indiviidi vabadus. Sotsiaaldemokraatiast aga näiteks võrdsuse ja võrdsete võimaluste tagamine kõigile. Ka kommunismi põhiloosung "Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele." kõlab õiglaselt, kuid ma ei usu eriti kommunistlikku riigi niivõrd õiglasse funktsioneerimisse.Võttes näiteks Nõukoguse Liidu ja selles valitsenud reziim, mis hukutas kümneid miljoneid inimesi ning arvestades fakti, et ka ükski teine kommunistlik reziim ei
Fjodor Dostojevski Teose „Kuritöö ja karistus“ peategelane on vaene üliõpilane nimega Raskolnikov, kes juba mõned aastad ei õpi ega ka tööta. Tudeng tapab liigkasuvõtjast võlausaldaja Aljona kirvega. Kuna ohvri õde Lizaveta satub Raskolnikovile peale, kui tuba verd täis on ning mees ehteid ja muud kallist vara kaasa otsib, on noormees sunnitud ka Lizaveta elupäevad lõpetama. Raamatu peamõte minu silmade läbi oli see, et isegi, kui kuritöö sooritajale ei saadagi jälile ning ta justkui pääseks puhtalt, ei lase inimese südametunnistus rahulikult elada. Hingepiinad jäävad igale poole jälitama, lõhestavad kurjategija täielikult ning panevad viimaks ikkagi üles tunnistama. Ma ei olegi selgusele jõudnud, kas teos mulle meeldis või mitte. Süzee oli huvitav, kuid alguses ei kutsunud raamat üldse lugema. Jõudsin korraga lugeda
Kirjandi kirjutamise meelespea PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul peaks selle teemaga seoses üht-teist öelda olema. NB! Ei tohi koosneda ühest sõnast! nt „Raamatud“ Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt „Raamatute kirjutamisest“ Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne – köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamiseks. Nende kohaselt pealkiri: *võib olla nii fraas kui ka terviklause *ei ole liiga pikk *osutab teksti tuumale *hoidub hinnangutest *pealkiri on metafooriline ja/või tabav *pealkiri on s...
Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt ,,Raamatute kirjutamisest" Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamiseks. Nende kohaselt pealkiri: võib olla nii fraas kui ka terviklause ei ole liiga pikk osutab teksti tuumale pealkiri on metafooriline ja/või tabav pealkiri on sobiv ja üldistav hoidub hinnangutest 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte (,,Inimene on saladus") Ka niisugused, mis esitavad küsimuse, millele vastuse andmine ongi teksti peamõte (,,Kuidas ja miks peaks Eesti erinema teistest?") 2. Pealkirjad, milles on kesksel kohal mõni motiiv või detail (,,Oleme muutuste kiirteel"). Viimase lahtimõtestamine avab teksti peamõtte. 3. Pealkirjad, milles teema või probleem on esitatud üldsõnaliselt (,,Aeg ja inimene"). Autor peab leidma probleemi ja sellele lahenduse.
halba mainet külge ei tuleks ja et äri ei hakkaks allamäge minema.Kalmer polnud eriti jõukas kuigi tal oli oma kullaäri. 5. Analüüsi tegelastevahelisi suhteid ja nende tagamaid Kalmer suhtles klientidega väga viisakalt ning alati oli nendeha sõbralik aga oma abilisse suhtus ta nagu koera.Selle tagajärjel ta jäi kõigest ilma. 6. Kirjelda novelli miljööd. Novelli miljöö on kiiresti kulgev ja väga kära rikas. 7. Sõnasta novelli peamõte ja kirjuta, kas nõustud sellega või ei. Põhjenda oma valikut. Ahnusel pole piire. Ma olen sellega nõus. Kalmer tahtis aina rohkem rohkem raha saada,ning pakkus kõige hinnalisemaid asju müügiks ning röövlid võtsid kõik ehted , mis vähegi seal poes leidus.
" ·,,Kui inimene mõne absoluutse lollusega hakkama saab, siis sünnib see ikka kõige õilsamatel ajenditel." ·,,Me elame ajajärgul, mil ebavajalikud esemed on ainsad, mida me vajame." ·,,Milline on noorus oma parimal kujul? Roheline, ebaküps aeg, aeg täis pealiskaudseid tujusid ja haigeid mõtteid." ·,,Igaühel meist on Taevas ja Põrgu südames." ·,,Ebasiirus on meetod, mille abil me oma isikut mitmekordistada saame." Peamõte: Teose peamõte seisneb kunsti ja kõlbluse vastandamises. Inimesed, kes peavad kunsti kõrgemaks kui mis tahes kõlbluspõhimõtteid, saavad peagi elult nahutada. Arvamus: Mina arvan, et teos on elunautlejate karistamisega liiale läinud. Tänapäeva vabameelsed mõtlejad ei näeks küllap enam Doriani elumaitsmises nõnda suuri patte, teisest küljest on siiski mõningane moraal vajalik, sest selleta võib tõesti lõpuks üle ,,piiri" minna ning midagi hullumeelset korda saata
Hinduism on Indias ja India lähedastes riikides levinud usund, mis hõlmab suurt hulka uskumusi ja rituaale. Hinduism on maailma vanim religioon ning suuruselt on ta kolmas, kristluse ja islami järel. Selle usundi järgijaid on maailmas umbes üks mljard inimest, kellest ligikaudu 900 000 000 inimest elavad Indias ja Nepaalis. Seetõttu on see religioon väga tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Kui ma õigesti olen aru saanud, siis hinduismi nii öelda peamõte on see, et igal inimesel on saatus. Hinduistid jälgivad ja peavad lugu karmaseadusest. Karma tähendab tegude saadust. Nad usuvad, et iga inimene on võimeline oma karmat muutma. Kui inimene teeb head ja on üldse hea inimene, siis järgmises elus elab ta hing parema olevuse sees. Kui inimene teeb halba ja on loomult pahatahtlik, siis järgmises elus on tal halvem elu. Hinduistide eesmärgiks on lõpetada elu ja surma tsükkel ehk siis vabaneda lõplikult karmast. Karmast vabanemist
osutub Luigi võsukeseks, kuna neil on olnud varem armusuhe ja Joanna on teda tol ajal armastanudki. Vahepeal näidatakse hetki ka helilooja lapsepõlvest, kui ta neid ise meenutab ning ka sündmusi Napoleoni sõja ajal. Filmi lõpus on üsna hästi näha seda, et Beethoveni nägemine jääb halvemaks, seda otse tema silmadest. Lõpuks leiab Schindler otsitud daami ja kogu tegelik tõde saab ilmsiks. Film oli väga dramaatiline ning küllaltki kurb. Kogu peamõte, kes oli tegelikult Beethoveni igavene armastus ja kuidas kõik tegelikult välja nägi, keerles koguaeg väiksemate detailide ümber ning tuli välja alles kõige lõpus need kõik kokku pannes. Beethoven oli kinnine, kalk, kuid ei saa öelda et südametu inimene. Temas oli palju tundeid peidus, mida ei tahtnud ta mittekellegile näidata. Mina arvan, et tema kurdistumine sai alguse sellest ajast, kui ta oli noor ja kui isa teda peksis. Beethoven oli
vaatepunktist. - kokkuvõte - tuuakse oluline lühidalt kokku. Teiste sõnadega lõikude mõtete ümbersõnastamine. - hinnang - esitatakse autori põhjendatud arvamust; miks nii arvad, mõistad hukka või kiidad heaks? - üleskutse - osutatakse mingi tänapäevase probleemi kestvusele, vajadusele neid tulevikus lahendada. - puänt - esitatakse ootamatu, vaimukas lõpp. (nagu novellis) Probleem, peamõte, pealkiri Arutlev kirjand ei saa olla ilma probleemi ja peamõtteta. Mida sa öelda tahad? Kirjandi probleemi ja mõtte juurde juhib pealkiri. Arutlemise 5 põhivõtet Analüüsimine - nähtuste (ideede, probleemide, sündmuste, protsesside) liigendamine osadeks. Tuuakse välja tervik, selle osad ja nendevahelised suhted. Kirjeldatakse ja põhjendatakse neid. Illustreerimine - millegi väitmine ja selle näitega tõestamine
Autorid A. Mälk A. Gailit Autorid August Mälk August Gailit Sündis Saaremaal Lümanda Sündis Valgamaal Sangaste vallas Kipi külas mõisa läheduses Kuiksillal. Kasvas kokku ranniku ja Üles kasvas ta Laatre mõisas. merega. Õppis Valgas läti kihelkonna- Õppis Lümanda ja linnakoolis ning Tartu ministeeriumikoolis, linnakoolis. Kuressaare linnakoolis. Kuulus kirjanike rühmitusse 1944.a lahkus Rootsi, kus viibis "Siuru". elu lõpuni. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Tegevuspaik Teoste põhitegevus toimub ranna ääres. "Õitsvas meres" Saaremaal Atla lahe ümbruses. Kalurikülas mere lähedal. "Leegitsevas südames" põhjarannikul asuval Verilaiul, tuultest räsitud liivasel künkal, pisike hütt Tuulemäel. Peamõte Õitsev m...
tõttu. Olulisemad teosed: Luuletused: ,,Mu isamaa on minu arm" ,,Kodu" ,,Emasüda" Raamatud: 1866 ,,Vainulilled" 1867 ,,Emajõe ööbik" Rühmitan ja analüüsin luuletuste sisu: ,,Kevade and" on loodus luuletus, mis kirjeldab kevadet. Luuletus on kirjutatud vaimustavas meeleolus ja tohutus kevadeootuses. ,,Kaugelt koju tulles" isamaaline luuletus. Koidula kõneleb isamaa igatsusest ja mida tähendab kodumaa ja emakeel talle. ,,Oh armasta" armastus luule. Luuletuse peamõte seisneb selles, et tuleb armastada nii kaua, kui veel noorust on. Sõnadega tuleb ettevaatlik olla, sest teised võivad neid teisiti mõista isegi kui me südamest head tahame. Rühmitan ja analüüsin luuletusi vormitunnuste järgi: Luuletuste tüüpe on erinevaid. On vabavärsilisi e. riimitut luulet(,,Isamaa, usk, rahvas!", kui ka lõppriimilist(,,Palu andeks"). Enamasti on üks stroof 4(katrään) või 8 värssi pikk. Koidula kirjutas palju ballaade ja poeeme.
Võitlus üllal eesmärgil surmani Kerly Kerge 10.klass 2011 ´´Hamlet´´ William Shakespeare Kirjutatud arvatavasti ajavahemikus 15991601. Renessansi (taassünni) kirjandus. Renessansikirjanduses on oluline ilmalikkus, inimlikkus, maine elu (selle rõõmud ja mured). Iseloomustab optimism, uks inimesesse. Teose peamõte on see, et alati, kui tulevad rasked hetked ei tohi alla anda. Nagu Hamletki võitles lõpuni, nii tuleb ka meil endil võidelda. Hamleti sisu Isa vaimu ilmumine. Hamleti plaanid. Näitemäng isa surmast. Claudiuse viha ja käsk Hamlet tappa. Hamleti kavalus. Võitlus Laertesega. Poloniuse, Laertese, Claudiuse ja Hamleti surm. William Shakespeare (1564 1616) Sündis 23. aprillil Kuulsaimad teosed 1564. aastal ja suri 3. ´´Suveöö unenägu´´, mail 1616. aastal
keel leida. Luulekogu lugedes, oli mul veidi raske ennast samastada luuletajaga, kuna emaksolemine on mulle veel võõras valdkond ning samuti ei tunne ma nii suurte lähedust enda päritolu või juurtega. Sellest hoolimata meeldisid mulle aga väga raamatu alguses olnud kaks luuletust ,,Selle suve esimesel päeval’’ ja ,,Mu sõbra esivanemate talu’’. Mõlemas luuletuses said vana talumaja omaniku endale midagi kallist esivanematelt. Mulle meeldisid need mõlemad, kuna nende peamõte või tarkustera seisneski sellest, kuidas juhuslikult või siis saatuse soovil saad sa endale midagi, mida sa isegi ei lootnud või oodanud saada. Lisaks leidsin ka enda jaoks mõningaid huvitavaid või varem kuulmata väljendeid nagu palavad paavstimaad, patud päevitavad, musta Eeva äkitselt valge võsu, sinirohelised lehmad, tunnetesüsine lõke, vulkaanipragulised huuled. Nüüd, kui mul luulekogu läbi on loetud ja ma meenutan, mis mind kõige enam
Anna Haava „Väike luuleraamat“ Mina analüüsin D.Vaarandi koostatud luulekogu Anna Haava luuletustest.Anna Haava peamised luulekogud on: „ Laulan oma Eestilaulu“, „Siiski elu on ilus“, „Meie päevist“. Selles luulekogus,mida ma analüüsin on luuletused jaotatud aastaarvude järgi. Eespool on vanemad ja tagapool uuemad. Nii sain ma kergesti jälgida,mis tunded A. Haaval erinevatel elujärkudel olid. Luuleraamatus on põhilised teemad: 1)isamaa- „ Oh kodumaa“, „ On püha mulle mu kodumaa muld“; 1) armastus- „ Oh ma isegi ei tea“, „Igatsus“; 2) surm- Kui kandlekeeled katkevad“, „Las õitseda liiliad haual“. Minule enim meeldinud luuletuse pealkiri on „Kohus“. Mulle meeldis, kuidas Anna Haava kirjutas nii humoorikalt ja ausalt tagarääkimisest. Kõige traagilisemluuletus minu arvates oli „Üks on minul püham koda“. Luulet...
.. ebaausat pole lähemalt tundma õppinud." Sõnakoomika- Anne-Mai:"Aitäh, nii suur ja punane..." Eduard:" Vanamehe aiast... Annad tublisti sitta, siis tuleb lille mis mühiseb." (Teine vaatus) Eduard:"Häh! Ma ei tee tööd mitte aastateks vaid sajanditeks. Vohh!" Anne- Mai:"Kuidagi tuttavalt kõlab... Ah jaa, nii ütles reedel meie Anton! Siis, kui ta kaks teie paani seinalt maha rebis." (Teine vaatus) 7. Sõnastage teose peamõte. Teose juhtmõtteks on hea ning kurja võitlus.
5. Õe pisaratest a) tekkis jõgi; b) tekkis kaev; c) lagunes tee ära; d) sai tee märjaks. 6. Perkunas on a) piksejumal; b) merejumal; c) päikesejumal; d) sõjajumal. 7. Õde muutus käoks, et a) vennad teda kuuleksid; b) igal kevadel oma vendi taga nutta; c) tuju rõõmsamaks läheks; d) ristirüütlitele kätte maksta. 8. ,,Käos" on muinasjutule iseloomulik tunnus a) vendade hukkumine; b) käo kukkumine; c) linnu muutumine inimeseks; d) inimese muutumine linnuks. 9. Muinasjutu ,,Kägu" peamõte on, et a) sissetungijad tuleb tagasi lüüa; b) kui sa nutad, võid muutuda käoks; c) kõige suurem kaotus on lähedaste surm; d) sõtta ei tasu minna. 10. Muinasjuttu ,,Kägu" sobib illustreerima vanasõna a) ,,Igal linnul ise laul"; b) ,,Armastus ei väsi iial"; c) ,,Õige hõlma ei hakka ükski"; d) ,,Suur tükk ajab suu lõhki". Suurvürst Kestutis Kägu
1864a ,,Eesti Postimees" avati Tartus. Näitemänguseltsid Lydia Koidula. 1865 Vanemuise näitemänguselts. Naiste osi mängisid mehed. Koidula kirjutas repertuaari ,, Saaremaa onupoeg ". 1869a I üldlaulupidu. Eestlased laulsid end tahvaks. Väga suur maht ka saksakeelsetel lauludel. 2. Jakob Hurt oli eelkõige kirikuesindaja. Lisaks võis teda pidada eestikeelse suuna edasikandaks. Lõi kaasa laulupeo korraldamisel ja vanem. Näidendites. Tema peamõte oli : Eestlased peavad saamas suureks vaimult. 60 aastatel algatas Eesti Aleksandi kooli komiteede liikumise see oli rahakogumine Eesti Aleksandrikooli loomise heaks. Kooli nimetus oli tsaar Aleksander I auks. Eesti kirjameeste selts 1872a koondas Eesti haritlasi. Jakob Hurt oli I president. EKM seltsi otsusega võesti kasutusele uus kirjaviis, mis on kasutusel tänaseni. 3. CarlRobert Jakobson oli vene suuna esindaja, kuna ta oli Peterburis pidanud õpetaja ametit, omas
Kiviklibused põllud. mootorpaat. Söögilaud on kaetud Rikkalik söögilaud. vastavalt mere tujudele. Vanemad on jõukad, et Vabadikupere majanduslik anda oma tütrele seis võimaldas anda gümnaasiumi haridus. Hannesele kesise 6 klassi hariduse. 1) Anett Kala: rannaelu olustik, naiste ja meeste kohustuste võrdlemine. 2) Stella Netse: värvikaim kõrvaltegelane: Turja Laas, olustikuromaan ja teose peamõte, tegelasskeem, slaidiesitluse koostamine. 3) Brigit Oolep: peategelase iseloomustus, näited teosest, Turja ja Suureoja talu võrdlus. 4) Kaur Kristal: pealkirja ,,Õitsev meri" lahtimõtestamine. Kose Gümnaasium 2008
palju aega koos veetnud ning üksteisele ühtteist õpetanud. Poisi nimi oli Manolin. Ta oli noor poiss, kellele meeldis väga kala püüda. Ta hoolis vanamehest samapalju kui Santiago temast. Huvitavaid tsitaate: Vanamees: ,,Õnnel on sada nägu ja kes tema alati ära tunneb ?" Vanamees: ,,Hea meelega ostaksin natukese õnne, kui oleks mõni koht, kus seda müüdakse." Vanamees: ,,Inimest saab hävitada, aga mitte alistuma sundida." Vanamees: ,,Minu äratuskell on minu iga" Teose peamõte seisnes selles, et inimene peab alluma looduse jõule ja võimule. Minu arvates oli see teos huvitav. Seda oli lihtne lugeda seoses tegelaste vähemusega. Teos annab hea ülevaate kalurite elust.
1. I J.Krossi ,,Väike Vipper": kokkuvõte süzeest; Vipperi ja Ledoute`i iseloomustused; teose peamõte. II Sonett. Shakespeare´i soneti peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; Kõnekujundid luuletuses; soneti tunnused SONETT-13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Peategelaseks oli Tiit Vipper, keda hüüti Väikeseks Vipperiks. Ta õppis Granbergi gümnaasiumis. Ta polnud küll auditooriumi heleda pea, aga siiski oli seadnud ta endile eesmärke ja püüdles nende poole
Herderiga. Tutvus Schilleriga. Tema teosed: "Noore Wertheri kannatused"(kiriromaan, õnnetu armastus) ja "Faust"(draama). "Faust"- Värsstragöödia. Räägib taltsutamata uudishimust ja kustutamata teadmisjanust. 1808. a ilmus "Faust" I. Ta laiendab ja arendab oma algset motiivi. Teos sisaldab viiteid kristlikule, keskaja, antiigi ja Idamaa kirjandusele ning filosoofiale. Faust, kui peategelane, on rahutu teadlane.Raamatu peamõte: Otsib elu mõtet aga ei leia seda, sest inimeses mõistus on piiratud ning ei suuda mõelda laiemalt.(Vaatamata sellele, et ta on väga tark.) Ta ei ole tegutsev tegelane pigem kõrvaltvaataja. (Faust tegi Kuradiga lepingu. )
Tsehhov "Daam koerakesega" Tegelased: Dmitri Dmitrits Gurov , Anna Sergejevna Peamõte: Kui inimesel on 2 elu: üks - avalik, mida teavad ja näevad kõik ja teine - salajane. Enese järgi otsustades teiste üle samal ajal uskudes seda, mida näeme ning samal ajal ka oletades, et igal inimesel möödub midagi ka saladuskatte all. Selle saladuskatte varjus võib peituda inimese tõeline, kuid samas ka kõige huvitavam elu. Sündmustik: Sissejuhatuses räägitakse sellest, kuidas Gurov nägi rannapromenaadil üht noort daami koos spitsiga. Ta möödus Gurovist. Hiljem kohtas Gurov teda linnapargis ja skvääril mitu korda. Daam jalutas üksinda, kaasas valge spits. Keegi ei teadnud, kes see on ja teda kutsuti lihtsalt daamiks koerakesega. Tegevus hakkab sellest, kui Gurov ühel õhtupoolikul pargis lõunatas. Daam koerakesega lähenes, et istuda kõrvallauda. Gurov meelitas spitsi enda juurde ning daam ütles, et koer ei hammusta. Siis d...
salamisi pesumaja jooksupoisi ametit pidades kokku oma ,,Spordileksikoni" peatoimetajaga. Ta peab käituma nii, et säilitab väärikuse, kuigi kaotab töökoha. Valudes vaevlev president Roosevelt peab ,,käituma" Staliniga - tal on oma valikukriteerium , ja nii otsustatakse Baltikumi andmine Moskva meelevalda. Krossi teosed sisaldavad alati mingilgi tasemel poliitilist pinget. 7. Selgita pealkirja, kuidas mõista allegooriat? Sõnasta teose peamõte. Jumaliku sädemega leitud pealkiri «Paigallend» - tähendab, et paigal küll, aga ikkagi lend; soovi korral ka vastupidi see ühendab Ullo Paeranna saatuse teose teise plaaniga. Sest Krossile armsaks saanud kombel (markantseimaks näiteks «Professor Martensi ärasõit» ja «Tabamatus») on peategelasel teadagi teisik. Seekord ei kuulu ta üldsegi inimkonna esindajate hulka. Paerand ja Estland on kaksikvennad kuni viimse veretilgani, nii et Ullo isalgi tuleb
“Mul on au. Mul on annet. Mul on raha. Surnud svi aga ei taha enam saada elavaks.” See näitab seda, et kõike peale tujude on võimalik välja teenida. Alver räägib ka sõjast, kui osast elust, mis pole inimeste teha, mida juhib keegi kõrgem, kes inimestest, ega nende hingedest ei hooli, mis tuli eriti hästi välja luuletuses “Ärakinkija.” Üleüldiselt on ta rääkinud sõjast kui elurüüstajast. 5. 7 luuletust ja nende peamõte: 1. “Tüli” - inimesed mõistavad teineteist väga kiiresti hukka ning seisavad iseenda arvamuse ees, teadmata, miks teine inimene teisiti arvab. Luuletuse puhul rääkisid inimesed erinevat murret, mille tõttu ühe jaoks oli ämber, kuid teise jaoks pang. 2. “Mustjalg” - koosneb seitsmest nädalapäevast ning kirjeldab inimese eneseotsingut, mis kestab kogu elu, kuid jõutakse ikkagi tagasi algusesse oma juurte juurde. 3
Zadigil olid omad võtted tõe väljaselgitamseks. Ta määrati ise valitsejaks, ning ta oli ideaalne valitseja, kuna suutis tegeliku õiguse ja tõe jälile jõuda. (nt kui Zadig selgitas välja lapsele sobivama isa. Ta valis selle, kes lapsele lubas õpetada omaelukogemusi ja õiglust.) ,,Candidate ehk optimism"(Voltaire) Candidate on arukas iseseisvalt mõtleb noormees, kes reisib koos kõiketeadjast õpetaja Panglossiga mööda maailma. Teose peamõte on : inimmõistus ja tegevus on suuteline looma ideaalset ühikonda. ,,Emile ehk kasvatusest" Käsitleb kasvatusmeetodeid ja probleeme. Kogu kasvatussüsteemi aluseks on loodus. Temas kõneleb loodus ise. Midagi ei tohi peale suruda. Parem ärgu õppigu midagi, kui et teeb seda ilma puhta huvita. · Kes oli Goethe? Too välja olulisemad tegevusvaldkonnad, loomingu näited. Goethe oli geenius, kes on saksa kirjanduse maailmakuulsaks teinud.
seal rannas su oma vennad-õed, nagu nad on seda merelgi." 4.Teose kõige dramaatilisem koht: Minu arust oli kõige dramaatilisem koht Turja talu maha põlemine ning kuidas nad pidid sauna elama minema. Samuti läks hinge kui Hannes nägi oma isa rannas pisaraid pühkimas, sest tavaliselt oli just Laasi see, kes kõike positiivselt võttis ja naljatas ning teda seal rannas, oma kalli kodu kaotamise pärast, nutmas näha oli tõesti veidi kurb. 5.Teose peamõte: Kes on kunagi olnud randlane, jääb selleks elu lõpuni, elagu ta kas või tuhandeid kilomeetreid merest eemal, sest seal, kus on süda, sinna tahab tagasi ka hing, mida ka näitab Hannese naasmine oma kallisse kodutallu. 6.Hinnang teosele: Teos oli algul küll veidi segane, sest kohe algus oli täis erinevaid koha- ja inimeste nimesid, mida oli päris raske omavahel siduda. Kuid mida rohkem edasi, seda selgemaks kõik sai ja huvitamaks läks ning lõppkokkuvõttes oli see üsnagi hea raamat
muuseumis on käinud vähesed. Kujutavat kunsti tajume silma kaudu. Tuleb harjutada silma, et see õpiks ümbritsevat elu nägema võimalikult täpselt. Inimese meeled on arendatvad kunstnik treenib oma nägemist ja suudab seega kujutada seda mida näeb. Igapäevaelus vaatame me pealiskaudselt. Kui paljud oskavad kirjeldada koolimaja värvi või naabri riietust. Piirid üksikute kunstiliikide vahel ei ole alati selged. Näiteks: skulptuur või arhitektuur. KUNSTIMÕISTED Teema: peamõte kunstiteose aine, mille on valinud kunstnik (nt. Mütoloogiline, ajalooline, sõjateema). Zanr kunstiloomingu sinu iseloomust tingitud esitamis- ja kujutamisvorm. Nt maalikunstis ajaloomaal, portree, natüürmort, maastikumaal, akt jne. Süzee kujutatav objekt Motiiv element, kujund, teema kunstiteose vormistruktuuris. Näiteks: korduv ornamnet, keskajal surma motiiv.( ,,Tallinna motiiv") PERSPEKTIIV p-i abil saavutame tasapinnal kolmanda mõõtme, sügavuse illusiooni.
vendade hukkumine; käo kukkumine; linnu muutumine inimeseks; inimese muutumine 18 linnuks. 1. ______________________________ 2. ______________________________ 41 42 9. Muinasjutu ,,Kägu" peamõte on, et 3. ______________________________ 4. ______________________________ 43 44
piisavalt mitmekülgne selleks, et teada saada, millised on minu võimalused ja mida peaksin tegema, et oma unistusi täide viia. NB! Selle lõigu pikkus on 153 sõna. Iga lõik arutlevas kirjandis peaks moodustama tervikliku argumentatsiooni, sellise, nagu praegu näiteks koostasin. Argumentatsiooni reegleid järgides ei teki ealeski tunnet, et sa ei suuda nii palju kirjutada, nagu vaja oleks. Selline probleem, et sa ei tea, mida kirjutada, kerkib päevakorda ainult siis, kui sul puudub peamõte ja selgus, kuidas oma peamõtet lugejale selgitada. Teeskava koostamine või oma tõestuskäigu punktidena üleskirjutamine on äärmiselt vajalik tervikliku arutleva kirjandi loomiseks. Argumenteerimisoskus on arutleva kirjandi juures väga oluline, sest teadupoolest annab terviklik arutluskäik peaaegu poole riigieksamikirjandi punktidest. 6. Koosta nüüd terviklikud argumentatsioonid kõigi oma teeskava punktide kohta. Siin pea silmas ka adressaati kellele kirjutad. 7
On ka FPS-laadseid hiilimismänge, mille vaade on tavalistest stealth mängudest teine. Tavalised stealth mängud on kolmanda isiku vaatest ehk siis peategelase kõrgemal kui peategelase pea ja tema selja tagant. Hiilimismängudele kuulsust on toonud sellised mängud nagu Splinter Cell, Metal Gear ja Thief . 2.2. Survival horror Survival horror on lühidalt öeldes ellujäämisel põhinev õudusmäng. Survival horror`i peamõte põhineb mängija hirmutamisel traditsioonilises hirmuäratavas keskkonnas, mille teeb selliseks: ringi liikuvad zombie`d, verejäljed, verdtarretavad kriisked ja kottpimedus. Survival horror kasutab palju FPS-i põhiosi. Selle kategooria esimesteks mängudeks peetakse Alone in the Dark`i ja vähemal määral tuntuks saanud System Shock`i. Survival horror`i populaarsus tõusis aga tänu Resident Evil`i seeriatele. Teised selles mängustiilis märkimisväärt teosed
tähenduse täpne selgitamine. d) Klassifikatsioon liigitus või rühmitamine vastavalt mingile jagamise aluseks võetud tunnusele. e) Võrdlus objektide kõrvutamine ühistunnuse alusel. Võrdluse vormilisteks tunnusteks eesti keeles on sidesõnad kui, nagu, otsekui, justkui, olev kääne, vahel ka mõttekriips või koma. 5. Kirjandi teemade liigid. a) Teemad, kus on sõnastatud peamõte (,,Iga valik sulgeb mõne ukse", ,,Ajalugu on suur õpetaja", ,,Lammutada on kergem, kui luua", ,,Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili", ,,Mõistusel on väärtus, ainult armastuse teenistuses", ,,Sõnal musttuhat palet", ,,Mida kaugemal on tulevik, seda kaunim see näib"). b) Teemad, kus on sõnastatud peaprobleem (,,Mis on sõnade sõnum?", ,,Sport mille nimel ja kelle jaoks
Luulekogu analüüs Juhan Viiding „Elulootus“ Sinu Nimi Luuletajast Juhan Viiding (kirjanikunimi Jüri Üdi; 1. juuni 1948 – 21. veebruar 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Viiding sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk, mis väljendub näiteks selles, et poisi haridustee kulges kuues erinevas üldhariduslikus koolis. Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis jätkas (1968–1972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal. Seejärel asus ta tööle näitlejana Draamateatrisse. Juhan Viiding oli edukas näitleja - tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan Viiding abiellus Riina Kiisaga 20. märtsil 1972. Täpselt kaks aastat hiljem sündis tütar Elo. Juhan Viiding lõpetas oma elu enesetapuga. Luuletusi on ta pidevamalt hakanud kirjutama 1965. aastast. Ala...
Milles väljenduvad turunduse mõjurid? Turunduse mõjurid väljenduvad turundusmeetmestikus. Näiteks: 4P mudel - hind, toode, turustus, edustus. Missugused on kaubanduse kolm liiki ja mille poolest nad üksteisest erinevad? Vaegkaubandus - kauba olemasolu on kõige tähtsam, tahaplaanile jäetakse kaupluste interjöör ja kvaliteet. Elamuskaubandus - suurele ja täiuslikule kaubavalikule peetakse väga oluliseks ka kõrgetasemelist teenindust. Peamõte on pakkuda lisaks kaupade ostule ka elamusterohket kaubanduskeskkonda. Normaalkaubandus - kauba olemasolule pööratakse rohkem tähelepanu ka teenindusele ja esinduste (kaupluste) väljanägemisele. Oluline on kliendi rahulolu ja sellest tingitud kordusostud tulevikus. Millist mõju avaldavad tarbijakäitumisele sotsiaalsed klassid? Sotsiaalsed klassid koondavad inimesi, kellel on ühised väärtuskriteeriumid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
